Sõja ülevaade: 790. päev – jätkuvalt optimistlik Ukraina suunal
Avaldatud: 23 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. aprill 2024:
muutusi vaid Donetski rindel (86 rünnakut kokku kogu rindel) ja kremli tuumarusikaga ähvardamised üha tugevamad… jätkuvalt siiski optimistlik Ukraina suunal, aga seljakarvad kipuvad vahel pisu liialt surisema…
1. 120 ja ikka Harkiv ja Odessa ning Kiiev nimekirja lisandus.
2. Päris murevaba siiski Venemaal pole.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool laiendas oluliselt rünnakute ala.
4. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
5. Bahmut: miks vene pool vaatamata kvaliteedile edasi ei saa, on hetkel väike küsimärk endalegi.
6. Donetsk: Avdiivkast kirdes siiski vene pool edeneb.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: seni konveier tulemuseta töötab.
9. lavrov ähvardas läänt taas tuumasõjaga.
10. Venemaa on paigutanud Soome piirile taktikalisi tuumarelvasüsteeme.
11. Venemaa üritas GPS-i segada tuhandetel lendudel Läänemere kohal.
12. vene võimud hakkasid valmistuma jälgima venelaste kõnesid Telegramis ja WhatsAppis.
13. Kui kiiresti jõuab USA sõjaline abi pärast Kongressi heakskiitu Ukrainasse?
14. Lühiuudised
Esimesed suurtükimürskude tarned Ukrainasse Tšehhi algatuse raames toimuvad mai lõpus või juuni alguses… alles… ning kahjuks seni pole läbi kemplused Euroopas kes ja kui palju Patriot süsteeme Ukrainale annab ning mille eest…
Eks tasapisi kasvab tunnetus, et miskit eskaleerumist võib mujale suundadesse siiski tulla ja võib-olla maailm suuremale sõjale lähemale seni veel väikeste sammudega läheneb, ööund see siiski veel ära ei võta, sestap ka soovitus, et ärge laske endi igapäeva toimetusi segada ja mõtlemine teemal: kuidas mina panustan meite riigi kaitsesse võiks siiski päeva ja öö üks osa olla…
1. Venemaa jätkab Harkivi tampimist. Kui päeval lasti raketiga Harkivi teletorni pihta, mille ülemine osa (u 1/3 kogu kõrgusest) alla kukkus, siis õhtul algas uus raketirünnak ja kindlasti sai pihta üks suurkanala. Njah, vene uudistes ikka, et tabati vaid sõjalisi sihtmärke… Selline Harkivi oblasti töötlemine kipub tekitama kasvavat kõhklust, et võib-olla ikka üle Venemaa piiri võib mingil ajal suuremat pealetungi oodata. Seni pole vähemalt avalike allikate põhjal piisava löögirusika koondumist sinna veel tuvastanud.
Öösel lasti 16-st sahedist alla 15. Odessas üht kortermaja tabati ja seetõttu on nüüd 14 korterit elamiskõlbmatud ja vist läks õnneks, et piirduti vaid haavatutega, kelle hulgas siiski lapsi oli.
Varahommikul kõlas plahvatusi Kiivi kandis, aga selle kohta veel täpsemat infot polnud.
Hull piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine kõige käepärasega jätkus.
2. Täna öises Belgorodis kostus rida plahvatusi ja vene pool andis teada, et kõik lendava ise alla lasi, aga see päris õige ei tundu…
Mariupolis toimus väga suur plahvatus ja öine põleng võis laiuselt olla sadu meetreid.
Eile öösel puhkes Venemaal kaks suurt tulekahju. Moskva lähedal Orehovo-Zujevos asuvas tööstusettevõttes puhkes tulekahju kokku 1200 m². Peterburi Moskva rajooni tanklas puhkes teine tulekahju.
