Sõja ülevaade: 803. päev – vene poole pealetung kogub hoogu
Avaldatud: 6 mai, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. mai 2024:
120/125, vene poole pealetung Kupianski suunal kogub hoogu.
1. 120.
2. Pisu ikka.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole pealetung Kupianski suunal kogub hoogu.
4. Siversk: ikka torgivad.
5. Bahmut: Eile Tšassiv Jar rahule jäeti ja prooviti mujal.
6. Donetsk: sammhaaval nii siin kui seal.
7. Lõunarinne: pisu Ukraina taandus ja hall ala kasvas.
8. Herson: muutusteta.
9. Lääne luure hoiatas putini plaanide eest korraldada Euroopas rida plahvatusi ja sabotaaže.
10. USA teatas uuest Ukraina vastupealetungist 2025. aastal.
11. Ukraina võimud võivad paluda Euroopa liitlastel saata väed rindele.
12. G7 riigid valmistavad Venemaa külmutatud varade abil ette 50 miljardi dollari suurust abi Ukrainale.
13. Venemaa välisministeerium ähvardas vastuseks vaenulikkusele Balti riike sanktsioonidega.
14. Xi ütles, et Hiina soovib teha koostööd Prantsusmaa ja maailmaga, et leida sõjale lahendus.
15. Lühiuudised
1. Poltaava piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Philip Pronin teatas, et vaenlane võttis sihikule tsiviiltaristu. Ohvreid ei olnud.
Harkiv ikka tihedas sajus ja seekord oli tabamusi ka kesklinnas kortermajade piirkonnas.
Öösel lasti Sumõ kandis alla 13 sahedist 12 ning üks tabas elektritaristut.
Kogu piiri ja rindelähedus (kuni 40 km) tavapärases tihedas pommisajus. Ei saa ka need liugpommid otsa.
2. GUR võttis vastutuse okupeeritud Berdjanskis Jevhen Ananijevskile kuuluva auto ründamise eest, mees suri saadud haavadesse. Ananijevski on üks piinakambrite organiseerijatest Berdjanski paranduskoloonia nr 77 territooriumil.
Põhiliselt tuli eile kurtmist Brjanski oblastist. Täpset infot tabamustest hommikuks veel polnud.
3. Kupiansk-Kreminna: väga tugev pealetung Kupianskist idas (20 km) Kotljarivka-Kislivka küla juures jätkus. Kui üleeile õnnestus vene poolel täielikult vallutada Kotljarivka küla, siis eile hõivati Kislivka küla, saades edasi u 1,3 km. Siin on väiksel rindelõigul vene pool koondanud 4 polku motolaskureid (ikka soomukid ja tankid koos), mida täiendab kaks tankipolku ja suurtükipolk ehk siis rünnakurusika tugevus on päris kõva. Endal puudub teadmine, kui head kindlustused siin suunal Ukrainal on, aga rinne on siin varasemalt seisnud üle poole aasta.
Mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud ning Ternõ kandis polnud üldse ühtki vene poole rünnakut.
4. Siversk: juba mitu päeva on Bilohorivka rahule jäetud, aga otse Siverski poole ja Spirne suunal lahinguid jagus, muutusi rindejoones mitte.
5. Bahmut: tundub, et vene pool on hakanud otsima muid võimalusi rindel edenemiseks ja proovib nii siit kui sealt, jättes otse Tšassiv Jari poole ründamata. Eile veel selline suundade muutus edu ei toonud.
6. Donetsk: rünnakuid kamaluga tervel rindel ning sammhaaval nii Avdiivkast põhjas-loodes kui väike samm Pervomaiskest lõunas.
Põhja-loode suunale on vene pool kokku ajanud u 6 motolaskurbrigaadi ekvivalendi ja konveierina neid rünnakule suunab.
Eile vene poole üleeilsele u 400 m edenemisele Krasnohorivka linnas lisa ei tulnud. Kätte saadud tööstusrajoonis olla kanda kinnitanud vene soldatid olla tiheda kaudtuletöötluse all.
7. Lõunarinne: kokku 6 rünnakut.
Berdjanski suund: Staromajorske-Urozaine juures pisu Ukraina taandus.
Tokmaki suund: ikka vene pool üritab Robotõnes ebaõnnestunult kanda maha saada.
Melitopoli suund: vaikne
8. Herson: venelased ründavad perioodiliselt Hersoni oblastis Krõnkis, kuid ei õnnestu ja kannavad oluliselt suuremaid kaotusi kui Ukraina väed. Seda ütles Lõuna kaitseväe ühendkoordinatsiooni pressikeskuse juht Dmitri Pletentšuk teletonis. „Nad üritavad Ukraina merejalaväelasi vette visata, kuid see ei õnnestu. Merejalaväelased on saanud jalad alla ja hoiavad liini, hoolimata sellest, et vaenlane tuleb nii tiibadelt kui rindelt,” ütles Ukraina relvajõudude esindaja.
Kommenteerides infot, et vägede suhe lõunas on praegu väidetavalt seitse ühe vastu venelaste kasuks, ütles Pletentšuk, et põhirolli ei mängi mitte jõudude vahekord, vaid hukkunute arv – ja vaenlase kaotused on „mitu korda” suuremad kui Ukraina omad.
„Mis puudutab arvu – jah, loomulikult on võimalik sinna tuua mobiliseeritud professionaalseid sõjaväelasi, kuid hetkel ei näe me vastase seisundis ja positsioonis mingeid teravaid muutusi ega märke ründerühmade moodustamisest, nii et põhimõtteliselt jääb olukord muutumatuks,” ütles Pletentšuk.
Ta märkis, et venelased ei tungi mitte ainult Krynkisse, vaid ka saartele, sealhulgas Nestrõga saarele, mille nad hiljuti kaotasid. Selleks peavad sissetungijad ületama veetakistuse – jõe ja seal kannavad nad suurimaid kaotusi.
9. Euroopa Liidu riikide luureteenistused on hoiatanud oma valitsusi, et Venemaa võimud valmistavad Euroopas ette sabotaaži, ütlesid Lääne luure esindajad Financial Timesile. Nende sõnul valmistab Moskva oma agentide ja volitatud esindajate abil ette plahvatusi, süütamisi ja Euroopa infrastruktuuri kahjustamist. Samal ajal nad praktiliselt ei muretse võimalike tsiviilohvrite pärast. Kolme EL-i riigi esindajad ütlesid, et Venemaa luureteenistused on varem sarnaseid operatsioone Euroopas läbi viinud, kuid nüüd on nad valmis tegutsema koordineeritumalt ja agressiivsemalt.
„Usume, et Venemaa kontrolli all oleva sabotaaži oht on märkimisväärselt suurenenud,” ütles Saksamaa põhiseaduse kaitse föderaalse ameti juht Thomas Haldenwang. Tema sõnul tunneb Venemaa end „mugavalt korraldada operatsioone Euroopa pinnal, millel on suur kahju tekitamise võimalus”. Haldenwangi avaldus tuleneb kahe väidetava vene agendi arreteerimisest Saksamaal, kes kavandasid rünnakuid Saksa sõjaväe- ja logistikaobjektide vastu.
Aprilli lõpus esitati Suurbritannias kahele mehele süüdistus Ukrainale humanitaarabi sisaldava lao süütamises. Briti prokuröride sõnul töötasid nad Venemaa võimude heaks. Rootsis uuritakse mitmeid rongiõnnetusi, mis usuvad, et sabotaaži taga võib olla Venemaa. Tšehhi transpordiminister ütles omalt poolt Financial Timesile, et vene agendid üritavad raudteedel signalisatsioonisüsteeme hävitada. Prantsusmaa kaitseministeerium hoiatas ka võimalike Venemaa sabotaažirünnakute eest sõjaliste sihtmärkide vastu.
„Ilmne järeldus on, et Vene luure on viimasel ajal muutunud aktiivsemaks. Ei oska öelda, kas see peegeldub sellest, et venelased on hakanud sabotaaži rohkem ressursse panustama või käituvad nad hoolimatumalt ja jäävad vahele või on lääne vastuluure paremaks läinud,” ütles mõttekoja Chatham House vanemteadur Kir.
Euroopa kõrge ametniku sõnul on kätte jõudnud aeg olla valvas ja keskenduda võimalikele Venemaa Föderatsioonist tulevatele ohtudele. Eelmisel neljapäeval tegi NATO avalduse, milles väljendas muret Venemaa sagenenud „pahatahtliku tegevuse” pärast liitlaste territooriumil.
Lisaks murele võimaliku sabotaaži pärast on Venemaad süüdistatud ka ulatuslikes häkkimisrünnakutes ja desinformatsioonikampaaniates. Saksamaa lubas pärast teadet Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi Sotsiaaldemokraatliku Partei serverite häkkimise kohta Moskvale tagajärgi.
Teine luureametnik ütles, et Moskva tegevust ei tohiks vaadelda eraldiseisvana, sest Venemaa eesmärk on avaldada maksimaalset survet „kõikidel rinnetel”. Tema sõnul tunneb putin end „julgemalt” ja püüab otsida võimalusi maksimaalse kahju tekitamiseks mitmel rindel, olgu selleks siis desinformatsioonikampaaniad, sabotaaž või häkkerite rünnakud.
vene luure suurenenud agressioon peegeldab ka soovi end rehabiliteerida pärast oma suurimat ebaõnnestumist pärast NSV Liidu lagunemist. Mõne nädala jooksul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse paljastati Euroopas enam kui 600 diplomaatilise katte all tegutsenud luureohvitseri.
Ühendkuningriigi Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi analüütikute värskes raportis märgitakse, et Moskva teeb uusi katseid tungida oma agentidega Euroopasse, kasutades selleks diasporaad ja organiseeritud kuritegevuse rühmitusi.
10. Ukraina sõjavägi kavatseb 2025. aastal alustada uut vasturünnakut, ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Financial Timesi andmeil ootab Sullivan vaatamata USA uuele sõjalise abipaketile endiselt „tuleval perioodil” lahinguväljal „Venemaa läbimurdeid”. Siiski usub ta, et tänu Washingtoni abile on Kiievil võimalus kogu 2024. aasta jooksul rindejoont hoida.
Vaadates järgmise aasta sõjastsenaariumi, ütles Sullivan, et Ukraina kavatseb „edasi minna, et võtta tagasi territoorium, mis talt võeti”.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles aprilli alguses, et uue vastupealetungi plaan on juba koostatud, kuid selle elluviimiseks on vaja USA sõjalist abi, sealhulgas kaasaegseid relvi. Zelenski seostas edu võimalusi mitte inimeste arvu, vaid relvade kvaliteediga.
USA president Joe Biden allkirjastas aprilli lõpus seaduseelnõu, millega eraldatakse Ukrainale sõjaliseks abiks 60,64 miljardit dollarit. Muuh ulgas kuulusid uude osasse ATACMS-raketid, mis suudavad tabada sihtmärke kuni 300 km kaugusel.
Rohkem kui kolmandik kogusummast – 23,2 miljardit dollarit – suunatakse USA reservide täiendamiseks. 13,8 miljardit dollarit kulutatakse Ukrainale relvade ostmiseks, veel 11,3 miljardit dollarit kulutatakse „USA käimasolevatele sõjalistele operatsioonidele piirkonnas” ja 26 miljonit dollarit kulutatakse Kiievile antava abi jätkuvale järelevalvele. Lisaks läheb 7,9 miljardit dollarit Ukraina valitsuse toimimise säilitamiseks ja 1,58 miljardit dollarit „abiks Euroopale, Euraasiale ja Kesk-Aasiale”, kuid laenuna.
11. Ukraina võimud võivad paluda Euroopa liitlastel saata väed rindele, kui Kiievil enda vägedest ei piisa, ütles Ukraina parlamendisaadik Aleksei Gontšarenko. „Kui olukord rindel näitab meile, et Ukraina ei suuda putinit üksi peatada, ilma Euroopa sõjalise toetuse ja vägedeta, siis ma usun, et on täiesti võimalik, et me võime seda küsida,” ütles ta Prantsuse telekanalile LCI.
Märtsi alguses teatas ajaleht L’Indépendant, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutas parteijuhtidega kohtudes stsenaariumi, mille kohaselt võidakse maaväed Ukrainasse saata. Prantsusmaa president väitis, et võib rinde läbimurdmisel Odessa või Kiievi suunas saata väed Ukrainasse. Macron teatas esmakordselt vägede saatmise võimalusest Ukrainasse veebruari lõpus. „Täna puudub üksmeel maavägede ametlikul, kavandatud ja heakskiidetud viisil paigutamise osas. Kuid tulevikus ei saa midagi välistada,” ütles ta pärast ELi liidrite tippkohtumist Pariisis.
Põhja-Atlandi alliansi peasekretär Jens Stoltenberg lükkas omakorda ümber Macroni sõnad NATO vägede saatmise võimaluse kohta Ukraina territooriumile. „NATO ja liitlased pakuvad Ukrainale enneolematut toetust. Oleme seda teinud alates 2014. aastast ja tõhustasime oma tegevust pärast täismahulist invasiooni. Kuid ei ole plaanis paigutada Ukrainasse NATO lahinguvägesid,” ütles ta Associated Pressile.
putin ähvardas pärast Macroni avaldust Föderaalassamblees esinedes tuumarelvadega „võimalikke sekkujaid”, kes „peavad mõistma, et võidakse tabada sihtmärke nende territooriumil”.
12. USA peab läbirääkimisi teiste G7 riikidega, et anda Ukrainale abi 50 miljardi dollari ulatuses, vahendab Bloomberg informeeritud allikatele viidates. Märkimisväärne osa sellest summast plaanitakse hüvitada külmutatud Venemaa varade abil. Valge Maja soovib saavutada kokkuleppe allkirjastamist G7 tippkohtumisel, mis toimub juunis Itaalias. Arutelud sel teemal on keerulised ja lepingu sõlmimine võib võtta mitu kuud, märkisid allikad. Eeldatakse, et USA avaldab Euroopa Liidule survet, et see loobuks oma vastuväidetest Venemaa külmutatud varade kasutamise suhtes.
USA rahandusminister Janet Yellen kinnitas agentuurile, et käimas on läbirääkimised Ukrainale 50 miljardi dollari eraldamiseks. „Me arutame seda. <…> Ideaaljuhul sooviksime, et kõik G7 riigid osaleksid, et USA ei teeks seda üksi,” ütles ta.
Lääneriigid on juba üle kahe aasta vaielnud selle üle, mida teha külmutatud Venemaa varudega. Euroopa Liit on nende konfiskeerimise vastu, samas kui USA toetab seda ideed.
Eelkõige EL, kus asub suurem osa külmutatud varadest, ei toetanud USA Kongressi aprillis vastu võetud seadust, mis lubab presidendil reserve konfiskeerida. Brüssel selgitas seda võimaliku usalduse kaotusega Euroopa riigivõlaturu ja euro kui reservvaluuta vastu, samuti riigivarale puutumatuse andvate rahvusvahelise õiguse põhimõtete puutumatusega. Seetõttu on G7 ametnike sõnul lõpetanud Venemaa reservide konfiskeerimise küsimuse kaalumise.
Valge Maja uurib praegu mitmeid võimalusi Venemaa varade kasutamiseks. Üks neist on võlakirjade emissioon, mis võimaldab Kiievil üle kanda mitme miljardi dollari suurust tulu Venemaa fondidest mitme aasta jooksul korraga. USA hinnangul võivad sellised võlakirjad järgmise kümne aasta jooksul teenida 30–40 miljardit eurot ja 15–20 aasta jooksul 50–60 miljardit eurot.
13. Moskva kavatseb kehtestada Läti, Leedu ja Eesti vastu majandus- ja transiidisanktsioonid Venemaa-vastase „vaenuliku tegevuse” eest, ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova. „Samuti vastame Balti riikide vaenulikule tegevusele asümmeetriliste meetmetega, eelkõige majandus- ja transiidivaldkonnas,” vahendab RIA Novosti Zahharova sõnu.
Ta selgitas, et Vilniuse, Riia ja Tallinna „vaenulike poliitikate” tõttu on kõik riikidevahelised, asutustevahelised, regionaalsed ja valdkondlikud sidemed Venemaaga katkenud. Zahharova sõnul jätkab Moskva diplomaatiliste meetmete kasutamist Balti riikide mõjutamiseks, kuid diplomaatiliste suhete võimalikku katkestamist nende riikidega peab ta ebasoovitavaks.
„Diplomaatiliste esinduste tegevuse lõpetamine selles olukorras tähendaks, et Baltikumis elavad meie riigi kodanikud ja sajad tuhanded kaasmaalased jääksid üksi politsei jõhkrusega,” rõhutas ta.
Möödunud reedel tegi Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem ettepaneku Läänemere Venemaale blokeerimiseks. Sõjaväejuhi sõnul on Eestil selle eesmärgi saavutamiseks võimekus: „Mereväe arsenalis on praegu nii meremiine kui ka laevatõrjerakette.”
Läti president Edgars Rinkevitš ütles mullu oktoobris, et Venemaa laevadele võib Läänemere läbimise tõkestada, kui leiab kinnitust Moskva osalus Balticconnectori gaasitoru ning Rootsi ja Eesti vahelise telekommunikatsioonikaabli kahjustamises. Tema sõnul arutati seda küsimust kahe NATO liikmesriigi: Soome ja Eesti võimudega. Toona otsustati tugevdada patrulle Läänemerel.
14. Hiina liider Xi Jinping, kes saabus 5. mail Prantsusmaale esimest korda viie aasta jooksul, ütles, et Peking kavatseb teha Pariisiga koostööd vene-Ukraina sõja lahendamise kontekstis. Sellest teatas Le monde, viidates Xi artiklile väljaandes Le Figaro.
Hiina liider nimetas traditsiooniliselt Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu „Ukraina kriisiks”. „Me mõistame šokki, mille Ukraina kriis on eurooplastele põhjustanud. Hiina ei ole selle kriisi allikas ega osaline selles,” ütles Xi. Ta avaldas lootust, et rahu ja stabiilsus jõuavad peagi Euroopasse tagasi.
„Ja me kavatseme teha koostööd Prantsusmaa ja kogu rahvusvahelise üldsusega, et leida kriisile häid lahendusi,” lisas ta.
30. aprillil kirjutas Bloomberg, et Macron püüab süvendada oma isiklikku sidet Hiina liidriga, eelkõige selleks, et ta saaks mõjutada putinit Ukraina sõjas. Ukraina loodab Šveitsi rahutippkohtumisel Hiina kohalolekut, kuid Peking soovib, et seal oleks ka venelased.
15. Lühiuudised
Itaalia kaitseminister Guido Crosetto ütles, et Itaalia sõdurid ei tohi mingil juhul Ukraina sõtta kaasata. „Meie seisukoht ei muutu: oleme alati öelnud, et Ukrainat tuleb igal võimalikul viisil aidata ja me teeme seda, kuid oleme alati välistanud ka oma sõjaväe otsese sekkumise konflikti,” lisas ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
