Sõja ülevaade: 829. päev – 81 vene poole rünnakut tõid siiski ühe edenemise Tšassiv Jari juures
Avaldatud: 1 juuni, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. juuni 2024:
81 vene poole rünnakut tõid siiski ühe edenemise Tšassiv Jari juures, uus suurem kombineeritud õhurünnak Ukraina elektritaristu pihta ja järjest enam tabab Ukraina vene väga võimekaid ja kalleid radarisüsteeme. medvedjevi vinüülplaat jälle „viskab”…
1. Uus suurem kombineeritud õhurünnak Ukraina elektritaristu suunal.
2. Pikem kokkuvõte varasemast.
3. Harkiv: kõlakad, et Vovtšanski linnas hoone kaupa ala enda kontrolli alla tagasi saab.
4. Kupiansk-Kreminna: päris tugev surve eile muutusi siiski ei toonud.
5. Siversk: suruvad aga rinne muutusteta.
6. Bahmut: Tšassiv Jari juures üks muutus oli.
7. Donetsk: suruvad, aga muutusi pole.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta
10. Poola pakkus välja võimaluse riigis elavate ukrainlaste sõjaväeliseks koolitamiseks.
11. Venemaal hakatakse tegema mobiilseid tuumaohuvarjendeid.
12. Venemaal kuulutati mobiliseeritud naiste ühendus „Tee koju” välisagendiks.
13. EL-i riigid kaaluvad Ukrainale tekitatud kahju hüvitamiseks venelaste eravarade konfiskeerimist.
14. Lühiuudised
Ukraina omad andsid teada, et seis mürskudega on pisu parem kui talvel, kui suhe oli 1:6-le vene poole kasuks.
1. 31. mai õhtul ründasid vene okupatsiooniväed Odessat kobarlahingumoonaga täidetud ballistiliste rakettidega. Sellest teatas Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse juht Oleg Kiper. Tema sõnul oli sissetungijate sihtmärk linna sadamataristu. Viga sai kaks inimest.
Ööl vastu 1. juunit ründas Venemaa viies Ukraina piirkonnas energiaobjekte: tagajärjed on selgitamisel. Sellest teatas energiaminister German Galuštšenko. Galuštšenko sõnul ründas Venemaa sihtmärke Zaporižja, Dnipropetrovski, Donetski, Kirovohradi ja Ivano-Frankivski oblastis. Ukraina relvajõudude õhujõud teatasid droonide rünnakust ja seejärel rakettide kasutamisest. Poola tõstis rünnakuhoiatusega õhku oma lennuväe.
Zaporižjas sai kannatada üks energiataristu objekt. Sellest teatas Zaporižja OV juht Ivan Fjodorov. Fjodorovi sõnul oli purustusi, kuid inimohvreid polnud. Löögi tagajärjel sai kannatada ka üle 20 elumaja ja sotsiaalasutuse. Piirkondlik patrullpolitsei teatas ajutisest liiklusummistusest piki Dnepri hüdroelektrijaama.
Kirovohradi oblasti administratsiooni juht Andri Raikin teatas ka energiataristu objektile tekitatud kahjudest. Varasematel andmetel inimohvreid ei olnud. Kõik asjakohased teenused juba töötavad.
Harkivis on pommitamise tagajärjel hukkunuid igapäevaselt.
2. Kiber Boroshno avaldas satelliidi- ja võrdluspildid, mis kinnitavad, et 55Zh6M „Nebo-M” kompleksi RLM-M ja RLM-D radarid said suure tõenäosusega kahjustatud pärast ATACMS-i rünnakut Luhanski lennubaasi vastu 27. mail.
Ööl vastu 29. ja 30. maid kaotas Venemaa väidetavalt ühe 1L119 Nebo-SVU varajase hoiatamise radari väärtusega umbes 100 miljonit dollarit, pärast seda, kui seda tabasid Ukraina luureteenistuse SBU droonid. See radar Armjanski lähedal okupeeritud Krimmis kontrollis 380 km rindeosa.
31. mai öösel tabasid Ukraina droonid naftabaasi Krasnodari territooriumil Temrjuki rajoonis, ütles kohalik kuberner Veniamin Kondratjev. Viga sai nii tehase infra kui põles ära kolm kütusemahutit kütteõliga. Kondratjevi sõnul tõrjuti massiline droonirünnak piirkonna teistes omavalitsustes. Eelkõige ründasid droonid Novorossiiskit. Linnas otsitakse alla kukkunud seadmeid. Ohvreid ega purustusi ei olnud. Venemaa kaitseministeeriumi raporti kohaselt hävitasid õhutõrjesüsteemid üleöö Krasnodari territooriumi kohal 29 drooni ja viis laevatõrjeraketti Neptune. Njah, mõni vene blogija andis siiski teada rohkemate objektide tabamisest seal kandis.
Vene blogijad andsid teada õhutõrje tööst kuni Tambovi linnani, rohkemat infot hommikuks polnud.
Kurski ja Belgorodi kandis ulatus Ukraina vähemalt Belgorodi linnani ja vähemalt üks Ukraina blogija andis teada, et USA loa järel peaks Belgorodi oblastis oluliselt tõusma sõjaliste objektide tabamine.
3. Harkiv: Ukraina kindralstaap teatab, et vene väed on Lõptsi (läänepoolne lõik) lähedal taas aktiivseks muutunud. Muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud. Küll on juba hakanud vene pool ekskavaatoreid kasutama rindejoonest u 5k m kaugusel tugevamate kindlustuste rajamiseks ja Ukraina üritab sellise tehnika ridu hõrendada, aga blogijad andsid teada, et sellist tehnikat olla päris palju ja kõigini nad kahjuks ei jõua.
Vovtšanski linnas ägedad lahingud jätkuvad ja mõned videod ja kõlakad annavad aimu, et hoone kaupa miskit Ukraina tagasi enda kontrolli alla saab. Linn ise ikka tihedas sajupilves ja mõni „rahetera” kaalub sinna poole tonni kanti.
4. Kupiansk-Kreminna: siingi mitmes rindelõigus tõsiseid vene poole üritusi oli, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Eks pisu meeldivat hämmingut pakub, et selline mass edasi ei saa. Kahjuks pole seni ka suuremat lootust, et Ukraina suudaks initsiatiivi üle võtta, sest siiani ei jagu mehi ega moona, tehnikast rääkimata. Kas lõpuks kogub Lääs piisavalt tahet anda piisavalt tehnikat ja moona ning siduda Ukraina käed lahti piirangutest, aga ka mobilisatsiooni käima lükkamisest suuremas mahus… siis saadaks võib-olla isegi Krimm tagasi…
5. Siversk: nii rinde põhja- kui lõunalõigus rünnakuid oli, muutusi mitte. Pisu siiski on tõusnud uuesti rünnakuüksuste suurus.
6. Bahmut: suruti vähemalt viies tuttavas suunas ja Tšassiv Jarist kagus üks väiksem edenemine põhiliselt metsasel ala vene pool tuli, aga Siverski Donetsi-Donbass kanalini seni jõutud pole, sestap veel väga ei muretse.
7. Donetsk: pooled rünnakud ikka siin rindel ja eile muutusi need rindejoones ei toonudki. Blogijad andsid teada, et vene-Ukraina kaotuste suhe on siin rindel jooksvalt u 5:1-le.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: ikka Staromajorske suunal mõned edutud rünnakud oli.
Tokmaki suund: no töötab Robotõne.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Poola on valmis moodustama ja välja õpetama lahinguüksuse oma territooriumil elavatest ukrainlastest, kes peaksid kuuluma ajateenistusse Ukraina relvajõududesse, ütles vabariigi välisminister Radoslaw Sikorski, vahendab PAP. Tema sõnul kaalusid võimud Kiievi taotlust instruktorite saatmiseks ja jõudsid järeldusele, et Varssavi variant oleks „ohutum ja tõhusam”.
Varem tunnistas Sikorski, et Poola võib saata oma väed Ukrainasse. „Me ei tohiks ühtegi võimalust välistada. Las putin arvab, mida me teeme,” märkis ta.
Sikorski ütles ka, et Poola toetab Ukraina õigust rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal, ning kutsus liitlasi üles lõpetama Kiievi toetamise „pidev piiramine”. NATO ründab kõiki Venemaa sõjalisi rajatisi Ukrainas, kui putin otsustab tuumarelva kasutada, kinnitas minister. Samas suhtus ta sellisesse stsenaariumi skeptiliselt, märkides, et kreml on sellise eskalatsiooni eest hoiatusi saanud USA-lt, Hiinalt ja Indialt.
