Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 18. aprill 2024:

võimalik, et üks punane joon ületati (miskit olulist Venemaal ära lasti) ning kahjuks mõni vene poole edenemine 87 rünnaku järel lisaks tuli…

1. Kogu Ukraina on kremlile sõjaline sihtmärk (120).

2. Venemaal läks õite palavaks…

3. Kupiansk-Kreminna: lisandus uus rünnakusuund.

4. Siversk: vene pool pisu edasi sai Bilohorivka juures.

5. Bahmut: muutusteta, kuigi surumine käib tugevalt.

6. Donetsk: Avdiivkast loodes vene poole edenemine jätkus.

7. Lõunarinne: järjest vene poole surve tõuseb ja mõned murelikud kõlakad.

8. Herson: muutusteta.

9. putin kiitis heaks hübriidsõja plaani läänega.

10. VTB juht kutsus üles „tapma SWIFTi” pärast pankade massilist keeldumist Venemaale maksete tegemisest.

11. Ukrainast naasnud vene soldatid panid toime üle saja mõrva.

12. Prantsusmaa konfiskeeris putini eksabikaasa villa.

13. Rindele värvatud vene vangide keskmine eluiga lühenes kahe kuuni.

Ukrainale antava abi hääletus USA Kongressis toimub laupäeval, 20. aprillil ning kahjuks jätkuvad Euroopas kemplused, kes ja kui palju õhutõrjevahendeid peaks Ukrainale andma…

1. Kolmapäeva, 17. aprilli hommikul tabas Venemaa Tšernihivit kolm korda rakettidega: raketirünnaku tagajärjel ohvrite arv ulatub üle 60, hukkus 17 inimest. Nagu ikka, tabati kortermaju. Njah, vene pool andis teada, et tabasid sõjaväelaste kogunemis/paiknemiskohti…

Täna öösel ja hommikul ründasid vene okupatsiooniväed ründedroonidega Ukrainat, plahvatused toimusid Hmelnõtski ja Ivano-Frankivski oblastis. Kuna viimased plahvatused toimusid enne kella seitset, siis infot loo kirjutamise ajaks rohkem polnud.

Piiri ja rinde lähedus ikka väga eluohtlik.

2. Venemaal Voronežis ründasid Ukraina luure peadirektoraadi droonid väeosa nr 75044 territooriumil asuvat 866. kütusehoidlat. Kohalike elanike sõnul oli Voronežis kohaliku aja järgi kella 21 paiku kuulda plahvatusi kütusehoidla territooriumil. Seejärel hakkasid Venemaa Telegrami kanalitesse ilmuma fotod ja videod tulekahjust Voroneži sõjaväeosa nr 75004 territooriumil, kus asub kütuseladu. Kohalikud või föderaalvõimud ei ole droonitabamuse kohta ametlikke teateid saanud. Samal ajal, nagu märkis Voroneži piirkonna kuberner, droon „avastati” ja „peeti kinni”.

Ukraina ründas Mordvamaal asuva 590. raadiotehnilist üksust sõjaväeosas 84680, teatasid allikad riigi kaitseministeeriumi luure peadirektoraadist (GUR) Ukrainska Pravdale. Droonide rünnaku alla sattus Kovõlkinos asuv radar 29B6 „Container”, mis suudab tuvastada sihtmärke kuni 3 tuhande km kaugusel ja enam kui 100 km kõrgusel. See on osa kosmoserünnakute luure- ja hoiatussüsteemist (SPRN).

Venemaa kaitseministeerium teatas eile hommikul drooni hävitamisest Mordva kohal. Vabariigi kuberner Artem Zdunov täpsustas, et droon ründas taas teatud objekti. Droonid lendasid esimest korda Mordvasse 11. aprillil. Nagu Astra kirjutas, oli siis sihiks sama sõjaväeosa 84680. Kannatada sai hoone, kus varem asus komandopunkt. Rünnaku video postitati kohalikele avalikele lehtedele. Ühes neist on kuulda plahvatust ja näha on suitsusammas. Kaugus Ukraina piirist hävimispaigani on umbes 680 km.

