Sõja ülevaade: 814. päev – Harkivi rindelt häid uudiseid pole
Avaldatud: 17 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. mai 2024:
kui mujal rinnetel jookseb vene pool peaga vastu seina, siis Harkivi rindelt seni häid uudiseid pole ning kasvab võimalus veel ühe rindesektori tekkimisest Šumõ kandis. Krimmis juba kolmas öö ja Novorossiisk lisandus. Vahel sõna „muutusteta” on päris hea uudis.
„Meil on vaja ainult kahte Patrioti süsteemi. Venemaa ei suuda Harkivit okupeerida, kui meil need on. Olukord on väga tõsine, me ei saa endale lubada Harkivi kaotamist,” ütles Zelenski intervjuus telekanalile ABC News.
1. Kõike sajab.
2. Krimm+Novorossiisk.
3. Harkiv: mõlemas sektoris vene poolel edenemine jätkus.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: muutusteta.
8. Lõunarinne: muutusteta.
9. Herson: muutusteta.
10. Ukraina ei olnud valmis vene vägede pealetungiks Harkovi oblastis.
11. kreml andis propagandistidele ülesandeks kiita putinit personali valikut valitsusse.
12. Eksportijad ei saa makseprobleemide tõttu Venemaale kümneid miljardeid dollareid tagastada.
13. Venemaa valitsus ja riigiduuma keeldusid suurperede isasid mobilisatsioonist vabastamast.
14. Hiina ei ole enam huvitatud kaasaegsetest vene relvadest.
15. Lühiuudised
Vahel lihtsalt koguneb:
Jõujoonte krõks pole veel maailmast läbi käinud, aga selle saabuva läheduse tunne ikka sinna seljakarvadesse poeb. Kasvav Venemaa sekkumine maailma ellu ilma reegliteta (ehk siis sulle on kõik lubatud) ja jõupositsioonilt hakkab järjest enam pingestama suhteid nii erinevate ühiskonnakihtide vahel läänemaailmas kui ka erinevate riikide vahel ning oma võimalust ei jäta kasutamata Hiina ega Lähis-Ida kandi riigid. Kriise erinevatelt elualadelt peaks jätkuvalt lisanduma ja koroona polnud kahjuks piisavalt äratuskell, sestap juba ainult kliimamuutuste tagajärg vallandab suuremaid kriise kui hetkel Ukrainas toimuv.
Juba alanud kosmose hõivamise võidujooks ja veel hoogu koguv maailma maavarade (Arktika, Antartika ning neutraalsed veed + arenguriikide maavarad) hõivamise protsess annavad oma osa ja tõstavad nii halbade asjaolude kokkusattumise tõenäosust mitte ainult pingete kasvuks, vaid ka suuremateks sõjalisteks konfliktideks.
Mingi protsent inimkonnast on ülipahatahtlik ja enda arvates ilmeksimatu ja kui sellised saavad võimule, siis kannatab kogu ülejäänud ühiskond. Eks sellist taaka kannatavad mitte ainult venelased… üks inimene suudab rohkem pahandust teha, kui talle tagasi saab teha või seda heaks teha ning näiteid ei pea kaugelt otsima, egas Iisraeli konflikt (pigem küll vist sobiks sõna sõda paremini seda iseloomustama) miskit palju erinev ole.
Eelnev optimismi siiski ei murenda, küll peab jätkama panustamist meite uue moodsa sõna, kerksuse kasvatamisel. Sestap pigem vähem vingumist ja halamist ning pisu enam pingutamist, sest egas maailmas paremaks lähe.
Njah, kasvav keerukus kõiges kipub ühe tõvena kasvama ning kuidas selle vohamisele piiri saaks, ei oska veel keegi piisavalt hästi vastata… loosungitega vehkimine ei aita ning tahet ei paista veel piisavalt olema. Selle heaks näiteks on ka meitel kiirelt kasvavad õigusabi kulud, sest materjalid mahult tohutud ning töötund juristil kallis ning tavainimene endale enam keerukates, mahukates asjades abi palgata jõua ehk siis õigusriik kipub siin sektoris tasapisi murenema… seda ei jõua enam õigussüsteem isegi läbi hekseldada ja menetlusajad on uuel tõusuteel… lisaks tapab EL kasvava bürokraatiaga esmalt ära väikeriigid, sest neil pole nii suurt ametnike armeed, et igapäevaselt sadu või tuhandeid lehekülgi keerulist teksti omandada, rääkimata mõjude analüüsist ja meitel muudatuste sisse viimisest… vägisi tahaks lööklauset: terve aasta ei lisanduks ühtki sõna juhenditesse/seadustesse ehk siis kui miskit lisaks tuleb, siis selle võrra kuskil miskit vähemaks… unistada ikka võib!
