Sõja ülevaade: 779. päev – Ukraina armees suur isikkoosseisu puudus
Avaldatud: 12 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. aprill 2024:
78 vene poole rünnakut kaks väiksemat muutust tõid, Ukraina armee personalipuudusest rääkis nende ühendvägede ülem.
1. Ikka neid öiseid rünnakuid jagub.
2. Miks Krimmis juba mitmel päeval õhuhäire uudiseid tuleb, aga mida ja kus siiski mitte… vastata ei oska.
3. Kupiansk-Kreminna: hm, ei ühtki rünnakut.
4. Siversk: pisu torkimist ja ettevalmistust uueks surveks.
5. Bahmut: hull rünnakute laine ühtki rindejoone muutuste eile ei toonud.
6. Donetsk: hallis alas veekogude liinist idas vaid sammhaaval.
7. Lõunarinne: Robotõne ümber läheb järjest pingelisemaks.
8. Herson: no ei saa jätkuv tugev surve Ukriana sillapeadest jagu.
9. Venemaa suurim veinitootja on natsionaliseeritud.
10. VTB juht kurtis pankade massiliste keeldumiste üle Venemaalt makseid vastu võtta.
11. Euroopa Parlament keeldus heaks kiitmast EL-i nõukogu rahastamist enne, kui Ukrainale antakse Patrioti õhutõrjesüsteemid.
12. Türgi uus sinisilmne rahuleping.
13. Navalnõi vanglas kirjutatud raamat ilmub USA-s.
14. Venemaa eiras enam kui 2,5 tuhat Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust.
15. Suregu või terve maailm, peaasi et endal soe särk seljas on…
16. Lühiuudised
Ukraina relvajõududel on personalipuudus, Venemaa okupatsiooniarmee on rindel ligi 10 korda suurem. Seda ütles Ukraina relvajõudude ühendvägede ülem Juri Sodol enne mobilisatsiooniseaduse hääletamist Ülemraadas. „Vaenlane on meist 7-10 korda üle, meil on kaadripuudus. Mõnes salgas on jäänud kaks, mõnes kolm-neli inimest, kusjuures määrustiku taktikaliste standardite järgi oleks pidanud olema 8-10: „Sellele meeskonnale peab olema tagatud kaitse 100 meetri ulatuses ees. Kui neid on kaks, saavad nad kaitsta 20 meetrit ees,” ütles ta.
Sodoli sõnul on nad sunnitud ühele või teisele rindelõigule paigutama ühe brigaadi asemel kolm. Need kaks „lisa” brigaadi võiksid omakorda asuda tagalatsoonis, kus isikkoosseis saaks puhata, end varustada, relvi vastu võtta, läbida tavakoolituse selle brigaadi väljavahetamiseks või löögijõu moodustamiseks. „Tavalise isikkoosseisu korral saaksid need kaks lisabrigaadi puhata ja valmistuda või olla osa löögijõududest edasiseks pealetungiks. Kuid selle asemel hoiavad brigaadid rinnet,” märkis ta.
1. Harkivi oblasti võimud otsustasid sunniviisiliselt evakueerida lastega pered 47 „rindeasulast”, ütles piirkonna sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Sinegubov. Tema sõnul see otsus ei kehti Harkivi kohta, see puudutab ainult „Vene Föderatsiooni piiri lähedal asuvaid Harkivi, Bogodukhovi ja Izjumi rajooni asulaid”. Sinegubov lisas, et territooriumidel, kust on plaanis evakueerida, elab 182 last. Kohalikud võimud on juba kokku leppinud evakuatsiooniteed ja broneerinud kohad, kuhu inimesi ajutiselt majutatakse.
Ööl vastu 11. aprilli ründasid vene sõjaväelased viit Ukraina piirkonda: tule alla sattusid energiarajatised Kiievi, Harkivi, Zaporižja, Odessa ja Lvivi oblastis. Kõige keerulisem olukord on praegu Harkivi oblastis, kus elektrita on jäänud üle 200 tuhande inimese.
