Sõja ülevaade: 818. päev – 95 vene poole rünnakut tõid edenemisi
Avaldatud: 21 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. mai 2024:
95 vene poole rünnakut tõid edenemisi nii Harkivi suunal kui lõunarindel, vist veel üks vene laev pihta sai ning pisu enam vene üksuste koondumist Sumõ kandis.
1. Odessa ja Harkiv suuremas sajus ning egas kogu piiri- ja rindelähedus paremas seisu ole ehk siis mongoli-tatari ikke mõjud on tuntavad ka 800 aastat hiljem slaavi mõttemaailmas…
2. Vist üks laev veel lisaks tuli…
3. Harkiv: seni pole vene poolt pidama saadud.
4. Kupiansk-Kreminna: üks vene poole edenemine siiski tuli.
5. Siversk: survet jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.
8. Lõunarinne: Tokmaki suund järjest enam muret põhjustab.
9. Herson: muutusteta.
10. Zelenski palus 120 F-16 ja kutsus NATO-t üles Ukraina kohal rakette alla tulistama.
11. putin vallandas kaitseministeeriumist teise aseministri „šoigu meeskonnast”.
12. Riigiduumas räägiti „üldmobilisatsiooni” tingimustest Venemaal.
13. „Lõhnab Venemaa järgi”. Euroopa kahtlustab Moskvat veealuse infrastruktuuri sabotaažis.
14. Nelja Venemaa piirkonna eelarvetulud langesid.
15. Gazpromi aktsia kukkus pärast dividendide maksmisest keeldumist.
16. USA ähvardas Haagi kohtut sanktsioonidega, kui Netanyahu suhtes väljastatakse vahistamismäärus. Njah, maailm on sibul…
17. Lühiuudised
Seni veel Ukriana videosid vaadates kalestunud pole, küll teeb mõtlikumaks ning paneb järjest enam hindama igapäevaseid väikseid rõõme ja õnneks neid jagub… isegi sääsed pole suutnud piisavalt moraali laostavalt mõjuda…
1. Odessas droone kohtas ja mõni plahvatus ka maa peal kahjuks toimus. Linn jäi kohati pimedaks, sestap miskit energiataristut ka tabati. Rumeenia vete kohal olla vene poolelt GPS signaali segamine. Harkivi pommitamisel võeti täna öösel täiendavalt lisaks droonid, on hukkunuid. Njah… ikka maatasa peab kõik olema…
Piiri- ja rindelähedus ikka tihedas sajus.
2. Venemaa kanalid teatavad, et Dovžanskis (okupeeritud Luganski oblast) sai kobarlahingumoonaga (?) raketilöögi tagajärjel kannatada kütuse- ja määrdeainete ladu. Ukraina omad andsid teda, et tabasid kolme moonaladu.
Lisaks miinijahtijale Kovrovets, mis väidetavalt mõni päev tagasi hävis, on tõenäoline ka teise laeva, Project 22800 Karakurt klassi Tsikloni hävimine, ütles Ukraina mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk. „Tegelikult on see info alles kontrollimisel. Sest selleks, et olla 100 protsenti kindel, on ikkagi vaja saada objektiivse kontrolli vastavad tulemused. Kohe, kui need tulemused käes, anname sellest kindlasti avalikkust teada,” ta lisas.
Vähemalt ei saa läbi Kurski ja Belgorodi kandi kurtmine, et neilgi ilmad sajused.
3. Harkiv: „Venemaa koondab ja paigutab vägesid Sumõ piirialale. Ülesanne sarnaneb operatsioonidega Harkivis: venitada Ukraina rindejoont ja sundida reservüksusi mujalt ümber paigutama. Üldine olukord rindel on üsna keeruline ja see ei lähe lähitulevikus enam lihtsamaks,” teatab 3. ründebrigaadi ülema asetäitja Maksõm Žorin.
Sõjaväelased märkisid, et Harkivi suunal on kokkupõrgete arv võrreldes eelmise päevaga vähenenud ligi poole võrra. Venelased on tänaseks teinud viis katset läbi murda Ukraina vägede kaitsest Staritsa, Liptsõ ja Vovtšanski piirkonnas – kolmes kohas käivad veel lahingud, teatas peastaap. „Olukord on kontrolli all”.
Kahjuks nii optimistlik siiski pole. Läänepoolses rünnakuharus magasid eile maha vene poole edenemise üle Muromi jõe Zelene küla lähistel, siis täna saab kirjutada, et nad tagasi jõe taha löödi. Mis seisukorras on seal sild, kahjuks ei tea.
Sama hästi ei lähe idapoolsemas harus. Vovtšanski linnast 10 km läänes Bugruvatka küla juures õnnestus vene poolel eile lausa 3×6 km ala saada enda kontrolli alla. Enamuse alast oli mets koos paari põllulapiga ning siseneti Starizja külasse.
Vovtšanskis ei lähe ka hästi, eile suutis vene pool saada enda kontrolli alla pool Vovza jõe põhjakaldal asuvast linnaosast. Jõgi teeb linna pooleks ja peaks olema mingiks piduriks vene poole edenemisele lõunasuunas Harkivi poole. Kõlakaid on, et osa sildasid seal olla varasemalt vene pool ise ära lasknud.
Kummagi poole blogijate ridade vahelt kumab läbi, et lahingud on rasked kummagi poole jaoks. Vene poole edu aitab tagada tugev lennuväe töötlus ja egas seni rohtu liugpommide vastu pole. Tundub, et õige pisu aitab see, et vene pool ei suuda neid kasutada siiski piisavalt täpselt, et rünnakusuuna ees jooksvalt ala „puhtaks teha”. Kuna aga liigendatud maastikul olla segadust palju, siis liigub ka infot, et vene soldateid vangi langeb. Seni pole kinnitust leidnud vene poole kiitlemisele suurest hulgast Ukraina võitlejatest vangidest, ei ühtki pilti ega videot. Muretsema paneb, et päris suur linnaosa suudeti eilse päeva jooksul juurde vallutada.
4. Kupiansk-Kreminna: enamus survet ikka Kupianskist 30 km kagus maantee Svatove-Kupiansk lähistel Stelmahivka küla juures õnnestus vene poolel pisu edasi saada, surudes Ukraina võitlejad välja põlluäärsest metsaribast u 1 km pikkuselt.
5. Siversk: Venemaa kaitseministeerium väitis eile, et okupeeris Luganski oblastis Bilohorivka küla, kuid see on vale, isegi vene blogijad andsid sellest teada. Küll oli eile soomuskolonni rünnakuid külale lausa kolm ja seni pole nn kriidiküngast ja prügimäge ära vallutada (külast väljas kagu suunal). Tervel rindel Siverski suunal rünnakuid jagus mujalgi, muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.
6. Bahmut: vene poole rünnakuid jagus, edu mitte. Eile üritas vene pool jõuda Siverski Donetsi-Donbass kanalini nii üksikute soomuselukate kui kolonnidega, ei saadud. Njah, isegi keset põldusid jagub Ukraina pandud miine ning tundub videode järgi, et oluliselt on kasvanud kaudtulemoona kogused, sest päris ohtralt nende kasutamist näeb. Eks osa tööd teevad ära ka droonid ja seni igatsugu võrgustikud ja soomus- või tavalise plekiplaadid ümber masinate tõstavad vaid droonide arvu, mida on vaja nende hävitamiseks (njah, mõni proff suudab siiski ka esimese drooniga nende teekonna lõpetada).
7. Donetsk: rünnakuid jagus palju, edu mitte.
8. Lõunarinne: Tokmaki suund järjest enam muret põhjustab.
Berdjanski suund: neljast rünnakust Ukraina teada andis ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Robotõnest ida pool Verbove lähedal on viimastel päevadel saavutatud Venemaa edu, võttes kontrolli piirkonna üle, mis varem oli esimene kaitseliin linnast läänes.
Geolokatsiooniga kaadrid kinnitavad Venemaa kohalolekut sügavamal Robotõne sees. Samuti hõivasid venelased kaeviku, mis oli selgelt hall tsoon. Venelaste käes on praegu üle poole külast.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: neli vene poole rünnakut muutusi ei toonud. Tundub, et vene poole aktiivsus Dnepri jõel on vähenemas, ju suudab Ukraina tänu kasvanud valgele ajale paremini jõge monitoorida.
10. Ukraina vajab Venemaa õhulöökide vastu kaitseks vähemalt 120 Ameerika hävitajat F-16, ütles president Volodõmõr Zelenski intervjuus Reutersile. „Venelased kasutavad Ukraina territooriumi ründamiseks 300 lennukit. Meil on selle vastu võitlemiseks vaja vähemalt 120–130 (F-16) lennukit,” ütles ta. Kui lääneliitlased ei suuda lähiajal nii palju anda, võivad nad Ukraina kohal oma territooriumilt alla tulistada vene rakette, märkis Zelenski. „Kas te ei saa neid (hävitajad) praegu pakkuda? Hästi. Naaskem NATO naaberriikide territooriumil olevate lennukite juurde: tõstke need üles, tulistage sihtmärke alla, kaitske tsiviilelanikkonda,” kutsus ta.
Zelenski sõnul võivad lääne partnerid seda teha ilma ennast kahjustamata, kuna selline tegevus ei kaasa alliansi otseselt sõtta. President märkis ka, et liitlastel võtab Ukrainale sõjalise abi andmise võtmeotsuste tegemine liiga kaua aega, „umbes aasta hilja”. Ta kirjeldas relvade, eriti õhutõrjesüsteemide,nagu Patriot tarnimist kui „suurt sammu edasi, millele järgneb kaks sammu tagasi”.
Lisaks ütles Zelenski, et Ukraina peab oma liitlastega läbirääkimisi nende relvade kasutamise üle Venemaa sõjatehnika ründamiseks piiril ja sügaval Venemaa territooriumil, kuid „seni pole siin edusamme olnud”. USA ei luba selliseid rünnakuid eskaleerumise kartuses. Esmaspäeval kordas USA kaitseministeeriumi Pentagoni juht Lloyd Austin, et Ukraina relvajõud peaksid kasutama ainult riigisiseste sihtmärkide, sealhulgas Krimmi vastu antud relvi.
Ukraina saab suvel kuus esimest hävitajat F-16. Taani annab need üle. Järgmine partii saabub sügisel – Hollandist. Kokku varustab F-16 koalitsioon, kuhu kuuluvad ka Norra ja Belgia Ukraina relvajõude vähemalt 65 sellise lennukiga. Kuid mitte kõik neist ei ole lahinguvalmis.
Märtsis sai teatavaks, et NATO riigid uurivad võimalust, kuidas nad saaksid Ukraina kohal vene rakette alla tulistada. Eelkõige ütles seda Poola asevälisminister Andrzej Sheina. Samas tegi ta reservatsiooni, et sellise otsuse saab teha „ainult Ukraina poole nõusolekul ja selle rahvusvahelisi tagajärgi arvesse võttes”.
Ideed toetasid Saksamaa parlamendi liikmed, kes tõid eeskujuks Iisraeli, millel USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa aitasid tõrjuda Iraani õhurünnakut. Parlamendisaadikud märkisid, et need tegevused ei teinud alliansist konflikti osapoolt, mistõttu võib sarnast kogemust laiendada ka Ukrainale.
11. putin vabastas ametist kaitseministri asetäitja ja ministeeriumi staabiülema kindralpolkovnik Juri Sadovenko ning tema asemele määrati raamatupidamiskoja audiitor Oleg Saveljev. Määrused avaldati õigusalase teabe portaalis. Saveljev sündis 1956. aastal, lõpetas M.I Kalinini nimelise polütehnilise instituudi radiofüüsika teaduskonna. Varem töötas ta majandusarengu aseministrina ja töötas Krimmi asjade ministrina. Ta tuli raamatupidamiskotta 2018. aastal riigikontrolli asutuse personalijuhi ametikohale ning 2019. aasta septembris määrati ta audiitoriks.
Sadovenko alustas oma karjääri tollase eriolukordade ministeeriumi juhi Sergei Šoigu isiklikus alluvuses. Töötas tema meeskonnas peaaegu 30 aastat. 2013. aastal sai temast kaitseministri asetäitja. Ta on Ukraina NSV päritolu ja lõpetanud Rjazani kõrgkooli, täpsustab Fontanka. Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi uurimine teatas, et tollase kaitseministri sergei šoigu endine nõunik, erukindral Sadovenko oli 8 aastat suhtes Maria Kitajevaga, kellele ta sünnitas kolm last. Nad ei registreerinud abielu.
Opositsionääri allikad said Kitajeva meilide arhiivi 17 aasta jooksul. Nagu selgus, tutvus näitlejanna šoiguga telekanalites „Zvezda” ja „Venemaa 24” töötades ning ta tegi temast kohe oma infotehnoloogia nõuniku. Alguses töötas Kitajeva temaga Moskva oblasti kuberneri büroos ja seejärel kaitseministeeriumis. Tema volitusi ministeeriumis ei avalikustatud.
2014. aastal andis putin Kitajevale 3. klassi aktiivse riiginõuniku auastme, mis võrdub kindralmajori auastmega. Sel ajal oli ta 30-aastane. Uurijate sõnul elab Kitaeva glamuurset elustiili. Oma sotsiaalvõrgustikes avaldab ta fotosid oma puhkusest välismaal, millel on Rolexi ja Bregueti kellad, mille väärtus on vastavalt 40 tuhat ja 30 tuhat dollarit. Pere sünnipäevade sagedased külalised on šoigu ise, presidendi pressisekretär dmitri peskov, presidendi administratsiooni juht anton vaino, endise Venemaa peaprokuröri juri tšaika perekond ja Moskva arendajad.
12. Kui Venemaa kuulutab Ukrainale sõja, läbib riik „üldmobilisatsiooni”, mis välistab venelaste mobilisatsiooni edasilükkamise, ütles riigiduuma kaitsekomisjoni liige kindralleitnant Viktor Sobolev. „Sõja korral mobilisatsioon on mobilisatsioon. Siin ei saa olla viivitusi. Vastasel juhul vähendame oluliselt oma mobilisatsiooniressurssi ja pole kedagi, kellega võidelda,” ütles Sobolev Ura.ru-ga vesteldes.
Tema sõnul plaanivad võimud võimaliku üldmobilisatsiooni käigus saata rindele eelkõige Kesk-Aasia riikidest pärit uued Venemaa kodanikud, kellel on reeglina üle kolme lapse. Seetõttu soovitas riigiduuma kaitsekomisjon hiljuti tagasi lükata eelnõu, millega nähakse ette edasilükkamine kolme või enama lapse isadele.
Samas rõhutas Sobolev, et üldmobilisatsiooni korral saavad sõjatööstuskompleksi töötajad ja riigi toiduga kindlustatuse tagajad loota vabastusele. „Tagalasse jäävad vaid need, keda vajatakse ennekõike sõjatehnika tootmiseks, meie tööstuse, tankiehituse, elektroonika korrashoidmiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks õigel tasemel. Kindlasti vabastatakse nad (rindele saatmisest),” ütles Sobolev.
Hetkel üldmobilisatsiooni oodata ei ole ning Venemaa kaitseministeerium viib täiel määral ellu Venemaa sõjaväe suuruse plaani Ukraina sõjalises konfliktipiirkonnas, rõhutas saadik. „Me laiendame praegu armeed, värbame vabatahtlikult lepingu alusel sõjaväelasi. <…> Inimesed lähevad lepingulisele teenistusele vabatahtlikult ja seni need plaanid, mis Venemaa Föderatsiooni peastaabil ja kaitseministeeriumil on, need ka ellu viiakse,” märkis Sobolev.
Samas 2022. aasta sügisel mobiliseeritute rotatsiooni tema sõnul lähiajal ei toimu. „Nüüd valmistume tõsisteks ründeaktsioonideks, viime neid läbi. Kuidas saab järsku asendada 300 tuhat väljaõppinud inimest koolitamata inimestega? Ühest küljest on see täielik läbikukkumine ja teisalt, kuidas seda ühiskonnas tajutakse?” ütles Sobolev. Ta lisas, et umbes 50 tuhat mobiliseeritut, kelle hoole all oli kolm last või puudega inimest, saadeti juba ammu koju ning ülejäänud sõlmisid kaitseministeeriumiga lepingud.
Kaitseministeeriumi uus juht andrei beloussov ütles eelmisel nädalal, et võimud uut mobilisatsioonilainet ei kavanda. Tema sõnul on vene armeel probleeme kaadri värbamisega, kuid need lahendatakse plaaniliste meetmetega, nagu kodanike teenistusse kutsumine ja lepingute sõlmimine. 2023. aasta lõpus teatasid võimud ligi 500 tuhande kodaniku armeesse värbamisest ja 2024. aastaks seadsid nad ülesandeks värvata veel vähemalt 200 tuhat inimest.
13. Rikked ja katsed häirida Euroopa infrastruktuuri nagu merealused kaablid, torujuhtmed ja raudteed on viimase kahe aasta jooksul sagenenud ning julgeolekuteenistused omistavad selle Venemaa luuretegevusele. Kuid seda, nagu ka spionaaži fakte ei ole tavaliselt võimalik tõestada, kuna vahejuhtumitega on seotud nii kauba- kui ka tsiviillaevad.
Mõned lääne ametnikud usuvad, et Moskva üks eesmärke on külvata Euroopa riikides hirmu ja usaldamatust, kirjutab Wall Street Journal. Nad usuvad, et targem on oma kahtlustest vaikida, isegi mõistes, et spioonid ja sabotöörid võivad ära kasutada nende arvates Euroopa õigussüsteemi nõrku kohti, kus kriminaalasja algatamiseks on vaja tugevaid tõendeid. Mõnikord põhjustab selline lähenemine kriitikat. Venemaa pahatahtlikest tegudest teatamata jätmine, isegi kui seda toetavad olulised tõendid, ainult nõrgendab heidutust ja toob kaasa rohkem rünnakuid kriitilise infrastruktuuri vastu, ütles Pennsylvania ülikooli vanemteadur Benjamin L. Schmitt, kes on spetsialiseerunud Euroopa energiajulgeolekule.
Mõned valitsused hakkavad tegutsema julgemalt. Norra Julgeolekuagentuur (PST) kavatseb teisipäeval avaldada ulatusliku raporti, mis peaks analüüsima Venemaa sabotaaži ohtu riigis, kus asuvad olulised NATO sõjalised rajatised. Allianss ise süüdistas hiljuti Venemaad „eskaleeruva kampaania… sabotaažis, vägivallas, küber- ja elektroonilistes häiretes, desinformatsioonis ja muudes hübriidoperatsioonides”.
Venemaa kasutab oma kaubandus- ja kalalaevastikke ning uurimislaevu luureandmete kogumiseks Arktikas, kus tegutsevad tuumarakettidega allveelaevad, ütles Norra julgeolekuagentuuri pressiesindaja. Mõned neist laevadest on tema sõnul varustatud sonari ja muude tehnoloogiatega, mis võimaldavad neil merepõhja skaneerida.
Pärast seda, kui Venemaa väed Ukrainasse tungisid, on sellised laevad kaardistanud kriitilise tähtsusega merealust infrastruktuuri kogu Euroopas ja tuvastanud võimalikud sihtmärgid täiemahulise vastasseisu korral NATO-ga, ütlesid mitmed ametnikud WSJ-le. USA ametnikud näevad Vaikse ookeani merealuste kaablite puhul sarnast ohtu.
Lisaks saab selliseid laevu kasutada ka sabotaažiks. Näiteks 7. oktoobril 2023 lahkus Hiinas registreeritud konteinerlaev Newnew Polar Bear vene meeskonnaga Kaliningradist ja ületas Balticconnectori gaasitoru just sel hetkel, kui see kahjustada sai. Temaga oli kaasas tuumajõul töötav jäämurdja transpordilaev Sevmorput.
Soome uurijad on kindlad, et just Newnew Polar Bear kahjustas gaasitoru oma ankruga. Siiski ei õnnestunud neil esialgu laeva kontrollimiseks peatada, kuna see oli rahvusvahelistes vetes. Seejärel tegi ta Norras ringi ja läks Arhangelskisse ning tagasi tulles hoiatasid soomlased oma Norra kolleege, kuid lõpuks otsustasid nad, et neil pole piisavalt alust laeva peatamiseks ja läbiotsimiseks. Sellised tõendid ilmnesid kaks nädalat hiljem, kuid oli juba hilja, ütles Norra ametnik WSJ-le. Soome valitsuse pressiesindaja ütles ajalehele, et laeva Hiina omanik teeb uurijatega koostööd.
Saksa võimud ja prokurörid usuvad, et Venemaa toetatud küberrünnak põhjustas 2022. aasta oktoobris häireid riigi põhjaosas raudteel. „Lõhnab Venemaa järele. Paistab nagu Venemaa,” ütles üks vanemuurija. Tema sõnul oli rongiliikumise hilinemine vaid neli tundi, mistõttu sündmus erilist tähelepanu ei äratanud.
2022. aasta jaanuaris, kui Venemaa valmistus Ukrainat ründama, ületas Venemaa kalatraaler Melkart-5 üle fiiberoptilise kaabli, mis jooksis Norra Teravmägede saarestikus asuvast maailma ühest suurimast kommertssatelliitide maajaamast SvalSat. Umbes samal ajal katkes ka Euroopa internetiliiklust kandev kaabel (varukaabel tagas pideva töö).
Juhtumit uurinud Tromso linna prokuröri Ronny Andre Jorgenseni sõnul ületas traaler satelliitseire andmetel üle 100 korra kaabli läbilõikamise kohta. Veealuselt droonilt tehtud piltidelt oli näha, et kaabli purunemise kohas oli merepõhja kündnud kõva objekt, mille jäljed olid sarnased traaleri seadmete omadega. Laeva kapten kuulati üle, kuid tema vastu tõendeid ei leitud.
„Kriminaaljuurdluse tõendite latt on väga kõrge ja me ei suutnud seda ületada,” ütles Jorgensen.
14. Peaaegu pooled Venemaa piirkondadest seisid 2024. aasta esimeses kvartalis silmitsi kohalike eelarvetulude vähenemisega ja neljas piirkonnas muutus see hüppeliseks. Selliseid andmeid esitavad Gaidari Instituudi eksperdid „Majandusolukorra monitooringus”.
Tulude vähenemise kiiruse liider oli Tjumeni piirkond. Venemaa peamises gaasitootmispiirkonnas langesid kohalike riigikassa tulud 34,4% pärast seda, kui Gazprom oli sunnitud tootmist veerandi võrra kärpima ja kandis veerandsajandi esimese aastakahjumi. Gaidari instituut märgib, et Tjumeni piirkonna eelarvesse laekus ettevõtete kasumilt ja varalt vähem makse.
Teises gaasipiirkonnas, Jamalo-Neenetsi autonoomses ringkonnas, kus asub üks maailma suurimaid Urengoy gaasimaardlaid, registreeriti tulude langus 30,3%. Probleemiks, nagu Tjumeni oblastis, oli tulumaksu puudumine.
Tulud Sahha Vabariigi (Jakuutia) eelarvesse vähenesid 33,9%: vähenesid nii üksikisiku tulumaksu laekumine kui ka looduslike teemantide maavarade kaevandamise maks (MET). Kolmandiku vabariigi valitsusele kuuluv Alrosa State Corporation teatas eelmise aasta lõpus kasumi vähenemisest 15%, tuludest 9% ning tunnistas ka probleeme müügiga. Sanktsioonide taustal kasvasid Alrosa müümata teemantide varud 1,6 korda ning firma toetamiseks hakkab riik sealt esimest korda alates 2009. aastast vääriskive ostma.
Murmanski oblasti eelarvetulud vähenesid 27,2%. Nagu gaasipiirkondades, tekkisid probleemid ka tulumaksu laekumisega.
Üldiselt said Venemaa piirkonnad jaanuaris-märtsis tulu 5,1 triljonit rubla ja eelarve ülejääki 623,9 miljardit rubla. Ja kuigi piirkondlikud sissetulekud kasvasid nominaalselt 3,6%, siis reaalväärtuses – inflatsiooni arvesse võttes – hakkasid need langema (-4,1%).
Sõjaosalistele tehtud suuremahuliste maksete taustal kasvas üksikisiku tulumaksu laekumine 48%. Samal ajal langesid tulud peamistest ettevõtlusmaksudest kahekohalise määraga: tulumaks – 15,6%, kinnisvaramaks – 18%.
Viimase kahe kvartali madalad maksu- ja mittemaksuliste tulude määrad „ei ärata optimismi ja kui see trend jätkub aasta lõpuni, võib see kaasa tuua kasvu, mis ei ületa inflatsioonimäära”, märgib Gaidari Instituudi eelarvepoliitika labori juhataja Aleksander Derjugin,. Teisalt tõstab 2024. aasta märtsis ajaloolise miinimumini jõudnud töötuse määr palgataset ja koos sellega palgafondi, millest saab omakorda üksikisiku tulumaksu laekumise kasvu tõukejõud, mis on regionaal- ja kohalike eelarvete peamine maksuallikas,” lisab ekspert.
15. Gazpromi aktsia kukkus Moskva börsil esmaspäeva õhtul pärast seda, kui sai teatavaks, et ettevõte ei maksa 2023. aasta tegevustulemuste põhjal dividende. Gazpromi noteeringud langesid ligi 6% 145,03 rublani, mis on madalaim alates 2023. aasta oktoobrist. Seoses gaasimonopoli suurima aktsionäri Venemaa valitsuse otsusega koostada maksetest keeldumise direktiiv, vähenes Gazpromi kapitalisatsioon veidi enam kui tunniga 144 miljardi rubla ehk ligi 1,6 miljardi dollari võrra.
Gazpromil pole de facto millegagi dividende maksta: eelmisel aastal lõpetas ettevõte esimest korda 25 aasta jooksul puhaskahjumiga ning selle suurus – 629 miljardit rubla – tõusis kolme aastakümne ajaloo rekordiks. Pärast Euroopa turu kaotamist langes Gazpromi eksport tagasi 1985. aasta tasemele (69 miljardit kuupmeetrit) ja langes sõjaeelse tasemega võrreldes kolm korda kokku. Suutmata gaasi müüa, oli Gazprom sunnitud kaevud külmutama ja kaotas kahe aastaga veerandi toodangust, mille mullune maht kujunes ajaloo madalaimaks.
Kaotanud gaasisõja Euroopaga, loodab putin Hiinale, pakkudes talle lisaks Power of Siberia torujuhtmele ehitada ka teise – Power of Siberia-2 mahutavusega 50 miljardit kuupmeetrit. Kuid putin ei suuda Pekingilt heakskiitu saada, vaatamata sõpruse ja strateegilise piirideta partnerluse kinnitustele. Venemaa presidendi riigivisiit Hiinasse eelmisel nädalal oli olukorra parandamiseks jõuetu. putin ei saanud uut lepingut ja Xi Jinping ei maininud ametlikes kommentaarides kordagi vene gaasi.
Isegi kui Gazpromil õnnestub Hiinaga uues torus kokku leppida, halvendab see ainult tema finantsolukorda, kirjutavad MMI analüütikud. Peking ei taha projekti investeerida ainsatki jüaani, paludes Venemaal mitme miljardi dollari suuruse ehitusarve enda kanda. Gazprom ei saa dividende veel palju-palju aastaid, hoiatab MMI: ettevõttel ei ole investeerimiskulude katmiseks piisavalt äritegevuse rahavoogu ning võlakoormus kasvab kiiresti. Gazpromi netovõlg ehk sularahareservidega katmata on jõudnud 5,2 triljoni rublani ja ületab juba riikliku hoolekandefondi likviidse osa suuruse.
16. USA kaalub sanktsioonide kehtestamist Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) juhtkonna vastu, kui ta annab välja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu vahistamisorderi, ütles Ameerika Kongressi Esindajatekoja spiiker Mike Johnson (isegi ei oska arvata, kui palju Ukrainlasi tema venitamise tõttu surma sai).
„Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul ei ole võimu Iisraeli ega USA üle ning tänane alusetu ja ebaseaduslik otsus tuleb ülemaailmselt hukka mõista. Rahvusvahelistel bürokraatidel ei tohi lubada kasutada kohtupraktikat võimu anastamiseks demokraatiates, mis toetavad õigusriigi põhimõtteid,” ütles Johnson.
Ta märkis, et Iisrael peab õiglast sõda ellujäämise nimel ja ICC püüab võrdsustada Iisraeli ametnikke Hamasi terroristidega, kes panid toime 7. oktoobri veresauna. „Kongress kaalub kõiki võimalusi, sealhulgas sanktsioone, et karistada Rahvusvahelist Kriminaalkohut ja tagada selle juhtkonnale tagajärjed, kui ta jätkab selles suunas,” hoiatas Johnson. Ta lisas, et kui Haagi kohtul lubatakse Iisraeli liidreid ähvardada, võib USA olla järgmine sihtmärk.
Ameerika president Joe Biden omakorda nimetas Netanyahu vahistamismääruse nõudmist ennekuulmatuks. „Ükskõik, mida see prokurör ka ei vihja, pole Iisraeli ja Hamasi vahel midagi ühist. Toetame alati Iisraeli võitluses tema julgeolekut ähvardavate ohtude vastu,” rõhutas ta. USA välisminister Antony Blinken tegi sarnase avalduse, nimetades Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ettepanekut häbiväärseks.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan tegi ettepaneku anda Netanyahu ja Iisraeli kaitseministri Yoav Gallanti suhtes vahistamismäärus. Tema arvates vastutavad nad „sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest”, mis pandi toime Gaza sektoris pärast Hamasi rünnakut juudiriigi vastu. Muuhulgas süüdistatakse Netanyahut ja Gallanti „tsiviilelanike nälgimise korraldamises sõjapidamise meetodina, sihilikult tsiviilelanike sihtimises ja Palestiina tsiviilisikute kuritarvitamises”.
Khan taotleb ka kolme Hamasi juhi: Yahya Sinwari, Muhammad Deifi ja Ismail Haniyehi vahistamist. Prokurör süüdistab neid mõrvas, hävitamises, pantvangi võtmises, piinamises, vangide väärkohtlemises ja seksualiseeritud vägivallas. Khani taotluse üle peab otsustama ICC kohtunike kogu.
Netanyahu nimetas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri vahistamismääruse taotlust skandaalseks ja lubas, et see ei takista Iisraeli Hamasi likvideerimise operatsiooni jätkamist. Riigi president Isaac Herzog ütles omakorda, et Karim Khani tegevus näitab, et rahvusvaheline kohtusüsteem on kokkuvarisemise ohus. Tema hinnangul toob selline poliitiline samm kaasa terroriorganisatsioonide tugevnemise üle maailma.
„Hamasi juhid on despootlikud diktaatorid, kes vastutavad massimõrvade, massilise vägistamise ja meeste, naiste, laste ja imikute massilise röövimise eest. Igasugune katse tõmmata paralleeli nende kohutavate terroristide ja meiesuguse demokraatliku riigi valitsuse vahel, mis tegutseb rahvusvahelise õiguse enesekaitseõiguse alusel, on ennekuulmatu ja seda ei tohiks teha,” ütles Herzog.
Iisrael läks oktoobris sõtta radikaalse islamistliku rühmitusega pärast rünnakut juudiriigi vastu, milles hukkus 1200 inimest, sai haavata veel 5400 ja vangistati umbes 250 inimest. Netanyahu on korduvalt teatanud, et vaenutegevuse lõpetamine on võimalik alles pärast Hamasi täielikku hävitamist. Sõjaväelaste kontrolli all olev Gaza tervishoiuministeerium väidab, et alates sõja algusest on piirkonnas tapetud üle 34 tuhande palestiinlase.
17. Lühiuudised
Rahvusassamblee Prantsuse väliskomisjoni esimees nõuab Prantsusmaalt oma doktriini muutmist ega keela enam Ukrainal Venemaa territooriumil rünnata. „See doktriinimuutus on täiesti legitiimne, kuivõrd see teeb lõpu vastuvõetamatule asümmeetriale agressori ja ründajate olukorra vahel. Mille nimel saame keelata ukrainlastel õigust vastata rünnakutele löögi vastu, mille ohvrid nad on?” rõhutas ta.
USA tahab, et Venemaa kaotaks ja Ukraina võidaks. Riigisekretär Matthew Miller ütles seda briifingul, vastates küsimusele, milline on USA tegelik seisukoht Vene-Ukraina sõjas. Ajakirjanik palus Milleril kommenteerida väidetavalt president Vladimir Zelenski väidet, et USA „kardab ega taha Venemaa lüüasaamist”. Ametnik vastas ausalt, et pole Ukraina liidrilt selliseid avaldusi kuulnud, kuid lisas, et Ühendriigid tahavad nii või teisiti Ukraina võitu ja Venemaa lüüasaamist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
