Sõja ülevaade: 813. päev – 140 vene poole rünnakut tõid kaks edenemist
Avaldatud: 16 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. mai 2024:
140 vene poole rünnakut tõid kaks edenemist, üks Harkivi ja teine lõunarindel, Krimmis on juba teist ööpäeva järjest väga palav.
1. Kõike ja palju ja igale poole rinde ja piiri läheduses.
2. Krimmis juba teist ööd väga palav.
3. Harkiv: üks küla veel kaotsi läks ning pingelised lahingud Vovtšanski linnas.
4. Kupiansk-Kreminna: edutu surumine käib.
5. Siversk: siin sama seis.
6. Bahmut: hea tõdeda, et siingi sama seis.
7. Donetsk: veelgi parem tõdeda, et siingi sama seis.
8. Lõunarinne: Robotõnesse siiski vene pool jala maha sai.
9. Herson: muutusteta.
10. USA luure hoiatab, et putin võib tuua muutuse sõja käiku.
11. putin keelas „välisagentidel” valimistel osaleda.
12. Venemaa seisab silmitsi elektroonikapuudusega, kuna Hiina pangad keelduvad vastu võtmast 80% maksetest.
13. Rootsi on teatanud valmisolekust paigutada sõja korral USA tuumarelvi oma territooriumile.
14. Euroopa Liit blokeerib Gruusia liikmestaatuse välisagentide seaduse tõttu.
15. EL-is keelustatakse RIA Novosti, Izvestija ja Rossiiskaja Gazeta.
16. Riigikogu võttis vastu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu võimaldava seaduse, (njah, uudise leidis hoopis nii Ukraina kui vene keelsest meediast, olles seal TOP 10-s).
17. Lühiuudised
Njah, USA abi paus (kurivaimu üks mees…) ja veninud mobilisatsiooni seadus palju muret ja muutusi tõi, aga on lootus seisu paranemisele (kuigi kõik analüütikud nii ei arva).
1. Ikka maatasa peab kogu Ukraina olema, õnneks igale poole ei ulatuta…
2. Eile öine raketilöök Belbeki lennuväljale Krimmis tõi kaasa S-400 õhutõrjesüsteemi radari 92N6E ja S-300 radari 5P85 TEL hävingu.
Eile hilisõhtul kostis ajutiselt okupeeritud Krimmis taas plahvatusi. Sellest teatas Telegrami kanal Crimean Wind. Okupandid kuulutasid traditsiooniliselt välja õhutõrje tööst poolsaare kohal. Kell 22.55 kirjutas kanal Crimean Wind, et Sevastoopolis ja Jevpatorias oli kuulda plahvatusi. Kanali väitel oli Sevastoopoli lähedal Belbeki lennuvälja piirkonnas kuulda kuus plahvatust. Sevastoopoli gauleiter Mihhail Razvožajev teatas väidetavast õhutõrjetööst ja märkis, et „mitu vaenlase sihtmärki on juba alla tulistatud”. Hiljem teatas ta, et „rünnak löödi tagasi” ja väidetavalt ei registreeritud tsiviilinfrastruktuurile tekitatud kahju. Vahepeal kirjutavad kohalikud avalikud lehed, et Belbeki lennuvälja piirkonnas sai alguse tulekahju ja avaldati vastavad fotod. Väidetavalt sai tabamuse lennuväljal olev kütusetaristu. Sotsiaalmeediast: tulekahjusid on näha Sevastoopolis, Simferoopolis, Džankois ja Hvardiiskes teatati plahvatustest. Olla kostnud miskit ka Sakõ sõjaväelennuvälja piirkonnas.
Lisaks andsid vene sõjablogijad teada, et Krimmi lähistel olevat liikumas veedroone ning tegeletavat nende hävitamisega.
Vene meedia teatab, et Venemaal Tatarstani oblastis Verhnõi Usloni kohal „peeti kinni” Ukraina lennukitüüpi droon. Kaugus Ukraina piirist on ligikaudu 1000 km.
3. Harkiv: vene poole tugevad rünnakud mõlemas rünnakualas jätkusid. Läänepoolsemas sektoris suutis vene pool Hlõboke küla üle kontrolli haarata. Vene poole kuni rühma suurused üksused üritavad igas suunas leida auke Ukraina kaitses. Siin jagub liigendatud maastikku ja metsaalasid ning seiret raskendab ka tihenenud lehestik, sestap seni pole vene poole edenemist pidama saadud. Enamasti need siiski droonidega tuvastatakse ja viimase soldatini ära nopitakse, aga mitte alati. Kuna keeruline maastik ei soosi soomuse kasutamist, siis vene jalaväe kaotuste arv kõrge ongi.
„vene tankid on sisenenud Vovtšanski põhjaossa ja tulistavad linna sees,” teatab riiklik politseiametnik Ihor Hartšenko. Ukraina sõjaväeallikad ja kindralstaap ise peavad olukorda Vovtšanskis väga pingeliseks ja keeruliseks. Vähemalt ühest linnas põlevast vene tankist video üles riputati. Hetkel ei tea, kus täpselt rindejoon linnas jookseb ja eks see pidevas liikumises on. Kõlakaid tuleb, et Ukraina vasturünnakute aktiivsus tõuseb.
DeepState kanal teatab jätkuvalt, et kaitserajatised Harkivi oblastis on paljus pakasuhha, pooleli või valesti ehitatud ning süüdistab ka korruptsiooni lisaks ebapädevusele… pilte sellest neil jagub.
4. Kupiansk-Kreminna: paarkümmend rünnakut edu vene poolet ei toonud eilegi edu.
5. Siversk: siingi torkimist jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: eks see arusaamatu ole, miks ka vene eliitüksused edasi ei saa…
Andriivka juures nähti jälle üht kilpkonntanki, mis osales rünnakus ja poolele teele see maha jäi. Tundub, et mitmes rindelõigus suudab Ukraina edukalt neid hävitada, vaja on pisu täpsemat kätt drooni juhtimisel. Ukraina võitlejate kommentaarid siit sektorist on optimistlikud ja juba mitu kuud siin vene pool edasi ei saa ning pisu hämmingut tekitavat, miks tuleb rünnakule korraga nii väike kogus tehnikat (3-10), sest see tavapäraselt enne Ukraina possadeni jõudmist ära lastakse.
7. Donetsk: rünnakuid jagus, muutusi mitte, kuidagi on vene sõjablogijate eufooria siin suunal langenud… põhjust ei tea aga tundub, et kuidagi ridade vahelt siiski uut edenemist oodatakse…
8. Lõunarinne: üks muutus siiski tuli.
Berdjanski suund: mitmetest vene poole rünnakutest Ukriana teada andis, muutusi need rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: Venemaa kaitseministeerium väidab, et Robotõne on hõivatud, kuid see on vale. Ometi on venelased viimastel nädalatel suutnud hõivata rohkem ala keskuse poole ja sestap võib juba leida elusaid vene soldateid asula lõuna servas olevatest rusudest. Küla põhjapoolsemas osas Ukraina possad alles ja hävitusala jätkab tööd.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: ikka mõni vene rünnak kirja läheb, muutusi rindejoones pole juba ammu. Vahel ikka mõni video tuleb, kus Dnepril seilav paat ära lastakse, kahjuks sekka ka mõni Ukraina oma.
10. Venemaa on õppinud sanktsioonidest mööda hiilima, kehtestanud sõjavarustuseks vajalike komponentide tarned, korraldanud relvade masstootmise, tugevdanud armeed ja korraldab nüüd pealetungi paljudes rinde sektorites, venitades Ukraina vägesid ja lähenedes Harkivile. Kõik see paneb Ameerika juhid ja sõjaväelased kartma, et sõjategevuse käigus võib toimuda pöördepunkt, kirjutab New York Times.
Lähikuud võivad osutuda kriitiliseks, usub USA presidendi Joe Bideni valitsus. Venemaa võib initsiatiivi haarata, kuid järgnev Ukraina lahinguvõime taastamine võib viia konflikti peatumiseni või relvarahuni, mis sarnaneb vaenutegevuse peatamisega Koreas 1953. aastal, väidavad USA ja liitlaste luureraportid ja hinnangud.
„Venemaa alustab sõdu sageli halvasti ja lõppeb tugevalt”” ütles president George W. Bushi endine riikliku julgeoleku nõunik Stephen Hadley reedesel konverentsil. Ta on nüüd valmis „oma kaalu pardale tõstma”, kasutades oma suurt elanikkonda sõdurite värbamiseks ja „hiiglaslikku sõjalist infrastruktuuri”, et muuta olukord rindel enda kasuks, lisas ta. Hadley sõnul mõjusid kremli kasuks mitmed tegurid.
Üks neist on kuuekuuline viivitus Ameerika relvade tarnimisel. Sellegipoolest kiitis Kongress aprilli lõpus heaks 61 miljardi dollari suuruse abipaketi ning teisipäeval Kiievit külastanud riigisekretäri Antony Blinkeni sõnul on esimene varustus juba rindele saabuma hakanud. Siiski võib Ukrainal vaja minna veel mitu kuud, et oma lahinguvõimet piisavalt taastada.
Lisaks on rindel olevad Ukraina üksused ammendatud ning samuti võeti alles aprillis vastu seadus mobilisatsiooni laiendamiseks, sealhulgas ajateenistusea langetamisega 27-lt eluaastalt 25-le. Värvatuid tuleb koolitada, nii et ka siin jääb rinne vähemalt mitmeks kuuks tõsise lisatoetuseta.
Ukraina relvajõudude nappus laskemoonast, sealhulgas õhutõrjerakettidest, võimaldas Venemaal kasutada oma paremust suurtükiväes ja õhus. Nõukogude pommide ümberehitamise, tiibade lisamise ja liugmürskudena kasutamisega sooritavad Venemaa lennukid Ukraina positsioonidele peaaegu takistamatult tugevaid lööke. Ka esimesed hävitajad F-16, mis suudavad Venemaa reaktiivlennukeid tõrjuda, peaksid saabuma alles kesksuvel.
Venemaa omakorda, nagu hiljuti tunnistas NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli, on sõja algusest saadik oma armeed suurendanud 15 protsenti. Samuti on see saavutanud teatavaid tehnoloogilisi edusamme. Eelkõige on vene väed õppinud mõnel juhul GPS-vastuvõtjat mõjutades erinevat tüüpi HIMARS-seadmetest välja lastud rakette kursilt minema suunama ning mõnikord ka nende seadmete liikumist jälgima ja neid hävitama.
Ameerika ametnikud väkjendasid veendumust, et Venemaa kaotab paljud neist eelistest, kui USA uued relvad on täielikult kasutusele võetud (tõenäoliselt juulis) ja Ukraina leiab võimaluse rindeüksuste täiendamiseks, sealhulgas nooremate sõduritega. Washington aga kõhkleb ennustamast, kuidas sõjalised operatsioonid lähikuudel edeneda võivad ja kas Ukraina relvajõud suudavad 2025. aastal korraldada ulatusliku vastupealetungi.
President Joe Bideni nõunikud on mures, et Venemaa on oma kaotustest ja probleemidest õppinud. Nende suurim hirm on, et relvatootmise ulatusliku suurendamisega suudab see tuleval kuul lahinguväljal suuri edusamme teha, mis langevad täpselt juuni keskel Itaalias toimuvale G7 tippkohtumise ajale. Samas keeldub USA president oma ametnike sõnul sellisest ähvardusest hoolimata kaalumast Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ettepanekut NATO vägede võimaliku lähetamise kohta Ukrainasse.
Ööl vastu 10. maid ületasid vene väed Belgorodi ja Harkivi oblasteid eraldava piiri ning asusid kiiresti edasi liikuma, vallutades ühe küla teise järel. Nad sisenesid ka Vovtšanskisse, mis asub 70 km kaugusel Harkivist ja 10 km kaugusel riigipiirist. Pideva tulistamise ja liugpommide kasutamise tulemusena on Vovtšansk „mõnes mõttes muutumas Bahmutiks”, ütles Harkivi oblasti politseiülem Vladimir Timoško. Olukord on „väga pingeline ja muutub kiiresti,” ütles luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov kolmapäeval.
Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikute arvates näib rünnak Harkivi oblastis olevat katse luua rohkem „puhvertsooni” (putin rääkis vajadusest kaitsta Belgorodi oblastit mürskude eest) kui tingimused edasiseks oluliseks edusammuks Harkivi oblastis. Samal ajal, kui vene armee jõuab piisavalt lähedale, suudab suurtükivägi Harkivit pidevalt terroriseerida, isegi kui linna vallutamise katset ei tehta (Lääne sõjaväelased ja eksperdid on korduvalt öelnud, et Venemaal ei ole selleks piisavalt jõudu).
Harkivi oblasti pealetungi strateegiline eesmärk võib olla sundida Ukraina relvajõude viima sinna reserv- ja eliitüksusi, nõrgestades sellega kaitset teistes rinde sektorites, ütles Venemaa relvajõudude ekspert Michael Kofman Carnegie keskusest. See võimaldab Venemaa relvajõududel korraldada juunis pealetungi Donbassis. Venemaa peamiseks eesmärgiks jääb Donetski oblasti selle osa hõivamine, mis ei ole tema kontrolli all, lisab Kofman.
Tema arvates on vene armeel nüüd oluline eelis ja strateegiline initsiatiiv: see aasta annab Venemaale võimaluse. Kuid kui tema armee ei suuda neid eeliseid ära kasutada, et näidata edu lahinguväljal ja toetuda oma edule, on tõenäoline, et see aken hakkab sulguma 2025. aasta lähenedes.
11. putin allkirjastas seaduse, mis keelab „välisagentidel” osaleda kõikidel tasanditel valimistel, samuti tegutseda vaatlejate ja kandidaatide esindajatena. Dokument avaldatakse ametlikus õigusteabe portaalis. Seaduse järgi peab kandidaat valimistel osalemiseks lõpetama „välisagendi” staatuse valimiskomisjonile dokumentide esitamise tähtajaks. Samas välistab dokument kodaniku kandmise „välisagentide” registrisse, kui ta on end juba valimistel osalemiseks registreerinud.
Kui praegused senaatorid ja föderaal- ja piirkondlike seadusandlike organite, kohalike omavalitsuste asetäitjad, samuti linnade kubernerid ja linnapead saavad „välisagendi” staatuse, siis nende volitused lõppevad, tuleneb seaduse tekstist.
2. aprillil esitati riigiduumale eelnõu, mille eesmärk oli keelata „välisagentidel” valimistel osalemine. Algatuse autorid olid Õiglane Venemaa – tõe eest juht Sergei Mironov ja fraktsiooni asejuht Dmitri Gusev.
Gusev teatas oma kavatsusest välja töötada vastav seaduseelnõu pärast seda, kui Venemaal „välisagendina” tunnustatud telesaatejuht Tatjana Lazareva teatas, et soovib sügisel kandideerida Moskva linnaduumasse. Seega soovis Lazareva enda sõnul kontrollida, kas „välisagendi” staatus tõesti ei diskrimineeri venelasi. Samasugustest plaanidest teatasid ka „välisagendid” majandusteadlane Vladislav Inozemtsev ja ajakirjanik Sergei Markelov.
6. mail võeti eelnõu lõplikult vastu Riigiduumas, 14. mail – Föderatsiooninõukogus, misjärel esitati dokument presidendile allakirjutamiseks.
2021. aastal selgitas putin „välisagentide” seaduse vajalikkust nõudega määrata kindlaks organisatsioonide ja üksikisikute rahastamisallikad, lükates kategooriliselt tagasi süüdistused, nagu oleks Venemaal „välisagentide” registreerimine „vaibaga (no ei oska seda sõna kuidagi tõlkida)”. Samal ajal lubas ta selgitada „välisagentidena” tunnustamise „ebamääraseid kriteeriume”.
Kuid 2022. aastal jõustus Venemaal uuendatud seadus välisagentide kohta, mis võimaldas selle staatuse omistada peaaegu kõigile venelastele, kes saavad välistoetust või on välismaise mõju all. Dokumendi vanast versioonist eemaldati kohustuslik välisfinantseerimise kriteerium: nüüd piisab lihtsalt „välismaise mõju” all olemisest, sealhulgas „sunni, veenmise või muul viisil”.
12. Hiina pankade massilised keeldumised Venemaalt maksete vastuvõtmisest tõotavad probleeme Venemaa elektroonikaturule, mis on kriitiliselt sõltuv Hiinast pärit tehnoloogia impordist. Juba mais-juunis võib mõnel Venemaa ettevõttel tekkida Hiina komponentide nappus, mis võib kaasa tuua lepingute ebaõnnestumise ja seadmete nappuse, ütles ühe müüja allikas Kommersandile. Tema sõnul saabusid Vene Föderatsiooni seadmed aprillis, mille eest maaletoojad maksid veebruaris. Märtsis lõpetasid Hiina pangad serverite, arvutite, andmesalvestussüsteemide ja muude seadmete ülekannete vastuvõtmise.
Ettevõtetel on kasutusel 2023. aastasse jäänud varuosade laovaru ja seetõttu pole tootmine seisma jäänud, vahendab Kommersandi allikas. Suvel võib aga probleeme tekkida, usub ta. Pekingi Hiina Rahvaülikooli Chong-yangi finantsuuringute instituudi hinnangul peatati alates märtsist 80% Venemaa ja Hiina vahelistest arveldustest. Suurimates pankades hakkasid maksed nädalateks külmuma, ütlesid vene importijad väljaandele Moscow Times. Hiina eksportijad pöörduvad abi saamiseks väikepankade või põranda-aluste makseoperaatorite poole ning mõned keelduvad meeleheitest põhimõtteliselt Venemaaga koostööst, kirjutas Reuters.
Väljaande allikate sõnul ootavad ettevõtted pärast putini Hiina-visiiti olukorra paranemist. Vene Föderatsiooni keskpank peab juba läbirääkimisi Pekingiga, püüdes kokku leppida vähemalt elektroonikamaksete blokeeringu vabastamises, ütles finantsturu allikas Kommersandile. Tema sõnul arutatakse Hiina keeldudelt lubamatute voogude eemaldamist. Kuid need katsed ei ole tõenäoliselt edukad, ütleb Finantsinnovatsiooni Assotsiatsiooni (AFI) juhatuse juht Roman Prohhorov. Hiina pangad „teevad oma otsused vastuvõetava tasakaalu kohta teiseste sanktsioonide riski ja Venemaa vastaspooltega tehingutest saadava tulu vahel,” rõhutab ta.
Makseprobleemide tõttu on Hiina kaupade tarned Venemaale hakanud juba esimest korda alates 2022. aasta suvest langema: märtsi lõpus oli langus 14,2%. Seadmete eksport vähenes samal ajal 15,5%. Hiina kaubad moodustavad Gaidari Instituudi andmetel 43% kogu impordist Venemaale, mis oli eelmise aasta lõpus 285 miljardit dollarit. Hiina jaoks on Venemaa tähtsuselt järelturg, mis moodustab vaid 3% tarnetest. Eksperdid rõhutavad: „Hiina juhtiva kaubakäibe on kindlalt hõivanud Venemaa suhtes ebasõbralikud riigid, mis suurendab tarnete vähenemise ohtu teiseste sanktsioonide ähvardusel.”
13. Rootsi võimud muudavad oma lähenemist USA tuumarelvade paigutamisele riigis, kui Venemaa alustab sõda NATO-ga, ütles peaminister Ulf Kristersson Rootsi raadios. Tema sõnul pole rahuajal sellist sammu vaja, kuid „halvimal juhul peavad demokraatlikud riigid suutma end kaitsta riikide eest, mis võivad tuumarelvadega ähvardada”.
„Kui meie territooriumil on sõda, millesse Rootsi on kaasatud, siis on olukord hoopis teine. Siis saavad kõik NATO riigid kasu tuumavarjust, mis peaks eksisteerima seni, kuni Venemaal on tuumarelvi,” ütles Kristersson. Samas rõhutas ta, et lõpliku otsuse tuumarelvade paigutamise kohta oma territooriumile teeb Rootsi, mitte USA.
Kristersson avaldas lootust, et Venemaa ei otsusta uut sõda pidada, lisades, et võimud on juba hoolitsenud selle eest, et riik ei saaks sihtmärgiks. „Meie NATO-sse kuulumise, kogu Rootsi kaitse eesmärk on tagada, et sellist olukorda ei tekiks. Kui Ukraina oleks NATO liige, poleks Venemaa seda rünnanud,” nentis ta.
Rootsi valitsus ja selle armee juht Mikael Büden kutsusid aasta alguses kodanikke üles valmistuma võimalikuks sõjaks Venemaaga sissetungi taustal Ukrainasse. Enne seda otsustas valitsuskabinet suurendada kuningriigi kaitse-eelarvet 28%. 2024. aastal ulatuvad riigi sõjalised kulutused 119 miljardi Rootsi kroonini (11 miljardi dollarini). Eelkõige võimaldab see saavutada NATO seatud eesmärgi 2% SKT-st. Samuti on Rootsi asunud aktiivselt oma elektrisüsteemi tugevdama.
Varem teatas Poola valmisolekust paigutada riiki USA tuumarelvi. President Andrzej Duda kutsus üles sellist võimalust kaaluma, kui NATO soovib tugevdada julgeolekut Venemaaga piirneval idatiival. Oma seisukohta argumenteerides juhtis ta tähelepanu Kaliningradi oblasti „militariseerimisele” ja Venemaa tuumarelvade paigutamisele Valgevenesse.
Praegu on oma tuumarelvad kolmel NATO riigil: USA-l, Suurbritannial ja Prantsusmaal. Kuid veel viis bloki liiget – Belgia, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Türgi – omavad relvi Washingtoniga sõlmitud tuumajagamislepingu alusel.
14. Gruusia taotlus Euroopa Liiduga ühinemiseks külmutatakse, kui „välisagentide” seadus lõpuks vastu võetakse, ütlesid kolm EL-i ametnikku Financial Timesile. „Andsime väga selgelt mõista, et see peatab läbirääkimised,” ütles allikas. „Gruusia valitsus teab, mis on tulemus.” Allikate sõnul lükatakse seaduse jõustumise korral määramata ajaks edasi Brüsseli otsus alustada EL-i liitumisläbirääkimisi Gruusiaga.
Gruusia parlament kiitis 14. mail kolmandal ja viimasel lugemisel heaks valitsuspartei Gruusia Unistus algatatud „välisagentide” seaduseelnõu. Poolt hääletas 84 saadikut, vastu oli 30 saadikut. Nüüd saadetakse dokument allkirjastamiseks Gruusia presidendile Salome Zurabišvilile. Varem lubas ta veto panna, samas kui parlamendi enamusel oleks eelnõu läbisurumiseks piisavalt hääli. Lõpphääletus on oodata lähinädalatel.
Seadus nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid ja meediaväljaanded, kes saavad rohkem kui 20% oma rahalistest vahenditest välismaalt, registreeriksid end „välismõju agentidena”. Gruusias on alates aprillist toimunud ulatuslikud meeleavaldused. Eelnõu vastased võrdlevad seda Venemaa sarnase välisagentide seadusega, mida kreml kasutab eriarvamuste mahasurumiseks ning sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja meedia tagakiusamiseks. Mitu korda kasvasid meeleavaldused kokkupõrgeteks julgeolekujõududega ning märulipolitsei ajas meeleavaldajad pisargaasi ja veekahureid kasutades laiali.
Euroopa Komisjon, USA, NATO ja ÜRO mõistsid Gruusia parlamendi otsuse hukka. USA välisministri asetäitja Euroopa ja Euraasia asjades James O’Brien ähvardas seaduse vastuvõtmisega seotud isikute suhtes kehtestada isiklikke sanktsioone ning hoiatas ka, et Washington võib Gruusiale suunatud majandus- ja sõjalise abi programmid ümber vaadata.
Euroopa Komisjoni välisasjade ja julgeolekupoliitika pressisekretär Peter Stano ütles omakorda, et välisagentide seadus saab tõsiseks takistuseks vabariigi teel Euroopasse, kuna selle dokumendi vaim ja sisu ei vasta EL-i põhinormidele ja väärtustele, „õõnestades kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia tööd”.
Gruusia esitas EL-iga ühinemistaotluse 2022. aasta märtsis, nädalaid pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, ning sai kandidaatriigi staatuse detsembris. Järgmiseks peaks Euroopa Komisjon soovitama EL-i riikide valitsustel alustada läbirääkimisi vabariigi ühinemise üle ühisusse, kuid selleks peab Gruusia läbi viima mitmeid reforme.
Balti riikide ja Islandi välisministrid hoiatasid kolmapäeval kohtumisel Zurabišviliga, et seadus blokeerib Gruusia liitumise EL-iga. Eesti välisminister Margus Tsahkna märkis, et Gruusia on ristteel: „See seadus on Venemaa ja EL-i vahelise valiku sümbol. See eraldab Gruusiat Euroopa Liidust.”
15. Euroopa Liidu riigid keelavad kolme Venemaa propagandameedia – Rossiiskaja Gazeta, Izvestija ja RIA Novosti – materjalide levitamise, teatasid Euroopa diplomaatilised allikad AFP-le. Keeld puudutab ka Prahas asuvat venemeelset internetiportaali Voice of Europe. Saidi sulgesid Tšehhi võimud, arvatavasti rahastas ressurssi endine Ukraina presidendi administratsiooni juht Viktor Medvedtšuk, kes kolis elama Venemaale.
Tšehhi võimude sõnul kasutati Voice of Europe’i sel suvel eelseisvatesse Euroopa Parlamendi valimistesse sekkumiseks. Nende meediate keeld vormistatakse lähiajal, täpsustab AFP. Nagu Bloomberg aprilli lõpus märkis, kutsus Prantsusmaa Euroopa Liitu üles kehtestama uusi sanktsioone Venemaa propaganda ja kremli operatsioonide vastu, et sekkuda valimistesse kogu maailmas. Seda algatust toetasid Eesti, Läti, Leedu, Holland ja Poola.
Euroopa Parlamendi valimiste eel on EL seadnud oma peamiseks prioriteediks võitluse kasvava Venemaa desinformatsiooniga, mille põhieesmärk on liitlaste lõhestamine sellistes küsimustes nagu toetus Ukrainale ja Euroopa suhete kahjustamine niinimetatud globaalse lõunaosa riikidega. Euroopa ametnikud märgivad, et desinformatsiooni sisu maht sotsiaalmeedia platvormidel on viimase viie aasta jooksul märgatavalt kasvanud.
Ilmekas näide Venemaa desinformatsiooni tööst läänes on hiljuti Euroopa riikides aktiivselt aset leidnud põllumeeste protestidega seotud võltsingud. Seejärel esitas Venemaa propaganda tegevust protestina Euroopa võimude abi vastu Ukrainale.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 hakkasid lääneriigid kehtestama uusi sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu, mis puudutas eelkõige televisiooni- ja raadioringhäälingut, aga ka veebimeediat. Näiteks eelmise aasta juunis keelustas Euroopa Liit 11. sanktsioonipaketi raames Venemaa kanalite RT Balkan, Tsargrad, Oriental Review, New Eastern Outlook ja Katekhon edastamise.
2023. aasta veebruaris said sanktsioonid meediakontsern Russia Today ja selle tegevdirektor Kirill Võšinski, uudisteagentuuri Regnum peatoimetaja Marina Ahmedova ja Venemaa propagandist Aleksandr Kots. 2. märtsil 2022 keelustati Euroopas Sputniku ja RT sisu edastamine ja levitamine. Euroopa Liit kehtestas ka RT Inglise, RT UK, RT Germany, RT France, RT Spanish ringhäälingu keelu.
16. Riigikogu võttis eile vastu seaduse, mis võimaldab võtta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks kasutusele Venemaa isikute varad, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul on külmutatud varade kasutamiseks õigusliku regulatsiooni loomine keeruline väljakutse, millega tegelevad mitmed liitlasriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, ning Eestil on siin teedrajav roll. „Venemaa on agressorriik, kelle tekitatud sõjakahju hüvitamine ei saa jääda Ukraina ning tema liitlaste õlgadele. Kahjude tekitamise eest vastutab Venemaa, kes peab seda vastutust ka kandma,” ütles ta.
Terrase sõnul saab vastutuse tagamiseks Ukrainas agressioonisõjaga tekitatud kahjude hüvitamisel kasutada varasid, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel juba külmutatud ning mida nende omanikud nagunii kasutada ega käsutada ei saa. „Eesti pakub täna vastu võetud seadusega välja mehhanismi, mis näeb ette vastutuse neile inimestele ja ettevõtetele, kes on agressiooni läbiviimisega otseselt seotud või aitavad sellele kaasa,” ütles ta ning lisas, et põhiseaduskomisjon on vastava regulatsiooni loomist eri osapooltega, sealhulgas välisekspertidega enam kui poole aasta jooksul väga põhjalikult kaalunud.
Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (332 SE) loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.
Teise lugemise eel viis põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt otsustab vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna haldusmenetluse käigus Välisministeerium. Algses sõnastuses tulnuks vara kasutamiseks taotleda luba halduskohtult.
Seaduse kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud. Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Lisaks peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.
Muudatus näeb ette, et Välisministeeriumil tuleb välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada. Vara omanikul on seaduse kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.
Lisaks täpsustatakse seadusemuudatusega rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning antakse neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.
17. Lühiuudised
Slovakkia peaministri elu pole enam ohus, teatati operatsiooni järgselt.
„Tegin seda, sest ma ei nõustu oma riigi valitsuse poliitikaga,” ütles Slovakkia kirjanik ja aktivist Juraj Cintula, mees, keda kahtlustatakse Slovakkia peaministri Robert Fico tulistamises.
President Vladimir Zelenski andis korralduse lükata kõik lähipäevadeks kavandatud rahvusvahelised üritused tema osavõtul edasi. Sellest teatas presidendi kantselei pressiteenistus. Põhjuseks raske olukord rindel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