Samuti puhkes Voronežis elektromehaanilises tehases Elmaš tulekahju, põles hooneid üle 3000 m² alal.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool laiendas oluliselt rünnakute ala. Kui Kupianski poole polnud ikka veel ühtki rünnakut (luure ja diversioon ikka), siis rinde keskmises lõigus alagas rünnakute jada Nadijast (Svatovest läänes) ja ulatus kuni Kreminna metsadeni välja. Linnulennult u 50 km laiusel alal toimus Ukraina ametlikel andmetel 19 rünnakut ja muutusi rindejoones selle tagajärjel tuvastada ei suutnud. Ka vene blogijad edust kuskil lõigul teada ei andnud.
4. Siversk: eile jäeti küll Bilohorivka suunal rünnakud tegemata (ju eelmiste päevade kaotuste hulk võttis pisu hoogu maha) ja jätktai nii otse Siverski suunal kui Spirne kandis rünnakuid. Seni pole siin rindel muutusi tuvastanud aga eks siin elukutselisi vene poolel ka vähem…
5. Bahmut: hull surumine jätkus Bahmutist läänes ja edelas ja miks nii dessantnikud (3 polku ja 1 brigaad) kui eriväelased koos tavavägedega edasi enam saanud pole, on isegi pisu meeldivat hämmastust tekitav. Võib-olla on Ukraina põhjusega vähendanud siinse suuna videode hulka ja infot, sest eduvõtmeid peab ka varjus hoidma. Mujal nii Klišiivka ja Andiivka juures ründavad vene tava motolaskurüksused ja siingi rindejoon muutusteta.
6. Donetsk: hull surumine jätkub ja käigus on päris suur hulk vene elukutselisi ehk siis juba mingi aeg surub vene pool kvaliteedile.
Ozeretines suutis vene pool oma edenemist jätkata ja ollakse hetkel end küla keskosas paika saadud ning lahingud jätkusid sealt edasi nii lääne kui põhja suunal. Vähemalt üks Ukraina blogi kanal teatas, et vene pool kasutas ära ebakõla sealse Ukraina üksuse väljavahetamisel, et üksus lahkus enne possade ja ülesannete üleandmist… karm küll, aga hetkel suurt olukorra paranemise lootust veel ei näe. Ka mitmed Ukraina blogijad kahtlevad, et siin veekogude joonel ning kirde suunal Avdiivkast veel vene edenemist kinni saadakse ja pakutakse, et võib-olla teine veekogude taha ehitatud kaitseliin (sinnani hetke rindejoonest 10 km) peab lõpuks vene poole edenemise kinni. Siis on ka juba lootust, et nii USA abi kui miskit Tšehhi algatusest kohale jõuab.
Pisu mõtlikuks teeb, et miks pole vene pool enam veekogude joonest Berdõtsi kuni Tonenkeni ning Pervomaiskest põhjas olevaid põlde enne seda veekogude liini edasi saanud. Kas on pisut lootust, et päris igas suunas kvaliteeti ei jagu…
Krasnohorivka linnas lahingud jätkusid ning siingi vene pool pole juba mitu päeva edasi saanud.
Marinkast lääne suunal olla u 100 m vene pool edasi saanud, aga täpsemat infot kahjuks veel polnud.
Miks pole seni Ukraina kinnitanud Novomõhailivka langemist, jääb endal teadmata, võib olla on seepärast, et külast põhja pool teisel pool paisjärve 300 m kaugusel asuv mitmete kvartalitega u 500×1000 m asustatud osa on veel faktiliselt Novomõhailivka osa, aga seegi jääb juba halli alasse.
Vene pool, andis teada miskist edenemisest Vuhledari suunal lõuna poolt, aga seda kuidagi tuvastada ei õnnestunud.
7. Lõunarinne: tuntav surve langus.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: paar rünnakut ikka ja rinne muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: rünnakukonveier töötas ja no ei õnnestu „paari mõtetut Ukraina võitlejat” Dnepri idakaldalt välja suruda. Njah, u 12 polku/brigaadi ei saa mõnest võitlejast jagu, lausa hämmastav sõjaline saavutus, millest isegi vene blogijad kirjutada ei taha.
9. USA ja tema NATO liitlaste tegevus Ukrainaga seoses võib üle kanduda otseseks relvakonfliktiks Venemaaga, ütles Venemaa välisminister sergei lavrov Moskva tuumarelva leviku tõkestamise konverentsil. „USA ja selle NATO satelliitidel on endiselt kinnisideeks Venemaale strateegiline lüüasaamine ja on valmis meie riiki tagasi hoidma kuni viimase ukrainlaseni. Samal ajal balansseerivad läänlased ohtlikult tuumariikide vahelise otsese sõjalise kokkupõrke lävel, millel on katastroofilised tagajärjed,” ütles ta.
lavrovi sõnul tekitab erilist muret asjaolu, et kolm lääne tuumariiki – USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa – on Ukraina peasponsorite hulgas. Ta rõhutas, et Venemaa näeb selles „tõsiseid strateegilisi riske, mis viivad tuumaohu taseme tõusuni”.
lavrovi sõnul püüab „USA juhitud kollektiivne Lääs saavutada ühepoolset sõjalist üleolekut, laiendades kolmandate riikide vastu suunatud liitude võrgustikku ja võttes vastu destabiliseerivaid sõjalis-tehnilisi programme”. Viimaste hulgas nimetas ta globaalse raketitõrjesüsteemi ehitamist, USA tuumapotentsiaali rajamist Euroopasse, samuti ettevalmistusi relvade kosmosesse paigutamiseks ning keskmise ja lühimaa maapealsete rakettide paigutamiseks erinevates maailma piirkondades.
Venemaa ärevust põhjustab USA, Suurbritannia ja Austraalia partnerluse AUKUS teke, mis võtab sõjalise bloki jooned ning NATO riikide sõjaliste kulutuste kasv, lisas lavrov.
Samas rõhutas ta, et Venemaa ei näe alust dialoogiks USA-ga relvastuskontrolli teemal, kuna Lääs peab tema vastu totaalset hübriidsõda. lavrov märkis ka, et strateegilise stabiilsuse teemat ei saa vaadata eraldi teistest Moskvat puudutavatest riikidevaheliste suhete aspektidest. Tema sõnul saab dialoog võimalikuks alles pärast seda, kui Ameerika võimud keelduvad avalikult vaenulikust Venemaa-vastasest kursist ja NATO agressiivse idasuunalise laienemise lakkamisest.
Eraldi osutas lavrov kasvavatele probleemidele tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT) rakendamisel, mida NATO kasutas väidetavalt poliitiliste probleemide lahendamiseks, sealhulgas surve või otsesed sekkumised seoses ebameeldivate probleemidega ja kontrolli suurendamine tuumaprogrammiga riikide üle, mis ei kuulu lääne blokki.
lavrov nimetas ka alusetuid ja absurdseid süüdistusi, et Venemaa kavatseb paigutada kosmosesse tuumarelvi ning väljendas valmisolekut pöörduda tagasi üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimise küsimuse juurde niipea, kui USA seda teeb.
larov pole esimene, kes kuulutas välja tuumasõja ohu. Ta ütles juba eelmise aasta augustis, et USA ja NATO võivad Ukraina toetuse tõttu sattuda sellise konflikti osalisteks. Enne seda hoiatas ta, et Venemaa käsitleb hävitajate F-16 üleandmist Ukraina relvajõududele kui tuumaohtu läänest.
Ukraina täiemahulise sissetungi esimestel päevadel andis putin korralduse panna Venemaa tuumaväed erilisele lahingukohustusele ning tund hiljem astus de facto välja viimasest USA-ga sõlmitud lepingust, mis piiras tuumalõhkepeade arvu.
putin kasutas kogu sõja vältel korduvalt tuumaväljapressimist, sealhulgas teatas veel nelja Ukraina piirkonna annekteerimisest. Viimati tõstatas ta selle teema uuesti selle aasta 29. veebruaril liiduassambleele saadetud läkituse ajal. Seejärel kordas ta, et Venemaa tuumarelvad on”täielikus valmisolekus ja ähvardas hävitada tsivilisatsiooni, kui Lääne väed saadetakse Ukrainasse.