Prantsusmaa võib lähiajal saata Ukrainasse oma sõjaväeinstruktorid, ütlesid allikad Reutersile päev varem. Seda kinnitas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski. Bloombergi allikad omakorda ütlesid, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron peab läbirääkimisi Euroopa riikide koalitsiooni loomise üle, kes on valmis aitama Ukrainat sõjalise väljaõppega tema territooriumil. Instruktorid koolitavad Ukraina relvajõudude sõdureid miinitõrje, Lääne relvade hoolduse ja liitlaste Kiievile tarnitavate lennukite tehnilise hoolduse alal. Tulevikus kavatsevad nad laiendada missiooni „sadadele” spetsialistidele.
NATO liikmed Balti regioonist – Leedu ja Eesti – on juba väljendanud valmisolekut koalitsiooniga liituda. Huvi on üles näidanud ka Ühendkuningriik.
Mai keskel ütlesid New York Timesi allikad, et Ukraina relvajõudude sõdurite puuduse tõttu palus Kiiev USA-l ja NATO liitlastel aidata välja koolitada veel 150 tuhat värvatut. Praegu treenivad Ukraina sõjaväelased peamiselt Poolas, Saksamaal ja Ühendkuningriigis, mis nõuab märkimisväärset logistilist pingutust ja aega.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Charles Brown nimetas NATO instruktorite saatmist Ukrainasse vältimatuks. Lääne sõjaliste struktuuride esindajate sõnul ei tõsta Ukraina relvajõudude sõdurite väljaõpe Ukraina enda territooriumil mitte ainult nende tõhusust, vaid vähendab ka riske, mis on seotud nende üleviimisega teistesse riikidesse.
11. Venemaa võtab kasutusele moodul tüüpi mobiilsed varjendid, et kaitsta elanikkonda tuumalöögi tagajärgede eest. See tuleneb valitsuse otsuse eelnõust, mida RIA Novosti nägi. Dokumendi seletuskirjas märgitakse, et olemasolevatest tsiviilkaitsestruktuuridest ei piisa kogu elanikkonna varjumiseks. Paljud maa-aluse ruumid ja ehitised on hävinud ning neid on tehniliselt võimatu taastada. Seetõttu peaks kokkupandavaid konstruktsioone kasutavate varjualuste ehitamine saama uueks kodanike kaitsmise võimaluseks.
„Praegu saab selle meetodiga luua plokk-moodultüüpi tsiviilkaitse kaitsekonstruktsioone, millel on kapitalistruktuuride ees mitmeid eeliseid, näiteks mobiilsuse osas (saab muuta asukohta), mitmesugused meetodid paigutamiseks territooriumi piiratud alale,” öeldakse seletuskirjas.
Enne seda teatasid Ülevenemaalise tsiviilkaitse ja hädaolukordade uurimisinstituudi (VNII GOChS) teadlased KUB-M mudeli tüüpi mobiilse varjupaiga väljatöötamisest, et kaitsta inimesi mitte ainult tuumaplahvatuse valguskiirguse eest, vaid ka piirkonna radioaktiivsest saastatusest.
„KUB-M” põhipakett sisaldab kahte moodulit: 54 inimese peavarjuruumi ja tehnilist blokki. Varjualuse võimsust saab suurendada lisamoodulite paigaldamisega. KUB-M peamine eelis teiste tsiviilkaitsestruktuuride ees on mobiilsus. Varjualune transporditakse maanteel või raudteel, ehitatakse kohapeal ja on ühendatav olemasolevate tehnovõrkudega.
„KUB-M” pakub 48-tunnist kaitset tuumaplahvatuse õhulööklaine ja valguskiirguse, piirkonda läbitungiva kiirguse ja radioaktiivse saaste, tavarelvade plahvatusohtliku ja killustava mõju, ehituskonstruktsioonide langeva prahi, samuti ohtlike kemikaalide ja tulekahjudena.
Nagu märkisid ülevenemaalise tsiviilkaitse ja hädaolukordade uurimisinstituudi esindajad, on mobiilsete varjualuste tootmine, transport ja paigaldamine rohkem kui kaks korda odavam kui statsionaarse kaitsekonstruktsiooni ehitamine ning selle tootmise ja paigaldamise periood on mitte üle kolme kuu.
2023. aasta alguses algas Venemaal Nõukogude Liidu ajal loodud õhutõrjevarjendite ülevaatus ja remont. Riik on koduks märkimisväärsele hulgale punkritele, keldritele ja muudele turvalistele varjupaikadele. Enamik neist rajatistest olid lagunenud või täis aastakümnete kola.
Eelmise aasta detsembris kiitis Rosstandart esimest korda heaks GOST-i keldrite ja parklate ümberehitamiseks pommivarjenditeks. Standardi kohaselt saab selliseid varjualuseid paigaldada ruumidesse, kus põrand on maapinnast allpool. Selliste kohtade hulka kuuluvad elamute keldrid, maa-alused laod, autotunnelid, maa-alused käigud, sealhulgas metroo ja muud sarnased objektid. Mõnda neist tuleb tugevdada, teised võivad juba toimida pommivarjendina. Näiteks betoonist monteeritavate kortermajade keldrid vastavad juba praegu ohutusstandarditele ja neid saab kasutada varjenditena.
12. Venemaa võimud on määranud „välisagendi” staatuse liikumisele „Tee koju”, mille aktivistid taotlevad rindelt mobiliseeritute tagasitoomist ja sõja lõppu Ukrainaga. Justiitsministeerium teatas, et organisatsioon levitas ebatäpset teavet, mille eesmärk on luua negatiivne kuvand Venemaast ja selle relvajõududest, samuti materjale välisagentidelt. Lisaks süüdistatakse mobiliseeritute naisi, kes moodustavad liikumise peamise selgroo, loata tegevuses osalemisele kutsumises ning Venemaa võimude otsuste ja poliitika kohta ebatäpse teabe levitamises.
Samadel põhjustel arvas justiitsministeerium välisagentide nimekirja liikumise ühe põhiaktivisti Maria Andrejeva. Varem ütles ta ajakirjanikule Katerina Gordejevale antud intervjuus, et „Tee koju” on iseseisev struktuur, mida keegi ei kontrolli ega rahasta. „Teeme seda lihtsalt sellepärast, et meie jaoks on oluline, et meie lähedased oleksid elus. Me pole kunagi teinud postitusi annetuste, tasude kohta – üldse mitte midagi. Kõiki meie kontosid on lihtne kontrollida,” ütles Andrejeva ja hindas liikumise suuruseks 50 tuhat inimest.
Telegrami kanali aktivistid nimetasid justiitsministeeriumi otsust absurdseks. „Pärast nii mitu kuud kestnud ebamugavaid ähvardusi ja jama, mida meedias meile heideti, on võimud lõpuks otsustanud oma arvamuse meie kohta. Nüüd oleme reptiilide agendid ja režiimi vaenlased. Huvitav, kas tõendeid tuleb? Muidugi mitte. Ja Koduteed pole kunagi keegi rahastanud. Hullumeelsus ja hirm muutuvad aina tugevamaks,” rääkisid nad.
„Tee koju” ei kavatse oma uue staatuse tõttu tegevust lõpetada. „Me ei kavatse peatuda. Meie sugulased on endiselt surmaohus, Venemaa „patriootide” ja riigi sõprade võimu all,” rõhutasid mobiliseeritute abikaasad.
Justiitsministeerium lisas „välisagentide” registrisse ka väljaanded Vabariik ja SOTA. Agentuur süüdistas neid valitsuse poliitika võltsingute, välisagentide materjalide ja „ebausaldusväärse teabe levitamises, mille eesmärk on luua Venemaast negatiivne kuvand”.
Seoses Vabariigiga märkis justiitsministeerium, et see meediaväljaanne „suhtles ebasõbraliku riigi valitsusametnikuga” ja väljaande peatoimetaja Dmitri Kolezev kuulutati välisagendiks ja elab välismaal. SOTA oli ministeeriumi teatel vastu sõjale Ukrainaga ja kujundas Venemaa relvajõududest negatiivse kuvandi. Eraldi märkis justiitsministeerium, et peaprokuratuur on varem tunnistanud väljaannet ebasoovitavaks organisatsiooniks.
13. Mitmed EL-i riigid uurivad võimalust konfiskeerida venelaste eravarasid Ukraina kasuks, ütles Euroopa Liidu ametnik Peter Stano väljaandele Kommersant FM. Konkreetseid riike ta aga keeldus nimetamast. „Meie seisukoht on, et Venemaa peab Ukrainale tekitatud kahju kinni maksma. Uurime teemat ühe võimaliku variandina, kuid läbi üksikute riikide, mitte EL-i tasandil tervikuna,” märkis Stano.
Ta ütles, et praegu on ühingu territooriumil sanktsioonide raames külmutatud enam kui 2000 eraisiku ja organisatsiooni varad. „Need fondid kuuluvad peamiselt Venemaa ja Valgevene oligarhidele, nende ettevõtetele, mida me peame seotuks putini režiimiga,” ütles Stano ja lisas, et mõned EL-i ja G7 riigid kaaluvad nende varade kasutamist, et toetada Ukrainat. Ta ei öelnud, millistel tingimustel võib nende konfiskeerimine toimuda. Mis puudutab Euroopa Liitu tervikuna, siis hetkel on see keskendunud Venemaa külmutatud kulla- ja välisvaluutareservidest saadava kasumi kasutamisele, ütles Stano.
Eesti kiitis 30. mail heaks sanktsioonide alla sattunud venelaste varade üleandmise Ukrainale. Ainuüksi vara külmutamise fakt lääne piirangute tõttu ei ole piisav alus selle võõrandamiseks. Seadus lubab konfiskeerida ainult neilt venelastelt, kes „osalesid aktiivselt sõjalise agressiooni toimepanemises või sõjapidamise normide rikkumises” ning seda peavad toetama piisavad tõendid. Samuti saavad füüsilised ja juriidilised isikud arestimise otsuse vaidlustada halduskohtus.
Eestist sai esimene riik maailmas, kes sellise õigusakti vastu võttis. Vabariigi välisminister Margus Tsahkna hindas riigis blokeeritud vene eraisikute varade suuruseks 37-39 miljonit eurot.
Euroopa Liit omakorda kiitis 21. mail lõpuks heaks plaani kanda Ukrainale üle Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud kulla- ja välisvaluutareservidest saadav tulu. Tšehhi välisminister Jan Lipavsky ütles, et juba sel aastal võib Kiiev saada 3 miljardit eurot, kusjuures 90 protsenti vahenditest läheb sõjaliseks toetuseks. Eeldatakse, et Venemaa varad toodavad aastas umbes 5 miljardit eurot kasumit. Ukraina saab need vahendid kaks korda aastas.
14. Lühiuudised
Valge Maja andis Ukrainale loa teha piiratud rünnakuid Venemaa territooriumile, kasutades USA-s valmistatud relvi, avades sellega Ukraina jaoks uue peatüki sõjas, teatasid USA ametnikud. Washington ei luba endiselt kasutada kaugmaarakette, kuid positsiooni muutmine peaks võimaldama Ukraina relvajõududel (AFU) kaitsta riigi kirdeosas territooriume, kus vene armee on tunginud Harkovi oblastisse. Piiranguid saaks leevendada, kui Venemaa laiendab oma rinnet.
Saksamaa andis USA otsuse järel sama loa. Üle piiri tulistamiseks saab kasutada Saksamaa poolt tarnitud iseliikuvaid suurtükiväe aluseid ja MARS II raketisüsteeme, mida kasutatakse Ukrainas rakettide tulistamiseks kuni 70 km kaugusele. USA lubas kasutada ligikaudu sama ulatusega süsteeme – GMLRS ja HIMARS raketid laskekaugusega kuni 70–80 km.
Venemaa justiitsministeerium kuulutas Rževist pärit paljulapselise ema välisagendiks, kes julges valimistel putiniga konkureerida.
31. mail õnnestus Ukrainal vene vangistusest tagasi tuua 75 inimest.
Holland soovib koos Taaniga lubada Ukrainal kasutada F-16 lennukeid Venemaa territooriumil, ütles ametist lahkuv välisminister Bruins Slot. Belgia on sellele vastu pöördunud. Läbirääkimised USAga käivad. Võimalik, et Ukraina saab F-16 kasutada juba juunis.
Venemaa endine president dmitri medvedjev ähvardas järjekordselt läänt tuumarelva kasutamisega, öeldes, et tegemist pole blufiga. Ta hoiatas eskaleeruva konflikti eest NATO-ga ja võimaluse eest, et konflikt jõuab lõppfaasi NATO relvastuse suurenemise tõttu Ukrainas. See avaldus järgneb Pentagoni loale kasutada USA relvi sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaal Harkivi lähedal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
