Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. aprill 2024:

86 vene poole rünnakut ja õige pisu edenemist see vene poolele tõi ja ilma droonide ja rakettideta Ukrainas ööd ei möödu… olla Ukrainal miskit, mis ulatuvat 3000 km kaugusele.

1. 120 ja uus öine raketi- ja droonirünnak.

2. Belgorod.

3. Kupiansk-Kreminna: vaid pisu tegevust rinde lõunasektoris.

4. Siversk: Bilohorivka juures ikka üritasid.

5. Bahmut: hull surumine suuremaid muutusi eile rindejoones ei toonud, aga kasvas hall ala Ukraina kahjuks.

6. Donetsk: siingi tervel rindel tugev surve jätkus ja Avdiivkast põhjas pisu muutusi rindejoones oli.

7. Lõunarinne: Robotõne lõunaosa tervenisti hallis alas.

8. Herson: vene pool saab rünnakukonveierit järjest paremini tööle, aga seni see edu pole toonud.

9. Sanktsioonidest saab lihtsalt mööda.

10. „Sa ei saa kuhugi minna.” Venemaa ametnikel on välismaale reisimine keelatud.

11. Saksamaa ennustas, et sõda Venemaa ja NATO vahel on 5 aasta pärast võimalik.

12. Ukraina teatas Zelenskile mõrvakatset kavandanud vene agendi kinnipidamisest Poolas.

13. Argentiina taotleb NATO globaalse partneri staatust.

14. Lühiuudised

CIA direktor William Burns ütles 18. aprillil Kapitooliumi mäel USA seadusandjatele, et kui abi Ukrainale praegu heaks ei kiideta, võib Kiiev sõja enne aasta lõppu kaotada. Sellest teatab Politico. George W. Bushi presidendikeskuses toimunud üritusel esinedes kutsus Burns USA seadusandjaid üles võtma vastu lisaprogrammi, mis annaks Ukrainale miljardeid sõjalist toetust. „Selle tõukega, mida sõjaline abi annab nii praktilises kui ka psühholoogilises mõttes, on ukrainlased üsna võimelised vastu pidama 2024. aasta lõpuni ja saama üle putini üleolevast seisukohast, et aeg on tema poolel,” ütles ta.

Kui USA parlament kongress otsust heaks ei kiida, on Burnsi sõnul „pilt palju hullem”. „On väga reaalne oht, et ukrainlased võivad enne 2024. aasta lõppu lahinguväljal kaotada või vähemalt panna putini olukorda, kus ta saab sisuliselt dikteerida poliitilise kokkuleppe tingimusi,” hoiatas CIA juht.

1. Päeval jälle kaks raketti Ukrainas uitasid, mis alla lasti ehk siis seire öiseks rünnakuks jätkus.

Täna varahommikul kostsid Dnipros vaenlase rakettide väljalaskmise tõttu välja kuulutatud laiaulatusliku õhuhäire ajal plahvatused. venelaste rünnaku tagajärjel Dnipros tulekahju viiekorruselises majas, mis osaliselt hävis. Rusude all võib olla inimesi. Teada on kuus ohvrit.

Väljavõte varahommikusest õhuhäirete jadast Ukrainas:

„Shahedid” Poltaava oblastis, Krementšuki obkastis! „Shahedõ” Harkivi oblastist – Dnipropetrovski oblastisse, suund Pavlohradi!

„Rakett Mustast merest Odessasse” – ütleb teade kell 05:12.

„Shahedy” Harkivi oblastis ja Poltaava oblastis, suundub Dnipropetrovski oblastisse! Raketirünnak Dniprole jätkub!” – seisab teates kell 05:10.

„Raketid Dnipro kohal” – ütleb teade kell 05:03.

„Rakett Odessale!” ütleb teade kell 04:59.

„Rakett Tšerkassõst Poltaavasse, suundus Krementšuki poole! Rühm tiibrakette Poltaava oblastis, suundumas Mõrhorodi!” – seisab teates kell 04:58.

