Sõja ülevaade: 810. päev – Harkivi oblastis veel kolme küla kaotus
Avaldatud: 13 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. mai 2024:
eile tõid vene poole rünnakud Harkivi oblastis veel kolme küla kaotuse (kokku neid 10), edeneti ka Donetski rindel… eks vene poole kaotused ka vastavad…
Üks vigade parandus eilsest loost, Gruusias oli tänavatel u 50 000 inimest mitte 500 000.
1. Ikka kõike ja palju ning sihtmärki enamasti valimata.
2. Venemaal muret jagus.
3. Harkiv: hetkel veel edenevad kurivaimud…
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: muutusteta.
7. Donetsk: neljas lõigus vene pool edasi sai, aga ei miskit hullu.
8. Lõunarinne: siingi üks vene poole edenemine ehk siis rinne sirgemaks sai.
9. Herson: muutusteta.
10. Jätkub kremlis ametipostide ümbermängimine.
11. Ukraina relvajõud otsustasid pärast Venemaa pealetungi algust Harkovile valmistuda Kiievi kaitsmiseks.
12. Ukraina hakkas vene armee vastu kasutama Vietnami sõjast pärit USA taktikat.
13. Saksamal tehti ettepanek tulistada alla Venemaa rakette Ukraina kohal NATO riikide territooriumilt.
14. Venemaa rahandusministeerium riigivõla teenindamise kulude kahekordistumises riske ei näinud.
15. Lühiuudised
1. Tihe sadu tavapärastel aladel.
2. Ööl vastu 12. maid ründasid Ukraina luuredroonid sõjalisi sihtmärke Venemaal Volgogradi, Kaluuga ja Lipetski oblastis. Sellest rääkis LIGA.net-ile allikas kaitse- ja luureväes. Rünnati Kaluganefteprodukti, Novolipetski metallurgiatehast ja Volgogradi naftatöötlemistehast. Allikas nentis, et sihtmärke tabati Ukrainas toodetud droonide abil. Propagandistide sõnul toimusid Volgogradi oblastis plahvatused kohaliku aja järgi kella 02.30 paiku. Varem teatati „läbi linna lendava drooni iseloomulikust helist”. Kaluuga ja Lipetski oblastis kuulutati välja õhuhäire, kuid tabamustest venelased ei teatanud.
Eile öösel läks õnnetult Belgorodi linnas: päästjad leidsid osaliselt kokkuvarisenud elumaja rusude hulgast kaheksa hukkunu surnukehad, teatas Venemaa eriolukordade ministeerium. Kokku võib veel rusude all olla 10–20 inimest. Belgorodi oblasti kuberneri sõnul sai osa maja kokkuvarisemise tagajärjel vigastada 20 inimest, sealhulgas kaks last.
Belgorodis Štšorsa tänaval asuva kümnekorruselise maja üks sissepääsudest varises 12. mai hommikul alla allatulistatud Ukraina raketi Tochka-U killu tabamuse tagajärjel, teatas Venemaa kaitseministeerium. Kokku saatis Ukraina ministeeriumi andmetel Belgorodi suunas välja kuus Tochka-U raketti, neli Vampire MLRS-raketti ja kaks Vilkha MLRS-raketti. Sotsiaalmeedia Telegrami kanali Shot andmeil võib Ukraina relvajõudude sihtmärk olla Lutši soojuselektrijaam, mis asub kannatada saanud elumajast üle tee. Väliste valvekaamerate salvestiste järgi toimus kümnekorruselises majas plahvatus maja alumises osas. Osa allatulistatud raketist tabas maja kolmanda korruse piirkonda, selgitas TASS-i allikas päästeteenistuses. Selle tagajärjel varises kokku vähemalt 16 korterit. Kokkuvõtteks, Ukraina ei sihtinud kortermaja, nagu seda tavaliselt vene pool teeb…
Eile jätkusid vene poole kurtmised nii Kurski kui Belgorodi oblastis ja eks tossupilvi taevasse jagus. Njah, vene poole uudis, et rünnati kohalike elanikke kolonni, kes suundusid miskit tähistama aga põlemas oli näha hoopis vene Tiger luuremasinat…
Täna öösel ründasid droonid Lipetski oblastit (asub Belgorodi ja Moskva vahel), sealses elektrialajaamas puhkes tulekahju. Sellest teatasid kohalike võimude esindajad ja Telegrami propagandakanalid. Lipetski oblasti kuberner Igor Artamonov kirjutas, et väidetavalt suruti Stanovljanski rajooni territooriumil maha UAV, mille praht langes elektrialajaama territooriumile. Samal ajal avaldasid propagandistid video, millel on näha mitut drooni objekti tabamas.
3. Harkiv: Venemaa on okupeerinud: Striletša, Krasne, Põlna, Borõsivka, Ohirtseve, Hatõštše (1 km Vovtšanski linnast) ja Pletenivka. Eile tuli veel lisaks Morohovetsi, Oliinikovo ja Zelene küla. Pisu tugev sõjaudu jooksva olukorra üle valitseb ning kahjuks annab sellesse panuse ka Ukraina ametlik pool.
Ametlik Ukraina uudis: Päeva jooksul sooritas vaenlane neil suundadel 22 pealetungi, neist 14 on veel pooleli. Võitlused käivad piirilinna Vovtšanski pärast. Vaenlane kasutas linna ründamiseks märkimisväärseid jõude kuni 5 pataljoni koosseisus ja ei arvestata oma kaotustega. Vene sissetungijad kaotasid ainuüksi sel suunal hukkudes ühe päevaga üle 100 okupandi. Hetkel on vaenlasel taktikaline edu. Kavandatakse meetmeid meie kaitsesse kiilunud vaenlase hävitamiseks.
Ametlikult kinnitatud teavet vene sissetungijate kohaloleku kohta Harkivi oblastis Vovtšanski linnas pole. Seda ei kinnita ka mitmed Ukraina blogijad.
Regionaaladministratsiooni andmetel on Vovtšanskisse jäänud kuni 500 inimest ja evakueerimine on käimas.
Ukraina otsustas kiiresti avada lisalaagri vene sõjavangide jaoks, võttes arvesse Vene okupantide kaotusi Harkivi oblastis. Sellest teatas luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov teletoni teel.
Paneb tänagi DeepState kanali jooksva info siinsest olukorrast:
Liptsi: vaenlane okupeeris tegelikult Morohovets-Oliõnikove-Zelene asulad ja jätkab liikumist Liptsi küla suunas. Aktiivne võitlus jätkub Lukjantsi pärast, mille vaenlane on peaaegu täielikult okupeerinud. Katsapid püüavad Hlõbokis kanda kinnitada, jalaväelased üritavad edasi liikuda, kuid nad on pideva tule all, eriti kaitseväe FPV-droonidelt, mis raskendab oluliselt liikumist, kuid kahjuks see neid ei takista.
Vovtšansk: vaenlane jätkab edasiliikumist Vovtšanskisse, et saada jalad alla linna edasiseks sisenemiseks. Meie võitlejad kohtuvad Katsapiga tulega ja teevad jõupingutusi, et rünnakut tagasi hoida. Linn on tugevate mürskude all, jätkub tsiviilelanikkonna evakueerimine. Vaenlase okupatsioonist oli arvukalt teateid, nt. Gatištše, kuid teave on täpsustamisel. Võitlus jätkub.
Täna keskendusid moskvalased sellele, et püüda olemasolevatel piiridel kanda kinnitada, et edasi liikuda. Kaitseväe kahjustused raskendavad liikumist, vaenlane koondub kohtadesse ja keskendub rohkem asustatud alade tulistamisele, kasutades seeläbi võimalust täiendavate reservide moodustamiseks.
Täna kuulsime palju erinevaid versioone piiriläbimurde põhjustest ja sündmuste arengust. Aga kogu olukorda ei saa ühe postitusega kirjeldada, sest küsimusi ja probleeme on palju. Pöörasime mõnele tähelepanu, kuid järelduste tegemisel peaksite olema väga ettevaatlik, sest peate teavet kontrollima ja omama seda igasuguse analüüsi jaoks. See kehtib nii kindlustuste kui ka tänapäeval toimunud sündmuste üldise arengu kohta. Lahing jätkub…
Njah, vene pool annab teada Ukraina vangidest, aga numbreid lisaks ei pane, ka olla nende sõnul vene poolel töös tankid T-90M ja T-80BVM ning mõne video järgi kipub arvama, et vene pool lükkas siin töösse parema väljaõppe ja varustusega üksusi. Ukraina uudistest tuli sõnum, et Venemaa on kaasanud oma Aafrika korpuse palgasõdurid pealetungile. Samuti registreeriti Malis ja Liibüas võidelnud võitlejate osalemine.
Täna peaks jätkuma vene poole katsed saada sisse Vovtšanski linna, aga ka edundada teisi suundi. Lennuväe toetus nii rünnakuüksustele kui lauspommitamine ei soodusta kahjuks Ukraina üksuste liigutamist. Liugpomme läheb ka ohtralt. Njah, kipub arvama, et hetkel oleks paslik teha Ukraina poolelt üle vene territooriumi tiibamine…, aga eks kaugel kaardi taga me kõik „üli targad”. Samaaegselt käib tugev kogu Harkivi oblasti töötlus kuni Harkivini ja eks linn ise ka tihedas ööpäevases sajus.
4. Kupiansk-Kreminna: no ei saa ei siin ega seal vene pool edasi…
5. Siversk: sama seis.
6. Bahmut: sama meeldiv seis.
7. Donetsk: rinde põhja-loode lõik on hetkel pidama saadud, aga kipub pisu kärisema Solovjove-Berdõtši lõik Avdiivkast läänes, kus kahes lõigus üle põldude veekogude liinist läänepool edasi saadi lõiguti 200 m kuni 1 km.
Pervomaiskest läänes Netailove külas vene pool veel mõne kvartali enda valdusesse sai. Küla läänepoolne osa seni Ukraina kontrolli all ning kuna suund asub peatselt veekogude liini kolmesuunalises piiramisrõngas, siis loodan siin varsti edenemise lõppu vene poolel.
Eile Krasnohorivka linnas paar kvartalit vene pool vallutada suutis. Huvitaval kombel langes oluliselt vene poole edenemise tempo, millele hetkel vastata ei oska, kas tegu mingi reorgiga (aga vene taktikaõpik ütleb, et tuleb aktiivselt edundada) või Ukraina kaitse saadi pidama. Ees ootab ka ports kortermajasid, mille territooriumile pole lihtne sisse suruda. Hetkel veel väga optimistlik olla ei julge…
8. Lõunarinne: üks vene poole edenemine tuli.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: Verbove juures suutis vene pool lõpuks saada siin sektoris rinde sirgemaks surudes välja eenduvas põldude alas Ukraina kaitsjad vene enda vanadest kindlustustest. Kaotatud ala 1×1,5 km. Robotõne jahvatab edasi.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: muutusteta.
10. putin esitas kaitseministri kandidaadiks endise peaministri esimese asetäitja Andrei Beloussovi. putin määras teisele ametikohale siirduva nikolai patruševi asemel Venemaa julgeolekunõukogu juhiks šoigu, millest kreml pole veel teatanud. putini pressisekretäri dmitri peskovi sõnul on julgeolekubloki, sealhulgas kaitseministeeriumi eelarve viimasel ajal kasvanud 6,7%-ni. „Väga oluline on sobitada võimubloki majandus riigi majandusse, sobitada see nii, et see vastaks hetke dünaamikale,” ütles ta.
putin tegi ettepaneku nimetada ametisse ka välisminister sergei lavrov, siseminister sergei kolokoltsev ja eriolukordade minister aleksandr kurenkov.
beloussovi kaitseministriks määramise mõte on selles, et ta leiaks pikale veninud sõja pidamiseks vajalikud ressursid, ütleb politoloog Abbas Galljamov: „beloussov on tuntud mobilisatsioonimajanduse toetaja „kõik rinde heaks” vaimus. Ta tunneb hästi olukorda, mistõttu on tsiviilkolleegidel raske tema eest midagi varjata. Kõik, mis on halvasti, võtab uus kaitseminister töösse.”
beloussov on valitsuse majandusteadlane, ta ei käinud ajateenistuses ega ole kunagi sõjaväega tegelenud. 65-aastane beloussov on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna küberneetikaökonomisti erialal ja on pikka aega tegelenud teadusliku tööga. Aastatel 1986–1990 töötas ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majanduse ja Teaduse ja Tehnoloogilise Progressi Prognoosimise Instituudis (IEPNTP) ning juhtis aastatel 2000–2006 makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskust.
Aastatel 2006–2008 töötas beloussov majandusarengu aseministrina, aastatel 2012–2013 juhtis ta majandusarengu ministeeriumi ning aastatel 2013–2020 putini assistent.
Aastatel 2020-2024 oli beloussov mišustini valitsuses peaministri esimene asetäitja ja jälgis eelkõige sotsiaal-majandusliku arengu põhisuundade väljatöötamist, ühtse finants-, krediidi- ja rahapoliitika elluviimist, finantssektori riiklikku reguleerimist turgudel, kindlustus- ja audiitortegevus, transpordisektor, taristuprojektid, riiklike projektide elluviimine, välisinvesteeringud.
beloussov on alati propageerinud valitsuse kulutuste suurendamist ning on viimastel aastatel aktiivselt osalenud eksportijate ülekasumi otsimises ja äravõtmises, märgib The Bell. 2000. aastate keskel vaidles ta German Grefi asetäitjana rahandusminister Aleksei Kudriniga, et stabiliseerimisfondi kogutud ootamatuid naftasaadusi ei tohiks säästa, vaid kulutada samadele taristuprojektidele.
„Vaenlastest ümbritsetud riigimees,” iseloomustab beloussovit allikas valitsuses. Tema sõnul oli beloussov 2014. aastal putini majandusringkonnast ainus, kes toetas Krimmi annekteerimist.
Njah, mitmed vene sõjablogijad on päris pahased, et mis mees see veel on, pole armees teeninud ega tea sõjaväest miskit…
11. Ukraina relvajõud (AFU) loovad kümme uut brigaadi, millest osa peab Venemaa pealetungi korral Kiievit kaitsma, ütles Ukraina maavägede ülem Aleksandr Pavljuk väljaandele Economist. Tema sõnul pole Venemaa kunagi loobunud Ukraina pealinna täieliku vallutamise ideest. „Kiievi kaitsmine jääb meie üheks põhiülesandeks, ükskõik kui raske idas ka poleks. See on Ukraina süda ja me teame, milline võtmeroll on pealinna kaitsel tulevikus,” rõhutas Ukraina väejuht.
Venemaa täiemahulise sissetungi esimestel kuudel Ukrainasse juhtis Pavljuk juba Kiievi kaitset. Seejärel oli ta linna sõjaväevalitsuse esimees. Tema sõnul erineb Venemaa tänane oht põhimõtteliselt sellest, mis ta oli sõja alguses. Peamine erinevus seisneb selles, et Venemaa ei saa enam korraldada ulatuslikke pealetungi mitmel rindel, kuna tal pole palju laskemoona, märkis Pavljuk. Ta usub, et Luhanski ja Donetski suunad jäävad Venemaa jaoks peamisteks. Samal ajal venitab vene armee Ukraina kaitseliini, tabades veelgi põhja poole – Harkivi ja Sumõ oblastis. „Venemaa katsetab meie kaitseliinide stabiilsust enne sobivaima suuna valimist,” selgitas Pavljuk.
Tema hinnangul võib sõja kriitiline faas saabuda järgmise kahe kuu jooksul. Selle põhjuseks on asjaolu, et vene armee paiskab lahingusse kogu olemasoleva lahinguvalmis varustuse, „et testida kurnatud Ukraina vägesid, kellel pole piisavalt relvi”. Kuid peagi saabub rindele Ameerika sõjaline abi, rõhutas Ukraina maavägede ülem.
Venemaa avas uue rinde Harkivi oblastis 10. mail. Vene väed vallutasid kahe päevaga vähemalt kaheksa asulat ja lähenesid Vovtšanski põhjaservale, märgib Ukraina projekt DeepState. Kokku hõivasid vene väed 88 km² territooriumi, veel 73 km² on hallis tsoonis.
Samal ajal alustas Venemaa sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel pealetungi Harkivi oblasti põhjaosas, enne kui selles osalema pidanud üksuste üleviimine oli lõpule viidud. Sõjaväeeksperdid usuvad, et vene väed võtavad peagi kasutusele reservid, et intensiivistada ründeoperatsioone piirkonnas. Samal ajal pole Venemaal ressursse Harkivi ümber piiramiseks ega vallutamiseks, kirjutab ISW. Kuid edasiminek võib võimaldada vene vägedel Harkovit suurtükiväega pommitada.
Märtsi lõpus ütlesid presidendi administratsioonile lähedal seisvad Meduza allikad, et pärast Ukraina vastupealetungi ebaõnnestumist tundis putin Ukraina nõrkust ja oli valmis minema kibeda lõpuni, sealhulgas teha veel üks katse vallutada Kiiev ja Harkiv.
vene armee on võimeline Harkivi vallutama, kuid edasine edenemine Ukrainasse on „keeruline”, ütlesid väljaande allikad. „Sümboolselt on see ka võit. Miljoni elanikuga linn, kus on suur venekeelne elanikkond,” märkis üks neist.
12. Ukraina õhujõud on võtnud üle Vietnami sõjast pärit USA õhujõudude taktika, et hävitada Venemaa õhutõrjesüsteemid rindel, kirjutab Business Insider pärast Ukraina sõjalennukite lendude videote uurimist. „Metsikuks nirgiks” nimetatud taktika hõlmab reaktiivlennukite piloote, kes lasevad end vaenlase õhutõrjeradaritel tuvastada. Pärast seda jälgitakse radarilaineid tagasi nende allikani ja seejärel lüüakse kindlaksmääratud koordinaate AGM-88 rakettidega (HARM).
USA on tarninud Ukrainasse õhk-maa HARM-tüüpi rakettidega alates 2022. aasta keskpaigast. Nende lennuulatus on umbes 150 km. Nad on võimelised tuvastama vaenlase radareid ja neid tabama ka pärast radarisüsteemide väljalülitamist. USA sõjavägi kasutas HARM-i nendel eesmärkidel Liibüas, Iraagis ja endises Jugoslaavias.
Samal ajal on HARM-rakette raske kohandada väljalaskmiseks Nõukogude Liidus toodetud MiG-20 ja Su-27 lennukitelt, mis moodustavad Ukraina õhuväe. Olemasolevate lennukite lääne relvadega ühilduvaks muutmiseks kasutas Kiiev iPadi tahvelarvuteid, millelt rakette juhiti, ütles USA asekaitseminister William LaPlante.
Sel aastal peaks Ukraina aga saama Lääne hävitajad F-16, mida pakuvad Taani, Holland, Norra ja Belgia. Esimesed hävitajad saabuvad juunis-juulis.
„Ukraina õpib selgelt lääne sõjalisest mõtteviisist,” ütleb Haagi strateegiliste uuringute keskuse analüütik Frederic Mertens. Tema sõnul on „metsiku nirgi” taktika kasutamine seotud suure riskiga, kuid „mäng on küünlaid väärt”. Ta lisas, et Venemaa õhutõrje on endiselt Ukraina armee peamine sihtmärk, mis üritab neid hävitada lennukite, GMLRS- ja ATACMS-rakettide, droonide ja isegi eriüksuste rünnakute abil.
Kuid ka vene väed kohanevad rünnakutega, ütles Londonis asuva mõttekoja RUSI lennunduse ja tehnoloogia vanemteadur Justin Bronk. Ta ütles, et HARM-i stardid täidavad nüüd „pigem mahasuruvat kui hävitavat eesmärki”, kusjuures Venemaa maa-õhk-rakettide (SAM) operaatorid lülitavad oma radarid välja ja liiguvad kiiresti, et vältida tabamust.
„See jätab lühikese akna, mille jooksul teised löögisüsteemid,nagu raketid HIMARS või Storm Shadow võivad jõuda lähedalasuvate sihtmärkideni, ilma et vene SAM-id neid kinni püüaksid,” märkis Bronk.
13. NATO riigid võivad hakata oma territooriumilt Ukraina kohal hävitama Venemaa rakette, et leevendada Ukraina õhutõrjesüsteemi koormust ja lubada Kiievil rinnet kaitsta. Selle ideega käisid välja Saksamaa Liidupäeva alamkoja saadikud, kirjutab Frankfurter Allgemeine Zeitung. Eelkõige toetasid seda ettepanekut Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU), Vaba Demokraatliku Partei (FDP) ja Roheliste Partei saadikud. CDU esindaja ja väliskomisjoni liige Roderich Kiesewetter tõi näiteks Iisraeli, kellel aitasid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja teised lääneriigid Iraani õhurünnakut tõrjuda. Tema sõnul näitab see, et selline otsus ei muuda NATO riike konflikti osaliseks.
Õhutõrjet saab kasutada Venemaa rakettide hävitamiseks Poola ja Rumeenia territooriumilt, ütleb Bundestagi Euroopa poliitika komitee juht Anton Hofreiter. Õhutõrjesüsteemid tuleb paigutada naaberriikide piiridele, et „Ukraina lääneosa saaks kaitsta,” ütles roheliste partei saadik Agnieszka Bruger. Pealegi eeldab selle idee elluviimine uute õhutõrjesüsteemide ja nende jaoks rakettide tootmist, märkis Vaba Demokraatliku Partei saadik Marcus Faber.
Asjaolu, et NATO riigid uurivad Venemaa rakettide allatulistamise võimalust Ukraina kohal, teatas Poola välisministeeriumi juhataja asetäitja Andrzej Szejna märtsi lõpus. Samas tegi ta reservatsiooni, et sellise otsuse saab teha „ainult Ukraina poole nõusolekul ja selle rahvusvahelisi tagajärgi arvesse võttes”.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus aprillis NATO riike üles kasutama oma lennukeid riigi energiarajatisi tabanud vene rakettide püüdmiseks. „Kui see lennuk tõuseb õhku meie naaberriikide territooriumil ja tulistab alla rakette, mis kindlasti lendavad Ukrainasse, aga võivad lennata ka nendele aladele, nagu on faktid juba fikseeritud Poola ja Rumeeniaga, siis las nad tulistavad need raketid alla , ma ainult kiidan,” ütles Zelenski.
14. Venemaa riigivõla teenindamise kulud on pärast pandeemiat kahekordistunud ja suurenevad järgmisel aastal umbes kolmandiku võrra, kuid see ei tekita muret, ütles rahandusminister Anton Siluanov asetäitjatele arutamas tema taasnimetamist ministrikohale.
Venemaa kulutab riigivõla teenindamiseks umbes 1,4 triljonit rubla (14 miljardi euro) aastas, ütles ta saadikutele, seda on täpselt kaks korda rohkem kui enne 2020. aastat. Eelarvekulude suurenemine, mis oli tingitud esmalt pandeemiast, seejärel sõjast ja sanktsioonidest, sundis rahandusministeeriumi laenu suurendama ja muutma nende struktuuri. Ta pidi välja laskma üha rohkem ujuva intressimääraga võlakirju, mis olid seotud inflatsiooni või raha väärtusega turul. Selliste OFZ-de osatähtsus rahandusministeeriumi võlastruktuuris on juba ligi 50%, selgitas Siluanov võlateeninduse kallinemist selliste laenude kasvuga. Hüppanud on intressimäärad ja inflatsioon ning koos nendega ka maksete suurus, mida rahandusministeerium peab tegema.
Tal pole valikut. Aastatel 2020-2021 olid pangad „tõrksad” fikseeritud intressimääraga laenu andmast või nõudsid liiga kõrget tootlust, märkis Siluanov: „Pidime laenu võtma raha väärtusega seotud turuinstrumentide vastu.” Olukorda raskendas Venemaa isolatsioon ülemaailmsetest finantsturgudest pärast sõja puhkemist. „Saame loota ainult oma investoritele. Välismaalased lahkusid meie turult ja see oli neljandik meie väärtpaberitesse investeerijatest. Seetõttu saame nüüd loota vaid Venemaa pankadele ja koduturule, mille võimsus on piiratud,” selgitas Siluanov varem.
Nad kasutavad ära rahandusministeeriumi keerulist olukorda. Analüütikud selgitasid kevadist OFZ tootluse tõusu suurte pankade taktikaga: nad müüsid võlakirju (sh lühiajalisi), põhjustades hindade langust ja tootluse kasvu ning saavutasid uute emissioonide oksjonitel kõrgemad intressimäärad. Taolised suurimate pankade tegevused võimaldavad neil suhteliselt väikeses mahus tootlust ülespoole nihutada ja rahandusministeeriumi oksjonitelt kõrgema intressimääraga rohkem väärtpabereid osta, märkis majandusteadlane Dmitri Polevoi. „Põhilugu on selles, et pangad ostsid OFZ-sid esmase paigutusena ja müüsid neid aktiivselt järelturul, arvestades, et süsteemil on krooniline pikaajaliste kohustuste puudus ja rahandusministeerium jätkab pikaajaliste võlgade paigutamist – see vähendab tootlusi, luues pikkade OFZ-de puhul lisapreemia, mis on vajalik turule täiendava nõudluse meelitamiseks,” selgitas GPB privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin. Näib, et suurimad pangad aitavad rahandusministeeriumi võlaplaane täita ilma suurema soovita, kommenteeris Ari Capitali fondivalitseja asutaja Aleksei Tretjakov.
Rahandusministeerium selles probleemi ei näe. Venemaa riigivõlg on maailma standardite järgi väga madal – umbes 16% SKT-st. Olukorda võlgade teenindamise kuludega nimetas Siluanov „absoluutselt stabiilseks”: need moodustavad veidi enam kui 4% eelarvetuludest ja ka kasvavad. „Meie eelarve on suurenenud,” rõhutas minister. „Seetõttu usume, et võlgade teenindamise kulude olukord on valitsuse kontrolli all, me ei näe siin mingeid riske.”
Aga ostjad peavad olema „huvitatud,” tunnistas Siluanov: „Nad näevad, kui suur isu riigil on laenu võtta, on valmis ostma, aga ainult kallima hinnaga.” Intressikulude suurendamisega lubas ta olla ettevaatlik, kuid isegi mõõduka laenuvõtmise korral ulatuvad 2025. aastal võlateeninduskulud üle 2 triljoni rubla (20 miljardi euro). Viimasel ajal on paigutused rahandusministeeriumi jaoks järjest kallimaks muutunud, märkisid Raiffeisenbanki analüütikud.
15. Lühiuudised
Elamisloa ja töökohaga ukrainlased saavad Saksamaale jääda ka vaatamata Ukraina riigi soovile tagastada välismaal elavad kodanikud osalema sõjas Venemaa vastu, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz. „Õiguslik olukord on selline, et siin elamist kahtluse alla ei seata. Tööga kaasnev elukoht toob kaasa ka kindlustunde,” ütles ta. Samuti kutsus kantsler Saksamaal asuvaid ukrainlasi tööd otsima.
Eluvõõra paavsti arvamuse jätab kajastamata.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