Rünnates Venemaa varajase hoiatamise süsteemi, võis Ukraina ületada ühe Moskva „punase joone”, kirjutab Newsweek. Kui radar sai tõepoolest kahjustada, võib see vastata ühele tuumarelva kasutamise võimalust määravale tingimusele, mis sisaldub presidendi dekreedis. Me räägime „vaenlase mõjust Vene Föderatsiooni kriitilistele riigi- või sõjalistele objektidele, mille rivist väljaviimine toob kaasa tuumajõudude reageerimistegevuse katkemise”.

Lisaks võib varajase hoiatamise süsteemide kahjustamine teoreetiliselt takistada „usaldusväärse teabe saamist ballistiliste rakettide väljalaskmise kohta”, samuti „vaenlase tuumarelva või muud tüüpi massihävitusrelvade kasutamist Vene Föderatsiooni ja (või) selle liitlaste territooriumil”.

2019. aastal väitis kaitseministeerium, et tänu Mordva radarile suudetakse jälgida lennukite õhkutõusmist Läänemerel, Mustal ja Vahemerel, samuti tiib- ja hüperhelikiirusega rakettide starte Venemaa sihtmärkide pihta. Radarijaama peadisainer Mihhail Petrov teatas, et sellel pole maailmas analooge ja see on võimeline avastama lennukeid 3 tuhande km kaugusel.

Droonid ründasid Tatarstanis asuvat Kaasani Gorbunovi lennukitehast, mis toodab ja remondib sõjalennukeid, sealhulgas strateegilisi pommitajaid Tu-22M ja Tu-160M. Operatsiooni viis läbi Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat, ütlesid luureteenistuste allikad RBC-Ukraine’ile. Nende sõnul sai tehas löögi 17. aprillil kella 10 paiku. Umbes samal ajal teatas kohalik sotsiaalmeedia Telegrami kanal „Kaasan maksimaalsel kiirusel”, et ettevõttes on sisse lülitatud sireen ja töötajaid evakueeritakse. Sarnased meetmed võeti kasutusele Kaasani helikopteritehases.

Business Online’i allikad ütlesid, et KAZi ja KVZ töötajad saadeti pommivarjendisse, kus nad veetsid umbes tunni ja naasid seejärel tööle. Lisaks peatati õhuhäire tõttu ajutiselt töö ja evakueeriti töötajad Alabuga erimajandustsoonis. Sama juhtus ka Taneco ja Siburi naftatöötlemistehastes, kirjutas „Ettevaatust, uudised”.

Samal ajal suleti ajutiselt lennukite vastuvõtuks ja väljumiseks Kaasani, Nižnekamski ja Nižni Novgorodi lennujaamad. Föderaalne lennutranspordi agentuur teatas, et piirangud kehtestati ohutuse tagamiseks. Telegrami kanali 112 andmetel oli põhjuseks droonirünnak. Kell 11.20 teatas kaitseministeerium drooni hävimisest Tatarstani kohal. Keskpäevaks olid piirangud lennujaamades tühistatud.

Gorbunovi lennukitehase pressiteenistus kinnitas Tatar-informile, et võtsid seoses ohuga kasutusele vajalikud meetmed personali ohutuse tagamiseks, kuid kahjudest ei teatanud. Nad märkisid, et pärast olukorra normaliseerumist naasid kõik töötajad oma tööülesannete juurde ja tehas jätkas tööd tavapäraselt.

Esimest korda pärast sõja algust lendasid Ukraina droonid Tatarstani ja ründasid 2. aprillil tööstusettevõtteid. Jelabugas sai löögi Iraani Shahedi droonide tootmiskoht ja Nižnekamskis Tatnefti naftatöötlemistehas. Vigastada sai vähemalt 14 inimest.

Tatarstan asub Ukraina piirist 1200 km kaugusel. Varem teatasid nad Kiievis droonide loomisest, mille lennuulatus on üle 1000 km.

Eile hommikul Venemaal Samara linnas Krõaži lennuväljal hävitati helikopter Mi-8, edastab GUR.

Vene miliblogija Rybar väidab, et Ukraina tabas eile hommikul Krimmis Džankoi õhubaasi 12 ATACMS-tüüpi raketiga, pihta oli saanud nii kolm S-400 kui kaks S-300 õhutõrjesüsteemi, mitmed lennuvahendid, hooned jne. Peaks vist olema veelgi lihtsam uusi sihtmärke Krimmis tabada…

Väidetavalt tegutses eile päeval Krimmis Jevpatorija lähedal õhutõrje. Teatatakse rakettide väljalaskmisest. Kertši sild suleti õhurünnaku ajaks.

Belgorodi linnas toimus täna öösel tugevam plahvatus droonirünnaku käigus, mis täpsemalt, polnud veel hommikuks teada.

3. Kupiansk-Kreminna: vene pool alustas tugevate rünnakutega Svatovest edelas rinde keskmises osas sillapeas teisel pool Zerebetsi jõge Novo Serhiivka küla suunas. Hetkel rohkem infot pole.

Ternõ suunal tugev vene poole surve pole juba pikemat aega muutusi rindejoones toonud.

4. Siversk: Bilohorivkast kagus asuvas tööstusalas on vene pool lõpuks saanud kanna maha ala külapoolses servas (u 500 m küla äärmistest hoonetest).

5. Bahmut: eile vene poole tugevad ponnistused vilja ei kandnud. Rünnati kogu rindel läänesuunal ja kokku neid Ukraina üle 20-ne loendas.

6. Donetsk: kahjuks vene poole edenemine Avdiivkast loodes ja põhjas jätkus. Esmalt suudeti Novokalõnove külla (Avdiivkast põhjas) sisse saada ja piki üht tänavat (eramajad ikka kahel pool) üle kilomeetri edeneda.

Avdiivkast loodes raudtee lähistel laiendab vene pool oma rünnakukoridori ning kuna mujal vene pool edasi ei saa, siis vist siia järjest ressurssi juurde suunatakse suurema läbimurde tegemiseks. Kahjuks on endal teadmata, kui palju siin sektoris Ukrainal kaudtulemoona jagub, aga tundub, et mitte piisavalt. Pisu annab aimu sellest ka droonide tegevus, sest üksikuid vene soldateid jahitakse nende väikeste droonidega, kui odavam oleks lasta sihtmärk ära näiteks miinipilduja või kahuri lasuga.

Mujal vaatamata hullule surumisele rindejoone muutusi ei tuvastanud.

7. Lõunarinne: murelikke kõlakaid.

Berdjanski suund: hetkel vaid kõlakad, et tõusnud surve vene poolelt siin rindel võis tuua rindejoones muutusi.

Tokmaki suund: vene pool andis teada ühest väiksemast Ukraina vasturünnakust Verbove juures ning ikka jätkus sisenemine Robotõne tapa-alasse ning kanda seal vene soldat seni maha saanud pole. Jagub kurtmist, et Ukraina on tuntavalt üle siin oma EW vahenditega ning tegevat paremat koostööd erinevate relvaliikide vahel (droon-kaudtuli).

Melitopoli suund: muutusteta.

8. Herson: vene blogija andis teada, et olla pisu kasvanud Ukraina sõdurite arv Dnepri idakaldal Krõnkis. Seni siiski pole vene poole blogijad suutnud selgitada oma lugejatele, miks seda väikest koosseisu pole suudetud likvideerida…

9. Vene propaganda USA-s ja Euroopas, vene välisministeeriumi agressiivne poliitika, flirtimine globaalse lõunaga, et tekitada lääne suhtes vaenulikku suhtumist ja sundida seda toetama Venemaad tema soovis maailmakord enda jaoks ümber kujundada ja sõbralikud autoritaarsed režiimid – kõik need on osa Venemaa kõrgeima juhtkonna poolt heaks kiidetud plaanist.