1. Massiline ööpäevane kõikjale kuhu ulatub ja kõigega pommitamine…
17. mai öösel ründas vaenlane Ukrainat Primorsko-Ahtarski ja Kurski (RF) piirkondadest 20 Shahed-131/136 tüüpi ründedrooniga. Õhutõrje hävitas kõik droonid.
2. Satelliidipiltidel on näha eile öise ATACMS-i rünnaku tulemused Belbeki õhuväebaasi vastu okupeeritud Krimmis. Hävisid kaks Mig-31K ja laskemoonaladu. Vist üks Su ka viga sai.
Kolmas öö järjest Krimmis plahvatusi toob, Džankoi piirkonnas sellest teada anti.
Ööl vastu 17. maid kostis Venemaa Föderatsiooni Krasnodari territooriumil Novorossiiski linnas plahvatusi ja puhkesid tulekahjud. Kohalikud võimud teatasid, et linnas töötas õhutõrje. Nagu vene väljaanne ASTRA kohalikele elanikele viidates teatas, oli 17. mai hommikuse seisuga linnas kuulda umbes 35 plahvatust. Kohalikel avalikel veebilehtedel avaldatud videotes võib näha sähvatusi taevas ja põlengu jälgi. Hiljem kirjutas Krasnodari oblasti kuberner Veniamin Kondratjev, et öine rünnak Novorossiiskile oli „ebaõnnestunud”. Ta ütles, et õhutõrjejõud surusid alla enam kui 10 drooni ja kohalikud tulekahjud põhjustasid alla kukkunud rusud. Inimesed tema sõnul viga ei saanud.
Novorossija asejuht Aleksandr Jamenskov teatas samal ajal, et mõnes linna piirkonnas on elekter kadunud.
Kurski ja Belgorodi kandis ka õnneks kurtmised ei lõpe, aga seal olukord sadu kordi kergem…
3. Harkiv: 24. Aidari pataljoni kaitseväelane Stanislav Osman teatab Venemaa tegevusest Sumõ oblasti piiril. „Nad plaanivad midagi ja tõmbavad varustust piirile lähemale. Meie valmistume.” Lisaks on tõusnud seal suunal veelgi vene kaudtuleüksuste töötlus. Hm, kas veel üks rinne on lisandumas nimekirja? Murelikkust jagub…
Hlõbove-Lõptsi suund (läänepoolne): vene poolel õnnestus veidi edasi liikuda Lõptsi (4000 elanikuga asula) suunas, kuid tõrjuti asulasse sisenemise katsel tagasi. Geolokatsioon kinnitas uusi Venemaa ettepoole suunatud positsioone, kuigi eeldatakse, et need olid juba mõned päevad tagasi saadud.
Vovtšanski suund: vene pool on jõudnud Vovtšanski linnahaiglasse ja asunud seal positsioonidele. Ukraina kanalid väidavad, et nad löödi hiljem tagasi, kuid seda ei kinnitata. Hetkel rindelt tulevad kõlakad kinnitavad, et mõlemas sektoris järjest lisandub vene üksusi ja põhiliselt üritatakse jalaväega alasid hõivata ja kindlustada. vene lennuväe massiline töötlus kõige käepärasega (ja mõni neist kuni 1,5 tonni raske) tervel rindel raskendab oluliselt Ukraina kaitset.
Kõlakad räägivad ka, et osa Ukraina üksusi siin suunal oli kehva varutuse ja väljaõppega ning kõrge oli vanemaealiste osakaal, sestap suuremate kaotuste vältimiseks neid kiiremini tagasi ka tõmmati. Küll hakkas olukorda parandama juurde toodud parema relvastuse ja väljaõppega üksuste lisandumine.
Seni räägitakse, et tugevam kaitseliin asub siiski 15 km kaugusel vene piirist ja selleni pole seni jõutud. Kas ja kui palju seal pakasuhhat on, on endale teadmata.
Ukraina ametlikud uudised: eile ulatusid vaenlase kaotused Harkivi suunal 160 isikkoosseisu ning 21 relva- ja sõjatehnika ühikuni. Njah, selliste kaotustega kahjuks suudab vene pool veel pikalt jätkata ja mitmete lääneriikide soovimatus, et nende relvadega Venemaale sihitakse, on ülikahepalgeline…
Hetkel siiski Harkivi langemist ei prognoosi, aga eks olen varemgi eksinud, aga loodan, et seekord mitte. Hommikused USA analüütikute arvamused kinnitavad, et Harkivi vallutamise võimekust siiski vene poolel pole.
4. Kupiansk-Kreminna: 15 vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
5. Siversk: sama seis, rünnakuid jagus, edu mitte.
6. Bahmut: 13 vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
7. Donetsk: lausa 47 vene poole rünnakut ja ikka ei muhvigi.
8. Lõunarinne: rünnakute arv tasapisi tõuseb.
Berdjanski suund: eile muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Robotõnes küla lõunapoolsetes rusudes seni vene jalg maas.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: siin rindel lausa 9-st vene rünnakust Ukraina teada andis, rindejoon ikka paigal.
10. Vene armee pealetung Harkivi oblastis tundus vältimatu ja igati oodatud. Pärast piiriületust 10. maid öösel vallutas see aga vähem kui nädalaga rohkem territooriume kui sõjale eelneva pooleteise aasta jooksul. Ukraina väed suutsid selle edasitungi peatada alles kolmapäeval; Vene üksused asuvad aga Harkivist 35–65 km kaugusel. Kui nad jõuavad 25 km kaugusele, saavad nad esimest korda pärast 2022. aasta sügist jätkata Ukraina suuruselt teise linna mõne piirkonna suurtükiväega tulistamist.
Sõjauuringute Instituudi (ISW) iga päev edastatavate kaartide põhjal hindab AFP, et vene väed hõivasid 278 ruutkilomeetrit – peamiselt Harkivi piirkonnas ja veidi ka lõunas. Selle tulemusena on aasta algusest hõivatud umbes 800 ruutkilomeetrit, samas kui kogu 2023. aasta jooksul suutis Putini armee hõivata vaid umbes 600 ruutkilomeetrit.
Vahepeal olid kõik märgid peatsest operatsiooni algusest ilmsed. Kevade alguses teatasid vene sõltumatud väljaanded Verstka ja Meduza lähenevast rünnakust Harkivile. putin ütles märtsi keskel, et Ukraina territooriumile on vaja luua „sanitaartsoon”, et kaitsta Venemaa piirkondi mürskude eest (enim kannatab nende all Harkiviga piirnev Belgorodi oblast). Kuu aega hiljem ütles välisminister lavrov, et sellise strateegia elluviimisel mängis olulist rolli Harkiv.
Samal ajal moodustati Belgorodi oblastis sõjaväerühm, kuhu kuulus ISW andmetel umbes 30 000 inimest. Briti sõjaväeluure hoiatas eelseisva pealetungi eest ka Kiievit, ütles üks asjaga kursis olev inimene Guardianile. Vene propaganda hakkas külvama paanikat, teatades väidetavalt Harkivi ümber piiramisest ja kutsudes elanikke evakueeruma.
Kuid kui 5000–10 000 vene sõjaväelast ületas Harkivi oblastis riigipiiri teist korda enam kui kahe aasta jooksul, ei olnud Ukraina relvajõudude üksused valmis edasitungi peatama.
„Esimest kindlustuste ja miinide liini lihtsalt ei eksisteerinud. Vaenlane sisenes vabalt kogu joone ulatuses halli tsooni, mis põhimõtteliselt ei oleks tohtinud olla hall! — kirjutas pühapäeval Vovtšanski lähedal kaitset pidav Ukraina komandör Deniss Jaroslavski (tema sõnad levisid meedias laialdaselt). — 2 aastaga oleks Ukraina piiril pidanud olema betoonkindlustused miinus 3 korrusel! Ja polnud isegi miine. Jõuame järeldusele, et tegemist on kas hullumeelse varguse või tahtliku sabotaažiga!
Ukraina relvajõudude üksused „ei olnud lihtsalt valmis võitlema, juhatus ei olnud ette valmistatud Venemaa pealetungiks” ja kaitsestruktuurid ei olnud õigesti paigutatud, tsiteerib Guardian Ukraina armee veterani, kellel on regioonis kontakte.
Ausalt öeldes oli „halli tsoon”” kaitseks ette valmistamine peaaegu võimatu, väidavad sõjalised analüütikud. Piiri ääres on hõredalt asustatud avatud territoorium. „Ukraina jaoks oleks enesetapp paigutada oma põhikaitseliin piirile, kus venelased saavad neid suurtükiväe ja liugpommidega tulistada ning ukrainlased ei saa USA kehtestatud piirangute tõttu reageerida HIMARSi-suguste rakettidega,” ütleb ISW analüütik George Barros.
USA andis raketid Ukraina relvajõududele üle tingimusel, et neid ei saa kasutada rünnakuteks Venemaa enda territooriumile. Kuigi Ukraina liidrid jätkavad ameeriklaste veenmist neil seda lubada, keeldub Washington jätkuvalt. Teistes piirkondades läbivad vene armee varustusliinid okupeeritud alasid, mistõttu on Ukraina relvajõududel võimalik neid tabada, takistades vaenlasel rindejoonel initsiatiivi haaramast. Kirdes seda aga teha ei saa, seetõttu varustab vene armee Belgorodi oblasti territooriumilt pealetungivaid vägesid vabalt nii abivägede kui ka varustuse ja laskemoonaga.
Tugevamad kaitserajatised asuvad teisel liinil, rindejoonest 15-17 km kaugusel ja kõige paremini ettevalmistatud on kolmas liin – 17-35 km piirist, ütles riigi eritransporditeenistuse administratsiooni juht brigaadikindral Aleksandr Jakovets: „See on inseneritehniliselt kõige paremini varustatud – raudbetoonkonstruktsioonide paigaldamisega nii tulekahju kui ka personali peavarju ja majutamiseks.”
Ukraina relvajõudude positsioone nõrgestab ka mitte ainult laskemoona (ameeriklaste varustuse tarnimise viibimise tõttu), vaid ka personali puudus, märgib Barros. Samal ajal on vene rühmitus Belgorodis 30 000 inimest ja koos naaberaladel asuvate vägedega võib see ulatuda 50 000-ni.
Kirdeosas rünnates üritab vene armee venitada Ukraina vägesid ja survet avaldada rindejoone teisele otsale, et vallutada tagasi territoorium, mille nad okupeerisid eelmise aasta pealetungi käigus, kirjutas sõjaväeohvitser Jack Watling Kuninglikust Ühendatud Teenuste Instituudist teisipäeval. Tundub, et praegu just see toimub: vene väed on alustanud rünnakut Zaporižja oblastis asuva Robotõne küla vastu.
11. Presidendi administratsioon saatis vene propagandistidele välja käsiraamatu, mis sisaldab juhiseid putini kiitmiseks valitsuskabinetis toimunud ümberkorralduste ja ametisse nimetamiste eest, kirjutab dokumendi sisuga tutvunud Meduza. Eelkõige on föderaalmeedia kohustatud rääkima „putini personalipoliitika edust, mis valib alati parima”. Teksti autorid soovitavad juhtida tähelepanu sellele, et presidendi kandidaatide valik juhtivatele kohtadele „on alati olnud vigadeta ja läbimõeldud”. Sel juhul pööratakse erilist tähelepanu kuberneridele, kes on saanud ametikõrgenduse ja asunud ministrikohale.
Seega peaksid propagandistid putini nõbuga abielus oleva Kemerovo oblasti endise kuberneri Sergei Tsivilevi kohta kirjutama, et ta juhtis väidetavalt „keerulist oma eripäraga piirkonda ja tõestas ennast” sellel ametikohal. Samas ei mainita tekstis praegu energeetikaministeeriumi juhtiva Tsivilevi konkreetseid teeneid.
Kokku sai seekord valitsuse ametikoha neli kuberneri. Lisaks Tsivilevile on need Anton Alihhanov, kes juhtis Kaliningradi oblastit ja sai tööstus- ja kaubandusministriks; Habarovski krai endine kuberner Mihhail Degtjarev, kes juhtis spordiministeeriumi; endine Kursi oblasti kuberner Roman Starovoit on nüüd transpordiminister. Presidendi administratsiooni nõuete kohaselt peaksid föderaalajakirjanikud märkima, et endised kubernerid teenisid ametikõrgendused „tõhusa tööga” ning Starovoit ja Degtjarev lõpetasid „kuberneride kooli” (RANEPA juhtimispersonali reservi arendamise programmi mitteametlik nimi).
Käsiraamatus pole sõnagi uute ministrite seostest putini siseringiga, samuti neid puudutavatest korruptsiooniskandaalidest. Näiteks ei mainita dokumendis, et 2012. aastal sai Tsivilevite perekond osaluse omanikuks söeettevõttes Kolmar. Enne seda polnud ükski abikaasadest söeäriga seotud olnud ega saanud toona umbes 400 miljoni dollari väärtuses ettevõttest raha teenida. Paar sai vara presidendi sõbralt, ärimees Gennadi Timtšenkolt – enne seda kuulus talle 60% Kolmarist.
Samuti ei kajasta juhend Roman Starovoiti sidemeid putinile lähedaste suurärimeeste vendade Rotenbergidega.
Varem kinnitas putin oma dekreetidega valitsuse ja presidendi administratsiooni uue koosseisu. Ametisse nimetatute hulgas on riigipeale lähedasi inimesi. Näiteks määras putin oma assistendiks oma endise turvatöötaja Aleksei Djumini, kes juhtis Tuula oblastit alates 2016. aastast, ja presidendi sõbra nikolai patruševi poja Dmitri Patruševi põllumajanduse ja ökoloogia eest vastutavaks peaministri asetäitjaks.
12. Venemaa välisvarad kasvasid jaanuaris-aprillis 32,2 miljardi dollari võrra, teatas Venemaa keskpank maksebilansi esialgsest hinnangust. See on 9,5 miljardit dollarit suurem kui aasta varem – keskpank selgitab seda hüpet „sealhulgas välismajandustegevuse arvutuste täiendava viivituse suurenemisega”. Lihtsamalt öeldes probleemid maksete tegemisel, mis takistavad eksportijatel välismaalt saadud tulu Venemaa pankade kontodele üle kanda.
Arveldusraskused süvenesid sel aastal pärast seda, kui USA president Joe Biden allkirjastas 2023. aasta detsembri lõpus korralduse, mis lubas välispankadele, mis aitavad Venemaal sanktsioonidest kõrvale hiilida, kehtestada teisesed sanktsioonid. „Sõbralike” riikide pangad on suurendanud kontrolli neid läbivate maksete üle, mida sageli töödeldakse käsitsi ning pangad nõuavad palju lisateavet, mida nad varem ei nõudnud.
Keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin hindas viivitusteks, millest keskpank kirjutab, 1-2 kuud, „lähedasemaks kahele”. Ja valitsuse määrusega, mis anti välja pärast putini määrust eksportijate välisvaluutatulude kohustusliku müügi aasta võrra pikendamise kohta, pikendati välisvaluuta tagastamise tähtaega 90 päevalt 120 päevale. „Isegi sõbralikes jurisdiktsioonides on maksed praegu üheks suurimaks kitsaskohaks, mis takistab eksportijatel ja importijatel oma tegevust normaalselt teostada,” kurtis Norilsk Nickeli ja paljude teiste ettevõtete peaomanik Vladimir Potanin.
Just nendega selgitab keskpank, mis toimub rubla kursiga. Selle nõrgenemine märtsis-aprillis kajastab ekspordi langust aasta alguses – turule tuli jaanuari-veebruari tulu. „Ekspordist saadava valuutatulu laekumine toimub endiselt viivitusega. Seetõttu ei peegelda vaadeldav vahetuskursi dünaamika mitte hetkeolukorda ekspordiga, vaid selle väärtusmahu muutust 1-2 kuud varem,” tõdesid keskpanga juhid 2010. aasta lõpu baaskursi üle arutledes. Seetõttu loodavad nad, et ekspordi kasv märtsis-aprillis toob lähikuudel kaasa valuutatulu kasvu siseturul.
Märtsis kasvas eksport 41,7 miljardi dollarini võrreldes veebruari 30,8 miljardi dollariga ning aprillis ulatus keskpanga esialgsetel hinnangutel 32,5 miljardi dollarini. Peamine välisvarade kasv (17,7 miljardit dollarit) toimus märtsis. Samal ajal oli 29 suurima eksportija välisvaluuta netokäive (müügi ja ostude vahe) aprillis ja märtsis ligikaudu sama (vahe vaid 2%) ja ulatus märtsis 13,2 miljardi dollarini 16%, ekspordi kasv 35%. Ja keskpank ei avaldanud märtsis suurimate eksportijate poolt müüdud välisvaluuta osakaalu (netokäibe suhe välisvaluuta ekspordituludesse), viitab ökonomist Dmitri Polevoi. Veebruaris oli see madalaim alates oktoobrist: 82%.
Njah, sanktsioonide hambutust ikka kumab ja kahjuks ei näe veel ajahetke, mil see muutuks selliseks, et mõjutaks Venemaad loobuma Ukraina vallutamise plaanidest.
13. Venemaa riigiduuma kaitsekomisjon soovitas kolme lapse isade mobilisatsiooni edasilükkamise eelnõu tagasi lükata, kirjutab dokumendiga tutvunud RIA Novosti. Seda seaduseelnõu ei toetanud ka valitsuskabinet, märkides, et see vajab olulist täiustamist.
Riigiduuma komisjoni järelduses öeldakse, et saadikud mõistavad seaduseelnõu koostajate soovi kaitsta võimalikult paljusid kodanikke „mobilisatsiooni ebasoodsate tagajärgede eest neile ja nende pereliikmetele”, kuid ei saa nõustuda dokumendiga, kuna edasine nimekirja laiendamine võib avaldada negatiivset mõju armee värbamisele.
Dokumendi üks autoreid Nina Ostanina, ütles, et nõuab seaduse muutmist ja väljendas mittenõustumist duuma komisjoni otsusega. „Ma ei räägi üldmobilisatsioonist, on selge, et kõik kodanikud on, nagu öeldakse, relva all. Kuid osalise mobilisatsiooni korral on edasilükkamine võimalik kolme lapsega isadele,” selgitas ta. Ostanina meenutas, et presidendi dekreedi järgi tunnistatakse kolmelapseline pere suureks. „Kahjuks see kaitsekomisjoni ei jõudnud,” rõhutas saadik.
2022. aasta oktoobris, kui Venemaal toimus osaline mobilisatsioon, andis kaitseministeerium edasilükkamise isadele, kelle ülalpeetav oli kolm alla 16-aastast last. Kuid 2023. aasta jaanuaris kirjutas peastaabi juht valeri gerassimov alla dokumendile, millega see norm tühistati.
14. mail ütles praegu Vene Föderatsiooni kaitseministri ametit pidav andrei beloussov föderatsiooninõukogus kõneldes, et vene armeel on probleeme personali värbamisega. Samas uut mobilisatsioonilainet beloussovi sõnul riigis ei kavandata.
14. Hiina, mis on maailmas suuruselt teine vene relvade ostja, on kaotanud huvi Venemaa kaasaegsete sõjaliste arenduste vastu, ütles Financial Timesile Venemaa kaitseministeeriumile lähedane allikas. Tema sõnul viisid selle olukorrani Hiina enda tehnoloogilised saavutused. Nüüd on Peking peamiselt huvitatud mõnest Venemaa lennukitehnoloogiast, mida kasutatakse viimase põlvkonna hävitajates. Hiina jätkab ka Nõukogude mudelite mootorite importi, kuna tema enda toodang ei suuda veel vajadusi rahuldada.
„Aga need on viimased lepingud ja mõne aasta pärast langeb Hiina huvi ka siin,” rõhutas FT allikas. Ta lisas, et olukord on 180 kraadi muutunud – nüüd on Venemaa sõjaväelased rohkem huvitatud Hiina arenenud relvasüsteemidest ja sõjatehnoloogiatest.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) andmetel oli Hiina osakaal Venemaa relvaekspordis 2023. aastal 21%. Riik oli Venemaa relvade jaoks India järel teine turg. Samal ajal kärbib ka India, mis moodustas 34% ekspordist, koostööd Venemaaga ega kavatse enam sõlmida lepinguid uuteks Venemaa sõjatehnika tarneteks.
Üldiselt vähenes Ukraina sõja taustal Venemaalt relvaeksport 53%. Selle tulemusena langes riik 2023. aasta lõpus esimest korda vaatlusperioodi jooksul selle näitaja poolest maailmas kolmandale kohale, Prantsusmaa järele, märkis SPIRI. Viimase viie aastaga on Venemaa relvade osakaal maailmaturul kahanenud 11%-ni ning ostjate arv on vähenenud 31 riigilt 12 riigile.
Uues reaalsuses, kui Venemaa relvad kaotavad oma tehnoloogilise eelise, muutub Venemaa roll Hiina jaoks. Peking loodab, et Taiwani sõja korral saab Venemaast eelkõige energia- ja toiduainete tarnija, kuna USA võiks korraldada Hiinale mereblokaadi, ütles Center for a New esindaja Andrea Kendall-Taylor. Tema sõnul ei hakka Venemaa tõenäoliselt Hiinaga koos Taiwani pärast sõdima, kuid võtab Ukraina suhtes Pekingiga sarnase seisukoha ning pakub poliitilist tuge ning majanduslikke ja sõjalisi ressursse.
Samal ajal, nagu märgib FT, võib Venemaa pakkuda Hiinale ballistiliste rakettide varajase hoiatamise süsteemi jaoks vajalikku tehnoloogiat. See on kõige kriitilisem tegur ja võib anda Hiinale eelise võimalikus konfliktis USA-ga. Eelkõige võiks Vene-Hiina ühine süsteem Pekingit ette hoiatada USA välja lastud rakettide eest, ütles Stanfordi ülikooli Freeman Spogli rahvusvaheliste uuringute instituudi professor Oriana Skylar Mastro. putin ütles 2019. aastal, et Peking ja Moskva töötavad sellise süsteemi kallal.
15. Lühiuudised
Taani on eraldanud Ukrainale rohkem sõjalist abi 815 miljoni dollari väärtuses. Sellest 350 miljonit dollarit eraldatakse õhutõrjele. Osa vahenditest läheb ka tulevaste Ukraina F-16 võimete tarnimiseks.
Valge Maja pressiesindaja Karin Jean-Pierre ütles, et USA valmistab juba ette uut abipaketti Ukrainale.
Austria on otsustanud luua 500 miljoni euro väärtuses erifondi, mille eesmärk on toetada eksporti, investeeringuid ja äritegevust Ukrainas. Njah, ühele oma pangale siiski seni päitseid panna ei taheta…
Venemaa naftat suunatakse massiliselt EL-i läbi Türgi, millest on saanud peamine transiidipunkt. 2023. aasta veebruarist 2024. aasta veebruarini suurenesid Türgi Venemaa nafta ostud 105% ja kütuseeksport EL-i 107%. Skeem on võimalik tänu Brüsseli sanktsioonide lahendusele, mis lubab „segatud” kütuseid EL-i tuua, kui need on märgistatud kui mitte-vene päritolu.
Bloomberg: kaks aastat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse jätkavad Euroopa suured laenuandjad riigis kopsakaid, üha tulusamaid üksusi, hoolimata avalikest lubadustest need likvideerida. Euroopa Liidu viie suurima Venemaal tegutseva panga töötajate arv on pärast sissetungi langenud vaid 3% ja tulud on ligikaudu kolmekordistunud tänu rasvastele intressimääradele, mida nad saavad oma riigis kinni jäänud sularahahunnikutele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
