Sõja ülevaade: 791. päev – vene poolel mitmeid muret tekitavaid edenemisi
Avaldatud: 24 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. aprill 2024:
101 rünnakut tõi Donetski rindel vene poolel mitmeid muret tekitavaid edenemisi ja Venemaal jagus plahvatusi ja tulekahjusid. USA senat tegi hääletuse Ukraina kasuks ära.
1. Sadu, sadu, sadu.
2. Venemaal mitmetes kohtades nii plahvatusi kui tulekahjusid jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kuigi rünnakuid jagus.
4. Siversk: siingi jagus vene poole survet tervel rindel, aga seis ikka muutusteta.
5. Bahmut: no ei saa hull surve ka kvaliteediga hetkel edasi.
6. Donetsk: mitmed muret tekitavad vene poole edenemised.
7. Lõunarinne: üks vene poole edenemine siiki oli.
8. Herson: peaga vastu seina jätkus.
9. Venemaa valitsus ennustas dollari tõusu üle 100 rubla ja peaaegu 100 miljardi dollari suurust eksporditulu vähenemist.
10. Venemaa suurim kaevandus- ja metallurgia ettevõte sulgeb sanktsioonide tõttu oma Norilski lähedal asuva tehase.
11. šoigu asetäitja peeti kinni kahtlustatuna altkäemaksu võtmises.
12. Prantsuse ettevõte jätkab sanktsioonidest hoolimata putini ja šoigu lennukite teenindamist.
13. Koolilastele üle Venemaa hakatakse massiliselt õpetama droonide juhtimist.
14. putini ametisseastumisel osalejad on vaatamata pandeemia lõppemisele sunnitud tegema PCR-teste.
15. Suurbritannia suurendab sõjalisi kulutusi.
16. Lühiuudised
Senat võttis Ukraina abi eelnõu vastu. Biden kirjutab sellele kohe alla. Poolt hääletas 79 kongresmeni (vajalik oli vähemalt 51 häält), 17 vastu. Esimene abipakett sisaldab sõidukeid, õhutõrjemoona Stinger, lisamoona HIMARSile, 155-millimeetrist suurtükiväe laskemoona, tankitõrjemoona TOW ja Javelin ning muid relvi, mida saab kohe lahinguväljal kasutusele võtta.
Mõnes rinde piirkonnas hävitab Ukraina kaitsevägi droonide abil umbes 70-80% vaenlase soomusmasinatest. Ukraina rahvuskaardi ülem Aleksandr Pivnenko rääkis sellest intervjuus LIGA.net-ile.
1. 120 asulat ikka sajus. Eile õhtul nii Zaporižja kui Dnipri kandis paar plahavtust oli ning ikka Harkivi tugev pommitamine jätkus. Hommikul kostus plahvatusi Odessas.
2. Belgorodis teatati plahvatusest, millele järgnes tulekahju päris suurel maa-alal, kahjuks pimedas tehtud videos polnud võimalik hinnata suurust. Kurski oblastis on aktiivsed ka õhualarmid ning teatati mitmetest plahvatustest.
Krimm, õhuhoiatus ja raketioht on välja kuulutatud. Väidetavalt saabusid raketid okupeeritud poolsaarele.
Õhutõrje tegutseb Venemaal Taganrogis.
Venemaa regionaalvõimud teatasid, et ööl vastu 24. aprilli oli kahes Venemaa piirkonnas kuulda plahvatusi. Smolenski oblastis puhkes tulekahju Lipetski oblastis „kütuse- ja energiarajatistes”, sai teatavaks, et droon tabas „tööstustsooni”. Smolenski oblasti kuberner Vassili Anokhin teatas kella 05.00 paiku, et „vaenlase rünnaku tagajärjel tsiviilkütuse- ja energiarajatistele Smolenski ja Jartsevo rajoonis tekkis tulekahju”. Samal ajal hakkasid vene Telegrami kanalid levitama videot, milles väidetavalt põleb Smolenski oblastis asuv naftabaas. Häälkõne ütleb, et see „põleng üha suureneb”.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab laiemal alal intensiivseid rünnakuid, eile lisandus juurde Berestove lõik Svatove-Kupianski maantee juures rinde keskosas kuid maantee suunaga siiski Kupianski poole. Kas tegu uue tõsise proovimisega või eelmäng Sinkivka juures uue laine algusega, näitab vast nädal ära. Vähemalt vene üksuste arv Kupianskist kirdes ja läänes on seni kõrge ja juba mitmeid nädalaid kestnud vaikne periood annnab aimu, et ettevalmistused pealetungi alguseks käivad.
Ternõs kuni Siverski Donetsi jõenigi rünnakuid jagus ja siin juba umbes kuu pole vene pool edasi saanud.
4. Siversk: sellel rindel neljas suunas vene rünnakuid jagus, edu mitte. Ei aidanud ka vene lennuväe tugev toetus.
5. Bahmut: Tšassiv Jari kohal sadas öösel süütemoona. Tugev rünnakutelaine dessantnike poolt ei kandnud eilegi vilja ning nende edenemisi kuskil ei tuvastanud. Uute jõudude lisandumisega Ukraina poolel õnnestus neil paar päeva tagasi kaks põllulappi Ivaniske juures isegi tagasi saada enda kontrolli alla. Päris tugevaks on läinud vene poole kurtmine, et ei saada jagu Ukraina droonide edukast tööst.
6. Donetsk: eile kahjuks mitmetes lõikudes tuntav vene poole edenemine jätkus.
Avdiivkast põhjas Novokalinove küla juures 1×1,5 km põllulapp enda kontrolli alla saadi. Veel ei muretse.
Ozeretine asulas järjest laieneb vene poole kontrollitav ala ning Ukraina omad on surutud asula servadele ning kahjuks prognoosib paari päeva jooksul küla langemist. Lisaks teeb muret, et seal suunal pole ees ootamas ka kaitset soodustavaid maastikuelemente ning võimaldab sealsetel põldudel vene soomusel suht laialt peale tungida.
Muret teeb ka lisandunud vene poole mitu sillapead Avdiivkast loodes ja läänes asuva veekogude liini läänekaldal.
Marinkast läänes suutis vene pool hõivata paar kvartalit Georgivka külast.
7. Lõunarinne: üks muutus siiski oli
Berdjanski suund: vastatikune kompimine.
Tokmaki suund: vene poolel õnnestus Robotõnest lõuna pool asuvate kaevikute kindlustuste idaosa enda kontrolli alla võtta. Rasked võitlused jätkuvad, kuna muutused on väga dünaamilised ja muutuvad mõnikord tundidega. Külasse siiski pole sisse saadud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Kozatši Laheris heisati Ukraina lipp, mis arvatavasti drooniga veetorni tippu paigaldati. Ukraina andis teada kolmest ebaõnnestunud vene poole rünnakust.
9. Venemaa majandust ootab lähiaastatel aeglasem kasv, jätkuv rubla devalveerimine ning eksporditulu laekub oodatust oluliselt vähem. Vene Föderatsiooni majandusarengu ministeerium lisas sellised parameetrid 2025.–2027. aasta makroprognoosi, mida esitleti teisipäeval valitsuse istungil (selle parameetrid avaldas Interfax).
Majandusarenguministeeriumi andmetel on dollari keskmine kurss selle aasta lõpus 94,7 rubla, järgmisel aastal tõuseb see 98,6 rublani ja aasta hiljem muutub see kolmekohaliseks: 2026. aastal 101,2 ja 103,8 rubla 2027. aastal.
Ministeeriumi hinnangud halvenesid oluliselt: veel septembris eeldas majandusarengu ministeerium, et dollar maksab tänavu keskmiselt 90,1 rubla ja 2025. aastaks kallineb see vaid 92,3 rublani. Nii tõusis kuue kuuga valitsuse vahetuskursi prognoos ligi 10 rubla dollari kohta kõrgemaks, hoolimata rangest valuutakontrollist ja suurettevõtete kohustusest müüa peaaegu kogu valuutatulu börsil.