„Rühm tiibrakette Harkivi oblasti põhjaosas, suundumas Poltaava oblastisse! Rakett Dnipro peal!”, seisab teates kell 04:56.

Sarnane rünnak toimus ka vahetult enne kella 24.00-i, kus kasutati nii sahedi droone kui rakette.

Piiri ja rindelähedus ikka hullus sajus (120).

2. Ukraina löögid Venemaa sihtmärkidele ajutiselt okupeeritud Krimmis tõid agressorile kaasa „valusaid” kaotusi ning vene sõjalaevad liiguvad kaitseväe tegevuse tõttu Kaspia merele. Sellest teatas Zelenski pärast sõjaväelastega kohtumist.

Miskit plahvatuste seeria kostus täna öösel Belgorodi linnas.

3. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt ei ühtki rünnakut Kupianski suunal ja rinde lõunasektoris nende arv vähenes, muutusi rindejoones ei tuvastanud ja suurema vene poole pealetungi ootel.

4. Siversk: ikka seal Bilohorivka küla serval lahingud jätkusid, eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Bahmut: tugevat rünnakutelainet jagus nii Bahmutist põhjas, loodes, läänes kui edelas. Eile vist suurem vene poole tähelepanu oli oma uute eesmiste possade kindlustamise ja sinna täiendava tehnika ja isikkoosseisu kasvatamine, töödeldes samaaegselt järgmisi Ukraina possasid. Ka siin rindel kasutab lisaks kõigele muule liugpomme. Tänu sellisele tegevusele pisu kasvas Ukraina kahjuks hall ala ning annab uue võimaluse vene poolel edeneda. Kuna piisavalt Ukrainal moona pole, siis on ka keeruline uutest possadest vene poolt välja saada. Droonidega kahjuks kaudtuld asendada ei suudeta ja see poleks va füüsiliselt võimalik, drooni tabamus vaid mõnede meetrite ulatuses tavaliselt surmav on ja üks kaudtulelask mõjub kümneid kordi suuremale alale, lisaks on purustusjõud mürsul kordades kõrgem. Küll on hinnavahe, näiteks 155 mm suurtükimoon võib maksta mitmeid tuhandeid eurosid ja odavaimad droonid saab teele saata juba paarisaja euro eest. Kogu rindel olla droonide tabamused u mitmesaja kandis (nii tehnika kui isikkoosseis) ning kuluvat neid u 10 000 kuus.

Hetkel siiski rinne peab.

6. Donetsk: hull surumine nii Avdiivka ümber kui Kraskonohorivka-Marinka-Novomkhailivka juures jätkus.

Vene pool tungis Novokalõnovo külas edasi ja suutis u 500 m edeneda teist paralleelsest tänavat pidi. Kuna siingi kaudtulemoona vähe, siis on keeruline hoonestatud alalt vene eesmisi uusi possasid füüsiliselt ära hävitada. Küll pisu paranes Ukraina seis raudtee ümber ja Ozeretine küla serval jäi vene pool pidama vaid paaris küla serval asuvas hoones ning oluliselt kitsenes see eenduv vene ründeteravik raudteel.

Hetkel Avdiivkast läänes olev veekogude liin peab vastu.

Pärast viimastel nädalatel hoogustunud lahinguid Krasnohorivka äärelinnas on vene pool kindlustanud endale alad lõuna- ja idapiirkonnas ning korraldanud rünnakuid asula keskmesse. Jõudu järjest lisandub sinna ja ulatuvad need rünnakud kuni 500 m sügavusse eesmistest possadest linna südamesse. Hetkel siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud aga oht, et see juhtub on kõrge.

Novomõkhailivka: 1472. territoriaalvägede motolaskurpolk lükati täienduseks juurde rünnakute jätkamiseks. Kogu rindel näeb järjest enam T-90 tanke, mis annab aimu järjest professionaalsemate üksuste rünnakutele lisandumisest. Võib olla on see isegi hea, sest on võimalus, et teiste üksuste kulumine on liialt kõrge olnud ja kui selle surve Ukraina vastu peab, siis tuntav vene üksuste kvaliteedi langus jätkub.

7. Lõunarinne: Robotõne ikka kuumim koht.

Berdjanski suund: suht vaikne.

Tokmaki suund: hall ala siiski kasvas ja seda Ukraina kahjuks ning küla lõunaosas ei tohiks olla kummagi poole possasid. Seni jätkub tapatsooni vene üksuste sisenemine ja Verbove juures lainetab ehk aktiivsust näitab ka Ukraina.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: eile tegi vene pool ikka tõsiseid pingutusi sillapeade likvideerimsieks ja Ukraina andis teada lausa 11 vene poole rünnakust. Siiski rindejoones need muutusi ei toonud ja vene poole blogijate suu suht kinni oli.

9. Ameerika sanktsioonide karmistamine sunnib Venemaad kassi ja hiirt mängima. Naftatarned Indiasse, mida Washingtoni piirangud Venemaa varilaevastikule enim tabasid, on viimastel kuudel üle võtnud uued tundmatud ettevõtted, kirjutab Bloomberg Aasia piirkonna kauplejatele ja India naftatöötlemisettevõtete esindajatele viidates.

Näiteks vedasid nende sõnul jaanuaris-veebruaris suuri koguseid India era- ja avalikele rafineerimistehastele kolm senitundmatut firmat – Blackford, Black Pearl ja Vertex. On ebatõenäoline, et need kestavad kaua – tõenäoliselt mitu kuud, usuvad tööstuse osalejad.

Vedajad kasutavad ära uute ettevõtete registreerimise lihtsust sellistes linnades nagu Dubai ja Hongkong. Väiksemate ettevõtete teine eelis on see, et neid on lihtne asendada, kuna paljud kestavad vähem kui aasta, ütles Kpleri toornafta turu juhtiv analüütik Victor Katona.

See on regulaatoritele paras peavalu. USA on juba kehtestanud sanktsioonid mitmekümne tankeri ja mitmete suurte laevaomanike vastu. Nad lõpetasid nafta tarnimise, kuid see ei takistanud Venemaad suurendamast aprilli keskel eksporti viimase 11 kuu maksimumini. Tarnemahud ulatusid kuu teisel nädalal 3,95 miljoni barrelini päevas; ning viimase nelja nädala keskmine, mis tasandab volatiilsust, tõusis kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta juuni algusest, ulatudes 3,66 miljoni barrelini.

India rafineerimistehaste juhid ütlesid Bloombergile, et neid ujutatakse üle uute ettevõtete tarnijatena registreerimistaotlustega. Veelgi enam, dokumentide kontrollimine näitab, et need ettevõtted on tõelised ja heakskiidu korral hakkavad nad tegelikult naftat tarnima. Nagu kontrollist näha, on nende ettevõtete taga inimesed, kes varem tegelesid ekspordiga Venemaalt Indiasse.

„Kõik mängivad peitust, sest keegi ei taha sanktsioonide rikkumise eest vahele jääda,” ütleb laevanduskonsultatsioonifirma Drewry Maritime Advisors direktori asetäitja Jayendu Krishna. India vajab odavat naftat ja vahendajad pakuvad seda, märgib Krishna.

10. Venemaa võimud langetavad „raudset eesriiet” ametnike, saadikute ja valitsustöötajate ees, keelates välismaale reisimise isegi „sõbralikesse” riikidesse, vahendab Reuters, viidates üheksale olukorraga kursis olevale allikale. Nad ütlesid, et reisipiiranguid, mis kehtestati kulisside taga 2022. aastal ja seejärel tehti ametlikuks 2023. aasta lõpus, on viimasel ajal veelgi karmistatud. Algatus pärineb FSB-lt, kes väidab, et ametnikud võivad avaldada riigisaladust või olla vahistatud ja läänele välja antud, selgitavad allikad Reutersile. „Sa ei saa üldse kuhugi minna, isegi Valgevenesse või Usbekistani maipühadeks,” ütleb üks agentuuri allikaid. Tema sõnul on riigiteenistujatel piiri ületamiseks vaja eriluba, mida aga väljastatakse vaid erandjuhtudel.

Riigiduuma saadikutel on põhimõtteliselt keelatud Venemaalt lahkuda, ütles allikas parlamendi alamkoja aparaadist Reutersile. „Ma ei saa isegi Minskisse minna,” kurdab ta: formaalselt on loa saamise kord, kuid praktikas lükatakse kõik taotlused tagasi. Sarnane reegel on kehtestatud ka rahandusministeeriumis: lubatud on ainult tööreis. Õiguskaitseorganite – siseministeeriumi, FSB ja vene rahvuskaardi – töötajad saavad veeta oma puhkuse endise NSV Liidu vabariikides, aga ka Kuubal, Iraanis, Süürias ja KRDVs.

Isegi reisimine Hiinasse, mida kreml nimetab Venemaa „strateegiliseks partneriks” ja väidab, et riikidevaheline suhtlus on „enneolematult kõrge”, on küsimärgi all. Põhjuseks on vahistamisähvardus, vahendavad Reutersi allikad. Nende sõnul on presidendi administratsioonis piirangud veidi leebemad, samas kui mõnes riigiettevõttes on töötajate välispassid juba ära võetud. Ametnike reisikeeld kehtestati putini isiklikul korraldusel, ütlesid varem ajalehele Moscow Times allikad administratsiooni ja valitsuse endiste ja praeguste töötajate seast.

Nende sõnul kardavad luureteenistused ja kreml ametnike deserteerumist, kellele ei meeldi elu „piiratud kindluses” ja kes tahaksid Haagi kohtu vahistamismääruse saanud presidendist distantseeruda.

11. Venemaa on valmis NATO-t ründama viie kuni kaheksa aasta pärast, kui ta seda otsustab, ütles Saksa relvajõudude kindralinspektor kindralleitnant Carsten Breuer. „Meie analüüsi kohaselt on Venemaa selleks ajaks üles ehitanud jõud nii palju, et rünnak NATO territooriumile on võimalik,” ütles ta (tsiteerib Reuters). Samal ajal tegi Breuer reservatsiooni, et ta pole 100% kindel, et see juhtub.

Kindrali sõnul suudab Venemaa isegi Ukrainas käimasolevat sõda arvesse võttes NATO-ga otsese relvakonflikti korral oma arsenali täiendada. „Näeme, et Venemaa toodab palju sõjatehnikat ja relvi ning mitte kõike seda ei saadeta Ukraina rindele, seega peame 2029. aastal valmis olema,” rõhutas Breuer.

Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris viis Moskva ja Lääne suhetes sügava kriisini. kreml lükkab aga regulaarselt tagasi vihjeid, et Venemaa kaalub rünnakut NATO vastu. Märtsis nimetas putin selliseid avaldusi „täielikuks jaburaks”. Tema sõnul pole Venemaal „ei geopoliitilist, majanduslikku, poliitilist ega sõjalist” huvi alliansiga sõtta astuda.

32 NATO liikmesriigist on Vene Föderatsiooniga ühine piir kuuel Euroopa riigil: Norral, Soomel, Eestil, Lätil, Leedul ja Poolal. Samal ajal jätkab Venemaa domineerimist Ukrainas, mille armee taganeb pärast USA-st pärit tarnete lakkamist tekkinud relvade nappuse tõttu. Venemaa kontrollib praegu ligi viiendikku Ukraina territooriumist, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaar.