„Kõik läänesuunalised tegevused peavad olema allutatud ülesandele luua tingimused, et kollektiivne Lääs loobuks oma venevastasest kursist ja astuks kooselu mudelisse, mis tagab Venemaa ja tema liitlaste julgeoleku,” seisab Venemaa välisministeeriumi dokumendis ametlikuks kasutamiseks, sõnastades „prioriteetsed töövaldkonnad … Venemaa Föderatsiooni uue välispoliitika kontseptsiooni heakskiitmise valguses”.

putin kinnitas kontseptsiooni dekreediga 31. märtsil 2023. Selles öeldakse: „Venemaa välispoliitika on rahumeelne, avatud, etteaimatav, järjekindel, pragmaatiline, mis põhineb rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamisel ning soovil teha võrdset rahvusvahelist koostööd. ühiste eesmärkide lahendamiseks ja ühiste huvide edendamiseks.” Kuid 11. aprillil võeti välisministeeriumi juhtkonna koosolekul vastu otsus, mis jagab ministeeriumi keskaparaadile, välisasutustele ja allorganisatsioonidele hoopis teistsuguseid korraldusi.

Tegelikult kirjeldab üks Euroopa luureteenistustest Washington Postile (WaPo) edastatud dokumendi hübriidsõja suundi, mida Venemaa peab lääneriikide vastu:

Oluline on luua mehhanism nende (ebasõbralike riikide) välis- ja sisepoliitika haavatavate punktide väljaselgitamiseks, pidades silmas praktiliste sammude väljatöötamist Venemaa vastaste nõrgestamiseks. Ebasõbralike riikide laiaulatuslik ohjeldamine tuleb läbi viia ründavate teabekampaaniate ja muude osakondadevahelises formaadis kokkulepitud meetmetega, mis hõlmavad sõjalis-poliitilist, kaubandus-majanduslikku, infopsühholoogilist, väärtuste ja muid valdkondi.

putini ja tema režiimi vallandatud sõda Ukraina vastu käsitletakse resolutsioonis osana ülemaailmsest hübriidsõjast, mis peaks viima maailma loomiseni, mis ei põhine USA hegemoonial. „Sõjalise erioperatsiooni tulemus määrab suuresti tulevase maailmakorra piirjooned,” öeldakse dokumendis.

Diplomaate nähakse selles sõjas vene armee teise osana. Ülemaailmsel erioperatsioonil edu saavutamiseks tuleb nende probleemide lahendamiseks ümber suunata „Välisministeeriumi personal, rahalised ja organisatsioonilised ressursid”.

Ministeeriumi juhtkonna antud juhiste hulgas oli „töötada välja dokumendi eelnõu koodnimetusega „Multipolaarse maailmakorra kontseptsioon”, mis visandaks Venemaa nägemuse rahvusvahelise koostöö tuleviku arhitektuurist erinevates valdkondades, et tugevdada Venemaa intellektuaalset juhtpositsiooni ühendav ja konstruktiivne tegevuskava maailmaareenil. Diplomaadid demonstreerivad intellektuaalset juhtimist, püüdes seada „absoluutseks prioriteediks, et süvendada suhtlemist riikidega, kes toetavad „Ukraina erioperatsiooni” või tunnevad sellele kaasa”, tugevdada Aasia, Lähis-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide suveräänsust, et ületada oma neo-koloniaalsõltuvus läänest, rajada finants- ja majandusmehhanismide võrgustik ilma lääne osaluseta ja nii edasi.

Dokumendis räägitakse ka vajadusest hinnata „lisaväärtust”, mida Venemaa saab rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest ning antakse juhised koostada ettepanekud „vormingu muutmise, nende töös osalemise ja rahastamise peatamise või lõpetamise võimaluse kohta, lähtudes sellest, millist lisandväärtust saab Venemaa. selliste struktuuride kasulikkust meie riigi rahvuslikele huvidele”. Hiljutiste sündmuste põhjal otsustades peeti KRDV tuuma- ja raketiprogrammide ning vastavate sanktsioonide täitmist jälgiva ÜRO ekspertide rühma tööd kasutuks ja võib-olla Venemaa „rahvuslikke huve” kahjustavaks.

2024. aasta märtsis blokeeris Venemaa, kes on praegu Kim Jong-uni režiimiga sõber ja ostab sellelt mürske ja rakette, 15-aastase komisjoni töö pikendamise. Venemaa esindaja ÜRO-s Vassili Nebenzja ütles, et Moskva vastab Washingtoni ja tema liitlaste „üha jultumatele süüdistustele” väidetava Põhja-Korea tuumaohu kohta nii: „Selline ohtlik sündmuste pööre piirkonnas õõnestab Vene Föderatsiooni põhihuve riikliku julgeoleku valdkonnas. Komisjoni töö mängib üha enam lääne lähenemiste kätte”.

Vene juhtiv akadeemik, kellel on tihedad sidemed kõrgete Vene diplomaatidega kinnitas WaPo-le: otsus ÜRO ekspertide rühma kohta on „selge signaal”, et salajases resolutsioonis sisalduvaid juhiseid juba täidetakse.  Välisministeeriumi valitsemisalas olevale Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudile (MGIMO) tehti ülesandeks „tagada, et uuendatud välispoliitika kontseptsiooni võetaks haridus- ja teadustegevuses järjepidevalt arvesse”.

10. Rahvusvaheline maksesüsteem SWIFT, millest on välja lülitatud peaaegu kõik Venemaa suured riigipangad, tuleks „tappa”, ütles VTB (Venemaa suuruselt teine pank) tegevjuht Andrei Kostin kolmapäeval. Tema sõnul peab Venemaa finantssektoris suveräänsuse saavutamiseks üle minema digitaalsetele maksetele. “„Selles suunas liiguvad ka meie vastased. SWIFT teatas, et hakkavad peagi ka digimakseid läbi viima enda kaudu. Kuid me peame oma arvutustes SWIFT-i tapma, sellest täielikult eemalduma ja kaasama sellesse ka oma sõbrad,” sõnas Kostin.

Alates 2022. aasta veebruarist USA sanktsioone blokeerinud Venemaa varade poolest teise riigipanga VTB juht kurtis eelmisel nädalal, et välispangad blokeerivad massiliselt makseid Vene Föderatsioonile. Kostin ütles, et selgitusteta keeldumised on sagenenud, peamiselt „sõbralike jurisdiktsioonide” krediidiasutustelt.

„Kui aasta tagasi seisime silmitsi ülesandega jätta SDN-i osalejad tehinguteedelt välja (need, kes langesid kõige karmimate sanktsioonide alla) ja mitte kasutada SWIFT-i, siis nüüd on keskseks probleemiks saamas geograafia ise. Kohe, kui kaup siit või sealt läheb (Venemaalt või Venemaale), süttib stopp-tuli,” rääkis VTB juht.

Sõja esimesel aastal sai VTB RAS-i andmetel oma ajaloo rekordilise kahjumi summas 757 miljardit rubla. Pank teenis eelmisel aastal kasumit (432,2 miljardit rubla), mis kattis aga vaid veidi üle poole tekkinud kahjudest.

11. 2023. aastal mõisteti Venemaal mõrvas süüdi 116 sõjaväelast, millest sai ajalooline rekord, vahendab Mediazona viidates ülemkohtu andmetele. Aasta varem anti selle artikli (kriminaalkoodeksi 105) alusel kohtu alla 13 sõjaväelast. Üldiselt ei ületanud nende arv aastatel 2017–2022 21.

98 ajateenijat ja lepingulist sõjaväelast mõisteti mõrvas raskendavate asjaoludeta, veel 18 sõjaväelast mõisteti süüdi raskema kvalifikatsiooni alusel, nähes ette karistuseks kuni eluaegse vangistuse. Jutt käib konkreetselt tahtlikust mõrvast – riigikohus ei võta statistikasse relvade ja sõjatehnika hooletu ümberkäimise juhtumeid, mis viisid inimese surmani. Lisaks on 2,5 korda kasvanud sõjaväelaste põhjustatud raskete kehavigastuste juhtumite arv (kriminaalkoodeksi artikkel 111). 2023. aastal mõistsid kohtud selliseid karistusi 133, aasta varem 50.