Probleem on majanduse eksporditulu poolel, selgub majandusarengu ministeeriumi andmetest: „sõbralike” riikide pankade kaudu tehtavate maksete raskuste ja USA sanktsioonide režiimi karmistamise taustaleksporditi eelmisel aastal kaupa 35 miljardit dollarit vähem, kui võimud eeldasid (459 miljardi asemel 424 miljardit dollarit). Ja see trend jätkub: majandusarengu ministeerium langetas jooksva aasta ekspordiprognoosi 471 miljardilt dollarilt 429 miljardile, 2025. aastaks 481 miljardilt 456 miljardile, 2026. aasta ekspordiprognoosi 497 miljardilt 474 miljardile dollarile.
Kokku saab majandusministeeriumi hinnangul aastatel 2024–2026 majandus 90 miljardi dollari võrra vähem eksporditulusid, kui vaid pool aastat tagasi oodati. Samal ajal aeglustub SKP kasvutempo mulluselt 3,6%-lt tänavu 2,8%-ni, 2025. ja 2026. aastal 2,3%-ni ja 2,4%-ni 2027. aastal.
Majandusministeeriumi hinnangud dollari keskmisele kursile – 2025. aastal 98,6 ja 2026. aastal 101,2 rubla – tähendavad, et 100 piirini jõutakse reaalselt järgmisel aastal, kirjutavad Hard Figuresi analüütikud. Osaliselt on see seletatav Venemaa nafta eeldatavate ekspordihindade langusega, märgivad nad: kui septembris uskusid võimud, et müüvad barreli Uuralit hinnaga 70-71 dollarit, siis nüüd on kogu kolme aasta eelarves prognoos vaid 65 dollarit.
Eelmisel aastal näitas rubla tugevaimat langust alates 2015. aastast ja jõudis Bloombergi jälgitavasse arengumaade nõrgimate valuutade edetabelisse. Dollar kallines aastaga 26%, euro kallines 28% ja Hiina jüaan 24%. Maailmas näitas dollari suhtes tugevamat langust vaid kaks valuutat: Türgi liir (36,6%) ja Argentina peeso (78%).
Valuutaturu tulekahju kustutamiseks kehtestas keskpank 43 suurimale eksportöörile välisvaluutatulu kohustusliku müügi ning asus seejärel ise reservidest välisvaluutat müüma. See stabiliseeris rubla kursi veidi üle 90 rubla dollari kohta. Ja võimud ei näe vajadust praegusesse olukorda sekkuda, ütles majandusarengu ministeeriumi juht Maksiim Rešetnikov neljapäeval valitsuse istungil. „Nüüd on majanduse jaoks mugav kurss 94-95 rubla dollari kohta,” rõhutas ta. Reshetnikov lisas, et rubla tugevnemise kõrgpunkt sai möödunud aastal „üle” ja edaspidi „kurss nõrgeneb vastavalt inflatsiooni erinevusele”.
10. Venemaa suurim kaevandus- ja metallurgiaettevõte Norilsk Nickel kavatseb kolida Norilski lähedal asuva vasetehase Hiinasse, lootuses, et see aitab üle saada sanktsioonidest ning võimaldab juurdepääsu tehnoloogiale ja müügiturule. Ettevõtte juht ja põhiaktsionär Vladimir Potanin ütles seda Interfaxile antud intervjuus.
Forbesi andmetel 23,7 miljardi dollari suuruse varandusega Vene Föderatsiooni 5 rikkaima miljardäri hulka kuuluva Potanini sõnul mõjutasid otsust USA ja Suurbritannia uued sanktsioonid, millele järgnesid kliendid, kes keeldusid ettevõtte metallidest. „See surve sundis meid mõtlema, kuidas oma kaupu kõige paremini turgudele toimetada. Ja üks neist ebastandardsetest lahendustest on osa toodangust otsetarbimisturgudele viimine,” selgitas Potanin. „Vastutasuks saame võimaluse laiendada oma väärtusahelat ja omandada kõrgemaid kompetentse,” lisas ta.
Potanini sõnul sünkroniseeritakse Venemaal asuva vasetehase sulgemine ja Hiinas uue käivitamine: uued rajatised plaanitakse Hiinasse rajada 2027. aasta keskpaigaks, olles ette valmistanud logistika ja kõik vajaliku tarnimiseks. Hiinas toimuva projekti jaoks on plaanis luua ühisettevõte, kuhu tarnitakse Venemaalt Põhjamere kaudu aastas umbes 2 miljonit tonni vasekontsentraati.
See suurendab tulusid 20% ja omandab akumaterjalide tootmise tehnoloogiad, loodab Potanin. Enne Ukraina sissetungi valmistas Norilsk Nickel ette ühist akuprojekti Saksa kontserniga BASF, kuid pärast sanktsioonide kehtestamist see peatati.
Möödunud aasta lõpus teatas Norilsk Nickel puhaskasumi kahekordsest langusest 2,87 miljardi dollarini, samuti oluliste metallide tootmise vähenemisest: nikli toodang 5%, 209 tuhande tonnini ja pallaadium 4%, 2,692 miljoni untsini. 2024. aasta esimeses kvartalis vähenes nikli toodang aastaga veel 10%, pallaadiumi tootmine aga kasvas 3%. Aasta lõpuks prognoosib ettevõte tootmise kokkuvarisemist: nikli – kuni 12% ja pallaadiumi – kuni 14,7%.
11. Venemaa julgeolekujõud pidasid altkäemaksu võtmises kahtlustatuna kinni kaitseministri asetöäitja Timur Ivanovi. Ivanov on kaitseministri kauaaegne liitlane – enne kaitseministeeriumi töötas ta Moskva oblasti valitsuses, kui oblastit juhtis sergei šoigu.
„Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi 290 (altkäemaksu võtmine) peeti kinni Vene Föderatsiooni kaitseministri asetäitja Timur Vadimovitš Ivanov,” teatas Vene Föderatsiooni uurimiskomitee pressiteenistus. Ivanov sai kaitseministeeriumi juhi asetäitjaks 2016. aasta mais. Teda kahtlustatakse vähemalt 1 miljoni rubla (10 000 euro) suuruse altkäemaksu võtmises. Teda ähvardab kuni 15-aastane vanglakaristus.
Sõjalises osakonnas jälgis ta kinnisvara haldamise ja vägede paigutamise, eluaseme ja armee meditsiinilise toetusega seotud küsimusi. Ta vastutas ka ehitustööde, Venemaa kaitseministeeriumi rajatiste kapitaalremondi ja sõjaväe hüpoteeklaenude eest. Ivanov on 2019. aasta Forbesi andmetel rikkaim julgeolekuametnik. 2018. aasta lõpus hindas väljaanne tema perekonna sissetulekuks 136,7 miljonit rubla (1,36 miljonit eurot). Korruptsioonivastase fondi (FBK) andmetel kasutas Ivanov Rubljovkasse ja Tverisse datšade ehitamiseks riigi raha. Ehitustööd teostasid sõjaväe töövõtjad.
13. Lääne sanktsioonid on vaid osaliselt piiranud väliskaupade ja -teenuste voogu Venemaale. Paljudel juhtudel aitavad välisfirmad tahtmatult kremlil oma agressiivset poliitikat ellu viia: mõne jaoks jõuavad mikrokiibid Venemaa sõjaväetehastesse kolmandate riikide kaudu, teiste jaoks kasutatakse ehitusmaterjale hoonete ehitamiseks okupeeritud aladele.
Kuid on ka neid, kes jätkavad teadlikult koostööd putini režiimiga. „Kasumijanu tähendab, et pärast sõja algust Ukrainas äri Venemaal jätkus… Raha liigub vabalt ja kõik on õnnelikud,” ütles väikese PGA ettevõtte endine tippjuht ajalehele Le Parisien. See Ameerika kontserni Astronics Prantsuse divisjon tegeleb avioonikaga – lennu-, navigatsiooni- ja side elektroonilised süsteemid, mis paigaldatakse lennuki pardale.
PGA teenindab endiselt VIP-ide lennukeid – dmitri medvedevi Il-96 või Superjet-100, sergei šoigu, dmitri peskovi ja isegi putini enda lennukeid, aga ka kahte FSB lennukit, näitas Le Parisien’i uurimine. Kogu pardaelektroonikat kokpitist juhivat süsteemi pole Venemaa spetsialistid veel selgeks saanud.
Kuigi EL kehtestas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse lennundussektorile karmid sanktsioonid, on PGA teeninud Venemaal 4–5 miljonit eurot, mis võrdub seitsme lennuki varustamisega, ütles ettevõtte endine tippjuht, kes hoiab end kursis tänu erialastele tutvustele, rääkis Le Parisien seostele töökeskkonnas. PGA spetsialistid ei teosta mitte ainult süsteemi kaugdiagnostikat, vaid tarnivad ka selle tööks vajalikke komponente. Nii esitas Moskva 2023. aasta detsembris elektroonikaseadmete tellimuse 1 miljoni euro väärtuses. Ajalehe allika sõnul peaks see tarne kohale jõudma tänavu – „loomulikult varjatult”.
Sanktsioonidest möödahiilimiseks saatis PGA varustuspakid – kaamerad, kaablid, elektroonika – Jerevani lähedal asuvasse vanasse Nõukogude baasi ja sealt transporditi need Moskvasse. Seal, Venemaa pealinna äärelinnas asuvale sõjaväelennuväljale paigaldati Prantsuse spetsialistide kaugjärelvalve all seadmed, räägib PGA endine tippjuht. Seda kinnitavad lasti külge kinnitatud jälgijad. Ettevõtte tehnikud Chateauroux’s (Prantsusmaa keskosa linn, kus PGA asub – Moscow Times) mõistavad, et nende kliendid ja seega ka lennukid, mida nad varustavad, asuvad Moskvas, mitte Jerevanis. PGA teostab rahalisi arveldusi Venemaa klientidega Dubai kaudu.
Eelmise, 2023. aasta suvel vahistati Prantsusmaal Ommicu ettevõtte juhid sõjatööstuses kasutatavate salatehnoloogiate Hiinale ja Venemaale ülekandmise eest. Uurijate hinnangul tarnis Ommic pärast Ukraina sõja puhkemist Venemaa riiklikule relvafirmale 11,8 miljoni euro väärtuses kahesuguse kasutusega pooljuhte. Keeruline skeem hõlmas nende saatmist läbi Hiina, samuti rajati marsruudid läbi Leedu, India ja Türgi.
13. Alates 1. juulist hakkavad Venemaa 523 koolis ja 30 kõrgkoolis föderaalse projekti „Kodumaiste mehitamata õhusõidukisüsteemide nõudluse stimuleerimin”” raames läbi viima droonide juhtimise kursusi, ütles peaministri esimene asetäitja Andrei Beloussov. „Projektis osalevad õppeasutused varustatakse koolitusdroonidega ja personaliga koolituse korraldamiseks,” selgitas ta UAV arenduskomisjoni koosolekul.
Õppeasutustel peavad olema vastavad treeningruumid, samuti peavad olema varustatud erialaklassid, väike- ja põhilennualad, remondijaamad ja 3D-printimise alad, märkis Belousov. Asepeaminister andis haridusministeeriumile ülesandeks jätkata koostööd Föderaalse Lennutranspordi Agentuuriga ettevalmistatud haridusprogrammide ja õpetajate sertifitseerimise küsimuses. Projektis osaleb 30 Venemaa üksust ning idee elluviimiseks ostavad võimud üle 17 tuhande õppedrooni.
Möödunud suvel teatas Beloussov, et mehitamata õhusõidukisüsteemide (UAS) tööstuse arendamise riiklik projekt hakkab täielikult tööle 1. jaanuaril 2024. Riikliku projekti rahastamise maht aastani 2030 pidi olema 898 miljardit rubla, selgitas Vedomosti. 28. juunil 2023 kinnitas valitsuskabinet mehitamata õhusõidukite arengustrateegia aastani 2030 ja tulevikuks kuni 2035. aastani. Dokumendi peamiseks eesmärgiks oli tsiviildroonide tootmise ja kasutamisega seotud uue majandusharu tekkimine Venemaal. Strateegia hõlmas viit põhivaldkonda, sealhulgas mehitamata õhusõidukite koolitust.
Aprillis sai Forbes teada, et mehitamata õhusõidukisüsteemide arendamise riiklik projekt saab algselt kavandatust vähem eelarvevahendeid. Valitsuse allika sõnul arutati riikliku BAS-projekti uusi parameetreid ministrite kabineti koosolekul, mis toimus pärast presidendi pöördumist föderaalassambleele. Sellest tulenevalt riikliku BAS projekti jaoks 2024.–2030. otsustas eraldada 713,7 miljardit rubla, mis on ligi 185 miljardit rubla vähem kui varem planeeritud. Summa sisaldab 559,5 miljardit rubla föderaaleelarvest, 41 miljardit rubla piirkondlikest eelarvetest ja 113,2 miljardit rubla eelarvevälistest allikatest.
Forbesi allikas ei tea, mis eesmärkidel BAS-i riiklikust projektist välja võetud vahendeid kasutatakse. See küsimus laheneb tema sõnul 2024. aasta juunis-oktoobris riiklike projektide lõpliku läbivaatamise ja aastate 2025–2027 eelarve kujundamise käigus.
14. putin kardab jätkuvalt COVID-19-ga nakatumist, kuigi koroonaviiruse piirangud kaotati riigis peaaegu kaks aastat tagasi. Kõik külalised, kes kutsuti 7. mail riigipea ametisseastumisele, peavad päev enne üritust läbima PCR-testid, ütles Föderatsiooninõukogu põhiseadusliku seadusandluse ja riigi ülesehitamise komitee esimees Andrei Klišas. „Meil on inauguratsioon 7. kuupäeval. Testimise kohta tuleb infot. Standardprotseduur. Üks kord. See toimub 6. kuupäeval,” ütles senaator (tsiteeris TASS).
Mõned kubernerid said sarnase korralduse koos kutsega inauguratsioonitseremooniale. Nende hulgas on Kaliningradi oblasti juht. „Anton Andrejevitš [Alikhanov] sai [PCR] testi, nagu tavaliselt, ühe päeva jooksul,” kinnitas tema pressisekretär Dmitri Lõskov. Astrahani ja Uljanovski oblasti administratsioonid teatasid samast asjast.
Varem kaebas riigiduuma koroonaviiruse testimise vajaduse üle enne putini ametisseastumist. Mõned saadikud ütlesid, et nad olid sunnitud testi sooritama 5. mail, õigeusu ülestõusmispühal, kuigi nad polnud isegi ametlikku kutset üritusele saanud.
Nagu Projekt märkis, veetis Putin valimistele eelneval aastal avalikkuses vaid 147 päeva ning ülejäänud aja eelistas ta riiki juhtida oma elukohast. Veelgi enam, eelmisel sügisel oli temaga kohtumiseks vaja läbida vähemalt viiepäevane karantiin. kreml on korduvalt ümber lükanud kuulujutte, nagu kasutaks putin avalikeks väljasõitudeks teisikuid, samas istub ta ise punkris, kartes oma ohutuse ja tervise pärast.
Venemaa juhtkond usub, et koroonaviirus on kulissidetaguse maailma relv. Näiteks ütles Julgeolekunõukogu sekretär, endine FSB juht Nikolai Patrušev, et COVID-19 loodi kunstlikult „Pentagoni laborites” farmaatsiaettevõtete ja „Clintoni, Rockefelleri, Sorose ja Bideni sihtasutuste toel”. Riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin tegi sarnase avalduse, nõudes, et USA hüvitaks kahjud kõigile pandeemiast mõjutatud riikidele.
15. Ühendkuningriigi kaitsetööstus läheb sõjarežiimile, ütles Briti peaminister Rishi Sunak pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga Varssavis. Tema sõnul suurendab London kaitsekulutusi 2030. aastaks 2,5 protsendini SKT-st. „See algab täna ja kasvab igal aastal,” selgitas Briti valitsuskabineti juht.
Järgmise kuue aasta jooksul investeerib Ühendkuningriigi valitsus riigikaitsesse täiendavalt 75 miljardit naela „laenamist või võlga suurendamata”, mis oleks rekordiline, ütles Sunak. Samas rõhutas ta, et riik ei ole „sõja lävel”, vaid sellised investeeringud on vajalikud, sest autoritaarsed riigid nagu Venemaa ja Hiina näitavad üksteisega aktiivset koostööd tehes „enese kehtestamist”, kirjutab BBC.
Suurbritannia eraldab praegu kaitsele umbes 2,3% SKT-st. Sunak oli varem teatanud plaanist suurendada sõjalisi kulutusi 2,5 protsendini SKT-st, märkides, et seda võiks teha siis, kui majandusolukord seda võimaldab. 2,5% SKT-st eraldamine kaitsevajadustele teeb Ühendkuningriigist kaitsekulutuste osakaalu poolest SKP struktuuris NATO liikmesriikide seas Poola, USA ja Kreeka järel neljanda riigi (hm, aga Eesti?).
Eelmise aasta septembris teatas eelarveplaanide eelnõusid üle vaadanud Bloomberg, et 2024. aastal suurendavad Venemaa võimud riigieelarve kulutusi kaitsele 3,9 protsendilt SKT-st 6 protsendile: absoluutarvudes tõusevad kaitsekulutused 6,4 triljonilt rublalt 8 triljonit rublani. Sõjaeelsel 2021. aastal ulatusid kaitsekulutused 3,6 triljoni rublani.
Veidi hiljem ütles riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Andrei Kartapolov, et 2024. aasta föderaaleelarve eelnõu näeb ette kaitsekulutuste märkimisväärset kasvu. Samas kinnitas ta tegelikult Bloombergi andmeid, nimetades 10,77 triljoni rubla suuruse summa, mille Venemaa võimud kavatsevad tänavu kaitsevajadustele kulutada. „Riigikaitse rubriigi kulude osakaal SKP suhtes on 2024. aastal 6,0%,” lisas Kartapolov.
23. aprillil teatas Rishi Sunak, et Ühendkuningriik annab Ukrainale 500 miljoni naela väärtuses relvi, mis oleks riigi ajaloo suurim sõjalise abi pakett. Briti valitsuse veebisaidil avaldatud teate kohaselt saab Kiiev selle osa raames 400 sõidukit, sealhulgas soomukid Husky, 1600 ründe- ja õhutõrjeraketti, sealhulgas Storm Shadow, 60 paati ja 4 miljonit padrunit. Sunak märkis, et Ukraina toetus on Euroopa julgeoleku jaoks elutähtis, sest kui Venemaa sõja võidab, ei peatu kreml Poola piiril.
16. Lühiuudised
Rohkem kui 16 miljonit venelast on seotud prostitutsiooniga, ütles Vene Föderatsiooni siseministeeriumi Moskva peadirektoraadi avaliku nõukogu liige Juri Šarkovitš. „Enam kui 16 miljonit Vene Föderatsiooni kodanikku on juba seotud intiimse äriga,” ütles ta turvalise Interneti foorumil, mille Sota avaldas. Tema sõnul on Venemaal vaja keelata prostitutsiooni ja pornograafia propaganda, kuna just intiimsfääri kaudu värvatakse inimesi terrorismi.
Venekeelse meedia uudisekünnise ületas uudis meitelt: Eesti võimud võivad sulgeda kirikud, mis keelduvad lahkumast Vene Õigeusu Kiriku alluvusest, ütles vabariigi siseminister Lauri Läänemets, vahendab ERR. 23. aprillil saabus ta Pühtitsa kloostrisse, et veenda selle juhtkonda katkestama sidemed Moskva patriarhaadiga.
Ukraina kaitsetööstus katsetab uusi kodumaal toodetud prožektoreid koos termokaamerate ja lasersihtimisega mobiilsetele õhutõrjegruppidele. Demonstratsioonitestid viidi läbi mitut tüüpi mehitamata õhusõidukitega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