Ukraina relvajõududes on umbes 800 tuhat inimest, samal ajal kui putin andis detsembris korralduse suurendada vene vägede arvu 1,3 miljonini. Lisaks arvas Venemaa 2024. aasta eelarvesse Nõukogude ajast saadik rekordilised kaitsekulutused: need ulatuvad 109 miljardit dollarini (10,775 triljonit rubla) ehk 29,5% kõigist kuludest. Võrreldes 2023. aastaga suureneb armee ja relvatootmise rahastamine 70% ja kui võtta sõjaeelne 2021. aasta, siis kolmekordistub. Samal ajal eraldas Kiiev riigi kaitseks vaid 43,8 miljardit dollarit (1,6 triljonit grivnat).

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles veebruaris, et Ukraina lüüasaamine viib NATO sõjani Venemaaga, sest putin „ei lõpeta” püüdes „oma naabrite suveräänset territooriumi haarata”. Austin ütles, et baltlased on mures, et nemad võivad olla järgmised. Detsembri alguses tegi sarnase avalduse USA president Joe Biden.

Läänes on muret tekitanud kremli suutlikkus olukorraga kohaneda ja majandus kiiresti sõjapõrandale viia ning mõnes Euroopa riigis räägitakse juba sellest, et NATO-l on Venemaaga sõjaks valmistumiseks aega vaid paar aastat. Eelkõige tegid sarnaseid avaldusi Suurbritannia, Taani, Norra, Hollandi, Rootsi, Saksamaa, Poola, Tšehhi, Belgia ja Eesti armeeülemad ja kaitseministrid.

12. Poolas peeti kinni Venemaa eriteenistuste agent, kes aitas ette valmistada Ukraina presidendi Vladimir Zelenski mõrvakatset, teatab Ukraina julgeolekuteenistus. SBU teatel on kinnipeetav Poola kodanik, kes kavatses koguda ja edastada Venemaale teavet riigi lõunaosas asuva Rzeszow-Jasionka lennujaama turvasüsteemide kohta, mis võib aidata Moskval korraldada Zelenski võimaliku mõrvakatset tema võimaliku Poola külastamise ajal.

Kinnipeetava nime pole avaldatud. Teadaolevalt esitati talle süüdistus välisriigi luureteenistuse kasuks tehtava koostöö artikli alusel ja kohus võttis ta vahi alla. Kahtlustatav tuvastati Poola julgeolekujõudude ja SBU ühise töö tulemusena.

Eelmise aasta märtsis pidasid Poola võimud kinni välisriigi kodaniku, keda süüdistatakse Venemaa kasuks spioneerimises. Kinnipeetav kogus teavet Pommeri ja Kuyavia-Pommeri piirkondade kriitilise infrastruktuuri ning julgeoleku eest vastutavate talituste ja asutuste tegevuse kohta. Saadud andmed andis ta edasi vene luurele.

Vahetult enne seda ütles siseminister Mariusz Kaminski, et Poola julgeolekujõud likvideerisid Venemaa spioonivõrgustiku, mis valmistas ette sabotaažiakte Ukrainasse suunduvatel raudteeliinidel. Rühm viis läbi ka propagandategevust Varssavi ja Kiievi suhete destabiliseerimiseks.

2023. aasta suvel pidas Poola sisejulgeolekuamet (ABW) kinni veel ühe eelmainitud spioonivõrgustiku liikme, kes töötas vene luure heaks. Kahtlustatav teostas sõjaväerajatiste ja meresadamate valvet, mille eest sai ta Vene Föderatsioonilt rahalisi preemiaid. Poola prokuratuuri teatel on kinnipeetav Ukraina kodanik, kes elab Poolas alates 2019. aastast.

13. Argentiina on esitanud avalduse NATO-ga liitumiseks „globaalse partnerina”, ütles riigi kaitseministeeriumi juht Luis Petri sotsiaalmeedias. Ministri sõnul esitas ta vastavasisulise kirja ka NATO asekantslerile Mircea Joanale. „Jätkame tööd selle nimel, et taastada sidemed, mis võimaldavad meil moderniseerida ja koolitada oma vägesid vastavalt NATO standarditele,” lisas Petri pärast kohtumist Joane’iga. Varem teatas riigi president Javier Miley kavatsusest taotleda NATO-lt „globaalse partneri” staatust. See otsus on ajendatud soovist „kohandada” Argentiina relvajõud lääne „demokraatliku ja vaba maailmaga”, ütles riigipea. Argentiina võimud soovivad parandada ka riigi kaitsevõimet ja „saada osaks rahvusvahelisest julgeolekuküsimuste arutelust”.