Meedia hinnangul panevad enamiku kuritegude toime endised vangid, kes on värvatud sõjaks Ukrainaga. Näiteks mullu augustis Karjalas pussitas rindelt naasnud Igor Sofonov koos kaaslasega surnuks kuus inimest. Nagu selgus, tuli ta sõtta kolooniast. Sofonov postitas oma sotsiaalvõrgustikesse foto kaitseministeeriumiga seotud üksuse Storm Z logoga.

Venemaa kaitseministeeriumi esindajad hakkasid 2023. aasta kevadel kolooniates ringi sõitma, et otsida neid, kes on valmis presidendilt armuandmise eest rindele minema. Enne seda tegeles sellise tegevusega Wagneri PMC, mille palgasõdureid ei peetud Vene armee karjäärisõjaväelasteks. Mõned rühmituse endised võitlejad sõlmisid aga lepingud ka kaitseministeeriumiga pärast selle asutaja Jevgeni Prigožini surma.

Sõja üle elanud süüdimõistetud kantakse jätkuvalt kuriteoteadetesse. Tänavu veebruaris juhtus jakuudi külas Kutanas topeltmõrv: rindelt naasnud Viktor Savvinov murdis eramajja ja lõi raudkangiga joomakaaslase pea lõhki ja tappis seejärel kirvega 64-aastase Valentina Fedorova (konkursi „Venemaa parim õpetaja” võitja). Ohvri tütar ütles, et kinnipeetav mõisteti varasemalt kolm korda süüdi ja 2023. aastal „läks ta teenima”.

12. Prantsuse võimud konfiskeerisid Biarritzi lähedal asuva villa Suzanne (alias Rêverie), mille omanik on ettevõtja Arthur Otšeretnõi, kes on putini eksabikaasa Ljudmilla abikaasa, kirjutab Challenges. Biskaia lahe kaldal Angletis asub 450 m² suurune art deco stiilis villa koos 0,5 hektari suuruse pargi, basseini ja golfiväljakuga. Selle eeldatav maksumus on 5,4 miljonit eurot. Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse jäeti kinnistu maha.

Väljaande andmeil arestiti villa eelmise, 2023. aasta 6. detsembril. See juhtus pärast korruptsioonivastase valitsusvälise organisatsiooni Transparency Internationali kaebust, mis nõudis selle ostmiseks raha päritolu kontrollimist. Uurimise viis läbi organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse Pariisi prokuratuur. Asutuse ametnikud otsisid häärberi läbi.

Ljudmilla Putina uue abikaasa nimele registreeritud prantslaste villast rääkis esimesena organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni uurimiskeskus (OCCRP). Ta sai teada, et ost leidis aset pärast lahutust presidendist 2013. aastal. Hiljem kirjutas Current Time, kuidas oma perekonnanime Otšeretnajaks muutnud Ljudmilla isiklikult koos oma noorima tütre Katerinaga, keda ümbritsesid mitmed valvurid, tuli maja vaatama. Villa Suzanna kõrval asub villa Altamira, mis on registreeritud Katerina Tihhonova endisele abikaasale Kirill Šamalovile.

2022. aastal avaldas Aleksei Navalnõi meeskond uurimise putini endise naise elu ja luksuskinnisvara kohta. Seal oli kirjas, et Ljudmilla ja tema uus abikaasa Arthur Otšeretnõi saavad Moskva linnavalitsuselt, Gazprombankilt ja teistelt ettevõtetelt miljoneid rublasid ning omavad kortereid ja villasid Prantsusmaal, Šveitsis ja Hispaanias.

Varem teatati, et sõja ajal teenis putini eksnaine tänu mikrokrediidiorganisatsioonile CarMoney miljard rubla: äri sai hoogu riigi halveneva majandusolukorra taustal, mille tulemuseks oli „palgapäevalaenude buum”.

13. Venemaa kaitseministeeriumi värvatud vangid surevad keskmiselt kaheksa nädala jooksul pärast sõtta Ukrainaga saatmist. Varem, 2022. aasta juunist 2023. aasta jaanuarini, kui Wagneri PMC värbas kolooniatesse „vabatahtlikke”, oli nende eluiga kolm kuud, selgitas BBC Russian Service. Ajakirjanikud jõudsid sellisele järeldusele pärast 9327 Ukrainas surnud vangi järelehüüde uurimist. Neist 1910 inimest võitles kaitseministeeriumi Storm üksustes ja 7417 Wagneri ERK-s. Selle asutaja Jevgeni Prigožini juhitud palgasõdurite rühma eksisteerimise ajal võisid rindele sattunud vangid ellu jääda keskmiselt kuu aega kauem.

Väljaanne toob selle tendentsi tõenäolise põhjusena välja vähese väljaõppe kaitseministeeriumis. Seega ei olnud Wagnerisse värvatud vangide hulgas neid, kes surid kahe esimese nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist, mis oli määratud väljaõppeks. Ja Storm üksustes oli selliseid juhtumeid.

Teine põhjus on värvatute kehv varustus. Vangide ütluste kohaselt andis kaitseministeerium nad pärast värbamist isehakanud „LPR” ja „DPR” võimude alluvusse ning nad keeldusid sageli isegi elementaarseid asju väljastamast. Süüdimõistetud ei saanud kätte ei kaevikute kaevamiseks vajalikke sapöörivahendeid ega esmaabikomplekte ning relvad võisid olla rikkis.

„Paljudel sõduritel olid lahinguks sobimatud kuulipildujad ja kui tuli käsk, et nad peavad need välja vahetama, ütlesid nad, et see on võimatu: kuulipilduja oli juba inimesele määratud,” ütles Z-blogija Vladimir Grubnik, kes aitas Storm üksusi.

Wagneri PMC oli kõigi oma sõdurite varustamisel palju vastutustundlikum. „Eratöövõtja ei saa liigsetest kahjudest kasu – see teeb haiget taskule, nii et Wagnerid on varustatud hea suletud side, kaasaegsete droonide, soomuskaitseseadmete ja muuga,” ütles nüüdseks surnud vene armee seersant Andrei Morozov.

Kuid nii Wagner kui ka kaitseministeerium kasutasid vange nn liharünnakutes – frontaalrünnakutes positsioonidele, ilma soomusmasinate ja muud tüüpi vägede toetuseta, mistõttu kandsid sellised üksused suuri kaotusi. Lisaks harjutasid PMC-d hukkamisi distsipliini rikkumise, taganemise või ülesande täitmisest keeldumise eest. See tõi vangide seas kaasa täiendavaid ohvreid.

Alates 2023. aasta kevadest tegeleb kolooniate saadetistega rindele eranditult kaitseministeerium. Kuni selle aasta augustini tingimused ei muutunud: vangidele anti presidendilt armu ja nad naasid pärast pooleaastast rindel oldud aega koju. Selle skeemi järgi läks rindele ligi 50 tuhat venelast, ütles Prigožin. Sama arvu kinnitasid ka ajakirjanike arvutused. Selle tulemusena pöördusid kümned raskete vägivallakuritegude eest süüdi mõistetud inimesed tagasi oma endisesse elukohta.

Nüüd viiakse vangid pärast kuueks kuuks lepingu sõlmimist „vabatahtlikena” rindele, kuid armu andmise asemel antakse neile „tingimisi vabastamine”. Selle tulemusena võitlevad kolooniatesse värvatud samadel tingimustel kui tavalised lepingulised või mobiliseeritud sõdurid, kes ei tohi putini mobilisatsioonimääruse tõttu enne sõja lõppu koju naasta. Kõiki nende lepinguid uuendatakse automaatselt pärast aegumist.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised