Sõja ülevaade: 827. päev – vaid kaks väikest muutust rindejoones
Avaldatud: 30 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. mai 2024:
102 vene poole rünnakut tõid vaid kaks väikest muutust rindejoones, mis sellise surve juures päris hea areng… Rootsi sõjalise abi nimekirja üks liige tekitas meeldivat emotsiooni… ning kasvab lääneriikide arv, kes lubavad enda relvadega tabada objekte Venemaal.
1. „Tavaline sajune ilm”.
2. Miskit suurt ei tabatud.
3. Harkiv: rinne püsib ja kõlakad, et veelgi olla vene pool lisaressurssi siia toomas.
4. Kupiansk-Kreminna: seni peaga vastu müüri ja ikka paljudes kohtades ja korduvalt.
5. Siversk: hull surumine Bilohorivka külas ja selle ümber jätkus terve päev, muutusi see siiski ei toonud.
6. Bahmut: rinne püsib vaatamata vene eduteadetele.
7. Donetsk: no said ühe edenemise kirja aga mitte lootusrikkas suunas.
8. Lõunarinne: tugev surve Staromajorske juures jätkus ja kipub minema raskemaks.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa hakkas kuritegevuse statistikat varjama.
11. Venemaa valitsus on salastanud bensiinitootmise statistika pärast Ukraina rünnakuid suurimate rafineerimistehaste vastu.
12. FSO on koostanud teadlaste „musta nimekirja”.
13. Ungari ikka blokib.
14. 12 lääneriiki lubasid Ukrainal oma relvadega rünnata objekte Venemaal.
15. Venemaal antakse soovitusi, kus paikneda rongis, kui toimub terroriakt.
16. Lühiuudised
1. Ikka kõike ja palju, enamasti piiri ja rinde läheduses ning lausa 69 liugpommi kasutamisest Ukraina teada andis.
2. Üleeilne Krimmi suunal liikunud meredroon siiski vene õhus lendava drooni poolt ära lasti. Eile olla vene poole sõnul liikunud jälle droone Armaviri (Krasnodari krai) suunal, rohkemat infot varahommikuks polnud. Eks seal jagub nii naftatootmistaristut kui sõjalisi objekte, mis varemgi pihta saanud.
Vene blogijate kaartide ja info järgi vähenes kurtmine nii Kurski kui Belgorodi oblastis.
3. Harkiv: seni pole vene poole surve vähenenud ja liigub kõlakaid, et olla veelgi reserve juurde tulemas rünnakute jätkamiseks. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: suur mass vene väge siiski pole vaatamata konveierina töötava rünnaku jätkumisele edasi saanud, mis on hea. Egas täpset põhjust ei tea, sest videote, piltide ja kirjelduste leidmine siin suunal toimuva kohta on päris napiks jäänud. Eks Ukraina peab ka enda eduvõtmeid varjama. Ühes eilses videos, arvatavalt Kreminna kandi metsades oli Ukraina possa ehitatud ikka väga kapitaalselt ning selle maa-alune osa oli ikka päris suurel alal ning väga sügaval, vaid sissepääsu osa palkidega kaetud. Lisaks oli seal sügaval maa-all kasutatud toestuseks ka suures koguses liivakotte ning kipub arvama, et selline ehitis peab vastu ikka väga rajule pommitamisele. Drooni eest sissepääsu kaitsele peaks vaid enim mõtlema.
5. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud, kuigi terve päev üritas vene pool edeneda Bilohorivka külas ja selle ümber. Kaheksast rünnakust seal kandis Ukraina teada andis ning ikka pisu loodab, et vene poolel ei õnnestu püsivalt seal külas kanda kinnitada.
6. Bahmut: vene pool küll annab teada edusammudest Tšassiv Jari suunal, aga kuidagi neid tuvastada ei õnnestu ning videosid hävivast vene soomustehnikast ikka laekub. Üks rindejoone muutus siiski oli ja Andriivka küla juures teisel pool raudteetammi pisu vähenes Ukraina sillapea. Eks selle sillapea püsimine seal on samasugune meeldiv üllatus kui Dnepri idakaldal olevad sillapead.
7. Donetsk: rünnakuid jagus, ikka koos suure arvu kaotustega ning ühe väikse edenemise see siiski tõi, Pervomaiskest läänes Netailove külast põhjas sai vene pool pisu edasi, aga kohe tuleb suurem veekogude ahel ja peaks siinse suuna lukku panema, sest arvata on, et sealne suurem ülepääs (200 m lai) üle selle liini on piisavalt kindlustatud.
8. Lõunarinne: pisu ikka mures.
Berdjanski suund: Staromajorske suunal järjest enam vene soomust töösse lükatakse ja vene poole blogijad andsid teada, et olla ka eile edenenud aga Ukraina blogijad ei kinnitanud. Võitlus käivat seni külas sees ja selle ümber ning Ukraina omasid pole veel külast lõplikult välja saadud. Pigem usun veelgi tõusvat vene poole survet.
Tokmaki suund: Robotõne ikka veel töötab…
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa siseministeerium on lõpetanud igakuiste kuritegevuse seisuaruannete avaldamise, juhtis tähelepanu kanal „Me saame selgitada”. Teisel päeval avaldas ministeerium jooksvad andmed jaanuari-aprilli kohta, kuid ainult lühikokkuvõttena koos valitud teabega, mis oli valdavalt positiivne. Enne seda avaldas ministeerium alati pdf-dokumendi koos üksikasjalike tabelite ja kuriteoliikide lõikes, juhib väljaanne.
See juhtus riigi kuritegevuse olulise suurenemise taustal, mis sai alguse juba 2022. aastal – pärast sissetungi Ukrainasse, nagu peaprokurör Igor Krasnov varem rääkis. Tema sõnul kasvas ainuüksi täiemahulise sõja esimesel aastal eriti raskete kuritegude arv Venemaal 9,4%, ligi 125 tuhandeni. 2023. aastal oli politsei registreerinud juba üle 142 tuhande eriti raske kuriteo. Siseministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudi prognooside kohaselt on eriti raskete kuritegude arv 2024. aastal 7% ning selliste kuritegude koguarv kujuneb viimase 15 aasta rekordiks riigis, ületades 152 tuhat.
Kuritegevuse olukorda tänavu mõjutanud teguritena nimetas Siseministeeriumi uurimisinstituut Ukraina sõda ja selle tagajärgi: relvade „musta turu” suurenemist ja endiste vangide naasmist rindelt. Samuti süvenevad prognoosi kohaselt kuritegevuse olukord sanktsioonide, venelaste vaesuse ja võlakoormuse, inflatsiooni tõusu, kõrge alkoholismi ja rahvustevahelise pinge tõttu.
Siseministeerium fikseeris 2023. aastal terrorikuritegude, inimröövide, tänavamõrvade, vägistamiste ja peksmiste sagenemise. Raskete ja eriti raskete kuritegude koguarv oli 579 089 (maksimaalselt 12 aastat karistust). Organiseeritud kuritegelikud rühmitused näitasid suuremat aktiivsust (+18%) ning Siseministeerium prognoosib 2024. aastaks organiseeritud kuritegevuse kasvu.
2023. aastal varjas siseministeerium osaliselt kuritegevuse statistikat, märgib „MO”: siis kadus avalikkusest rida illegaalse relvaveoga seotud kuritegude arvu kasvu kohta. Enne seda oli selliste kuritegude arv plahvatuslikult kasvanud (olenevalt piirkonnast 5-17 korda), eriti eesliinipiirkondades.
11. Venemaa võimud otsustasid kütusetootmise operatiivstatistikat klassifitseerida pärast seda, kui Ukraina droonirünnakud naftatöötlemistehastele põhjustasid naftafirmade tootmises kahekohalise kokkuvarisemise. Venemaa energeetikaministeerium teatas teisipäeval, et lõpetab Rosstatile iganädalaste andmete edastamise mootoribensiini ja diislikütuse tootmise kohta. „Arvestades praegust geopoliitilist olukorda, võib sellise teabe avaldamine olla põhjuseks ebaausate turuosaliste turuga manipuleerimiseks,” vahendas Reuters ministeeriumi sõnu.
Mootoribensiini tootmise statistika sulgemine „aitab tugevdada kodutarbijate varustamist” ja parandada riigi energiajulgeolekut tervikuna, väidab energeetikaministeerium. Rosstati viimased nädalaandmed, mis avaldati 23. mail, näitasid, et bensiini tootmine langes Venemaal madalaimale tasemele alates oktoobrist pärast seda, kui droonid tabasid kolme nädala jooksul vähemalt viit suuremat naftatöötlemistehast.
13. maist 19. maini tootsid Venemaa rafineerimistehased ametliku statistika kohaselt 740 tuhat tonni bensiini – 2,5% vähem kui nädal varem, 5% vähem kui mai alguses ja 20% vähem kui detsembri lõpul ( Seejärel tootsid rafineerimistehased nädalas üle 930 tuhande tonni bensiini). Diislikütuse toodang langes nädalaga 7,1%, 1,558 miljoni tonnini. Võrreldes eelmise aasta lõpuga vähendasid rafineerimistehased tootmist 11% ehk ligi 200 tuhat tonni nädalas.
Mai tõi Venemaa naftatööliste jaoks uue õnnetuste jada, kes on endiselt võimetud oma tehaseid UAV-rünnakute eest kaitsma. 9. mail ründas droon Baškiirias asuvat Gazprom neftekhim Salavati tehast, mis toodab aastas umbes 600 tuhat tonni kõrge oktaanarvuga bensiini.
Järgmisel päeval langes rünnaku alla Kaluga piirkonna suurim naftatöötlemistehas (Esimene tehas) ja kaks päeva hiljem Lukoili Volgogradi naftatöötlemistehas. Ta oli sunnitud peatama naftatöötlemise peaüksuse, mis aga taaskäivitati 16. mail.
17. mail suleti teist korda alates aasta algusest Rosnefti Tuapse naftatöötlemistehas, ainsana Venemaa Musta mere rannikul. Tehas, mille võimsus on 12 miljonit tonni aastas, on olnud talvest saati jõude UAV rünnakust põhjustatud tulekahju tõttu. See taaskäivitati aprilli lõpus, kuid kolm nädalat hiljem tehti sellele uuesti haarang, mille tagajärjel üks paigaldustest ebaõnnestus. Reutersi andmetel käivitus tehas uuesti 19. mail.
Kütuse- ja energiaettevõtteid on praegu võimatu droonilöökide eest täielikult kaitsta, tunnistas Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak 22. mail. „[Rünnakuid] on võimatu 100% välistada, mõnikord juhtuvad samad olukorrad,” ütles ta.
Aprillis lubas Venemaa energeetikaministeerium naftatöötlemisettevõtetel järsult vähendada bensiini kvaliteedinõudeid, et vältida defitsiiti. Alates 2016. aastast Vene Föderatsioonis kehtinud Euro-5 standardi asemel tehti rafineerimistehastes ettepanek toota bensiini, mis teatud parameetrite järgi vastab EL-i poolt 1999. aastal kasutusele võetud Euro-3 klassile.
Tehastele anti luba suurendada aromaatsete ühendite osakaalu bensiinis 35%-lt 42%-le ja etüülalkoholi osakaalu 5%-lt 10%-le. Eesmärk on „luua alused täiendavaks vabastamiseks”, ütlesid allikad Reutersile.
Agentuuri hinnangul seisis mais jõude Venemaa rafineerimistehase võimsusest 12,3% ehk 3,392 miljonit tonni. Selle aasta 5 kuu akumuleeritud seisakuid küündis nafta esmase rafineerimise koguseisak 16,598 miljoni tonnini, mis on 1,5 korda suurem kui eelmisel aastal samal perioodil.
12. Venemaa Föderaalne Julgestusteenistus (FSO) koostas „musta nimekirja” Venemaa Teaduste Akadeemia vastavatest liikmetest, kes ei saanud RAS-i hoolekogu loomise üle hääletada, kirjutab T-invariant. Päev varem hääletasid RAS-i akadeemikud hoolekogu loomise poolt, mille juhiks otsustasid nad teha ettepaneku putinile. Varem ei olnud riigi juhtidel akadeemias ühtegi ametikohta. Välja arvatud üks – Jossif Stalin, kes sai 1939. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia auliikme tiitli.
Umbes 25 teadlast ei tohtinud hääletada. Nende hulgas on ka keeleteadlane Anna Pikhadze. „FSO ohvitser ütles, et olen mustas nimekirjas. Seisin seal viis minutit ja lahkusin,” rääkis ta väljaandele. Hääletusel osales 1231 RAS-i liiget 1896-st. Hoolekogu loomise vastu oli üks ja veel seitse jäi erapooletuks. Samal ajal lahkus mitukümmend inimest demonstratiivselt saalist, et mitte hääletada, märgib T-invariant.
Üks RAS-i korrespondentliige jõudis kõnealuse nimekirja üle vaadata. Ta ütles väljaandele, et Pikhadze oli selles 7. kohal ja majandusteadlane Vladimir Avtonomov oli nimekirjas esimesena. See on esimene kord Venemaa Teaduste Akadeemia ajaloos, kui selline juhtum aset leiab. Nüüd püüavad eestseisuse liikmed aru saada, kuidas see keelunimekiri tekkis.
Otsus luua hoolekogu koos sellele järgnenud putini kutsumisega selle etteotsa on Venemaa Teaduste Akadeemia katse „sõlmida vaherahu” võimudega, avaldas arvamust üks akadeemikutest. „Varem taheti RAS-i hävitada või laiali saata, kuid nüüd on ilmselt meeleolu muutunud ja (RAS-i president Gennadi – TMT) Krasnikov soovib putinile täielikku juurdepääsu,” selgitas ta.
Hoolekogul on lisaks abistamisele volitused tõkestada otsuseid, personalipoliitikat jms, ütleb teine RAS-i liige: „Arvan, et nad loodavad akadeemia küsimustes kiirema lahenduse peale. Vastutasuks esitamise eest.”
Viimase kahe aasta jooksul on mitmed RAS-i teadlased sattunud poliitilistesse kriminaalasjadesse. Nii peeti 2022. aasta suvel kinni Novosibirski Riikliku Ülikooli füüsikateaduskonna kvantoptiliste tehnoloogiate labori juhataja Dmitri Kolker. Teda süüdistati Hiinale riigisaladust sisaldava teabe edastamises. Kolker suri seejärel vahi all.
Samal ajal peeti kinni Venemaa Teaduste Akadeemia (SB RAS) Siberi filiaali teoreetilise ja rakendusmehaanika instituudi endine juhtivteadur Anatoli Maslov, keda süüdistatakse riigireetmises. 77-aastane teadlane end süüdi ei tunnistanud. 21. mail mõisteti talle 14 aastat vangistust range režiimiga koloonias.
Samuti arreteeriti riigiretmise süüdistusega Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi filiaali teoreetilise ja rakendusmehaanika instituudi (ITPM) juhtivteadur Valeri Zvegintsev, SB RASi teoreetilise ja rakendusmehaanika instituudi direktor Aleksander Shipljuk ja töötaja S. A. Khristianovitš nimelisesTeoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituudis SB RAS Vladislav Galkin.
13. Ungari võimud jätkavad Ukraina Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste alustamise blokeerimist, hoolimata EL-i liikmesriikide soovist alustada läbirääkimisi juuni lõpus, kirjutab Bloomberg. Nagu olukorraga kursis olevad allikad agentuurile ütlesid, kavatseb EL alustada läbirääkimisi Ukraina liitumise üle 25. juunil. Juuni lõpuni EL-i eesistujariik Belgia nõuab tungivalt läbirääkimiste alustamist oma ametiajal. 1. juulil läheb EL-i eesistumine üle Budapesti ja läbirääkimised võivad lükata hilisemale ajale. Ungari blokeerib otsust alustada läbirääkimisi Kiievi ja EL-i vahel, viidates murele ungari vähemuste olukorra pärast Lääne-Ukrainas.
Olukorraga kursis olevate allikate sõnul on Kiiev Budapesti nõudmised täitnud. Euroopa Komisjon tegi märtsis ettepaneku läbirääkimiste struktuuri kohta, kui EL kiidaks heaks Ukraina detsembris esitatud pakkumise. Bloomberg märgib, et kui Ungari ja ülejäänud EL-i riigid läbirääkimised heaks kiidavad, võib Ukraina liitu kuulumise küsimuse arutamine võtta aastaid. Seega on Horvaatia viimane riik, kes liitus EL-iga 2003. aastal ja sai Euroopa Liidu liikmeks alles 2013. aastal.
Möödunud aasta lõpus teatas Ungari peaminister Viktor Orban, et on vastu läbirääkimistele Ukraina liitumise üle Euroopa Liiduga. Tema sõnul ei ole Kiiev valmis liiduga liituma, kuna Ukraina ei vasta EL-iga liitumise kriteeriumidele.
Ukraina taotles ELiga ühinemist kohe pärast Venemaa täismahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris. Euroopa Komisjon soovitas 8. novembril alustada läbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga EL-i kaasamise üle. Brüssel aga rõhutas, et läbirääkimised peaksid ametlikult algama pärast seda, kui Kiiev on täitnud liiduga liitumise protsessi alustamiseks ülejäänud tingimused. Eelkõige peaks Kiiev tugevdama võitlust korruptsiooniga, võtma vastu Euroopa standarditele vastava lobitegevuse seaduse ja tugevdama rahvusvähemuste tagatisi.
Ukraina president Vladimir Zelenski ütles pärast Euroopa Komisjoni otsust, et „Ukraina ja kogu Euroopa ajalugu on astunud sammu õiges suunas” ning andis valitsusele ülesandeks alustada läbirääkimisteks ettevalmistusi.
putin märkis varem, et Venemaa pole kunagi olnud Ukraina EL-i kaasamise vastu. „Oleme alati olnud Ukraina territooriumi sõjalise arengu vastu, sest see ohustab meie julgeolekut. Selle vastu me olimegi. Aga mis puudutab majanduslikku integratsiooni, siis jumala eest, see on nende valik,” märkis putin.
14. 12 lääneriiki andsid nõusoleku lubada Ukrainal tulistada oma sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil. Algatust toetasid Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada, Holland, Taani, Poola, Rootsi, Soome, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti.
Nii tegi Prantsusmaa president Emmanuel Macron 28. mail vastava avalduse. „Usume, et peame lubama Ukrainal hävitada Venemaa territooriumil asuvad sõjalised rajatised, kust rakette välja lastakse ja Ukraina territooriumil mürsutatakse. Kuid tal ei tohiks olla õigust lüüa teisi sihtmärke Venemaal,” ütles ta pressikonverentsil pärast kohtumist Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
Samal päeval ütles Tšehhi peaminister Petr Fiala, et Ukrainal peaks olema õigus kasutada saadud relvi väljaspool oma territooriumi. „Ukraina on riik, mis kaitseb ennast, mis kaitseb oma territooriumi, oma tsiviilelanikkonda. Rünnaku alla sattunud riigina on tal kindlasti täielik õigus kasutada oma kaitseks kõiki võimalusi,” sõnas ta.
Varssavi ei piira Kiievi poolt talle üle antud Poola relvade kasutamist Venemaa territooriumil, ütles Poola asekaitseminister Cezary Tomczyk 29. mail. Vahetult enne seda kutsus Poola välisministeeriumi juht Radoslaw Sikorski lubama Ukrainal tulistada Lääne relvadest Vene Föderatsiooni sõjalisi sihtmärke.
„Ukraina on allutatud Venemaa poolt provotseerimata ja ebaseaduslikule agressioonisõjale. Vastavalt rahvusvahelisele õigusele on Ukrainal õigus end kaitsta sõjategevusega, mis on suunatud vaenlase territooriumile, eeldusel, et sõjategevus on kooskõlas sõjaseadustega,” ütles Rootsi kaitseminister Paul Johnson 26. mail. Ta rõhutas, et Rootsi toetab rahvusvahelist õigust ja Ukraina õigust enesekaitsele.
Taani peaminister Mette Frederiksen pärast Stoltenbergi üleskutset: Ukraina peab kasutama Taani relvi, et tabada sihtmärke Venemaal.
Soome kaitseministeerium ja parlamendi kaitsekomisjon teatasid veebruaris, et Soome pool ei piira sõjalise abi pakettide raames Ukrainale üle antud relvade kasutamise geograafiat: relvi saab kasutada Venemaa sõjaväeobjektidel. „Ukrainal peaks olema õigus kasutada neid relvi sõjaliste sihtmärkide vastu ja Venemaa pinnal,” ütles parlamendi kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra.
Briti välisminister ja endine peaminister David Cameron ütles mai alguses, et Ukrainal on õigus kasutada Briti relvi Venemaa territooriumi löömiseks. Venemaa ründab Ukraina territooriumi, meenutas diplomaat: „On üsna selge, et Ukraina tunneb vajadust tagada oma kaitse.”
Kõik lääneriigid peavad lubama Ukraina relvajõududel anda Venemaa Föderatsiooni territooriumil lööke enda antud relvadega, ütles Eesti kaitseministeeriumi juht Hanno Pevkur 28. mail. Ta rõhutas, et Venemaa rünnakud „tema territooriumi sügavustest Ukrainale, samas kui ukrainlased võitlevad, üks käsi selja taga, on ebanormaalne”.
Läti president Edgars Rinkevics ütles 28. mail CNN-ile antud intervjuus, et ei näe põhjust takistada Kiievit Venemaa territooriumi ründamast lääne relvadega. „Me ei räägi linnadest ega tsiviilelanikest, me räägime legitiimsetest sõjalistest sihtmärkidest,” selgitas ta.
Saksa väljaande Bild arvutuste kohaselt Venemaa territooriumi ründamise korral:
Ukraina suurtükivägi (155 mm haubitsad) võiks tulistada piirist 40 km kaugusele ja jõuda praktiliselt Belgorodi;
HIMARS-raketid on võimelised tabama 85 km, kattes peaaegu Kurski;
ATACMS-i raketid, mis tabasid kuni 165 km, viisid Brjanskisse, Orjoli ja peaaegu Voroneži jõudmiseks ning üle Aasovi mere – Taganrogi ja Jeiski lähedal asuvatele õhujõudude lennuväljadele;
Briti Storm Shadow ja Prantsuse SCALP-EG rakettide laskeulatuses (kuni 560 km) on Lõuna-Venemaal veel kolm lennuvälja okupeeritud Ukraina alade lähedal, samuti Moskvas.
21. mail toetas Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ideed lubada Ukraina relvajõududel rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil läänest tarnitud relvadega. Moskva ei järgi sõja raames mingeid reegleid, samas kui Kiiev on sunnitud järgima piiranguid, mis lääne poolt talle seatud on, märkis välisminister: „Me peame loobuma nendest reeglitest, mille me ise lõime.”
Hollandi kaitseministeeriumi juht Kaisa Ollongren meenutas 28. mail, et Holland pole kunagi välistanud võimalust, et Ukraina relvajõud löövad sõjalisi sihtmärke Venemaa sees. Kiievil peaks olema selline õigus, kuna ta kaitseb end agressiooni eest ja püüab taastada territoriaalset terviklikkust, lisas ta: „Loodan, et teised riigid, kes võtavad teistsuguse seisukoha, muudavad oma lähenemisviisi.”
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus 25. mail üles ka tühistama piiranguid Ukraina relvajõudude rünnakutele lääne relvadega Venemaa sõjalistele sihtmärkidele. „Liitlastel on aeg mõelda, kas nad peaksid tühistama mõned piirangud, mille nad on seadnud Ukrainale üle antud relvade kasutamisele,” ütles ta.
Vahetult enne seda pöördus rühm Ameerika kongresmene vastava nõudmisega Pentagoni juhi Lloyd Austini poole.
28. mail ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell, et Ukraina armee löögid Venemaa territooriumile vastavad rahvusvahelisele õigusele, kui löögid antakse „proportsionaalselt”. Samas rõhutas ta, et iga tarnijariik peab iseseisvalt otsustama, kas lubada Kiievil kasutada Venemaal asuvate sihtmärkide vastu relvi või mitte.
15. Venelastel on kõige parem valida istekohad rongi lõpus ja keskel, kuna need on plahvatuse korral kõige turvalisemad, ütles Venemaa eriolukordade ministeeriumi juht Aleksandr Kurenkov. „Terroriakti osana, et tekitada maksimaalseid kaotusi, toimub plahvatus peaaegu 100% ees otsas,” ütles Kurenkov (tsiteerib TASS). Ta märkis, et pärast sellist plahvatust jõuavad järele järgmised vagunid, mille tulemusena hakatakse neid suure kiirusega kokku pigistama.
„Sellest lähtuvalt saame teha järeldused, et kõige turvalisem koht on kas rongi lõpus või keskel,” ütles Kurenkov. Samuti lisas ta, et tema hinnangul tuleb inimesi koolitada ohutusmeetmete osas igaks juhuks.
Viimane suurem terrorirünnak Venemaa metroos toimus 3. aprillil 2017. aastal. Seejärel hukkus Peterburis Sennaja Ploštšadi ja Tehnoloogiainstituudi jaamade vahelisel lõigul enesetaputerroristi enesesüttimise tagajärjel 16 inimest, sealhulgas terrorist ise, ja 87 inimest sai vigastada. Kümme reisijat hukkus sündmuskohal, viis kiirabiautos ja haiglas.
23. mail teatas FSB kahe Nižni Novgorodi oblasti elaniku kinnipidamisest seoses Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhistega sabotaaži ettevalmistamisega raudteel. Ettevalmistumisel viisid kinnipeetavad läbi luure ja ostsid ka isevalmistatud süüteseadme komponente.
FSB teatas 16. mail, et hoidis ära terrorirünnaku Krimmi raudteele. Luureteenistuse andmeil üritasid kuritegu toime panna Ukraina sõjaväeluure värvatud 1999. aastal sündinud mees ja tema 2000. aastal sündinud elukaaslane. Mõlemad peeti kinni, kui nad üritasid Krimmis Leninski rajooni Oktjabrskoje küla lähedal raudteerööbastee alla lõhkeseadeldist panna.
14. mail ilmus Volga Raudtee kodulehel teade, et Volgogradi oblastis jooksid kaubarongi vagunid rööbastelt maha „volitamata isikute sekkumise tõttu”. Baza telegrammi kanali andmeil oli kaubarongi rööbastelt mahajooksmise põhjuseks Ukraina drooni rünnak.
FSB teatas mai alguses Leedust saabunud Ukraina sõjaväeluure sabotööri likvideerimisest, kes plaanis korraldada Venemaal terrorirünnakuid.
16. Lühiuudised
Venemaa keskpanga teatel on analüütikud tõstnud keskmise baasintressimäära prognoositud trajektoori 2024. aastal 15,9%, 2025. aastal 12,4% ja 2026. aastal 9,4%. Aprilli lõpus hoidis Venemaa Pank baasintressimäära taas 16,0% tasemel, kus see on olnud alates 2023. aasta detsembrist, ähvardades seda tõsta inflatsiooni tingimustes, mis ülekuumenenud sisenõudluse tõttu ei aeglustu piisavalt kiiresti.
Rootsi teatas Ukrainale uuest sõjalise abi paketist, mille väärtus on 1,3 miljardit dollarit ja mis sisaldab eelkõige nende kõige uuemat radari luure- ja juhtimislennukit (ASC 890). Pakett sisaldab ka RB 99-AMRAAM rakette, mida saab kasutada nii lennukitel kui ka maapealsetes õhutõrjesüsteemides.
Zelenski sõnul on rinde katmiseks vaja vähemalt 60 Lääne lennukit.
Uus relvatehas Texases peaks suurendama USA sõjalise laskemoona tootmist Ukraina jaoks, eesmärgiga jõuda 2025. aastaks 100 000 mürsuni kuus.
Istanbulis ehitatud Ada klassi korvett Hetman Ivan Mazepa alustas edukalt oma esimesi merekatseid. Türgi ehitab praegu Ukraina mereväele kahte Ada-klassi korvetti: hetman Ivan Mazepa ja hetman Ivan Võhovsk.
Hiina ettevõte Alibaba on lõpetanud rublades maksete vastuvõtmise ega toimeta enam Venemaale pakke.
Ungari valitsus sõlmis Valgevenega lepingu abistamiseks Venemaa riikliku korporatsiooni Rosatom poolt ehitatava Pakš-2 tuumaelektrijaama ehitamisel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