Kiievi oblastis sattus rünnaku alla Trõpilska soojuselektrijaam, mis on pealinna regiooni võimsaim elektrijaam. Rajatis varustab energiaga Kiievi, Tšerkassõ ja Žõtomõri oblasteid. Rahvasaadiku Igor Moseitšuki sõnul ähvardab selle soojuselektrijaama hävimine elektrikatkestusega.
Ukraina relvajõudude teatel tulistas Venemaa ööl vastu 11. aprilli Ukrainasse kokku 42 raketti ja 40 ründedrooni. Õhutõrje jõududel õnnestus hävitada 57 õhusihtmärki.
Rünnakut kommenteeris president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnul võtsid Venemaa sõjaväelased sihikule kriitilise tähtsusega infrastruktuuri. Riigipea kutsus liitlasi üles andma Ukrainale võimalikult kiiresti täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
Ööl vastu 12. aprilli ründasid vene sissetungijad Ukrainat 17 Shahed-tüüpi kamikaze drooniga – Ukraina kaitsjad hävitasid neist 16. Kukkunud prahi tagajärjel tekkis Krivõi Rihis tulekahju, mis on lokaliseeritud. Sellest teatasid õhuväe ülem Nikolai Oleštšuk ja Lõuna kaitsevägi.
Kahjuks puudus hommikuks veel info, mis sellest ringi uitavast X-59 sai.
110 Ukraina asulat pommisajus.
2. Juba paaril päeval järjest on Krimmis töös õhuhäire, põhjust ei tea, aga kõlakad räägivad raketiohust. Suurem kurtmine Belgorodi oblastist, siiski ühestki surma saanust infot polnud…
3. Kupiansk-Kreminna: ei ühtki vene poole rünnakut, ootab suuremat pealetungi algust.
4. Siversk: siingi pisu üksteist karjääri serval Bilohorivka küla serval torgiti ning vene pool otsib otse Siverski suunal Ukraina kaitses nõrkusi ning sihtmärke.
5. Bahmut: siin siiski hull surumine Tšassiv Jari lähistel jätkus ja eks pisu jätkuvalt imestama paneb, et selline maasiline õhust tampimine ja suure koguse soomuse rünnakud eile edu jälle ei toonud. Pisu tuli vene poole blogijatelt infot, et olla Ukraina muutunud aktiivsemaks Klisiivka-Andriivka kandis.
6. Donetsk: hallis alas veekogude liinist idas vene pool sammhaaval edeneb, eks väike lootus on, et surnute ja soomusevrakkide vahel rünnakute jätkamine mingil hetkel viib moraalitaseme sinna, et keegi hakkab automaati ümber pöörama…
Rinde lõunaosas ikka üle paarikümne rünnaku, aga ühtki vene poole edenemist ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: Robotõne pärast lahingud käivad.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Robotõn e juures kaotas Ukraina veel paar possat ja hall ala külas suureneb. Seni õnneks nn tapatsoon küla keskel töötab.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: juba üle nädala kestev tugevam vene poole rünnakute laine pole muutusi rindejoones toonud ning vene poole blogijad andsid teada, et olla tõusnud Ukraina poolelt idakalda töötlus.
9. Venemaa natsionaliseeris riigi suurima veinitootja Kuban-Vino, kirjutab RBC ühtse riikliku juriidiliste isikute registri andmetele viidates. Riigi omandisse läksid ka suurim viinamarjakasvatusettevõte Južnaja põllumajandusettevõte, veinitootja Toiduainetööstuse keskus – Ariant ning seakasvatusele spetsialiseerunud põllumajandusettevõte Ariant. Ettevõtete omanikud vahetusid 10. aprillil, samas kui kõigi nelja juriidilise isiku tippjuhtkond jäi samaks. Varem kuulusid kõik börsiettevõtted Ariant kontsernile ning peaprokuratuur nõudis varade riigi omandisse andmist. Tšeljabinski kohtu otsus varade võõrandamise kohta tehti 5. aprillil.
Kuban-Vino on Venemaa suurim veinitootja ja viinamarjaistanduste omanik. Eelmisel aastal tootis ettevõte 95,5 miljonit pudelit veini ja veel 38,9 miljonit pudelit erinevaid alkohoolseid jooke TsPI-Ariant. Holdingu kaubamärkide hulka kuuluvad Chateau Taman, Aristov, Võsoki Bereg jt.
Peaprokuratuur nõudis Tšeljabinski elektrometallurgiatehase JSC (CHEMK) endiste omanike Juri Antipovi ja Aleksandr Aristovi 105 miljardi rubla „ebaseadusliku rikastumisega” saadud varade konfiskeerimist. Antipov ja Aristov saavutasid kontrolli ChEMK üle 1990ndatel aastatel ning asutasid sel ajal Ariant grupi, kuhu kuulusid toiduainetööstuse ettevõtted, sealhulgas Kuban-Vino. 2020. aastal jagasid nad äri: esimene sai metallurgiatehased, teine veini- ja toiduainetööstuse varad.
Peaprokuratuur nõudis 13. veebruaril Tšeljabinski elektrometallurgiatehase kolme tehase, mille toodangut kasutab riigi sõjatööstuskompleks, üleandmist riigi omandisse. Prokuratuur tõi natsionaliseerimise aluseks ettevõtete ebaseadusliku erastamise 1990ndatel aastatel, samuti toodete tarnimise USA-sse.
Tänavu märtsi lõpus nõudis peaprokuratuur Venemaa suurima pastatootja Makfu natsionaliseerimist. Osakond leiab, et Makfa ja kümmekond muud ettevõtet, sealhulgas Smak ja Tšeljabinskoblgaz, tuleks natsionaliseerida, kuna nende kasusaajad Mihhail Jurevitš ja Vadim Belousov tegelesid ettevõtlusega, töötades samal ajal valitsusasutustes.
Peaprokuratuur pidas 19. veebruaril Ivanovo rasketööpinkide tehase (IZTS) eraomanike kätte andmist ebaseaduslikuks ja nõudis selle tagastamist riigile. Järelevalveasutuse hinnangul otsustasid kaitsetehase aktsiad omal ajal võõrandada selleks mittevolitatud isikud ja organisatsioonid ning riigi valitsuselt sellistel juhtudel nõutavat luba ei saadud.
putin osales tänavu märtsi lõpus peaprokuratuuri juhatuse koosolekul. Riigipea ütles üritusel, et väidetavalt ei kavatse Venemaa suuri ettevõtteid massiliselt riigi omandisse võtta. Tema sõnul on prokuröride töö suurte varade natsionaliseerimisel õigustatud juhtudel, kui need on soetatud „mööda minnes, seadusi rikkudes ja pealegi kasutatakse riigi kahjuks”. „Me ei räägi ega saa rääkida mingist majanduse deprivatiseerimisest või natsionaliseerimisest,” rõhutas putin.
Kohtutes saavutasid prokurörid enam kui 1 triljoni rubla väärtuses strateegiliste ettevõtete varade taastamise, teatas peaprokurör Igor Krasnov putinile. Ta lisas, et jutt on kümnetest ettevõtetest, kelle tooted on „kriitilise tähtsusega riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja majanduse arenguks”. „Nad lahkusid Vene Föderatsiooni varast ebaseaduslikult, sealhulgas korruptsiooniga. Pealegi kasutati osa nende vahenditest isegi Ukraina-poolse terroritegevuse rahastamiseks,” ütles Krasnov, märkides, et annab prokuratuurile ülesandeks hoolikalt tegeleda ettevõtete ebaseadusliku võõrandamisega, et vara välismaale viia.
Novaja Gazeta Europe ja „Transparency International – Venemaa” arvutuste kohaselt natsionaliseerivad Venemaa ametivõimud enamasti sõjatööstuskompleksi ja masinaehituse, toiduaine- ja kalatööstuse ettevõtted, samuti sadamaid ja kinnisvara. Varade erakätest arestimise formaalsete põhjustena kasutatakse süüdistusi vara ebaseaduslikus omamises ja korruptsioonivastaste seaduste rikkumises. On ka juhtumeid, kus prokurörid palusid tehingud või ettevõtte loomine kehtetuks tunnistada, põhjendades seda Vene Föderatsiooni õiguste rikkumisega. Samas ei ole osa selliseid väiteid avaldatud või on salastatud, mistõttu ei ole võimalik tutvuda põhjendava osaga.
10. Venemaa finantssüsteem ei suuda ületada raskusi arveldustega väliskaubanduses, mis süvenesid järsult pärast USA presidendi Joe Bideni detsembrikuu dekreeti, mis lubas Venemaa abistamise eest välismaiste finantsorganisatsioonide suhtes kehtestada teisesed sanktsioonid.
Alates 2023. aasta lõpust on „sõbralike” riikide pangad hakanud sagedamini keelduma maksete tegemisest Venemaa ettevõtetele, ütles Venemaa suuruselt teise riigipanga VTB president Andrey Kostin: „Pärast teiseste sanktsioonide režiimi karmistamist eelmise aasta lõpus väljamaksete tegemisest keeldumiste arv vastavuskontrollist põhjusi selgitamata. See kehtib peamiselt sõbralikes jurisdiktsioonides asuvate pankade kohta.”
„Kui aasta tagasi seisime silmitsi ülesandega jätta SDN-i osalejad tehinguteedelt välja (need, kes langesid kõige karmimate sanktsioonide alla – TMT) ja mitte kasutada SWIFT-i, siis nüüd on keskseks probleemiks saamas geograafia ise. Niipea kui kaup sealt või sinna läheb (Venemaalt või Venemaale – TMT), süttib stopp-tuli, olenemata konkreetse panga või jurisdiktsiooni lojaalsusest ja tehingus Venemaa osaleja sanktsiooni staatusest,” kurtis Kostin.
Probleemid ei puuduta arveldusi mitte ainult „mürgistes” dollarites, eurodes ja teiste lääneriikide valuutades, vaid ka „sõbralikes” valuutades. Pärast Bideni määrust piirasid Türgi, Hiina, AÜE ja teiste riikide pangad järsult tehinguid Venemaaga. See raskendab eksporditulu riiki tagastamist ja raha ülekandmist impordiks, mis nüüd kõik toimub ettemaksu alusel. Näiteks Hiina pangad (ja sellest riigist on saanud Venemaa peamine kaubanduspartner) saavad makset töödelda kuu aega või isegi kauem, nõudes üha rohkem uut teavet. Isegi Hiina pank, mis loodi spetsiaalselt sanktsioonide alla kuuluva Iraaniga kauplemiseks ja USA sanktsioonide all, keeldus koostööst Venemaa klientidega.
„Maksetingimused karmistuvad, tasud kasvavad. Nõutava dokumentatsiooni maht on suurenenud eelkõige kriitiliste tootegruppide puhul – elektroonika, arvutid, ülitäpsed masinad ja seadmed,” loetleb VTB juht.
Hiinaga kauplemiseks tegi Kostin ettepaneku kasutada arvelduspangana VTB kohalikku filiaali, mis „töötab täiesti suletud ahelas ja suudab kahepoolse kaubanduse teenindamiseks võtta jüaanides peamise arvelduspanga funktsiooni”. Konto avada soovivate inimeste vooluga ta aga toime ei tule: järjekord venib kuudesse, mõnikord kuni kuue kuuni, vahendas Reuters.
Probleemi muude võimalike lahenduste hulgas nimetas Kostin maksete infrastruktuuri arendamist kolmandates riikides, siduspankade ja erinevate agentuuriskeemide kasutamist, mille raames saab tasuda, sh krüptovaluutadega. Tema sõnul kasutavad „suureksportijad reeglina usaldusväärsete kauplejate võrgustikku, samas kui kõik teised, sealhulgas suurimad pangad, pöörduvad sõltumatute vahendusettevõtete teenuste poole”. Lähitulevikus jääb see kanal kõige populaarsemaks, on riigipankur kindel.
11. Euroopa Parlament keeldus EL-i nõukogu eelarvet kinnitamast seni, kuni Kiievisse viidi üle täiendavad Patrioti õhutõrjesüsteemid. „Parlament keeldub rahastamast Euroopa Nõukogu eelarvet enne, kui Euroopa Ülemkogu otsustab toetada Ukrainat täiendavate Patrioti süsteemidega,” kirjutas Euroopa Parlamendi liige ja Belgia endine peaminister Guy Verhovstadt oma lehel sotsiaalvõrgustikus X. Oma kõnes meenutas ta Venemaa massilist rünnakut kriitilise infrastruktuuri objektidele Ukrainas. Tema sõnul on Euroopas 100 sarnast süsteemi, samas kui Ukraina küsib vaid seitset Patrioti kompleksi.
Varem ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, et Ukraina püüdis „hea ja vaikse diplomaatia abil” hankida läänest kasutamata õhutõrjesüsteeme Patriot, kuid see ei õnnestunud, mistõttu kavatseb Kiiev minna üle „kõvadele meetoditele”. Tema sõnul on Kiiev avastanud üle 100 Patrioti patarei, mida liitlased võiksid Ukrainasse saata. Mõnes naaberriigis on sadamat või lennuvälja valvamas rohkem kui üks rajatis, märkis Kuleba. Ta tunnistas, et tal on raske mõista, miks mõned riigid seisavad vastu vähemalt ühe oma õhutõrjesüsteemi üleandmisele Ukrainale.
Märtsi lõpus nõudis Kuleba, et lääs annaks Kiievile „neetud Patriotid”, et nad lubaksid „kaitsta mitte ainult meie inimeste elusid, vaid ka meie majandust hävingu eest”. Seejärel rõhutas ta, et ainult selle mudeli süsteemid „suudavad ballistilisi rakette tõrjuda”.
Ukraina ministrit toetas Euroopa Liidu diplomaatia juht Josep Borrell. „On mõeldamatu, et me ei suuda neid (õhutõrjesüsteeme – TMT) pakkuda, arvestades, et Lääne armeedel on umbes 100 Patrioti õhutõrjesüsteemi. Ja ometi ei saa me pakkuda seitset, mida nad meeleheitlikult küsivad,” märkis Borrell. Enne seda ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et riik vajab riigi kaitsmiseks 25 Patrioti kompleksi või sarnast süsteemi. Ta märkis ka õhutõrje laskemoona puudust. Samal ajal ütlesid informeeritud allikad väljaandele Economist, et Vene väed hävitasid mitu Patrioti rajatist, sealhulgas riigi suuruselt teist linna Harkivit kaitsvad rajatised.
12. Türgi on esitanud Venemaale ja Ukrainale uue rahulepingu projekti, mis näeb ette konflikti külmutamise praegusel rindel. Sellest kirjutab Novaja Gazeta Europe, viidates dokumendiga tuttavale allikale. Plaan sisaldab ka kohustuslikku riigi välispoliitika referendumite korraldamist Ukrainas 2040. aastal, samuti rahvusvahelise kontrolli all olevate referendumite korraldamist kõigil Ukraina aladel, mis jäävad sõja külmutamise ajal Venemaa okupatsiooni alla.
Dokumendi kohaselt peab Ukraina andma tagatised oma blokivälise staatuse kohta aastani 2040 ning Venemaa peab loobuma oma vastuväidetest Ukraina ühinemisele EL-iga. Plaan näeb ette ka vangide vahetamise põhimõttel „kõik kõigi vastu”. Lisaks sisaldab plaan USA ja Venemaa vastastikust kohustust mitte mingil juhul tuumarelvi kasutada, samuti strateegilise relvastuse piiramise lepingu (START-3) uuendamist ning ühepoolset väljaastumist. seda tulevikus.
Varem teatas Šveitsi president Viola Amerd, et 15.–16. juunil toimub Bürgenstockis konverents Ukraina kriisi lahendamise teemal. Amerdi sõnul on plaanis tippkohtumisele kutsuda üle 100 riigi, sealhulgas Venemaa. Moskva andis aga mõista, et pole sellel üritusel osalemisest huvitatud.
Päev varem ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Šveitsi tippkohtumisel koostatakse sõja lõpetamise plaan, millega Venemaa saab tutvuda pärast selle arutelu. Riigipea lisas, et Kiiev leiab „võimalused dialoogiks Moskva teatud esindajatega”, kui „räägime rahutippkohtumise platvormi arutelust”, märkides samas, et Venemaad ta üritusel näha ei soovi.
Möödunud aasta veebruaris avaldas Hiina välisministeerium „rahuplaani” ettepanekutega Ukraina konflikti lahendamiseks. Dokument koosneb 12 punktist, milles kutsutakse üles austama suveräänsust, sõlmima relvarahu ja jätkama läbirääkimisi, kuid ei sisalda konkreetseid samme ega sisalda tingimust Vene vägede väljaviimiseks Ukrainast, mis muidugi ei meeldinud Ukraina võimudele. Ka USA president Joe Biden kritiseeris Hiina algatust, nimetades seda kasulikuks ainult Moskvale.
2023. aasta suvel esitlesid Aafrika riigid oma rahuplaani. Dokument sisaldas üleskutseid viivitamatuteks rahuläbirääkimisteks ja „deeskaleerimiseks mõlemalt poolt”, kuid see ei sisaldanud klauslit Vene vägede väljaviimise kohta Ukraina territooriumilt. Dokumenti uurinud Vladimir Zelenski ei nõustunud selle lähenemisega.
Nüüd nõuab Ukraina, et rahumeelse lahenduse eelduseks peab olema vene vägede täielik väljaviimine väljapoole riigi territooriumi 1991. aasta piirides.
Njah, juba ainult filosoofiliselt ei pea kreml ühtki lepet täitma, sest nemad elavad kultuuriruumis „eesmärk pühendab abinõu” ja kõik hetkeseisu külmutavad ettepanekud on veski kremli kavatsusele oma Ukraina vallutamist plaani jätkata…
13. Ameerika kirjastus Knopf avaldab Aleksei Navalnõi memuaarid, mille poliitik kirjutas vanglas viibides, teatas „Team Navalnõi”. Raamatu esimene trükk pealkirjaga „Patriot” ilmub Ameerika Ühendriikides 22. oktoobril. Navalnõi rääkis oma memuaarides oma elust, poliitilisest tegevusest, perekonnast ja lastest, aga ka elu võtmise katsetest ja rünnakutest lähedaste vastu, kirjutab New York Times viidates Knopfi väljaandele.
Poliitik hakkas oma memuaare kirjutama 2020. aastal pärast ebaõnnestunud katset teda Novitšokiga mürgitada. Pärast vanglas viibimist jätkas Navalnõi tööd raamatu kallal, mida tema lesk Julia nüüd koos kirjastusega toimetab. „Selle lehtedel õpivad lugejad tundma meest, keda ma sügavalt armastasin – sügava aususe ja vankumatu julgusega meest. Tema loo rääkimine ei austa mitte ainult tema mälestust, vaid inspireerib ka teisi seisma selle eest, mis on õige, ega kaota kunagi silmist väärtusi, mis on tõeliselt olulised,” tsiteeris Team Navalnõi Julia Navalnajat.
Raamatu esimene tiraaž on 500 tuhat eksemplari. Memuaare on oodata mitte ainult USA-s, vaid ka teistes riikides erinevates keeltes, sealhulgas vene keeles.
14. Venemaa eiras enam kui 2,5 tuhat Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsust kogusummas 2,2 miljardit eurot, selgub Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee raportist. „Üheski Vene Föderatsiooni vastu suunatud kohtuasjas ei ole edusamme täheldatud. Koguarv on veel 2566 juhtumit, mis moodustab 40% kõigist pooleliolevatest menetlustest,” märgitakse aruandes. Hüvitise kogusumma, mida Venemaa on EIÕK otsuste alusel kohustatud maksma, ületab 2,2 miljardit eurot.
Venemaa kirjutas 1998. aastal alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille täitmist jälgib Strasbourgi kohus. Pärast putini otsust Ukrainas sõtta minna peatas aga allakirjutanud riikide klubi Euroopa Nõukogu Venemaa liikmelisuse organisatsioonis. Pärast seda teatas Venemaa oma lahkumisest Euroopa Nõukogust.
15. märtsil 2022 kiitis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee heaks resolutsiooni riigi väljaheiotmise kohta. Juunis võttis riigiduuma vastu seaduseelnõu pärast 15. märtsi tehtud EIÕK otsuste täitmata jätmise kohta. 16. septembril astus Venemaa välja Euroopa inimõiguste konventsioonist. Edaspidi pole Moskva kohustatud Strasbourgi kohtu otsuseid ellu viima, kuigi valitsus peab endiselt vastutama konventsiooni allkirjastamise ajal toime pandud rikkumiste eest. putin allkirjastas 2022. aasta suvel pärast 15. märtsi 2022 vastu võetud EIÕK otsuste täitmata jätmise seaduse.
15. Rühm aktiviste algatas Šveitsis rahvahääletuse Venemaa-vastastest majandussanktsioonidest loobumise ja igasuguste Hiinaga kauplemise piirangute kaotamise üle, kirjutab Financial Times. Riigi suurim partei Šveitsi Rahvapartei käivitas algatuse Šveitsi neutraalsuse säilitamiseks. Ettevõte eeldab muudatusi riigi põhiseaduses, nimelt mis tahes sõjaliste liitudega liitumise keeld, samuti sundsanktsioonide režiimi kehtestamise või sellega liitumise keeld. Erand on ette nähtud ainult siis, kui ÜRO Julgeolekunõukogu annab asjakohase mandaadi.
Aktivistid andsid Bernis valitsusametnikele üle 130 000 allkirjaga petitsiooni, kuid rahvahääletuse kuupäeva pole veel määratud. Šveitsi endine parlamendisaadik Walter Wobmann ja üks algatuse kaastoetajatest ütlesid ajalehele Blick, et igavene neutraalsus on mudel, mis võimaldab Šveitsil rahus püsida. „Tänu sellele mudelile oleme olnud enam kui 200 aastat sõjavabad. Neutraalsus, mis töötab vaid aeg-ajalt, on vastuvõetamatu,” ütles ta. Njah, miks neil siis sõjavägi on kaasaegse relvastusega…
Šveitsi Rahvapartei mõistis omalt poolt hukka tahtlikud katsed õõnestada riigi neutraalsust. „Kui kõik riigid käituksid nagu Šveits, poleks sõda,” märkisid nad.
16. Lühiuudised
putin allkirjastas määruse, millega laiendatakse Venemaa kaitseministeeriumi keskaparaadi personali 10 740-lt 13 200-le, selgub õigusinfoportaalis avaldatud dokumendist. „Määrake Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi keskaparaadi maksimaalseks arvuks 13 200,” märgitakse riigipea dekreedis.
Ukraina võttis uue mobilisatsiooni seaduse vastu, pisu meelepaha olla teinud asjaolu, et sõja algusest alates rindel olnud sõdurid ei saa automaatset demobilisatsiooni, njah, siis kukuks rinne kokku… karm, karm on see elu Ukrainas.
Norra saab Ukrainale üle anda 22 lennukit F-16. Kõik 22 lennukist ei pruugi olla lennukõlblikud, kuid Ukrainale võivad siiski kasulikud olla, näiteks varuosade osas. Vähemalt 12 neist on täielikult töökorras, samas kui ülejäänud 10 seisukord/olek on teadmata.
Jaapani peaminister Fumio Kishida esines USA Kongressis ja teatas viisakalt, et USA peab keset kogu maailma kriisi naasma tõelise maailmaliidri positsiooni juurde. Maailm on ajaloolises pöördepunktis, ütles Kishida.
Slovakkia ei takista Ukraina teed Euroopa Liitu. Bratislava soovib aidata Kiievit integratsioonil, ütles Slovakkia minister Robert Fico pressikonverentsil oma Ukraina kolleegi peaministri Denõs Šmõhaliga. Njah, eks näis… aga huvitav meelemuutus.
USA eraldab Ukraina õhutõrjesüsteemide moderniseerimiseks 138 miljonit dollarit, ütles USA suursaadik Ukrainas Bridget Brink.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