10. vene armee on paigutanud taktikalised tuumarelvad piirile Soomega, mis liitus NATO-ga eelmise aasta aprillis ja loobus neutraalsest staatusest. Piiriäärsesse Karjalasse paigutati operatiiv-taktikasüsteemid Iskander-M, vahendab Izvestija kaitseministeeriumi allikatele viidates. Iskanderid, mis olid võimelised tulistama nii tiibrakette kui ka ballistilisi rakette, sealhulgas tuumalõhkepeaga rakette, moodustasid osa eraldi raketibrigaadist, millest omakorda sai osa vastloodud Leningradi sõjaväeringkonnast.
Leningradi sõjaväeringkonnas on ka 11. ja 14. armeekorpus, mis baseeruvad Kaliningradi ja Murmanski oblastis, teatasid Izvestija allikad.
Raketibrigaadi moodustamine on vastus Soome liitumisele NATO-ga, ütles Balti laevastiku ekskomandör admiral Vladimir Valujev: nüüd on Venemaa piir NATO riikidega suurenenud ligi 1300 km-le ja blokile kuulub suurim suurtükivägi Euroopas, mis koosnevad 1500 torust, sealhulgas 700 haubitsast, 700 suurekaliibrist miinipildujast ja 100 raketisüsteemist.
Möödunud aasta lõpus sõlmis Soome kaitsekoostöö lepingu Ameerika Ühendriikidega. Ameerika vägede käsutusse läks 15 rajatist ja tsooni, kus nad saavad hoida sõjavarustust ja laskemoona. Nende hulgas on neli lennubaasi, sõjaväesadam ja raudtee riigi põhjaosas. Venemaa piirini viivate liinide äärde hakkavad paiknema sõjatehnika laod.
Juba 2010. aastate alguse sõjareformi käigus kaotatud Leningradi sõjaväeringkonna taasloomise fakt viitab sellele, et kreml valmistub pikemas perspektiivis ulatuslikuks sõjaks NATO-ga, kirjutasid USA Sõjauuringuteinstituudi eksperdid (ISW) veebruaris.
Kuni viimase ajani kontrollisid kogu Vene Föderatsiooni läänepiiri Lääne ringkonna üksused ja see hägustas vene vägede strateegilise fookuse, märgib ISW. putini 26. veebruari määrusega jagati Lääne sõjaväeringkond kaheks ringkonnaks: edaspidi kontrollib Ukraina ja Poola piiri Moskva ning NATO kirdepiiri Leningrad.
See aitab armeel üheaegselt kontrollida lahingutegevust Ukrainas ja hõivata strateegilisi positsioone Põhja-Atlandi alliansi riikide suhtes, usub ISW. Instituudi eksperdid meenutavad ka, et kreml põhjendas Leningradi sõjaväeringkonna loomise otsust uute liikmete – Soome ja Rootsi – NATOga liitumisega.
11. vene sõjaväe kurikuulus märtsikuine katse segada Briti kaitseministrit vedanud lennuki GPS-signaali on vaid üks 46 000 juhtumist, mil lennukid kogesid Läänemere piirkonnas navigatsioonihäireid. Eksperdid seletavad raadiohäirete tekitamist paljudel juhtudel vene sõjaväe tegevusega.
Alates 2023. aasta augustist kuni 2024. aasta märtsi lõpuni kasvas GPS-signaali segamise või võltsimise juhtumite arv vähem kui 50-lt nädalas enam kui 350-le nädalas, arvutas väljaanne Sun ekspertide abiga, kasutades saidi GPSJAM.org andmeid. Eelkõige teatasid Ühendkuningriiki ja sealt lendavate Ryanairi lendude meeskonnad satelliitnavigatsioonisüsteemi riketest 2309 korral, Wizz Air 1368 korral, British Airways 82 korral jne.
Kuigi ei saa öelda, et kõik intsidendid on tahtlikud, märkis GPSJAM: „Piirkonnad, kus märkimisväärne protsent õhusõidukitest teatab halvast navigatsioonisüsteemi täpsusest, langevad tavaliselt kokku piirkondadega, kus on teada või kahtlustatakse segamist.” Navigeerimise täpsuse halvenemist võib seletada signaali kadumisega Ameerika globaalses positsioneerimissüsteemis GPS või Euroopa Galileos või valesignaali kasutamisega, mis näitab lennukile, et see väidetavalt asub teises kohas kui tegelikult. Lennutööstuse allikas ütles Sunile: „Venelased saadavad võltsinfot. See on väga ohtlik.”
Briti Kuningliku Kaitseuuringute Instituudi sõjalise eksperdi Jack Watlingi sõnul on Venemaa sõjaväel pikk ajalugu GPS-i segamise kui vaenuliku tegevusena, mis on suunatud üle NATO piiride”.
„Võtke suur väeosa – ja üks neist asub Kaliningradi oblastis – ja näete GPS-signaali vastuvõtmises häireid. Neil on see varustus alati peal, sest see on määrus,” ütles Watling.
Kui lennukid kaotavad GPS-signaali, kasutavad nad muid navigatsioonisüsteeme.
RAF Dassault 900LX Falcon, millel oli Briti kaitseminister Grant Shapps ja rühm ajakirjanikke, kaotas märtsis Poolast naastes ja Kaliningradi lähedal lennates signaali. Umbes poole tunni jooksul puudus side satelliitidega ning piloodid pidid kasutama alternatiivseid navigatsioonisüsteeme.
Kuigi Ühendkuningriigi valitsuse sõnul ei olnud lennuk ohus, nimetas Guardiani allikas kaitseministeeriumist signaalide segamise aktsioone, milles kahtlustati vene sõjaväge, „kohutavalt vastutustundetuks”.
12. Roskomnadzor kavatseb Telegramis, WhatsAppis ja Viberis kasutusele võtta Pettusevastase süsteemi, et telefonipettuste vastu võitlemise ettekäändel oleks võimalik kõnesid kuulata, teatas Kommersant. Reguleerija plaanib seda teha 2029. aastaks, nagu selgub riikliku projekti „Andmemajandus” osaks oleva föderaalprojekti „Infoturve” esialgsest versioonist.
Kuidas seda rakendatakse, seda ei teata. Arendajate sõnul on kogu Telegrami ja WhatsAppi edastatav andmemaht, sealhulgas tekstisõnumid ja kõned, kaitstud otsast lõpuni krüpteerimisega. See tähendab, et neile on võimatu ligi pääseda.
Ka eksperdid ja turuosalised kinnitavad, et seni tundub algatust raske ellu viia. Näiteks märkis MegaFon, et operaatorid salvestavad fakti, et abonent kasutab konkreetset messengerit, kuid ei näe ei suhtlejate telefoninumbreid ega seansside intensiivsust ja pikkust, kuna selline „liiklus on krüptitud ja läheb andmeedastuskanalitesse”. Tele2 märkis omakorda, et „selliste kõnede puhul saab kasutada mitte ainult mobiilset internetti, vaid ka muid juurdepääsuviis”, mistõttu nende jälgimine on nii juriidiliselt kui tehniliselt väljaspool operaatorite kontrolli.
Innostage pettusevastaste lahenduste grupi juht Lev Afanasjev ütles, et praegu ei suuda operaatorid kiirsõnumite kaudu tehtavaid kõnesid piltide, videote ja sõnumite allalaadimisest selgelt eristada, kuid need tuvastavad parameetrid nagu andmeedastuse kestus ja edastatava teabe hulka saab kasutada. Küll aga pakkus ta, et selleks oleks vaja operaatorite volitusi laiendavat seadust.
Pettustevastane infosüsteem, mis on loodud häälkõnede ajal toimuva liikluse võltsimise vastu võitlemiseks, käivitati 2022. aasta lõpus. See blokeerib kõned võltsnumbritelt. Pettusevastase ühenduse loomisest keeldumise eest ähvardab operaatoreid trahv või litsentsi tühistamine. Digiarengu ministeerium väitis, et pärast selle käivitamist läksid ründajad üle kiirsõnumitoojatele. Petturite seas on populaarseim WhatsApp, mille kaudu tehakse kuni 80% sellistest kõnedest, ütles osakonnajuhataja Maksut Šadajev.
Roskomnadzori sõnul ei kontrolli 2029. aastaks Antifraud mitte ainult kõnesidet kiirsõnumite kaudu, vaid suudab blokeerida ka kõned numbritelt koodidega 8 800 ja 900. VimpelCom (Beeline’i kaubamärgi omanik) märkis varem, et petturid helistavad sageli Viberile sellistest numbritest. Numbrit 900 kasutav Sberbank teatas, et ei võta klientidega ühendust kiirsõnumite kaudu ning sellelt numbrilt tehtud telefonikõnesid „ei saa võltsida”.
Digiarengu ministeerium teatas, et andmemajanduse raames toimuv lõplik tegevuskava on veel kujunemisel ja esitatakse suvel. Roskomnadzor infopäringutele ei vastanud.
13. Relvade tarnimine võib alata juba sel nädalal: Pentagon väidab, et töötab välja logistikat, oodates, et parlament Kongress võtab vastu Ukrainale abi andmise seaduse. Mürsud, kaugmaaraketid ja õhutõrjeraketisüsteemid aitavad Ukrainal olukorda rindel oluliselt parandada, väidavad ametnikud ja sõjaeksperdid, kuid nendest ei piisa, et kaitsest ründamisele üle minna.
Esindajatekojas laupäeval heaks kiidetud seaduseelnõud lähevad teisipäeval senatisse. Kuigi alamkojas pani spiiker Mike Johnson hääletusele neli dokumenti, et suurendada nende vastuvõtmise tõenäosust, liidetakse need ülemkojas kaalumiseks üheks (Ukrainale eraldatakse 60,8 miljardit dollarit). See on üldjoontes kooskõlas eelnõuga, mille senat kiitis heaks veebruari keskel, seega tuleks see üsna kiiresti heaks kiita.
President Joe Biden ütles, et kirjutab seadusele alla kohe pärast seda. Vahepeal on presidendi administratsioon juba viimistlemas uue Ukraina abipaketi koostamist, et kuulutada see välja niipea, kui seadus jõustub, vahendab Reuters Valge Maja ametnikku.
USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Pat Ryder ütles eelmisel nädalal, et Pentagon suudab kiiresti hakata tarnima koguseid, arvame, et nad [ukrainlased] peavad olema edukad. Meil on hästi läbimõeldud tarnesüsteem, mis võimaldab materjalid väga kiiresti kohale toimetada. Seda saame alustada mõne päeva jooksul. Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova lisas, et kogu selle aja töötati välja vajalikku logistikat: „Pentagon ja meie kaitseministeerium ei lõpetanud igapäevast koostööd relvade leidmisel, nende tuvastamisel ja pakkide ettevalmistamisel.”
Mõned relvad, sealhulgas kaugmaa ATACMS-raketid, võidakse teele panna juba sel nädalal, ütles senati luurekomitee esimees Mark Warner CBS-ile.
USA-s või Euroopas asuvatest USA baasidest pärit relvad ja laskemoon jõudsid Ukrainasse mõne päeva jooksul pärast korralduse andmist, ütles Demokraatiate Kaitse Fondi sõjalise ja poliitilise võimu keskuse vanemdirektor Brad Bowman. Viimastel kuudel on Pentagon täiendanud oma varusid Euroopas, et pärast võimude abipaketi heakskiitmist need kiiresti Kiievile tarnida, märgib AP.
Nagu üks Ameerika ametnik agentuurile ütles, võivad Euroopa baasidest tarned 155-millimeetriste mürskude, suurtükiväesüsteemide ja õhutõrjesüsteemide laskemoonaga alata peaaegu kohe.
Arvestades aga varustuse transportimiseks ja paigutamiseks kuluvat aega, hakkavad uued varud rinde olukorda mõjutama alles mõne nädala pärast, väidavad Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud. Nende hinnangul plaanib vene armee abi saabumiseni piiratud akent ära kasutada ja olukord Ukraina relvajõudude jaoks võib veel mõnda aega halveneda. Kuid lõpuks võivad Ameerika tarned sundida Moskvat loobuma katsest läbi murda Ukraina kaitseliinist, usub ISW.
Kuna USA abi on neli kuud edasi lükatud, on „Ukraina kaotanud palju verd… kuid vähemalt suudab ta nüüd stabiliseerida rindejoone,” kirjutab Šotimaa ülikooli strateegiliste uuringute professor Phillips O’Brien. Toetuse taastamine võimaldab tema hinnangul Ukrainal naasta aktiivse kaitse kontseptsiooni juurutamise juurde – see tähendab mitte ainult positsioonide hoidmist, nagu viimastel kuudel, vaid ka vene vägedele märkimisväärset kahju tekitamist:
Seega annab see abi isegi siis, kui Donald Trump 2025. aasta jaanuaris võimule naaseb, Ukrainale (ja Euroopale) väärtusliku võimaluse muuta 2024. aasta mitte ainult oma positsiooni hoidmise aastaks, vaid valmistuda ka sõja võitmiseks.
Ukraina peab seda aastat kasutama oma armee ülesehitamiseks ja pikaks sõjaks valmistumiseks, nõustub Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa, Venemaa ja Euraasia programmi direktor Max Bergmann. USA seaduseelnõu vastuvõtmine peaks julgustama Euroopat oma abi suurendama, eriti Washingtoni poliitilise olukorra edasise ebakindluse valguses, lisab ta: „Euroopa peab valmistuma täitma tühimikku, kui USA uut toetuspaketti vastu ei võta.”
Oma edu jätkamiseks pärast 2024. aastat vajab Ukraina täiendavat abi, ütles Kiievi riikliku strateegiliste uuringute instituudi sõjalise ja sõjalis-majanduspoliitika osakonna peakonsultant Nikolai Beleskov.
14. Lühiudised
Ukraina sõjalised kulutused 2023. aastal kasvasid sõja tõttu 51 protsenti 64,8 miljardi dollarini ehk 34 protsenti SKT-st. See tõstis selle nominaalnäitajatel põhinevas maailma edetabelis 11. kohalt kaheksandaks, teatas Stockholmi Rahuuuringute Instituut (SIPRI) esmaspäeval avaldatud raportis.
21. Ramsteini kohtumine toimub veebis 26. aprillil.
Kreeka on valmis annetama Ukrainale ühe ja võib-olla teise Patrioti süsteemi, kuid ainult siis, kui USA annab Türgi ohu vastu turvagarantiid. Kreeka valitsusallikas ütleb, et selliseid garantiisid pakub USA, kuid üksikasju täpsustamata.
Ühendkuningriik saadab Ukrainale suure uue sõjalise abipaketi väärtuses 580 miljonit eurot. See sisaldab täiendavaid Storm Shadow rakette, 4 miljonit padrunit, üle 1600 ründe- ja õhutõrjeraketi, 160 patrullsõidukit Husky, 162 soomusmasinat, 78 maastikusõidukit ja 60 paati.
Kuigi Saksamaa valitsus lubas anda Ukrainale 2024. aastal Saksa kaitseettevõtte FFG kaudu 400 MRAP-i (sooomusmasin), on viivitusi USA-st Saksamaale eksporditavate litsentsipiirangute ja miinikaitsega seotud sertifitseerimisprobleemide tõttu. Nüüd 2024. aastal tarnitav arv on vähenenud 100-ni.
Ungari blokeerib EL-i 2 miljardi euro suuruse sõjalise abi eraldamise Ukrainale seni, kuni ta saab garantiid, et Ungari ettevõtteid ei lisata Ukraina musta nimekirja, ütles välis- ja välismajandusminister Peter Szijjártó.
Saksa ehitusmaterjalide tootja Knauf lõpetab „praeguste sündmuste taustal” täielikult Venemaal tegutsemise. Põhjuseid ei täpsustata, kuid ettevõte sattus hiljuti skandaali tarnetega okupeeritud Mariupolisse.
Poola põllumehed on blokeerinud suurima kontrollpunkti Ukraina piiril.
22. aprillil asus mereväe spiiker Dmitri Pletetšuk Lõuna kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni keskuse juhiks Gumenjuki asemel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
