Sõja ülevaade: 826. päev – vene rünnakukonveier jätkas tööd
Avaldatud: 29 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. mai 2024:
vene rünnakukonveier (110) enamuses rindelõikudes jätkas tööd, kirja läks vaid üks edenemine vene poolele ja üks siiski Ukraina poolele ning põhiväärtuste ümber toimuv teeb jätkuvalt murelikuks…
1. Ikka droone öises Ukraina taevas.
2. Päris rahulik Kurski ja Belgorodi oblastis pole.
3. Harkiv: rinne peab.
4. Kupiansk-Kreminna: rinne peab, kuigi surve laes.
5. Siversk: Bilohorivka juures üritab vene pool läbimurret.
6. Bahmut: vaid pisu hallis alas muutust.
7. Donetsk: Ukraina vasturünnak Krasnohorivkas parandas olukorda.
8. Lõunarinne: Staromajorskest on üle poole vene kontrolli all.
9. Herson: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
10. Eilne putini sõnavõtt oli üks viimase aja karmimaid ähvardusi ja kuidagi väikeriigid suurima tähelepanu all selles sõnavõtus olid.
11. Uus maksutõusu laine Venemaal sõjaliste kulutuste katmiseks.
12. Bild: Lääs ähvardas löögikeelu rikkumise tõttu jätta Ukraina ilma Patrioti rakettideta.
13. Njah, ka Macroni sõnavõtt relvade kasutamise üle Venemaa pihta jäi kahjuks poolikuks.
14. Venemaal tõstab pead uus vaenlane, leetrid. Eks näis, milliste ähvardustega putin sellele vastab.
15. India ostab järjest enam vene naftat.
16. Lühiuudised
Kas ja miks küsimusi tänases loos palju: kas paljud lääne võtmeisikuid (aga ka nende valijad) saavad siiski aru, et oma vabadusi ja põhiõigusi ning demokraatliku riigikorraldust tuleb kaitsta ja selle hind ei ole kunagi liiga kallis? Miks nad aru ei saa ja kas on võimalik, et kolmanda maailmasõja ähvardus panebki nad taganema oma põhiväärtuste kaitsest ehk kas siiski on alanud jõudude ja maailma julgeoleku korralduse muutus kaldumisega jõupositsioonide prevaleerimise üle… njah, suured netifirmad seda ju juba teevad… täna hommikulgi väänas googel käsi (ikka suurema sooviga ära kasutada endale sobival moel minu privaatsust), enne kui lubas end kasutada… eks eilset päeva jääbki varjutama küsimus, kui kaugele mõned taganevad ähvarduste ees alustada kolmas maailmasõda…
1. Mõkolaivi, Kirovohradi ja Rivne oblastis tulistati õhutõrjelahingu tulemusel alla 13 14-st shaheedist. Teateid tuli eile päeval Kramatorskis toimunud plahvatustest, vist raketitabamuse tagajärjed.
Harkivi ja rinde- ning piirilähedus ikka hullus sajus.
2. Belgorodi oblastis süttis tanki (seda kilpkonn tüüpi) vedanud traktor. Vigastada said ka mitmed teised autod. Teatatakse, et konvoid ründas Ukraina UAV; teise versiooni järgi põrkas tanki treileril vedanud sõjaväetraktor teel kokku teise autoga…
vene blogija info, et miskit jälle Krimmi suunal olla liikunud ja tundub et merd pidi. Hetkel rohkemat infot veel polnud.
Ikka tuleb kurtmist Kurski ja Belgorodi oblastist.
3. Harkiv: eile rinne jälle pidas, kuigi karmidest lahingutest (enamus Vovtšankis ja selle ümber) andis teada kumbki pool. Järjest enam on vene poolelt hakanud rünnakutesse lisanduma tanke ja neid siin suunal kahjuks jagub veel palju (üks tankipolk lisaks ehk siis kokku teiste üksustega kokku u 200-300 tanki). Vene poole sõnul olla kummaltki poolelt õhus ka palju droone.
4. Kupiansk-Kreminna: Ukraina teatas lausa 35 vene poole rünnakust ehk siis siin rindel rekord. Siiski pole hull surve edu toonud ja see seni meeldivat üllatust pakub. Kas nii ka jääb, on siiski teadmata.
5. Siversk: pisu ärevuse tõusu on tunda ka ridade vahel Ukraina ametlikes uudistes. Rünnakuid Bilohorivka suunal olla jagunud 8 ehk siis vene pool on hetkel kogu tähelepanu suunanud küla täielikule vallutamisele ning sealt edasi domineerivate kõrgnendike vallutamisele. Eile siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud ja murelikuks teeb ennastki, et Bilohorivka külast pole vene poolt uuesti välja saadud.
6. Bahmut: jätkuvalt ei suuda vene rünnakud murda läbi Ukraina kaitsest ei Tšassiv Jari suunal ega hetkel pidama jäänud seisust Klišiivkas ja Andriivka juures.
7. Donetsk: kuigi survet jagus vene poolel kõvasti kõigis lõikudes, siis pigem tõid need muutusi hallis alas pisu Ukraina kahjuks ja üks edukas vasturünnak siiski Ukraina poolt kinnitust sai.
Krasnohorivka linnas sai kinnitust Ukraina edukas vasturünnak, mille kõlakatest eile sai kirjutatud ja suudeti vabastada osa linna. Pingeline seis siiski jätkub kogu rindel…
8. Lõunarinne: üks muutus siiski vene poole kasuks oli.
Berdjanski suund: Staromaiorske geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et vene pool kontrollib vähemalt poolt asulast. Võitlus käib ja kahjuks jätkub siingi suunal palju nii soomust kui selle koos jalaväge, vene lennunduse aktiivsust pole ka vaatamata mitmete varasematele lennukite kaotusele suudetud maha suruda ning vene droonide arv siingi suunal kõrge.
Tokmaki suund: Robotõne ikka töötavat ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: Ukraina andis teada 10-st vene poole rünnakust, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
10. putin hoiatas teisipäeval läänt, et NATO liikmesriigid Euroopas mängivad tulega, tehes ettepaneku lubada Ukrainal kasutada lääne relvi, et lüüa sügavale Venemaa sisemusse, mis tema sõnul võib vallandada ülemaailmse konflikti.
Enam kui kaks aastat pärast Teist maailmasõda toimunud ohvriterohkeimast maasõjast Euroopas on putin üha enam rääkinud palju laiema globaalse konflikti ohust, kui lääs maadleb selle üle, mida teha vene vägede edasiliikumisega Ukrainas.
„Pidev eskalatsioon võib viia tõsiste tagajärgedeni,” ütles putin ajakirjanikele Taškendis. „Kui need tõsised tagajärjed Euroopas ilmnevad, kuidas käitub USA, pidades silmas meie pariteeti strateegiliste relvade vallas?”
putin ütles, et Ukraina löögid Venemaale kaugrelvadega vajaksid lääne satelliiti, luuret ja sõjalist abi – seega oleks lääs otseselt kaasatud. Ta ütles, et Prantsuse vägede saatmine Ukrainasse oleks samm ülemaailmse konflikti suunas. Rääkides NATO liikmesriikidest Euroopas, ütles putin, et sealsed väikeriigid „peaksid olema teadlikud, millega nad mängivad”, kuna neil on väikesed maa-alad ja väga tihe asustus. „See on tegur, mida nad peaksid meeles pidama, enne kui räägivad sügavale Venemaa territooriumile löömisest,” ütles putin.
Venemaa 2022. aasta sissetung Ukrainasse puudutas viimase 60 aasta suurimat purunemist suhetes Läänega ning kriis on diplomaatide sõnul selle seni kõige ohtlikum etapp.
Venemaa, mis kontrollib 18 protsenti Ukrainast, liigub edasi ja on avanud uue rinde Harkivi oblastis, käivitades läänes arutelu selle üle, mida ta saab veel teha pärast Kiievile sadade miljardite dollarite abi, relvade ja luureandmete andmist. Lääne liidrid ja Ukraina on pisendanud Venemaa hoiatusi laiema sõja ohu kohta, millesse on kaasatud maailma suurim tuumariik Venemaa ja NATO, maailma võimsaim sõjaline liit, mida juhib USA.
Ukraina sõnul peaks ta suutma rünnata Venemaa tagalasse, sealhulgas vastu Venemaa suveräänset territooriumi.
Kuid Venemaa ametnike sõnul on Moskva kannatus lõppemas pärast korduvaid Ukraina rünnakuid Venemaa linnadele, naftatöötlemistehastele ja viimastel päevadel isegi tema tuumalöögi varajase hoiatussüsteemi elementide vastu.
Venemaa riigitelevisiooni küsimusele Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski legitiimsuse kohta vastas putin, et praegu on Ukrainas ainus legitiimne võim parlament ja selle juhile tuleks anda võim.
Njah, esmalt pole putin viitsinud (või lihtsalt valetab) läbi lugeda Ukraina põhiseadust, mis ütleb, et sõja ajal Ukrainas valimisi ei toimu ja kõik valitud inimesed jätkavad oma tööd kuni sõja lõpuni.
Teiseks on eile öeldu siiski vist karmimaid hoiatusi lääne suunal, mida putini suust kuuleb. Eriti huvitavaks teeb siiski ähvarduse see, et enamus hoiatust läks väikeriikide suunal, njah, selle järgi tunduks, nagu oleks need Ukraina kõrval suurimad vaenlased… kellele võib pisu hammas peale hakata ning kus kindlasti leidub kodanikke, kes nüüd hakkavad putini sõnumit hirmuga võimendama… liialt palju tühja rusikaga vibutamisega muidugi ei mängi, sest lõpuks hakkaks see vastu töötama isegi Venemaal, sest näitaks tegelikku putini saamatust või võimetust oma ähvardusi ellu viia ning nõrk juht Venemaal kaua vastu enam ei peaks…
11. Venemaa võimud on otsustanud putini väljakuulutatud maksureformi parameetrid, et täita eelarve, mis kulutab sõjale iga kolmanda rubla. Alates 1. jaanuarist 2025 tõstab riik üksikisiku tulumaksu, ettevõtlustulumaksu, väikeettevõtete maksu, samuti kaevandus- ja metallurgiasektori maavarade kaevandamise maksu määrasid, teatas Venemaa rahandusministeerium teisipäeval, 28. mail.
Interfaxi viidatud ministeeriumi materjalide kohaselt toob viimaste aastate suurim maksureform järgmise 6 aasta jooksul riigile täiendavalt 16,8 triljonit rubla (168 miljardit eurot) – summa, mis on kolmandiku võrra suurem riikliku hoolekandefondi kogumahust.(12,75 triljonit rubla). Osana maksuseadustiku muudatustest, mille rahandusministeerium valitsusele esitas, kehtestatakse Venemaal järgmisest aastast astmeline üksikisiku tulumaksu skaala, mis mõjutab kodanikke, kes teenivad üle 200 tuhande rubla (2000 euro) kuus. Maksumäära tõstetakse neile 13%-lt 15%-le. Neile, kes teenivad üle 5 miljoni rubla aastas, tõuseb üksikisiku tulumaks 18%-ni, 20 miljonilt rublalt 20%-ni ja üle 50 miljoni teenijad maksavad 22%.
Need muudatused mõjutavad kõiki, välja arvatud „sõjalises erioperatsioonis osalejad”, vahendab Interfax rahandusministeeriumi materjale. Lisaks vabastatakse vaesed suurpered lisatasudest eelarvesse. Need, kel on rohkem kui kaks last ja pere keskmine sissetulek elaniku kohta ei ületa 1,5-kordset toimetulekupiiri (19 935 rubla kuus), maksavad veelgi vähem: tavapärase 13% asemel 7%.
Selle tulemusena laekub eelarvesüsteem aastaks 2025 täiendavalt 533 miljardit rubla üksikisiku tulumaksust ja aastaks 2030 – 3,1 triljonit, hindab rahandusministeerium.
Ettevõtted maksavad järgmise 6 aasta jooksul riigikassasse lisaks 11,1 triljonit rubla. Alates 2025. aastast tõuseb Venemaal tulumaksumäär 20%-lt 25%-le. Kasumlike ettevõtete osakaal majanduses kasvab ja „paljud tööstusharud on liikunud püsivalt kahjumlike ettevõtete kategooriast kasumlikuks”, selgitab rahandusministeerium. Tema hinnangul lisab see meede ainuüksi järgmisel aastal riigikassasse 1,6 triljonit rubla.
Lõpuks plaanib riik koguda väikeettevõtetelt 6 aasta jooksul 2,6 triljonit rubla: ettevõtted, kelle tulu on 60 miljonit rubla aastas, peavad tasuma käibemaksu ning lihtsustatud maksusüsteemi (STS) latt tõstetakse 265 pealt kuni 400 miljoni rublani.
Maksumuudatuste paketis on ka mineraalväetiste ja rauamaagi tootjate maksukoormuse tõstmine. Rauamaagi kaevandamisel tõuseb maavara kaevandamise maksumäär 1,15 korda, kaaliumväetiste tootmisel 2,3 ja fosfaatväetiste tootmisel 2 korda.
„Fiskaalsüsteemi moderniseerimine on vajalik, et maksukoormus õiglaselt jaotada nende vahel, kellel on suurem isiklik ja ettevõtete sissetulek,” ütles putin veebruaris Föderaalassambleele peetud pöördumises. Ta kinnitas ka, et uued maksumäärad on seadusega fikseeritud kuni 2030. aastani, mil lõpeb tema viies ametiaeg kremlis.
Maksude tõstmine aitab putinil rahastada oma sõda Ukrainas, ütles Bloomberg Economicsi Venemaa peaökonomist Aleksandr Issakov. Sel aastal kulutatakse föderaaleelarvest kaitsele rekordilised 10,8 triljonit rubla (108 miljardit eurot) ning sõjaliste kulutuste osakaal riigikassas – ligi 30% – on nõukogude ajast enneolematu.
Lisaks vähendab täiendav maksukoormus kapitali väljavoolu ja survet rublale, märgib Issakov: raha omavad inimesed on sunnitud seda riigile loovutama, selle asemel, et välisvaluutat osta või sääste riigist evakueerida. Lõpetuseks lisab Issakov, et putin vajab raha oma sündimuse toetamise meetmete rahastamiseks, mille tase kujunes Rosstati andmetel eelmisel aastal madalaimaks alates 1999. aastast.
Njah, kahjuks kipuvad meitegi sündimuse näitajad sama kehvad olema…
12. Viimaste päevade enim arutatud teemaks on saanud Ukraina liitlaste tarnitud relvade kasutamine Venemaa ründamiseks. Ilma sellise võimekuseta ei saa ta kaitsta Venemaa territooriumilt sooritatud suurtükimürskude ja õhurünnakute eest ega anda lööki vaenlase vägedele enne, kui nad ületavad riigipiiri ja ründavate üksuste varustusteid.
Seni on USA ja Saksamaa oma relvade sellisele kasutamisele vastu. Kuid keelu negatiivsed tagajärjed ilmnesid selgelt pärast vene vägede sissetungi Harkivi oblastisse, mis algas 10. mail.
„Kell 6.00–15.00 tulistasid venelased IGA minut 6–12 suurtükimürsku. Iga minut ilma vaheajata,” tsiteerib Bild sotsiaalmeedias Ukraina sõdurit, kes hoiab Voltšanski lähedal kaitset. — Kogu nende suurtükivägi on Venemaal. Nad tulistavad kõikjal ja põletavad kõike: külasid, Vovtšanskit, metsi. Kuid me ei saa USA (ja teiste riikide) tarnitud suurtükiväega ohutust kaugusest vastu tulistada.
Samuti ei ole Ukrainal lubatud kasutada lääne õhutõrjet vene lennukite vastu. See peab ootama, kuni pommitajad oma tiibraketid välja lasevad ja nad üle Ukraina territooriumi lendavad – alles siis saavad Ukraina üksused kasutada Patrioti või muid rakette, et püüda vene rakette kinni, kirjutab Bildi sõjaanalüütik Julian Röpcke.
Väljaande andmetel kasutas Ukraina armee vähemalt korra Saksamaalt tarnitud Ameerika süsteemi Patriot toiminguteks, mida lääneliitlastega ei kooskõlastatud. „Reaktsiooniks olid vihased kõned Berliinist ja Washingtonist ning ähvardused peatada õhutõrjerakettide tarnimine, kui selline juhtum kordub,” kirjutab Röpcke.
Kuid viimastel päevadel tundub, et jää on murdunud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles 27. mail, et Ukrainal peaks olema võimalus kasutada Läänest tarnitud relvi, et rünata Venemaal „legitiimseid sihtmärke”, kuna seda peetakse enesekaitseks. Rootsi pooldas seda lähenemisviisi. Ja Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell ütles 28. mail, et EL kavatseb arutada keelu tühistamist.
„Mõned EL-i liikmesriigid tühistavad piiranguid, mis võimaldavad ukrainlastel … reageerida rünnakutele Venemaa territooriumilt,” märkis ta, kuid lisas, et teistel riikidel võib see muret tekitada.
13. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et Ukraina relvajõududel (AFU) tuleks lubada rünnata sihtmärke Venemaal, kust tulistamist teostatakse. „Usume, et peame lubama Ukrainal hävitada Venemaa territooriumil asuvad sõjalised rajatised, kust rakette välja lastakse ja Ukraina territooriumile suunatakse. Kuid neil ei tohiks olla õigust rünnata Venemaal teisi sihtmärke,” ütles ta pressikonverentsil pärast kohtumist Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga. (njah, naftarajatisi ikka mitte???, sildasid ja raudteed ka mitte???)
Nüüd on läänes aktiivne arutelu Ukrainale õiguse andmise üle kasutada lääne relvi Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide puhul. 22. mail sai teatavaks, et rühm Ameerika kongresmene oli pöördunud vastava nõudmisega Pentagoni juhi Lloyd Austini poole. Oma pöördumises viitasid seadusandjad, et Harkivi oblastis peetavate lahingute taustal piiras Bideni valitsus Ukraina poole võimet „tõrjuda vene vägesid” Ameerika relvadega.
Vahetult enne seda teatas Wall Street Journal informeeritud allikatele viidates, et Ukraina palus USA presidendi administratsioonil lubada Ameerika relvade kasutamist Venemaa territooriumil.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus 25. mail üles tühistama piiranguid Ukraina relvajõudude rünnakutele Lääne relvadega Venemaa sõjaliste sihtmärkide pihta. „Liitlastel on aeg mõelda, kas nad peaksid tühistama mõned piirangud, mille nad on seadnud Ukrainale üle antud relvade kasutamisele,” ütles ta.
28. mail ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell, et Ukraina armee löögid Venemaa territooriumile vastavad rahvusvahelisele õigusele, kui löögid antakse „proportsionaalselt”. Samas rõhutas ta, et iga tarnijariik peab iseseisvalt otsustama, kas lubada Kiievil kasutada Venemaal asuvate sihtmärkide vastu relvi või mitte.
14. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on Venemaa Euroopa regioonis avastatud leetrite juhtumite arvu poolest esikolmikus. Nii registreeriti riigis 2023. aasta aprillist 2024. aasta märtsini 18 977 leetrisse nakatumist. Samal ajal tuvastati Vene Föderatsioonis 2022. aastal vaid 102 selle haiguse juhtu, see tähendab 186 korda vähem. Seega oli esinemissageduse kasv 18 500%.
Venemaa on selles edetabelis kolmandal kohal. Seda edestasid Aserbaidžaan, kus aasta jooksul avastati 28 855 leetrite juhtumit, ja Kasahstan (36 292 juhtu). Kõige vähem juhtumeid on Armeenias ja Austrias (vastavalt 697 ja 456 juhtumit).
Peaaegu pooled 2023. aastal teatatud leetrijuhtumitest esinesid alla viieaastastel lastel, mis peegeldab nende laste arvu suurenemist, kes jäid selle ja teiste vaktsiinvälditavate haiguste vastu vaktsineerimata, märkis WHO. Seega ei saanud nimetatud vanuserühmas nakatunutest enam kui kolmveerand leetrite vaktsiini doosi ja ligikaudu 99% ei saanud kahte leetrite vaktsiiniannust, mis tagab vajaliku kaitse.
„Leetrite esinemissageduse tõus on selge märk immuniseerimise katvuse vähenemisest,” ütleb UNICEFi Euroopa ja Kesk-Aasia regionaaldirektor Regina De Dominicis.
Ta ütles, et haiguse leviku tõkestamine nõuab valitsustelt kiireloomulisi meetmeid tervishoiusüsteemide tugevdamiseks ning tõhusate rahvatervise meetmete rakendamist tagamaks, et kõik lapsed on kaitstud „selle ohtliku, kuid välditava haiguse eest”.
Veebruaris sai teatavaks leetrite vaktsiinide nappus paljudes Venemaa piirkondades. Probleemid said alguse pärast seda, kui Ameerika ravimifirma MSD tarned peatati Ukraina sissetungi tõttu. Vaktsineerimiseks hakati kasutama kodumaist analoogi, ravimit Vaktrivir, kuid see ei suutnud kogu vajadust katta. Möödunud aasta oktoobris registreeriti Moskva riiklikes raviasutustes ja erakliinikutes probleeme leetrite, punetiste ja mumpsi vastase kolmikvaktsiiniga ning ühekomponendilise mumpsivaktsiiniga.
Rospotrebnadzor teatas leetrite esinemissageduse järsust tõusust 2023. aasta sügisel. Leetritega samal ajal registreeriti nakatumiste arv teiste vaktsiinvälditavate infektsioonidega. Näiteks läkaköha nakatumiste arv kasvas möödunud aasta üheksa kuuga 1096%, 20 tuhandeni, millest 17,4 tuhat oli alla 14-aastastel lastel. Tuulerõugete esinemissagedus kasvas 18%, 580 tuhande juhtumini. Möödunud aasta lõpus süüdistas putin Ukrainast pärit põgenikke Venemaal leetritesse haigestumise hüppelises kasvus.
28. mail teatas Rospotrebnadzor läkaköha nakatumise juhtude märkimisväärsest sagenemisest Venemaa Föderatsioonis. Sellele eelnesid Venemaa kliinikute patsientide kaebused selle nakkuse vastaste vaktsiinide nappuse kohta. 2023. aastal avastati haigus 52 783 inimesel: nakatumissagedus ületas 30 aastat tagasi püstitatud rekordi. Samas osutus nakatumiste arv 17 korda suuremaks kui 2022. aastal, mil läkaköha tuvastati riigis vaid 3,1 tuhandel inimesel.
15. Maailma suurima naftatöötlemiskompleksi omanik India ettevõte Reliance Industries sõlmis Venemaa ettevõttega Rosneft aastase lepingu vähemalt 3 miljoni barreli nafta ostmiseks kuus. Arvestus tehakse vene rublades, kirjutab Reuters viitega allikatele. Pikaajaline leping Rosneftiga aitab Reliance’il tagada katkematu odava Venemaa nafta tarnimise, samas kui tooraine tarnimine maailmaturul on OPEC+ riikide tootmiskärbete tõttu piiratud.
Rosneft kinnitas lepingu sõlmimist, rõhutades, et India on tema strateegiline partner. Kokkuleppe üksikasju seal ei avalikustatud, kuid märgiti, et „ettevõtte müügitegevuse majandusliku efektiivsuse määravad eelkõige Vene Föderatsiooni maksuseadusandlused”.
Reliance agentuuri kommentaaritaotlusele ei vastanud.
Reutersi allikad ütlevad, et 1. aprillil jõustunud tehingu tingimuste kohaselt ostab Reliance kaks saadetist Uurali naftat mahuga 1 miljon barrelit, samuti ühe või kaks lasti ESPO segu mahuga umbes 700 000 barrelit. Lisaks on ettevõttel võimalus osta kuni neli täiendavat Uurali partiid. Uurali partiid ostetakse allahindlusega 3 dollarit barreli kohta võrdlusklassi Dubai hinnast ja madala väävlisisaldusega ESPO segu, mida eksporditakse Kaug-Ida sadamast Kozminost, 1 dollari suuruse lisatasu eest Dubaisse barreli kohta.
Allikate sõnul on Reliance nõustunud maksma nafta eest vene rublades India HDFC panga ja Venemaa Gazprombanki kaudu.
Maailma suuruselt kolmandast nafta importijast ja tarbijast Indiast on saanud Venemaa suurim merenafta ostja pärast seda, kui Lääs kehtestas 2022. aastal Moskva vastu sanktsioonid, sealhulgas EL-i embargo Venemaa naftale. India ettevõtted kasutasid Venemaa nafta arvutamisel ruupiaid, dirhameid ja Hiina jüaane.USA kehtestas veebruaris sanktsioonid Venemaa Föderatsiooni suurima laevafirma Sovcomfloti ja 14 naftatankeri vastu, mis veavad Venemaa naftat. Pärast seda keeldus Reliance Industries Sovcomfloti tankerite tarnitud nafta vastu võtmast. 2023. aastal sai Venemaast India suurim naftatarnija. India impordi maht Venemaa Föderatsioonist oli eelmisel aastal ligikaudu 1,66 miljonit barrelit naftat päevas, võrreldes 652 000 barreliga päevas 2022. aastal.
16. Lühiuudised
Lähipäevil tarnitakse Ukrainale esimesed suurtükimürsud, mis osteti Tšehhi algatuse raames, mille eesmärk oli osta suurtükimürske väljastpoolt Euroopat, ütles Tšehhi peaminister Petr Fiala. Njah, tundub, et varasemad kõlakad olid siiski valed…
Umerov: Ukraina saab peagi kätte oma esimesed hävitajad F-16, samas on oodata uut rinnet põhjas. „Nende eesmärk on avada põhjas uus rinne, et hakata meie vastu kasutama kogu oma tööjõudu, tulistamisjõudu,” ütles Ukraina kaitseminister Umerov.
„AFU (Ukraina relvajõud) kavandab laiaulatuslikku mürgiste ainete kasutamist ning varub vastumürke, gaasimaske ja muid kaitsevahendeid,” teatab TASS viitega Venemaa kaitseministeeriumile. Njah, tavaliselt kipub ikka vastupidi olema… sestap ka ootab vene poole sellist tegevust hoopis…
Hollandi kaitseminister Ollongren ütles, et Ukraina peab ründama Venemaa sees. „Ukrainal on õigus kasutada kaitseks ja territoriaalse terviklikkuse taastamiseks kõiki vahendeid. Ukraina võitleb praegu, üks käsi seotud selja taha,” rõhutas ta.
Venemaa toormefirmad, kes üritavad teha finantstehinguid oma Hiina kolleegidega, on hakanud kasutama uut lepingute sõlmimise meetodit – stablecoin’e. Lisaks hakati kauplema bartertehingutega.
Belgia tarnib 2028. aastaks Ukrainasse 30 oma hävitajat F-16, teatas välisminister Hadja Lahbib. Esimesed lennukid peaksid tarnitud olema juba aasta lõpuks, ütles ta.
Alabuga tehas Venemaal plaanib toota 6000 Shahed-tüüpi drooni aastas. Tänavu aprilli lõpus oli tehas oma tootmisgraafikust ees, olles tarninud juba 4500. Tehnikuid värvatakse Aafrikast, Ugandast enamasti naisi. Uganda ametnike sõnul on Alabugasse läinud üle tuhande naise, tõenäoliselt liitub sel aastal veel tuhat õpilast. Vene droonioperaatoreid koolitavad Süürias nii revolutsioonilise kaardiväe kui ka Iraani toetatud relvarühmituse Hezbollah instruktorid.
Suurem osa Venemaa külmutatud varadest laekuvatest tuludest läheb Euroopa Rahufondile vajaliku sõjavarustuse ostmiseks ja tarnimiseks Ukrainasse. Seda ütles Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. „90 protsenti külmutatud Venemaa varadest laekuvatest tuludest suunatakse Euroopa Rahufondi. Lisaks kasutatakse neid otse Ukraina varustamiseks vajalike relvade ja sõjavarustusega,” ütles ta. Borrelli sõnul tuleb fondi 6,6 miljardi euro kaasamiseks vastu võtta seitse õigusakti. Samas ei saa seda teha seetõttu, et Euroopa riigid ei jõua konsensusele. „Me vajame üksmeelt, mida pole juba mitmeid kuid olnud. Rääkisin sellest eile välisministrite nõukogus ja täna tegime seda uuesti. Kasutamist ootab 6,6 miljardit eurot ja kõik tööriistad selleks vajalikud meetmed ootavad endiselt vastuvõtmist,” ütles Euroopa diplomaatia juht. Borrelli sõnul on olukord „pigem teoreetiline arutelu”, kuna Euroopa Rahufondi raames loodud 5 miljardi euro suuruses Ukraina abifondis lepiti Euroopa Liidu liidrite vahel kokku Euroopa Ülemkogu kõrgeimal tasemel ning viivitustel on reaalsed tagajärjed. „Neid tagajärgi mõõdetakse inimelude, kahjustatud tsiviilinfrastruktuuri ja muutustega Ukraina lahinguväljal,” selgitas ta.
Euroopa Liit kaalub võimalusi, kuidas reageerida Gruusia välisagentide seaduse vastuvõtmisele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