Argentiina on nüüd Bill Clintoni ja Carlos Menemi valitsuste vahel sõlmitud kahepoolse lepingu alusel „USA liitlane, kes ei kuulu NATO-sse”. Kui aga riigist saab alliansi „globaalne partner”, tähendab see talle kõrgema staatuse andmist, kuna ta teeb koostööd kõigi sõjalise bloki osariikidega, mitte ainult USA-ga.

NATO hoiab praegu suhteid enam kui 40 bloki mittekuuluva riigiga, samuti rahvusvaheliste organisatsioonidega. Näiteks kahepoolses koostööprogrammis Partnerlus rahu nimel osaleb 18 riiki, sealhulgas Gruusia, Armeenia ja Ukraina. Alates 1991. aastast on programmis osalenud ka Venemaa, kuid nüüdseks on partnerlus peatatud. NATO globaalsetest partneritest on seni kõigist Ladina-Ameerika riikidest kaasatud vaid Colombia.

Pärast Venemaa vallandatud sõda Ukraina territooriumil teatasid Soome ja Rootsi soovist ühineda NATO-ga. Soome võeti alliansi 2023. aasta aprillis, Rootsi 2024. aasta märtsis. Pärast Soome ja Rootsi vastuvõtmist sõjalise blokiga sai Läänemeri, mida läbivad Venemaa Föderatsiooni jaoks olulised naftakaubateed ja kus asub Venemaa Balti laevastik, praktiliselt NATO sisemereks.

2023. aasta septembris toimus Armeenias õppus Eagle Partner 2023, millest võtsid osa NATO võtmeriigi Ameerika Ühendriikide sõjaväelased. Otsusest manöövreid korraldada Jerevanis teatati vahetult pärast Kremli ähvardusi, milles Armeeniat nimetati „lääne relvaks”, et suruda Venemaad Lõuna-Kaukaasiast välja.

Mullu novembris kinnitas Serbia president Aleksandar Vucic NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi visiidil riiki võimalust korraldada alliansiga ühiseid sõjalisi õppusi. Sama aasta suvel toimusid Serbias õppused Platinum Wolf, kus osalesid USA ja teiste NATO riikide sõjaväelased.

Gruusia võõrustas eelmisel suvel oma territooriumil NATO osalusel sõjalisi õppusi Agile Spirit 2023. Manöövritsoon hõlmas riigi ida- ja lääneosa. Agile Spirit 2023-st võttis osa 22 partnerriiki ja NATO liikmesriiki. Jordaania osales alliansi õppustel esimest korda.

16. Kantsler Olaf Scholz ütles, et Saksamaa saadab Ukrainasse teise Patrioti süsteemi, kirjutab Bloomberg. Veel kuus kompleksi peavad Kiievisse viima teised Euroopa riigid, mida Scholz ei nimetanud. „Neid peaks olema seitse,” selgitas poliitik.

Seades prioriteediks tehnoloogia ja investeerides sadu miljoneid dollareid pikamaa droonidesse, on Ukraina nüüdseks välja töötanud uued droonimudelid, mille lennuulatus on 3000 kilomeetrit ja mis suudavad jõuda isegi Siberisse, teatas oma loos Economist.

Esimeste F-16 hävitajate väljaõppinud Ukraina pilootidega tarnimine Ukrainasse toimub enne suve, ütles Belgia peaminister Alexander de Croo.

„Esimest korda toodab Ukraina juba sel kuul 10 ühikut Bohdana 155-mm iseliikuvat haubitsat. Mais ja pärast seda on seda veelgi rohkem,” märkis Zelenski.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised