Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 12. mai 2024:

155 vene poole rünnakut ja kahjuks pidin loos avama uue rinde: Harkiv ning sinna 5 küla kaotus kirja läks ja Krasnohorivka linna (Donetski rinne) langemine võib olla päevade küsimus.

Hakkab vist tegema kirjutamisväsimuse peletamiseks nädalas vähemalt üht vaba päeva… sestap eile lugu polnudki ja täna hommiku kella 5.30-ne kohvi läks jälle kuidagi sujuvamalt teele…

1. Ikka massiga ja valimatult.

2. Lisa naftarajatiste teemal tuli.

3. Harkiv: vähemalt 5 küla läks vene poole kontrolli alla.

4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.

5. Siversk: muutusteta.

6. Bahmut: 1×2 km ala, aga see pigem taktikaline taandumine Siverski Donetsi-Donbass kanali taha.

7. Donetsk: Krasnohorivka linna langemine vist päevade küsimus.

8. Lõunarinne: survet jagus, muutusi mitte.

9. Herson: muutusteta.

10. Uued ministrid Venemaal.

11. putin eemaldas FSVTS-i kaitseministeeriumi alluvusest.

12. Welt: EL on välistanud Euroopa vägede saatmise Ukrainasse.

13. Arstide puudus Venemaal.

14. Lühiuudised

1. Iskander-M OTRK löök Ukraina kahele helikopterile Mi-8/24 Manvelivkast Dnipropetrovski oblastist. Kaugus rindest u 100 km.

Eile lõunal miskit Odessasse, Harkivi kant ööpäevases rahes ja ei ole mujalgi piiri ja rindeläheduses rahu.

2. Üleeile õhtul toimusid ajutiselt okupeeritud Rovenki linnas Luganski oblastis plahvatused Venemaa propaganda ja kohalike Ukraina-meelsete telegrammikanalite teatel, et droonid tabasid väidetavalt naftabaasi. Tootmine eilse seisuga seisvat.

Täna hommikul teatasid vene sotskanalid öisest droonirünnakust ja sellejärsest tulekahjust Volgogradi naftatöötlemistehases.

Kurtmine Kurski ja Belgorodi oblastis kisub sinna rekordite kanti.

3. Harkiv: vene väed suutsid saavutada taktikalisi edusamme kahe pealetungi operatsiooni tulemusel Harkivi oblastis – Liptsõ suunas ja Vovtšanski piirkonnas, kirjutab Sõjauuringute Instituut (ISW). Vene armee pealetung selles piirkonnas võib olla manööver Ukraina vägede väljatõmbamiseks teistest olulistest rinde sektoritest, aga ka ettevalmistus rünnakuks Harkivile, usuvad ISW eksperdid.

Vene vägedel õnnestus pealetungi käigus vallutada Harkivi oblastis Borisovka, Ogurtsovo, Pletenevka, Põlnaja ja Streletšja asulad, teatab Venemaa kaitseministeerium. Need asulad asuvad piiri lähedal – marsruudil Liptsõsse ja Vovtšanskisse. Nüüd püüab vene armee selles suunas aktiivselt edasi liikuda.

Ukraina relvajõudude peastaap liigitab uue pealetungi käigus Venemaa poolt vallutatud Harkivi oblasti territooriumid nn halliks tsooniks (njah).

Venemaa sõjaväelaste uue pealetungi eesmärk võib olla puhvertsooni loomine, ütlesid Ukraina väejuhatuse anonüümsed allikad Reutersile. Vahepeal hakati tsiviilelanikke evakueerima Harkovi oblasti lahingutsooni lähedal asuvatest asulatest, ütles piirkonna juht Oleg Sinegubov. Tema sõnul evakueeriti viimase ööpäeva jooksul ligi 2 tuhat inimest.

Paneb DeepState blogikanali info jooksvast seisust:

Liptsõ suund: moskvalased okupeerisid tegelikult Streletša-Krasne-Põlna-Borõsivka külad, nad liiguvad punasesse tsooni. Katsapid (venelased) püüavad endale kanda kinnitada Morokhovetsi-Oliõnikove-Lukkjantsi-Zelene asulates. Lahingud jätkuvad Hlõboke’i pärast, mis on viimane venelaste põhiülesanne selles piirkonnas on Liptsõ hõivamine.

Vovtšanski suund: Katsapid hõivasid Pletenivka asula ja liiguvad Vovtšanski poole. Nad püüavad endale kanda kinnitada Ohirtseve-Hatištše-Staritsa-Bugruvatka külades. Kahe viimase läheduses nähti täna suurel hulgal jalaväelasi ning võitlused jätkuvad. Katsapid on jõudnud Vovtšanski linna põhjaservadesse, püüavad end kanda kinnitada, samuti käib võitlus. Meie võitlejad kohtuvad vaenlasega tulega.

Olukord läheb aina keerulisemaks. Vaenlane toob meie territooriumile järk-järgult üha uusi jõude, pidevalt tungib sisse jalavägi, kes tungib rühmadena asustatud aladele ja püüab seal kanda kinnitada, küllastuda ja liikumist jätkata. Toetusena on kohal väike kogus tehnikat, suurtükivägi, lennundus, samuti suur tegevus droonide ja elektroonilise sõjategevusega. Kaitsevägi üritab vaenlast peatada, tekitades sellega kahju. Sellele piirkonnale on vaja rohkem tähelepanu pöörata ja lõpuks side luua, vastasel juhul on vaenlasel veelgi suurem edu, mis toob kaasa väga negatiivsed tagajärjed.

Kuigi vaenlase põhiülesanne on juhtida tähelepanu mujale, siis ilma reservide sisseviimiseta võib olukord muutuda ülimalt nukraks. Vaenlane mõistab seda ja praegune olukord sunnib kaitseväge järjest enam selles valdkonnas sekkuma.

Püüdes tekitada Ukrainale logistilisi raskusi, on venelased hävitanud Harkivi oblastis Starõi Saltivi tammi.

Njah, olukorra muudab raskemaks ka see, et vene pool valimatult pommitab kõigega kõike, kaasa arvatud liugpommidega.

4.Kupiansk-Kreminna: miks enam siin vene pool vaatamata tugevatele ponnistustele (29 rünnakut) edasi ei saa, on pisu muhelust põhjustav. Ülekaal nii tehnikas kui isikkoosseisus on mitmes sektoris mitmekordne ning lennuväe ja kaudtuleüksuste töö tihe.

5. Siversk: terve rinne siingi tugeva surve all ning 16 rünnakut juba uus rekord viimastel kuudel. Seni rinne peab.

6. Bahmut: mitte väga suure üllatusena suutis vene pool eile edeneda Bahmutist läänes Ivaniske küla juures edeneda suurel maanteel 1 km laiuselt u 2 km ja jõuda siingi Siverski Donetsi-Donbass veekanalini. Tundub, et seni pole kuskil sektoris vene pool üle kanali saanud. Rüünakuid jagus tervele rindele ja mujal kaitse pidas.

7. Donetsk: miski pärast on juba mitu päeva stabiliseerunud olukord Avdiivkast põhjas-loodes.

Üleeile suutis vene pool Pervomaiskest läänes laiendada enda kontrollitavat ala Netailove külas ja asulast lõunas pidi Ukraina taanduma uutele possadele, sest mõned päevad tagasi siinne vene poole edenemine piki põldude vahelist metsariba tekitaski kotti jäämise ohu. Veel siin suunal väga ei muretse.

vene pool suutis juba teist päeva järjest tungida edasi Krasnohorivka linnas, kui üleeile jõuti kesklinna siis eile u 600m laiuselt juba linna lääneküljeni. Käes on neil enamus linna tööstusala. Raske on prognoosida edasist arengut aga kõhutunne ja kogemus ütleb, et järgmine nädal võib linn langeda (kui just Ukraina siia uusi reserve ei too ning paraneks seis nii õhus kui maapeal).

8. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: Urožaine juures üritas vene pool terve päev varasemat edu jätkata aga ei muhvigi.

Tokmaki suund: Robotõne tapa-ala ikka veel töötab.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: 5 rünnakut ja seis ikka muutusteta.

10. Venemaa peaminister Mihhail Mišustin esitas riigiduumale läbivaatamiseks uue valitsuse koosseisu, selgub valitsuskabineti veebilehel postitatud teatest. Valitsusjuht teeb ettepaneku nimetada põllumajanduse ja ökoloogia asepeaministri ametikohale praegu põllumajandusministeeriumi juhi kohusetäitja Dmitri Patrušev. Dmitri Patrušev on putini lähedase sõbra Nikolai Patruševi poeg, kes on Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär.

Kandidaatide nimekirjas on veel üks putinile lähedane inimene – Kuzbassi kuberner Sergei Tsivilev. Mišustin teeb ettepaneku nimetada ta energeetikaministriks. Praegune Kemerovo piirkonna juht on putini sugulane – ta on abielus presidendi nõbu Anna Tsivilevaga (neiupõlvenimi – putina), kellele kuulub 70% Kolmari söekaevanduskontsernist.

Mišustin soovib nimetada esimeseks asepeaministriks Denis Manturovi, kes töötas varem asepeaministrina – tööstus- ja kaubandusministrina. Aleksander Novakile on tehtud ettepanek asuda kütuse- ja energiakompleksi ning majandusbloki asepeaministri kohale. Sel juhul jääb tema selja taha energeetika. Aleksei Overtšuk, Dmitri Tšernõšenko, Juri Trutnev, Marat Kusnullin ja Tatjana Golikova saavad säilitada oma ametikohad Mišustini asetäitjatena.

Kaliningradi oblasti senisele kubernerile Anton Alihhanovile tehakse ettepanek hakata tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhiks. Põllumajandusministriks saab Oksana Lut ja transpordiministeeriumi juhiks Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit. Habarovski territooriumi kuberner Mihhail Degtjarev võib saada spordiministriks.

Peaminister teeb ettepaneku nimetada tööministeeriumi juhiks endine minister Anton Kotjakov ja loodusvarade ministeeriumi juhiks Aleksandr Kozlov. Haridusminister on Sergei Kravtsov, kellel on kohusetäitja staatus.

Olga Ljubimova (kultuuriministeeriumi juhataja), Mihhail Murashko (tervishoiuministeerium), Anton Siluanov (rahandusministeerium), Maxim Rešetnikov (majandusarengu ministeerium), Valeri Falkov (haridus- ja teadusministeerium), Aleksei Tšekunkov (ministeerium). Ida arenguministeerium), Maksut Šadajev (Digiarenguministeerium) ja Irek saavad oma ametikohad säilitada, nagu ka ka Faizullin (Ehitusministeerium).

Lisaks tegi Mišustin ettepaneku kehtestada transpordivaldkonna asepeaministri ametikoht ja nimetada sellele ametikohale transpordiministri kohusetäitja ja varem Aerofloti juht Vitali Saveljev.

Uude valitsuskabinetti ei kuulu varem vastavalt esimese asepeaministri ja asepeaministri ametit pidanud Andrei Beloussov ja Viktoria Abramtšenko. Nad liiguvad edasi uuele töökohale.

11. putin eemaldas kaitseministeeriumi alluvusest Föderaalse sõjalis-tehnilise koostöö teenistuse (FSMTC). Nüüd allub osakond riigipeale, nagu selgub presidendi allkirjastatud dekreedist. Seega jääb kaitseministeeriumi alluvusse ainult föderaalne tehnilise ja ekspordikontrolli teenistus.

FSMTC tegeleb Venemaa ja välisriikide vahelise sõjalis-tehnilise koostöö küsimustega. Pärast Ukraina sissetungi Vene Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu on Moskval aga muutunud selles valdkonnas välispartneritega suhtlemine äärmiselt keeruliseks. Piirangud lõikavad muu hulgas ära Venemaa sõjatööstuskompleksi lääne tehnoloogiatest ja komponentidest, häirides lepingute täitmist Venemaa suurimate relvade ostjatega. Samas ei taha paljud välisriigid ise Venemaaga koostööd teha, kartes nende suhtes sanktsioonide kehtestamist.

Mullu märtsis oli Indias, kuhu varem läks 20% Venemaa relvaekspordist, Venemaa tarnijatel viivitusi. Eelkõige tekkis probleeme 2018. aastal sõlmitud õhutõrjesüsteemi S-400 müügilepinguga. 5,4 miljardi dollari eest kohustus Rosoboronexport tarnima Indiale viis S-400 Triumph rügemendi komplekti ja lubas süsteemide üleandmise lõpule viia 2024. aasta lõpuks, kuid sõda ja sanktsioonid segasid need plaanid. Probleeme tekkis ka sõjalennukite varuosade tarnimisega, millega Venemaa Föderatsioon on Indiat varustanud juba nõukogude ajast.

Tekkinud raskuste tõttu otsustas India juhtkond külmutada läbirääkimised Moskvaga helikopterite Ka-226T ostmise üle, hoolimata vene poole valmisolekust tehnoloogia üleandmiseks ja helikopterite tootmise lokaliseerimiseks kohalikesse tehastesse.

Sanktsioonide surve all loobus Türgi vene relvadest. Nii teatas FSMTC juhtkond 2022. aastal armee-2022 foorumil uuest lepingust Türgiga õhutõrjeraketisüsteemide S-400 teise rügemendi tarnimiseks. Ankara, kes seisis aga silmitsi sanktsioonidega pärast esimest partiid selliseid süsteeme, kiirustas seda väidet ümber lükkama, märkides, et Türgi täidab Venemaa suhtes kehtestatud piiravaid meetmeid.

Venemaa relvaeksport väheneb jätkuvalt, ütleb Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) vanemteadur Simon Wezeman. „Venemaa seab prioriteediks oma relvajõudude varustamise ja nõudlus teistest riikidest jääb madalaks seoses Venemaa-vastaste kaubandussanktsioonidega ning USA ja tema liitlaste kasvava survega (teistele riikidele – TMT) mitte osta Venemaa relvi,” selgitas ta.

12. Euroopa Liit on kokku leppinud Ukrainale julgeolekugarantiide andmise lepingu eelnõu, kirjutab eelnõuga tutvunud Welt. See dokument välistab Euroopa sõjaväelaste saatmise Ukrainasse. „Tuleviku agressiooni korral (Ukraina vastu. – TMT) peavad Euroopa Liit ja Ukraina 24 tunni jooksul konsultatsioone Ukraina vajaduste üle, kasutades selleks ÜRO põhikirja artiklist 51 tulenevat enesekaitseõigust,” ütleb eelnõu.

Euroopa Liit kohustub tagama Ukraina pikaajalise julgeoleku sõjalise, tsiviil-, humanitaar-, finants-, kaubandus- ja majandusabi kaudu. EL jätkab ka Ukraina põgenike vastuvõtmist oma territooriumil ja abistab riigi ülesehitamisel pärast sõda. Garantiid peavad kehtima kuni Ukraina ühinemiseni NATO ja ELiga. Nüüd arutatakse Kiieviga dokumendi mustandit. Euroopa ametnikud plaanivad lepingu allkirjastada hiljemalt juuli alguses, märgib väljaanne.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esimest korda sõjaväelaste saatmisest Ukraina konfliktis osalema veebruaris. Hiljem lõi Pariis riikide koalitsiooni, mis olid valmis saatma oma sõjaväekontingendi Ukrainasse. Lisaks Prantsusmaale kuuluvad sellesse Leedu, Läti ja Eesti. Mai alguses nimetas Macron tingimused lääne sõjaväelaste osalemiseks Vene-Ukraina sõjas: vene armee peab rindejoonest läbi murdma ning Kiiev abi paluma. President Vladimir Zelenski omakorda väidab, et Kiiev ei vaja veel Ukraina territooriumile võõrvägesid.

13. Venemaal on puudu 30 tuhat arsti, ütles riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin alamkojas peetud arutelul Mihhail Mišustini kandidatuuri üle valitsusjuhi kohale. Volodin märkis Mišustini poole pöördudes, et riigis ehitatakse praegu haiglaid, kuid nendes pole kedagi, kes töötaks. „Suur probleem, mis tänapäeval üha teravamaks muutub, on meditsiinitöötajate puudus. Puudu on 30 tuhat arsti,” selgitas ta.

Tulevane tervishoiuministeeriumi juht peab vastama küsimusele, kui kaua sellise personalipuuduse likvideerimine aega võtab, lisas Volodin: „Aasta, kaks, kolm, kui palju?” Kavandatud ajakava alusel kujundavad võimud selle probleemi lahendamisel edaspidi „oma seisukoha”, resümeeris riigiduuma juht.

Riikliku statistikaportaali EMISS andmetel oli 2023. aasta mai seisuga Venemaal keskmine eriarstide pakkumine 15,27 10 tuhande elaniku kohta, kuid enamikus piirkondades oli see näitaja veelgi madalam – Juudi autonoomses piirkonnas 9,83-ni. Need näitajad viitavad eriarstide kriitilisele puudusele riigis.

Vene Föderatsiooni 17 piirkonnas, kus arstide kättesaadavuse tase on madalaim, ei ole piisavalt anestesiolooge-reanimaatoreid, psühhiaatreid, narkolooge ja neurolooge. Samuti napib neonatolooge, günekolooge, kõrva-nina-kurguarste, silma- ja lastearste.

2022. aastal puudus Venemaal 60% esmatasandi arstidest ning see probleem oli enim märgatav maapiirkondades, nagu viitas varem ka Ülevenemaalise Patsientide Liidu kaasesimees, neuroloog Jan Vlassov. Arstide puuduse peamiseks põhjuseks piirkondades oli 30% noorte eriarstide vallandamine madalate palkade tõttu, samuti vanema põlvkonna arstide pensionile jäämine.

Probleemi kõrvaldamiseks otsustas tervishoiuministeerium taaselustada nõukogude korra, mille kohaselt jagati arstitudengeid piirkondadesse kohe pärast kooli lõpetamist, ning lubas ka alates 2025. aastast kehtestada eriarstide „ühtse palgasüsteemi”.

14. Lühiuudised

Eile õhtul toimunud vene-vastane protest Tbilisis oli tohutu. Hinnanguliselt 500 000 inimest 3 miljoni elanikuga riigis.

Tšehhi riigijuht Petr Pavel peab ebatõenäoliseks, et Ukraina saab lähitulevikus kogu oma territooriumi tagasi, kuid ei välista läbirääkimiste toimumist.

Lääne hävitajad F-16 jõuavad Ukrainasse vaid mõne nädala jooksul, vahendab The Standard kõrgete sõjaväeallikate infot. Allikad ei öelnud, kes reaktiivlennukid tarnib, kuid tõenäoliselt on need kas Hollandist, Taanist või Norrast.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised