Sõja ülevaade: 828. päev – Kertši silla juures teist ööd palav
Avaldatud: 31 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. mai 2024:
Kertši silla juures juba teist ööd päris palav, 100 vene poole rünnakut ühtki edenemist eile ei toonudki ehk siis muutusteta päev kirjas kuigi vene pool mitmel lõigul sellest teada andis.
1. Ikka sajus, Kiiev ka.
2. Krimmis ikka „õite” palav…
3. Harkiv: muutusteta.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: muutusteta.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Ukraina ja USA on kogemas kõige tõsisemat suhete kriisi pärast sõja algust.
11. Zelenski ja Biden allkirjastavad G7 tippkohtumise ajal julgeolekulepingu.
12. Altais põles „putini datša”.
13. Rosneft enam kui kahekordistas oma kvartalikasumit aktsionäridele IFRS q/q alusel.
14. Krimmi silla kaitsest.
15. Venemaa valmistab ette mitmeid uusi desinformatsioonivideosid.
16. Dva majora blogikanali hinnang: Kiievi rünnakute kohta Venemaa tuumaohu eelhoiatusradaritele.
17. Lühiuudised
USA president Joe Biden lubas Ukrainal salaja rünnata USA relvadega Venemaa territooriumil Harkovi oblasti piiril, ütlesid anonüümne USA ametnik ja veel kaks olukorraga kursis olevat allikat Politicole. „President andis hiljuti oma meeskonnale korralduse tagada, et Ukraina saaks kasutada Ameerika relvade abil tuld Harkivi oblastis, et Ukraina saaks rünnata vene vägesid, mis ründavad või valmistuvad ründama,” ütles ametnik, lisades, et Washington on keelanud rünnakud ülejäänud Venemaa territooriumil. Njah…
vene kamikaze droonide löökide arv päevas jätkuvalt tõuseb ning eile andis Ukraina teada lausa 554 sellisest löögist.
1. Venemaa eilse öö kombineeritud raketi- ja droonirünnaku numbrid (alla lastud/teele saadetud):
0/8 S-300/400 ballistilist raketti
7/11 Kh-101/555 tiibraketti
32/32 Shahedi drooni
Jagub ikka põhiliselt piiri- ja rindelähedusse, Harkivi linnas pommitamise järel hukkunuid igapäevaselt ja ootab kremli vastust varajase tuumaohu hoitause radarijaamade pihta…
Täna hommikul alustas vaenlane Kiievile raketirünnakut. Esialgsetel andmetel kasutas vaenlane tiibrakette. Sellest teatas Kiievi linna sõjaväeadministratsioon. Kõik sihtmärgid hävitati õhutõrjejõudude ja vahenditega. Varem puhkes olemasoleva operatiivinfo kohaselt Holossiivski linnaosas asuvas mitteeluhoones tulekahju alla kukkunud rusude tagajärjel. Kohapeal on kiirabi. Praeguse operatiivkokkuvõtte kohaselt kannatanuid ei ole. Info on täpsustamisel.
2. Okupandid näitasid fotosid pärast ATACMS-i lööki kahjustatud Kertši parvlaeva pihta. Varem teatas Ukraina relvajõudude peastaap edukast öisest raketilöögist kahele laevale ajutiselt okupeeritud Krimmis. 30. mai õhtuks teatas Ukraina relvajõudude peastaap, et kaitsevägi tabas ATACMS-rakettidega edukalt parvlaeva ületuskohta okupeeritud Kertšis. Sõjaväelased märkisid, et kaks parvlaeva said märkimisväärset kahju – alused teostasid raudtee- ja maanteetransporti. Samal ajal jooksis üks neist madalikule – ja blokeeris kogu Kertši ülesõidukoha toimimise, rõhutas peastaap.
GUR-i hävitajad hävitasid 30. mai öösel Krimmis Magura V5 mereväe droonide abil kaks sissetungijate paati KS-701 Tuna. Sõjaväeluure väitis, et kahte alust ei õnnestunud pärast rünnakuid taastada, ning selgitas seejärel: tabamuse sai neli ja neist kaks hävis. Lisaks olla põhja läinud tabamuse järel üks lootsikaater.
Kohalike võimude teatel anti täna öösel Krasnodari territooriumil Novorossiiskis välja õhurünnaku hoiatus droonirünnakute ohu tõttu. Voronež teatas samuti droonirünnaku ohust.
Sama seis Krimmis. Kertši sild käis terve öö lukku ja lahti…
Täna hommikul Venemaal Port Kavkazis näib põlevat naftabaas, võimalik öise rünnaku tabamus. Koht ise asub maakitsusel Aasovi meres Krimmi ja Krasnodari krai vahel Kertši sillast põhja pool.
Pisu tuli kurtmist Kurski ja Belgorodi oblastist.
3. Harkiv: muutusteta rindejoon. Linnalahing Vovtšanskis jätkus ning hooned ikka käest kätte käivad ning videodest on näha pidevat pommisadu. Ootab siiski uuesti vene poole surve tõusu.
4. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid tervel rindelõigul jagus, muutusi mitte.
5. Siversk: siingi kahes suunas (üks neist Bilohorivka kant) vene pool edeneda üritas ja korduvad rünnakud samas suunas eile edu ei toonud, kaotusi ikka.
6. Bahmut: eilne surumine vene poolele edu ei toonud, kuigi prooviti vähemalt viies rindelõigus.
7. Donetsk: peaaegu pooled rünnakud siin rindel ja massi nagu jagus, pommitamist ka, aga edu mitte. Ringel üks video, kuidas Novomõhailivka juures ründas MTLB ja jalaväega ise enda possasid ja läks aega, enne kui peale tugevat tulevahetust ja possade hõivamist aru saadi, et omad…
8. Lõunarinne: pisu muret ikka.
Berdjanski suund: siin suunal on hakanud vene pool kasvatama rünnakusuundade hulka, eile see veel edu ei toonud, aga murelikuks teeb tõusnud vene poole soov suruda ka siin suunal.
Tokmaki suund: Robotõne töös.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: Lõuna kaitseväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk ütles, et vene väed üritavad taas tormi tungida hiljuti Ukraina vägede poolt vabastatud Nestrõha saarele. Käimas on ägedad lahingud. Krõnkis ka lahingud käivad, siin seis muutusteta. Njah, üks Ukraina kaitsjatega paat Dnepri jõel kahjuks jälle pihta sai.
10. Ukraina ja USA on kogemas kõige tõsisemat suhete kriisi pärast sõja algust, kirjutavad Washington Post (WaPo) ja Financial Times (FT), viidates kümnetele kahe riigi ametlikele esindajatele ja Euroopa ametnikele.
Kõigel oli oma mõju: suured kaotused rindel, kuna USA Kongressi poolt sõjalise abi paketi heakskiitmine hilines kuus kuud; oht kaotada poolteist aastat tagasi vabastatud Harkivi oblast, kuna Washington keeldus lubamast Ameerika relvadel rünnata Venemaa territooriumi; visiooni puudumine strateegilistest väljavaadetest sõjas; kahtlused, et Valge Maja on valmis Moskvaga rahu üle läbi rääkima, ja ärritus Joe Bideni mitteosalemise pärast Šveitsis toimuval juunikuu rahukonverentsil; soovimatus vastu võtta Ukrainat NATO liikmeks; ameeriklaste etteheiteid Venemaa rafineerimistehastele suunatud löökide ja ebapiisava korruptsioonivastase võitluse pärast Kiievis.
Lahkheli tõttu võidakse vallandada isegi mitu Ukraina valitsuse liiget, kellel on kujunenud eriti tihedad suhted Ameerika valitsusega, ütles Volodõmõr Zelenski määratud kõrge valitsusametnik FT-le: Oleme praegu teineteisest kaugemal kui kunagi sõja algusest saadik. Olukord on äärmiselt pingeline.
Ametnikud ütlesid, et mõned lahkarvamused on loomulikud partnerluses, mis on kestnud rohkem kui kaks aastat täiemahulise sõja algusest. Kuid teised tunduvad põhimõttelisemad. Eelkõige puudub üksmeel pikaajalise planeerimise ja eesmärkide seadmise osas. Kumbki pool annab nüüd mõista, et teine ei suuda sõnastada selget teed võiduni. „Tundub, et nende GPS on kinni jäänud,” ütles üks kõrge Euroopa diplomaat Ukraina juhtkonnast WaPole.
USA sõjaväelased ja ametnikud usuvad, et järgmisel aastal vähendab Ukraina oma sõdurite puudust uute sõdurite väljaõppega, tal on F-16 hävitajad ning Venemaa sõjatööstuskompleksi tootmine võib selleks ajaks haripunkti jõuda. See viitab sellele, et Ukraina võib lahinguväljal olla tugevamal positsioonil, mis tugevdaks tema positsiooni potentsiaalsetel rahuläbirääkimistel, ütlevad nad.
Kuid isegi idee, et läbirääkimised Moskvaga on võimalikud, demonstreerib tõsist lõhet Kiievi ja Washingtoni kõrgete ametnike arusaamades, märgib WaPo: ukrainlased lihtsalt usuvad, et putinit ei saa usaldada. „Ma ei ehitaks strateegiat selle põhjal, et aasta pärast oleme tugevamad,” ütles Ukraina kõrge ametnik väljaandele.
Teine FT-ga rääkinud allikas märkis, et Zelenski arvab, et ameeriklased „tahavad, et sõda lõppeks enne USA presidendivalimisi” novembris. Teine kirjeldas Ukraina presidendi ametis viimastel kuudel valitsenud meeleolusid sõnaga „paranoia”: Zelenski on sügavalt mures sõjalise olukorra, aga eriti juunis toimuva rahutippkohtumise pärast.
Rahukonverentsile, mis toimub 15.-16. juunil Šveitsis, on kutsutud delegatsioonid 160 riigist. Ukraina võimude sõnul, kes soovivad ühendada maailma üldsust võitluses putini agressiooniga, on oma mitte osalemist kinnitanud Hiina ja Brasiilia juhid (kes tegid ettepaneku korraldada alternatiivne konverents), vaid ka Biden ei kuulu nende hulka. 15. juunil osaleb ta oma valimiskampaania raames koos Hollywoodi staaridega suurel rahakogumisüritusel Los Angeleses.
See tegi Zelenskile nii haiget, et ta ei peenutse. „putin kiidab isiklikult Bideni eemalolekut ja on „tormilised ovatsioonid”, ütles ta teisipäeval Brüsselis. Presidendi kantselei edastas 26. mail ülemraada ametnikele ja liikmetele memo, milles soovitatakse avaldada Bidenile ja Hiina presidendile Xi Jinpingile igakülgset avalikku survet vestlustes välispartnerite ja meediaga. „Kui nad ei [osale], mis on nende tegelik huvi?” – öeldakse dokumendis, mille FT läbi vaatas.
Ka Kiiev pole Washingtoni etteheidetega rahul. Riigisekretär Antony Blinken ütles mai keskel Kiievi visiidil, et „korruptsioonivastane kaitse peab Ukrainas olema sama tugev kui sõjaline kaitse”. Ukraina juhtkond usub, et USA ei hinda piisavalt tema jõupingutusi korruptsiooniga võitlemisel. „Kui me oleksime nii korrumpeerunud, nagu meid arvatakse olevat, ei annaks Euroopa Liit ja IMF meile lihtsalt raha,” ütles välisminister Dmitri Kuleba pärast kohtumist Blinkeniga.
Kuid Ameerika (ja mõned Ukraina) ametnikud on viimastel nädalatel muutunud ärevaks, et sihikule võetakse valitsuse reformijaid, kes võitlesid korruptsiooniga ja keda peeti Washingtonile eriti lähedasteks, kirjutab WaPo. Eriti murettekitav oli taristu ja ülesehitustöö eest vastutava asepeaminister Aleksandr Kubrakovi vallandamine mais, väidavad USA ja Euroopa ametnikud. Seletamatu otsus Kubrakovi kohta, aga ka USA-s ja EL-is lugupeetud Ukraina relvajõudude juhataja Valeri Zalužnõi tagasiastumine eelmisel aastal tekitasid muret G7 riikide diplomaatides, kes jagasid seda ukrainlasega, kirjutab FT.
Lisaks rääkis kaitseminister Lloyd Austin varem taunivalt Ukraina rünnakutest Venemaa rafineerimistehaste vastu, mida Kiiev hindas Bideni administratsiooni katseks takistada naftahinna tõusu valimiste eelõhtul. Ja hiljuti väljendasid ameeriklased rahulolematust rünnakutega Venemaa varajase hoiatamise radarijaama pihta, mille toimimist peavad nad tuumaohutuse tagamisel kriitiliseks.
Kahepoolne julgeolekulepe, mille Bideni valitsus soovib allkirjastada juunis Itaalias G7 tippkohtumisel, peaks erimeelsusi mõnevõrra tasandama, kirjutab FT. Sellest saab Ukraina ja mitme teise NATO riigiga sõlmitud sarnaste lepingute seas kõige olulisem. Leping näeb ette kohustusi pakkuda pikaajalist toetust, sealhulgas sõjalist väljaõpet, luureandmete jagamist ja majanduslikku abi.
11. Ameerika Ühendriikide ja Ukraina presidendid allkirjastavad järgmisel kuul Itaalias toimuva G7 tippkohtumise kõrval kahepoolse julgeolekuleppe, kirjutab Financial Times (FT) informeeritud allikatele viidates. Washington soovib seega demonstreerida oma toetust Kiievile kahe riigi „pingeliste” suhete taustal, mis on jõudnud „madalaimale tasemele” alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse, ütlesid väljaandele allikad.
Päev varem väljendas Volodõmõr Zelenski rahulolematust Joe Bideniga tema vastumeelsuse pärast osaleda Šveitsis toimuval Ukraina-teemalisel rahutippkohtumisel. „President Biden vajab rahutippkohtumist ja vajab teisi liidreid, kes vaatavad USA vastust. Tema puudumist kiidab putin,” märkis Zelenski.
Nagu FT allikad ütlesid, on Kiievi rahulolematus Bideni Šveitsi tippkohtumiselt puudumisega vaid üks paljudest vastuolulistest küsimustest USA ja Ukraina suhetes. Muude probleemide hulka kuuluvad kuuekuuline viivitus Ukrainale sõjalise abi andmise heakskiitmisel kongressis; märkimisväärse edu puudumine Ukraina NATO-sse kuulumise küsimuses; Bideni valitsuse keeld kasutada Kiievil USA-st tarnitud relvi sõjaliste sihtmärkide ründamiseks Venemaal.
Nüüd püüab Valge Maja pingeastet vähendada. Julgeolekuleping Ameerika Ühendriikidega kujuneb olulisimaks teiste dokumentide hulgas, mille Ukraina on NATO riikidega sõlminud. Leping sisaldab kohustusi anda pikaajalist toetust, sealhulgas sõjalist väljaõpet, luureandmete jagamist ja majandusabi, kirjutab FT.
Möödunud aastal teatasid mõned NATO riigid Vilniuses toimunud tippkohtumisel kavatsusest sõlmida Ukrainaga julgeolekugarantiide lepingud. Praeguseks on Kiiev sellised lepingud sõlminud Belgia, Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Itaalia, Hispaania, Kanada, Läti, Hollandi, Soome ja Prantsusmaaga. Lepingud on sõlmitud 10 aastaks.
Selle aasta alguses teatas USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink kahest läbirääkimiste voorust Kiievi ja Washingtoni vahel julgeolekukohustuste üle. Diplomaat märkis, et selle kokkuleppe saavutamine on USA presidendi ees seisev strateegiline ülesanne. Ta ütles ka, et Ühendriigid toetavad Ukraina liitumist NATO-ga ja julgeolekuleppe eesmärk on luua julgeolekusild, kuni Ukraina liitumine alliansiga muutub reaalsuseks.
12. Altai territooriumil Ongudai linnaosas põles peaaegu täielikult maha üks putini residentsi hoonetest, kirjutab Sirena. Blogija Amõr Aitašev ja aktivist Aruna Arna jagasid kaadreid põlenud rajatisest. Fotol on identsed hoone välisviimistluse elemendid, lisaks on samad fassaadi värv, naaberhoone katus ja reljeef. Sirena toimetajad kontrollisid fotosid ega leidnud töötlemise jälgi. Aitaševi sõnul on foto tehtud 30. mail.
„Tulekahju putini suvilas Altai Vabariigis Ongudai piirkonnas. Põleb üks selle residentsi hoonetest, milles putin 2015. aastal Itaalia peaministri Berlusconi vastu võttis,” kirjutas Aitašev oma Telegrami kanalis. Eriolukordade ministeeriumi piirkondliku peadirektoraadi pressiteenistus keeldus vastamast väljaande küsimusele tulekahjude kohta Ongudai rajoonis viimase 24 tunni jooksul. Teave salajase ehitusprojekti kohta ilmus 2010. aastal, kulutati sellele projektile kuni kolm miljardit rubla (30 miljonit eurot).
Väljaande andmetel asub elukoha territooriumil aiaga piiratud metsaaladega talu ja hirvede aretusfarm. „Projekt” väitis, et putin võtab vanni nende loomade sarvede ekstraktiga. Väljaande andmetel parandab protseduur väidetavalt südame-veresoonkonna süsteemi tööd ja noorendab nahka.
Novaja Gazeta kirjutas, et piirkondlikud võimud levitavad teavet selle kohta, et putini residents on Gazpromile kuuluva Altai kompleksi kompleksi suur hotell ja turismikompleks. Ettevõte ise teatas väljaandele, et rajatis on mõeldud firmaürituste korraldamiseks, väliskülaliste vastuvõtmiseks ja äripartneritega kohtumiste pidamiseks.
13. Venemaa suurim naftafirma Rosneft suurendas 2024. aasta esimeses kvartalis IFRS-i alusel aktsionäridele teenitud puhaskasumit 2023. aasta neljanda kvartaliga võrreldes enam kui kahekordselt – 399 miljardi rublani (4 miljardi euroni), teatas ettevõte. Tulud kasvasid aruandekvartalis 1,7% 2,6 triljoni rublani ja EBITDA kasvas 42% 857 miljardi rublani – seda kõike võrreldes eelmise kvartaliga.
„Tegevusnäitajate dünaamika ja praegune makromajanduslik keskkond koos juhtimisotsustega määrasid ettevõtte peamiste finantsnäitajate dünaamika,” selgitas Rosneft finantsnäitajate kasvu. Rosnefti süsivesinike toodang ulatus 2024. aasta esimeses kvartalis 66,6 miljoni tonni naftaekvivalendini, sealhulgas vedelate süsivesinike tootmine – 47,1 miljonit tonni, teatas Rosneft võrdlusandmeid esitamata. Esimeses kvartalis töötles Rosneft oma rafineerimistehastes 19,9 miljonit tonni naftat, müües siseturul 10,6 miljonit tonni naftasaadusi, sealhulgas 3,1 miljonit tonni bensiini ja 4,3 miljonit tonni diislikütust.
„Rafineerimismahu teatav vähenemine on tingitud vääramatu jõu asjaoludest tingitud remonditööde tegemise vajadusest rafineerimistehases,” seisab ettevõtte teates.
Ettevõtte korrigeeritud rahavoog kasvas esimeses kvartalis 17% 316 miljardi rublani, kapitaliinvesteeringud vähenesid 31% 269 miljardi rublani. Esimeses kvartalis jäid Rosnefti süsivesinike tootmise ühikukulud 2,6 dollarile naftaekvivalendi barreli kohta, teatas Rosneft.
Rosnefti netovõla/EBITDA suhe oli 1. kvartali lõpus 1,0-kordne, teatas ettevõte. „Praegused tingimused Venemaa turul on juba kaasa toonud võlakulude olulise tõusu – näiteks 2024. aasta I kvartalis saavutas ettevõtte võla teenindamise keskmine kvartalikulu 21. sajandil maksimumi,” Rosneft tsiteerib ettevõtte juhi Igor Setšini sõnu.
Finantseerimise kallinemine toob kaasa projektide teostusaja ja tasuvusaja pikenemise ning mõjutab negatiivselt ka kasumit, mis on aluseks dividendide suuruse määramisel, lisas Sechin. Kõrged intressimäärad ja riigi finantsturu piiratud likviidsus avaldavad survet finantstulemustele, sundides Rosnefti üle minema alternatiivsetes valuutades laenamisele, kurdab Sechin. (Olesja Astakhova ja Vladimir Soldatkin)
14. Kui varem patrullis Kertši väinas 10-14 vene okupantide paati ja laeva, siis nüüd on neid null. Seetõttu kasutavad sissetungijad Krimmi silla lähedal poome ja praame ning sisaldasid ka õhukomponenti, ütles mereväe pressiesindaja Dmitri Pletentšuk LIGA.net-ile antud kommentaaris. Tema sõnul püüavad venelased selliste vahenditega kompenseerida laevade ja paatide puudust väinas: varem oli neil seal korraga valves 10–14 laeva ja paate, nüüd aga null.
Sellest lähtuvalt peavad nad tugevdama passiivseid turvameetmeid (praamid ja poomid), aga ka õhukomponenti (lennukid ja helikopterid), selgitas Pletentšuk. Poomidega püütakse kaitsta ka veel sadamatesse jäänud laevu: sissetungijad panevad tõkked nii Venemaa Föderatsioonis asuvasse Novorossiiski baasi kui ka okupeeritud Krimmi, aga ka Krimmi silla ümber, märkis sõjaväelane. Samas tunnistas ta, et poomidega üritatakse kaitsta Ukraina pinnadroonide eest, kuid need segavad ka Venemaa laevandust.
Kõneleja märkis, et see on nende jaoks „peaaegu ainus viis turvalisuse tagamiseks”. Pletentšuk selgitas ka venelaste taktikat praamide paigutamisel Krimmi silla lähedusse: eelkõige panevad sissetungijad nurka helkurid. „See tähendab, et sillast kaugemal luuakse konstruktsioon, mis võib relvadele (Raketid. – Toim.) otseselt meenutada seda hävitatavat objekti. Need struktuurid võivad olla ka kaitseks droonirünnakute vastu,” märkis ta.
Põhimõtteliselt pole neis venelaste taktikas aga midagi uut, järeldas sõjaväelane.
15. Venemaa valmistab ette mitmeid desinformatsioonivideoid, et diskrediteerida Ukraina sõjaväelasi – eelkõige sõjaväeliste värbamiskeskuste (TCC) töötajaid. Sellest rääkis rahvusliku teletoni eetris Lõuna kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni keskuse juht Dmõtro Pletentšuk.
Tema sõnul hakkasid venelased ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel uusi võltsvideoid filmima. Venemaa Föderatsioon püüab oma videotes kujutada Ukraina sõjaväelasi, eelkõige TCC töötajaid negatiivses valguses, märkis ta.
„Valmis on videoseeria, kus nad käituvad erinevates olukordades ja asutustes võimalikult ebaadekvaatselt, eelkõige alkohoolseid jooke pruukides või inetuid asju tehes. Ootame uusi selliseid videoid,” ütles Pletenchuk.
16. Kiievi rünnakute kohta Venemaa raketirünnaku hoiatusradaritele (MSRN).
Viimastel päevadel on andmed Ukraina relvajõudude droonirünnakute kohta:
▪️horisondi radar Voronež-DM Armaviri lähedal.
▪️Orenburgi oblastis asuva Voroneži perekonna horisondiülese radari varajase hoiatamise süsteem.
Samal ajal ei olnud kahju säästa ka Portugalis toodetud drooni Tekever AR3.
Need jaamad on Venemaa tuumaohutuskilbi element. Pange tähele, et Venemaa riikliku julgeolekustrateegia kohaselt pööratakse riigi kaitseeesmärkide saavutamisel erilist tähelepanu probleemide lahendamisele, sealhulgas esimestel positsioonidel tuumaheidutuspotentsiaali piisava taseme säilitamisele.
Rünnakud selliste radarite vastu on tõsine otsus. Nad lahendavad mitmeid probleeme:
▪️Venemaa tuumajulgeoleku nõrgenemine
▪️Venemaa kannatlikkuse lubatud piiri järjekordne proovikivi
▪️Venemaa provotseerimine taktikaliste tuumarelvade kasutamisele.
▪️Venemaa karmi reaktsiooni puudumisel tingimuste loomine meie strateegilise kaitse edasiseks nõrgenemiseks otsese konflikti korral NATO-ga.
Pärast selliseid rünnakuid ülehorisondi radaritele paistis väljaanne Washington Post üllatunud: USA on mures Ukraina droonide rünnakute pärast ülehorisondi radarile Venemaal. Väljaande sõnul võib see häirida strateegilist stabiilsust.
See ameeriklaste mure on täiesti mõistetav. Kuna kõrgeima ülemjuhataja avatud dekreedi „Vene Föderatsiooni riikliku poliitika aluste kohta tuumaheidutusvaldkonnas” kohaselt on Venemaa Föderatsiooni tuumarelva kasutamise võimalust määravate tingimuste hulgas „vaenlase mõju kriitiliselt olulistele valdkondadele”. Vene Föderatsiooni riiklikud või sõjalised rajatised, mille rike toob kaasa tuumajõudude reageerimistegevuse ebaõnnestumise.
Praegu on tekkinud kõik seaduslikud alused, et Venemaa saaks Ukraina territooriumil tuumarelva kasutada. Ja kusagil pole öeldud, et sellel relval peaks olema eesliide „taktikaline”.
Kuid võttes arvesse võetud reageerimismeetmete igavest viivitust või nende demonstratiivset meedialoomet, on ebatõenäoline, et me lähitulevikus midagi näeme.
Ja siin on olukord nii kaugele liikumas, et keegi ei hakka mõtlema selliste tegude moraalsetele külgedele ega Overtoni akna või Pandora laeka avamisele, „kui riigi olemasolu on ohus”.
Njah, suurem hüsteeriaga siiski kaasa ei läheks. Nõus, et üks nn punane joon jälle ületati ja seni pole näinud kremli vastust sellele. Radarijaamade töökõlbmatuks muutmine siiski Ukrainale vajalik, sest need tuvastavad enamusi rakette ja droone kuni 6000 km kauguseni. Nõustuda saab selle blogi kanali väitega, et need pisu eksistentsiaalsed vene tuumaohu vastase kaitse olulised elemendid on… njah, ka nende töökorda tagasi saamine on kas pikk protsess või peaaegu võimatu…
17. Lühiuudised
Venemaad ei kutsuta 6. juunil Prantsusmaal toimuvale liitlaste Normandia dessandi 80. aastapäeva tähistamisele, teatas Reuters kahele diplomaatilisele allikale viidates. Nende sõnul langetati otsus, võttes arvesse Ukrainas käimasolevat sõda ja mõne riigi muret Moskva delegatsiooni võimaliku kohaloleku pärast.
Lennuõnnetuste arv Venemaal on järsult kasvanud pärast USA ja EL-i sanktsioonide kehtestamist Ukraina sõja eest. 2023. aastal registreeriti õhus vähemalt 74 erinevat tüüpi lennuki rikkeid, mis on 38 võrra rohkem kui 2022. aastal, arvutas Saksa uuringufirma Jacdec.
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et Berliin viib Kiievisse õhutõrjesüsteemide rakette, tankide mootoreid ja laskemoona osana uuest 500 miljoni eurosest sõjalisest abipaketist.
Donald Trump tunnistati süüdi kõigis 34 äridokumentide võltsimise episoodis esimeses astmes. Tema populaarsust see muidugi ei muuda…
Prantsusmaa president Macron soovib moodustada Euroopa koalitsiooni sõjaliseks väljaõppeks Ukrainas. Arutelud on käimas ja teadet on oodata president Zelenski visiidi ajal Normandia 80. dessandi aastapäeva puhul 6.-7. juunil.
Tšehhi ja Norra ühinesid nende riikidega, kes lubavad oma relvadega tabada sihtmärke Venemaa territooriumil.
Rootsi antava kahe ASC 890 radari ligikaudne tööraadius, kui kaugele ollakse võimeline tuvastama saabuvaid tiibrakette ja droone ning sihtmärke nii maa peal kui ka merel 300–400 km kaugusel ning integreeritakse see F-16-ga.
Tšehhi ettevõte Czechoslovak Group hoiatab, et hindade tõus ja kehv kvaliteet tähendavad, et poolt saabuvatest mürskudest ei saa kiiresti Ukrainasse saata. CSG kavatseb alustada kestade tarnimist juunis, kuid tal on probleeme Aafrikast ja Aasiast pärit mürskudega, mis nõuavad täiendavat töötlemist. Tšehhi initsiatiiv võimaldab Ukrainal aasta lõpuks vastu võtta ligi miljon suurtükimürsku, ütles USA välisminister Anthony Blinken ühisel pressikonverentsil Tšehhi kaitseministri Jana Tšernohhovaga. Njah, kipub venima seegi projekt…
Saksamaa valitsus muudab ettevaatlikult oma seisukohta lubada Ukrainal kasutada annetatud relvi Venemaa sõjaväeobjektide sihtimiseks. Kantsler Olaf Scholz teatas, et Ukraina võib kasutada Saksamaalt tarnitud relvi rahvusvahelise õiguse raames, mis võib potentsiaalselt lubada lööke Venemaa vastu. See seisukoht on selles küsimuses siiski vähem selge kui teiste riikide seisukoht.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
