Sõja ülevaade: 819. päev – vene pool sisenes Tšassiv Jari
Avaldatud: 22 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. mai 2024:
eile Harkivi rinne pidas, Tšassiv Jari vene pool sisse sai, pisu muret Klišiivkas ja mõni edenemine Donetski rindel, kokkuvõtteks polnud Ukrainale halb päev. Umbes pooled venelastest peavad piinamist normaalseks.
1. Šumõ, Harkiv ja ikka kogu piiri ja rindelähedus, öiseid droone ikka ka.
2. Miskit ikka.
3. Harkiv: muutusi ei tuvastanud.
4. Kupiansk-Kreminna: tugev surumine Kupianskit läänes ja edelas pole suurele vene väegruppile seni edu toonud.
5. Siversk: survet jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: Tšassiv Jari vene pool sisse sai ja segane seis Klišiivkas.
7. Donetsk: tugev surve jätkus ning kolm edenemist siiski tõi aga ei miskit hullu.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Venemaa on otsustanud nihutada riigipiiri Läänemerel Leedu ja Soome lähedale.
11. Venemaa suured ettevõtted on teatanud, et katsed luua Venemaal tööstusele oma tarkvara on ebaõnnestunud.
12. „Kõik on hiina oma” ehk siis Volga auto on Hiina kloon…
13. Venelaste lahkumine Türgist tõstab niigi kõrget inflatsiooni veelgi.
14. Esimene vene miljardär hakkab nõudma hüvitist sanktsioonide külmutatud varade eest.
15. Zelenski selgitas, miks liitlased ei anna luba lüüa oma relvadega sihtmärke Vene Föderatsioonis.
16. Lühiuudised
Kuumakraadid kisuvad sinna 30-ne kanti ja ning tõuseb sealgi maastikupõlengute oht ja suuremat ilma muutust tulemas pole (mõne äikese võib vahele visata). Eks joogivee puudus, tehnika ülekuumenemine, võitlejate loidus ning termovaatlusvõimekuse langus päeval hakkab järjest enam tunda andma…
Peaaegu pooled venelastest peavad kahtlusaluste piinamist normaalseks, eriti „erandjuhtudel”. Sellest annavad tunnistust Venemaa Levada keskuse küsitluse tulemused. 47% venelastest usub, et „erandjuhtudel” saab inimesi piinata – näiteks seoses rasketes vägivallakuritegudes kahtlustatavatega. See näitaja on viimase viie aastaga kasvanud ligi 19%, märgivad sotsioloogid. 35% venelastest on kategooriliselt igasuguse inimeste piinamise vastu. 2019. aastal arvas nii 59% vastanutest.
1. Zaporižja lähedal toimus eile päeval üks suurem plahvatus, ju see igapäevane tavapäraselt uitav rakett siiski mingi sihtmärgi leidis.
Harkiv ikka hullus sajus ning ilma paranemise lootust seni piiri ega rinde lähedal pole. Loeb vene blogijate hõiskamisi, et talv tuleb tänu Ukraina infra hävitamisele raske…
Kodumajapidamises peaksid ukrainlased valmistuma selleks, et elektrikatkestusi võib ette tulla nii suvel kui ka talvel. Sellest teatas Ukrenergo juhatuse esimees Vladimir Kudrõtski Suspylne eetris.
24 sahedi drooni lasti öösel alla Mõkolaivi, Dnipropetrovski, Zaporižja, Donetski, Sumõ ja Odessa oblastis.
Njah, öine sahedi rünnak Sumõ linnale tõi kaasa elektri- ja veekatkestuse, sestap vist kas kõiki ei lastud siiski alla või tabati miski muuga….
2. Erioperatsioonide vägede 3. rügemendi operaatorid hävitasid kolme nädalaga neli Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi Buk.
Ilmnes info 20. mai raketirünnaku tagajärgede kohta okupeeritud Luhanskile. Tavaliselt hästi informeeritud kanali Dosje Špiona andmetel tabati SCALP-EG rakettidega nn Luhanski siseministeeriumile kuulunud hoonet, mida kasutati vene Lõuna vägede rühma komandopunktina. Väidetavalt olevat hukkunud 13 sõjaväelast ja veel 26 saanud haavata. Kaks omavahel mitteseotud allikat väidavad ka, et Lõuna sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Gennadi Anaškin sai haavata.
Venemaal Belgorodi oblastis põleb üks naftabaas. Vene blogijate kaardid näitavad jätkuvalt tihedamata sajuilma nii Kurski kui Belgorodi oblastis. Suure erinevusena Ukraina pommitamisest siit igapäevaselt kohalikke hukkumise infot ei tule, kuigi vene pool üritab enda sõjalist tehnikat ja isikkoosseisu tsiviilinfrasse koos kohalikega paigutada.
3. Harkiv: eile saadi siin rinne pidama, aga rasket olukorda mitmes rindelõigus kinnitas ka Ukraina armee väejuhatus. Küll suudab vene kaudtuli, lennundus ja drooniüksused teha palju pahandust, aga tundub, et piisavalt lähedal kiiresti muutuvas rindejoones siiski lasta ei juleta. Kumbki pool andis teada ägedatest lahingutest Vovtšanski linnas. Pisu rohkem on tulema hakanud videosid, kuidas Ukraina töötleb selle rindelõigu vene logistikakanaleid otsides ka üksikuid veokeid.
4. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt meedliva üllatusena ühtki rindejoone muutust ei tuvastanud. Rünnakuid Kupianskist idas (u 20 km kaugusel) ja kagus (u 30 km kaugusel) jagus, vene poolel on suur ülekaal, aga ometi ei ole seda suudetud panna piisavalt hästi tööle tagamaks edu. Viimaste nädalate jooksul toimunud edenemised on olnud suht marginaalsed. Kipub arvama, et suurema massiga pealetung pole siiski veel alanud. Eks vene pool on hädas Ukraina drooniüksustega ja neid jahitakse ning vahel ka mõnele pihta saadakse ja kui see juhtub, siis see vene blogijate uudisekünnise kohe ületab. Viimasest vist lugesin mitu päeva tagasi.
Kaudtuleüksuste duell kipub olema vaatamata mitmekordsele vene poole ülekaalule siiski Ukraina kasuks. Esmalt ulatub Ukraina nendega kaugemale, laseb täpsemalt ja seire nii signaalluure kui droonivaatlusega (eks kuskil liigub ka sati pilt) ning sealt saabuv info kohene töösse suunamine on taganud eduka vastase hävitamise. Eks seda näitab ka juba mitu nädalat kõrge vene poole kaudtuleüksuste kaotuste arv. Lisaks hävitatakse enamus rünnakule tulevat soomust ja jalaväge just droonide ja kaudtulega ning otsest maapealset kontakti ongi vähe.
Seni pole siinse suuna tugev plaanipärane pommitamine vene lennuväe ja kaudtuleüksuste poolt toonud edu ja eks osa sellest murest ole ka planeerimisprotsessi jäikuses kinni, sest sihtmärgid pannakse vist enamuses paika kaarti vaadates ja päev varem. Õnneks ei näe, et vene liugpommi tabamus Ukraina eesmiste possade pihta tooks kaasa kohese vene poole katse ala hõivata.
Küll kipub järjest enam nägema odavate väikeste ratastel 50-80 sentimeetri kõrguste kaugjuhitavate akudel töötavate platvormide kasutamist vene possadel oleva isikkoosseisu hävitamiseks ja kohe seejärgselt ka possade ülevõtmist.
Ternõ suunal mõned vene rünnakud olid ja prognoosib nende uut tõusu ning kui eelnev kirjutatu jätkub, siis suurt vene poole edu ei prognoosi siingi. Njah, eks vene poolgi õpib…
5. Siversk: juba üle nädala on siinne rindelõik tugeva vene surve all ja eilegi u 10 rünnakut oli. Jätkub kõva surumine Bilohorivka külale, kuhu siiski seni kanda maha saadud pole. Rindes siiski muutusi pole.
6. Bahmut: eile üle pika aja kaks vene poole edenemist siiski tuvastas, aga esialgu ei miskit ohtlikku. Tšassiv Jari Siverski Donets-Donbass kanali idakaldal asuvasse linnaossa vene pool lõpuks kanna maha sai ning ning kahes kohas mitu kvartalit nüüd nende kontrolli all. Seni, kuni tegevus jääb kanalist ida poole, väga ei muretseks. Pisu isegi imestama paneb, et Ukraina on suutnud siin hästi vastu pidada.
Pisu segane seis on Klišiivka külas (Bahmutist edelas ja domineeriva kõrgendikuga küla). Erinevatelt blogidelt lugedes ja kaarte vaadates ei teagi, kas vene poolel õnnestus kand küla keskuses maha saada. Loodan, et järgnev ööpäev toob selgust.
7. Donetsk: 37 vene poole rünnakust Ukraina teada andis ja psiu edenemist need ka tõid. Avdiivkast loodes Ozeretine asulast läänes ja loodes mõnisada meetrit vene pool kahes põldude vahelises metsaribas edasi sai. Seni tundub, et rinne peab ja kõlakad kinnitavad, et vene poole kaotusi jagub…
Pisu enam teeb muret vene pool sammhaaval edenemine Pervomaiskest läänes ja eilegi suutis vene pool siin pöörata Netailove külast lõunapoole ja edeneda u 1 km ja sellega vallutada põllumajandushooned küla lõunaosas. Loodan, et ees risti seisev väike jõgi koos hulgaliste väikeste paisjärvedega panevad siiski selle suuna lukku.
Novomõhailivka juurest tuleb enim vene poole rünnakukolonnide kaotuste videosid, proovitakse nii kamba kui üksikmasinatega aga piisavalt varakult avastamist pakkuvad siledad kilomeetrid pikad avatud alad ei anna vene poolele miskit üllatusmomenti. Loodan, et nii jääbki.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu prooviti, muutusi ei tuvastanud. Kipub arvama, et siit suunalt peatselt võib tugevamat vene survet tulla…
Tokmaki suund: Robotõnes võitlus jätkub, vene pool küll väidab, et mõned „rusud” veel külas enda kontrolli alla sai, aga olla siin jätkuvalt tegu tapa-alaga, sestap soldati eluiga külas peaks lühike olema. Pole kuhugi ka varjuda…
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: suht rahulik päev oli. Vene kanalid avaldasid kaadreid Ukraina mereväe droonist, mis lasi Kinburni säärel vene positsioonide suunas välja terve portsu juhitamata rakette. Kunas seal Ukraina kanna maha saab, ei tea, aga loodan, et peatselt.
10. Venemaa võimud otsustasid laiendada riigi territoriaalvett Läänemeres Leedu ja Soome riigipiiri lähedal, selgub õigusaktide portaalis avaldatud valitsuse otsuse eelnõust. Kaitseministeeriumi koostatud dokumendi kohaselt kavatseb Venemaa oma sisemereveeks kuulutada osa Soome lahe idaosas, samuti Kaliningradi oblastis asuvate Baltiiski ja Zelenogradski linnade lähedal asuvast akvatooriumist. Selleks mõõdetakse nende punktide geograafilised koordinaadid, mis määravad lähtejoonte asukoha, millest alates mõõdetakse Vene Föderatsiooni territoriaalmere laiust, samuti ranniku lähedal asuvat tsooni ja saari.
Soome piiril kavatseb Venemaa valitsus kohandada koordinaate Jähi, Sommersi, Hollandi, Rodsheri, Malõi Tjutersi, Vigrundi saarte piirkonnas, aga ka Narva jõe põhjasissepääsu neeme lähedal, tuleneb ministrite kabineti lisast. Leedu piiril tuli vaatluse alla Kura sääre piirkond, Tarani neeme alad, Tarani neemest lõuna pool asuv neem, samuti Läänemere sääre piirkond.
NSVL Ministrite Nõukogu poolt 1985. aastal kehtestatud praegused geograafilised koordinaadid „ei vasta täielikult praegusele geograafilisele olukorrale”, väidavad projekti autorid. Punktid registreeriti „väikesemahuliste merenavigatsioonikaartide abil”, mis omakorda põhinesid 20. sajandi keskpaiga töödel ja see „ei võimalda määrata mere sisevete välispiiri”,öeldakse dokumendis.
Muudatuste tulemusena kehtestatakse Soome lahe idaosas asuvate Venemaa saarte lõunaosas, samuti Baltiiski ja Zelenogradski piirkonnas seni puudunud sirgete baasjoonte süsteem, mis võimaldab vastavad veealad, mida kasutatakse Vene Föderatsiooni sisemereveena; Vene Föderatsiooni riigipiiri läbimine merel muutub seoses territoriaalmere välispiiri asendi muutumisega,” selgitavad projekti autorid.
40 aastat vana NSVL Ministrite Nõukogu Läänemere piire reguleeriv resolutsioon teeb kaitseministeeriumi ettepaneku „tunnustada osaliselt mittetoimivaks” (jaotis „Läänemeri”).
Piirirevisjoni dokument, mida Soome ja Leedu välisministeerium pole veel ametlikult kommenteerinud, esitati avalikule arutelule peaaegu samaaegselt taktikalise tuumarelva kasutamise õppuste algusega. Venemaa kaitseministeerium teatas, et need algasid Lõuna sõjaväeringkonnas Iskanderi komplekside ja Kinžali rakettidega relvastatud lennukite osavõtul. Õppuse eesmärk on valmistada töötajaid ette mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamiseks, samuti reageerida „üksikute lääne ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele”, teatas ministeeriumi pressiteenistus.
11. Vaatamata kremli ambitsioonikatele plaanidele luua Venemaal „suveräänne” digimajandus, sõltuvad suured tööstusettevõtted jätkuvalt lääne tarkvarast. Riigil puudub endiselt ettevõtte tarkvara, sealhulgas ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) arendus, ütles teisipäeval Severstali ja kontserni Power Machines omanik miljardär Aleksei Mordašov. Tema sõnul kasutavad tööstusettevõtted jätkuvalt Saksamaa SAP-i tooteid, mis teatasid pärast sõja algust Venemaalt lahkumisest.
„Näeme Venemaal erinevaid katseid, erinevaid projekte, kuid usume, et sellist süsteemi, mis rahuldaks ennekõike nõudlike tööstusklientide vajadusi ja asendaks oma funktsionaalsuselt SAP-i, veel pole,” ütles Mordašov plenaaristungi näitusel „Industriaalse Venemaa digitaaltööstus” (CIPR-2024) (tsitaadid Reutersilt).
Venemaa autotööstuses, mis koges pärast lääne autotootjate lahkumist kliinilist surma, on olukord veelgi kurvem. Vaid 38% tehaste tarkvarast on praegu kodumaine, ütles KamAZi tegevjuht Sergei Kogogin. „Peamine põhjus on endiselt lahenduste madal valmisolek, et saaksime valutult asendada välismaiseid analooge,” selgitas ta. Kogogini sõnul ei saa ettevõte Lääne tarkvarast keelduda, kui see „kasutajakogemust halvendab”. „Me töötame väga konkurentsitihedas tööstusharus ega saa nende lahenduste kiiruse ja kvaliteedi poolest idapartneritele alla jääda,” selgitas Kamazi juht (teda tsiteerib Interfax).
Mordashovi sõnul võib SAP-tarkvara täieõiguslik analoog Venemaale ilmuda mitte varem kui viie aasta pärast ja see nõuab „miljardeid dollareid”. Nii hindab Sevestal, kes kavatseb koos naftakeemiaettevõttega Sibur välja töötada oma ERP-süsteemi. „Meil pole muud võimalust. SAP on vananenud, täna oleme müüjast ära lõigatud, me ei saa teha uuendusi, eeskätt küberturvalisusega seonduvaid,” ütles Mordašov. Samuti palus ta valitsusel seda projekti toetada.
putin nimetas 2022. aasta suvel riigi tehnoloogilise suveräänsuse saavutamist arengu võtmepõhimõtteks ning veidi varem allkirjastas ta IT-tööstuse toetamise määruse. putini poolt selle aasta mais heaks kiidetud uute riiklike eesmärkide kohaselt on Venemaa eesmärgiks jõuda 2030. aastaks teaduse arendamise ja uurimistöö osas maailma 10 parima liidri hulka. Selleks kuupäevaks nõuavad ametivõimud vähemalt 80% ettevõtete üleminekut kodumaisele tarkvarale. Njah, appi võttes arvelauad ja lükatid, saaks numbri sinna kanti küll.
12. Venemaa peaministrile Mihhail Mišustinile esitleti uusi Volga automudeleid. Selle kaubamärgi all pole autosid toodetud alates 2010. aastast. Valitsusjuht kontrollis liini Nižni Novgorodis tööstus-Venemaa digitaaltööstuse näitusel ega olnud rahul toodete vähese lokaliseerimisega. Peaministrile, aga ka tema esimesele asetäitjale Deniss Manturovile ning tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhile Anton Alihhanovile kingiti kolm sõiduautot Volga. Kõik need on peaaegu täielikult kopeeritud Hiina kaubamärkidelt Changan. Volga C40 (D-klassi sedaan) näeb välja nagu Changan Raeton Plus, Volga K40 (D-klassi crossover) näeb välja nagu Changan Aushan X5 ja Volga K30 (C-klassi crossover) on Changan Uni-Z kloon. Hiinas maksavad need autod 1,14–1,6 miljonit rubla (11400-16000 eurot).
Mišustin istus ühte autosse ja küsis, mis on salongi sees ja mis on valmistatud Venemaal. „Siin on elemendid, nagu rool, käepidemed, igasugused asjad… Kus on sinu rool tehtud? Hiina? Soovin, et rool oleks venelane. See pole nii keeruline kui [käigukasti] ja kõigi muude elementide lokaliseerimine,” pöördus ta tootja esindaja poole. Ta vastas, et „see juhtub, aga hiljem”, kuid praegu on „kõik hiina”.
Mišustin rõhutas, et praegu on vaja plastelemendid lokaliseerida. „Meil on Alabugas komposiitide tootmisüksus, Rosatom teeb seda, meil on rohkem kohti. <…> Ma tahan näha meie Venemaa toodangut nendes struktuurides, elementides, mis ei ole nii keerulised, seda enam, et oleme sellele lähenenud,” ütles peaminister. Selle peale vastas Manturov, et roole toodetakse Venemaal.
Esitluselt võetud kaadrite järgi otsustades on taaselustatud vene Volga autodel seni tehtud vaid põrkerauad, radiaatorivõred ja ümber liimitud nimesildid. Autod on varustatud ka kodumaise navigaatoriga. Kõik mudelid varustatakse 1,5-liitrise Changan JL473ZQ7 bensiinimootoriga, mis toodab 188 hobujõudu, ning seitsmekäigulise automaatkäigukastiga.
Volga autode seeriatootmine algab 2024. aastal ning täistsüklile üleminek kuulutatakse välja 2025. aastal. Volga kaubamärk kuulub Gorki autotehasele (GAZ). Autosid hakatakse valmistama ettevõtte Nižni Novgorodi kohas, kus enne Venemaa sissetungi Ukrainasse toodeti Volkswagenit ja Škodat. Volga paneb kokku Aleksander Podoplelovi registreeritud sõiduautode tootmine JSC (PLA). GAZ selgitas, et nad rentisid ettevõttele võimsuse ja kaubamärgi kasutusõigused. Projekti investeeringute maht on hinnanguliselt 60 miljardit rubla. Kui palju autod maksma lähevad, pole veel teada.
Venemaa ettevõtted hakkasid Hiina kaubamärke kloonima pärast lääneriikide kontsertide lahkumist. Nii on Prantsuse Renault’lt pealinna valitsusele üle läinud Moskva tehas „Moskvich” sõlminud lepingu Hiina JAC Motorsiga ja komplekteerib oma crossoverite koopiaid taaselustatud nõukogude kaubamärgi all. Ja AvtoVAZ-i alambränd Xcite X-cross 7 toodab autosid, mis põhinevad Chery Tiggo 7-l.
13. Pärast Ukraina sissetungi Türki lahkunud venelased kolivad elamislubade ja pankade probleemide tõttu massiliselt teistesse riikidesse. Nagu Reuters ametlikele andmetele viidates kirjutab, on viimase aasta jooksul vabariigist lahkunud kümned tuhanded Venemaa kodanikud. Maikuuks oli Türgi elamisloaga venelaste arv kahanenud 96 tuhande inimeseni. 2022. aasta lõpus oli neid 154 tuhat.
Üheksa venelast ütlesid agentuurile, et nad pidid Türgist lahkuma elamisloa saamisega seotud raskuste tõttu, mis tekkisid 2023. aasta alguses. Seejärel karmistasid võimud taotluste kontrolli, kuna sõjast tingitud migrantide voog kutsus esile kinnisvarahindade järsu tõusu ja omanikud hakkasid türklastest üürnikke välja tõstma, et eluase kõrgema hinnaga välja üürida. Selle tulemusena suleti 10 Antalya linnaosa välismaalastele. Lisaks on elamisloa tagamise kinnisvara minimaalne maksumus kasvanud 200 tuhande dollarini senise 50 tuhande dollari asemel väikelinnades ja 75 tuhande dollarini suurlinnades.
Teiseks Venemaa kodanike Türgist põgenemise põhjuseks olid raskused pangatehingute tegemisel. Alates 2024. aasta algusest on riigi üks suurimaid panku DenizBank venelastele kontode avamise praktiliselt lõpetanud. Kümnest taotlusest saab heakskiidu vaid üks, millel on võimatu kontot avada isegi Türgis elamisloa ja sissekirjutusega, ütles üks vahendajatest Sergei Ovsjannikov, lisades, et erandeid tehakse vaid klientidele, kellel on suur 100 tuhande dollariline sissemakse.
Lisaks kutsus venelaste massiline väljaränne esile järsu hinnatõusu: eelmisel kuul ulatus inflatsioon vabariigis 70%-ni. „Türgis on võimatu ennustada oma tulevikku,” kommenteeris 46-aastane IT-sektori töötaja Dmitri, kes lahkus Peterburist Istanbuli pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist 2022. aastal.
Selle tulemusena läksid paljud venelased elama Serbiasse ja Montenegrosse. Mõned valisid Ladina-Ameerika riigid – Argentina ja Brasiilia. Türgi Kaubanduskoja väljaandest järeldub, et Venemaa kapitali osalusega loodud ettevõtete arv vähenes 140-lt 2022. aastal 68-le 2023. aastal.
Mai alguses teatati, et umbes 40–45% sõja eest lahkunud venelastest pöördus Venemaale tagasi seoses probleemidega dokumentide, töö ja pangaülekannetega. Bloomberg Economicsi hinnangul moodustavad sellised kodanikud vaid 0,3% riigi kogu tööjõust. Tagasiränne lisas aga Venemaa 2023. aasta 3,6%-lisele SKT kasvule viiendiku kuni kolmandiku.
14. Miljardär Friedman nõuab Luksemburgilt 15,8 miljardit dollarit. Alfa panga asutaja Mihhail Fridman tegi Luksemburgi valitsusele ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi, et maksta talle hüvitist, nagu ta usub, riigi poolt EL-i sanktsioonide rakendamise raames ebaseaduslikult võõrandatud varade eest. Keeldumise korral kavatseb ta esitada nõude rahvusvahelises vahekohtus. Ärimees nõuab Luksemburgilt 15,8 miljardi dollari suuruse hüvitise maksmist, nii palju hindas ta oma külmutatud varade koguväärtust riigis. Juristid märgivad, et varade külmutamine annab Friedmanile aluse oma õigusliku positsiooni kujundamiseks, kuid on ebatõenäoline, et Luksemburg täidab ärimehe nõudmisi vabatahtlikult.
15. Põhjused, miks Lääne partnerid ei luba Ukraina relvajõududel oma relvadega Venemaa sõjalisi sihtmärke tabada, on hirm tuumaeskalatsiooni ees ning soov säilitada kaubandus- ja diplomaatilisi suhteid Vene Föderatsiooniga. President Vladimir Zelenski ütles seda intervjuus Ameerika väljaandele New York Times.
Zelenski märkis, et Ukraina on korduvalt pöördunud Ameerika presidendi Joe Bideni ja teiste riikide juhtide poole seoses loaga lasta Lääne relvadest Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide pihta. Peamine põhjus, miks partnerid endiselt luba ei anna, on hirm tuumaeskalatsiooni ees, selgitas president. Samas ütles ta, et Venemaa diktaator putin hoidub enesealalhoiu mõttes tuumarelva kasutamisest. „Ta võib olla irratsionaalne, kuid ta armastab oma elu,” ütles Zelenski.
Teine põhjus, miks Lääne relvad ei tohi tabada sõjalisi sihtmärke Vene Föderatsioonis, on soov säilitada Venemaaga kaubandus- ja diplomaatilisi sidemeid, ütles Ukraina liider. Samas rõhutas ta, et Ukraina soovib kasutada oma liitlaste relvi enesekaitseks ning see on oluline riigi edu seisukohalt sõjas Vene Föderatsiooni vastu.
Venemaal asuvate materiaal-tehniliste keskuste ja vaenlase lennukite hävitamisega suudavad Ukraina hävitajad riiki kaitsta, sealhulgas hiljutise pealetungi eest Harkivi oblastis, märkis Zelenski. Venemaa armee, nagu president lisas, jätkab Ukraina pihta tulistamist, mõistes, et tema partnerid ei anna Ukraina relvajõududele luba kasutada oma relvi vastulöökide sooritamiseks.
USA välisminister ütles 15. mail, et tema riik ei soodusta rünnakuid Venemaa territooriumile, vaid Ukraina peab ise otsustama, mida teha.
17. mail teatas Pentagon, et Washington ei ole muutnud oma seisukohta ameeriklaste relvade kasutamise keelustamisel Venemaa-vastaste löökide jaoks. Zelenski sõnul ei tohiks aga selliseid keelde olla.
20. mail ütles Zelenski, et Ukraina peab läbirääkimisi Lääne relvade kasutamise üle Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide tabamiseks, kuid positiivseid tulemusi veel pole.
Rühm USA kongresmene mõlemast parteist pöördus kaitseministeeriumi Pentagoni juhi Lloyd Austini poole, paludes Ukraina vägedel luba kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks lääne relvi. Kirja avaldas USA esindajatekoja luurekomisjon. Pöördumise tekstis seisab, et Ukraina sõdurid ei saa end tõhusalt kaitsta USA presidendi Joe Bideni administratsiooni vastava poliitika tõttu, mis nende arvates vajab muutmist.
„Meie Ukraina liitlased taotlevad luba kasutada teatud tüüpi relvi, mida USA on andnud, et viia läbi operatsioone strateegiliste sihtmärkide vastu Venemaal või Venemaa kontrolli all olevas territooriumil,” seisis kirjas.
Allakirjutanud usuvad, et Ameerika valitsus peaks võimaldama Ukrainal läbi viia „kõiki operatsioone”, mis on vajalikud Venemaa agressioonile reageerimiseks. Ka selles kirjas kutsusid Ameerika seadusandjad üles suurendama Lääne F-16 hävitajatel treenivate Ukraina pilootide arvu ja tugevdama Ukraina õhutõrjet. Kirjale kirjutas alla 13 kongresmeni.
16. Zelenski: Lääs võib otsustada NATO tippkohtumisel Ukrainale üle anda seitse Patrioti süsteemi.
Poola pidas kinni 9 inimest, keda kahtlustatakse sabotaažis Venemaa nimel. See puudutab peksmist, süütamist ja süütamiskatset, kinnitas Poola peaminister Donald Tusk. Ta lisas, et sarnaseid signaale tuleb Lätist, Leedust, Eestist ja Rootsist.
Kantsler Olaf Scholz kritiseeris väidetavaid plaane luua Lääne-Ukrainas „lennukeelutsoon”, hoiatades, et see võib viia Saksamaa ja NATO otsesesse konflikti Venemaaga. Tema Karlsruhes tehtud kommentaarid olid vastuseks endise NATO juhi Anders Fogh Rasmusseni ja Ukraina valitsuse kümneleheküljelisele dokumendile.
Dokumendis tehakse ettepanek Ukraina ja NATO vahel tihedamate sidemete loomiseks, sealhulgas õhutõrjekilbi rajamiseks piki Ukraina läänepiiri, et kaitsta Venemaa rakettide ja droonide eest. Scholz nimetas neid plaane „sõjaõhutajate ohtlikuks jutuks”.
Esindajatekoja välissuhete komisjoni esimees Michael McCaul ja senaator Jim Risch kritiseerisid president Joe Bideni valitsust seadusandjatest kõrvalehoidmise eest, saates Haiitile paigutatud vägedele sõjavarustust, mida oleks võinud kasutada Ukraina abistamiseks. Sellest teatas Politico.
21. mail logis Ukraina ajateenijatele ja reservväelastele mõeldud mobiilirakendusse Rezerv+ sisse üle 1 miljoni ukrainlase. Sellest teatas kaitseministeerium. Kaitseministeerium märkis, et 700 000 kodanikku on oma sõjaväelise registreeringu andmeid juba uuendanud. „700 000 edukat veebiandmete uuendamist on kümme korda rohkem kui haldusteenuste osutamise keskustes ning hanke- ja sotsiaaltoetuste territoriaalsetes keskustes kokku,” teatas kaitseministeerium. Ministeerium nimetas Ukraina järgi ka kolm juhtivat riiki uuenduste arvu poolest. Esimesel kohal on Poola – 1727, teisel – Saksamaa – 1369 ja kolmandal – Kanada – 443.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
