Sõja ülevaade: 778. päev – suurem raketi- ja droonirünnak Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 11 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. aprill 2024:
suurem raketi- ja droonirünnak Ukraina linnade suunal, 55 vene poole rünnakut ning sammhaaval vene pool Donetski rindel edeneb ja Pervomaiske keskel siiski vist üks osa on veel Ukraina kontrolli all.
1. Kõike ja palju.
2. Ikka Venemaal ja Krimmis miskit juhtub.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: hull surumine jätkus, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: hallis alas pisu vaid ja Pervomaiskes siiski veel Ukraina kand maas.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. Zelenski teatas oma valmisolekust arutada rahuplaani Venemaaga pärast selle heakskiitmist Šveitsi tippkohtumisel.
10. Venemaa viskas okupeeritud Donetski oblastis asuvale linnale pooleteisetonnise pommi.
11. Venemaa vähendab järsult bensiini kvaliteedinõudeid defitsiidi ohu tõttu.
12. Hiina tarnis Ukrainale kümneid tuhandeid droone Venemaa vastu suunatud löökide jaoks.
13. Lühiuudised
Njah, ülitragikoomiline on lugeda härdusest pakatavaid vene poole tekste, kuidas nad Ukraina elanikest tegelikult hoolivad… vist sõna tülgastav on täpsem määratlus… tegelikult on neid päris koormav lugeda, aga eks vastast peab tundma…
1. Eile saatis vene pool päeva jooksul kokku 9 raketti Iskander-M Odessa suunal ja kõiki kahjuks alla lasta ei suudetud. Odessa OVA juht Oleh Kiper teatas, et Venemaa raketirünnaku tagajärjel Odessa oblastile hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps – 10-aastane tüdruk. Vigastada sai veel seitse inimest, ühe mehe seisund on raske, tema alajäsemed amputeeriti. OGP märkis, et löögid olid suunatud Odessa transpordi- ja logistikataristule.
Harkiv on nii päeval kui öösel sajus ning droone ja liugpomme sinna suunal kahjuks jagub.
Eile õhtul algas esmalt droonilainega Ukraina pommitamine.
Hommikul u kella nelja ajal kostus terves Ukrainas õhuhäirete laine, sest õhku tõusid mitmed rakette teele saatvad vene lennukid. Plahvatusi kostus nii Harkivi kui Zaporižja kandist ja kummaski on probleeme elektriga.
Kella 6 ajal anti teada ka esimestest kinžallidest. Loo kirjutamise ajal hakkas järjest tulema sõnumeid esimestest plahvatustest Lvivi kandis ning jätkusid plahvatused ka Harkivi ja Zaporižja juures. Voolukatkestuse info tuli ka Kiievi kandist peale raketilööki peale kella kuut hommikul.
Piiri- ja rinde lähedus jätkuvalt eluohtlik on ning ilma paranemist kahjuks tulemas pole.
2. Venemaal Voroneži oblastis Borõsoglebski linna (300 km piirist) lennutehasele toimunud eile öise droonirünnaku tagajärjel sai kannatada üks hoone. Rünnaku järelmõjude satelliidipildid avalikustas Radio Liberty projekt „Skeemid”. Materjalis öeldakse, et Borõsoglebskis asuv lennukitehas remondib rakette, mida Venemaa Föderatsioon hävitajatelt ja lahinghelikopteritelt Ukraina territooriumile välja laseb. 9. aprillil teatas Vene Föderatsiooni kaitseministeerium Borisoglebskile väidetavast „droonirünnaku tõrjumisest”. LIGA.neti allikas Ukraina kaitseväes ütles, et sihtmärgid said pihta, operatsiooni taga on Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat.
Sevastoopoli õhualarm oli aktiivne eile hommikul. Musta mere kohal on teatatud plahvatustest. Mere- ja maismaa ühistransport Sevastopolis lõpetas liikumise. Vähemalt ühe kopteri kaotusest vene pool teada andis.
Belgorodiski rahul pole.
3. Kupiansk-Kreminna: miks pole vene pool seni alustanud suuremat rünnakut Kupianski suunal, on siiski vähemalt endal teadmata. Ternõ suunal kolm rünnakut ja kipuvad need rünnakukolonnid siingi suuremaks jälle minema. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: tundub, et karjääris Bilohorivka küla kaguserval enam ühtki vene soldatit enam pole.
5. Bahmut: hull surumine ja kipub rünnakute arv järgi jõudma Donetski rinde arvule. Põhiline surumine varahommikust hilisõhtuni ikka Tšassiv Jari suunal ja eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. Mitmes rindelõigus ka teistel rinnetel jätkub liugpommide kasutamine Ukraina eesmiste possade hävitamiseks ja kuidas Ukraina kaitse selle vaatamata vastu peab, on endale teadmata aga kujutlusvõime kisub sinna ulmefilmide kanti…
6. Donetsk: hull surumine jätkus. Enamasti 1-15 soomust korraga ja kolonnis, jalaväeta ja ilma. Eile tegi vene pool mitmes suunas rünnakuid jõudmaks üle veekogude liini. Isegi mitme soomusega üle jõuavad aga seni pole kanda maha saadud ei Berdõtsi ega Umanski suunal.
Hallis alas siiski enne veekogude liini sammhaaval edenetakse. Umanski juures on vene pool hädas, sest Tonenke juurest kuni rindele enamasti vaid suured avatud alad põldude näol ja see väga tiheda Ukraina seire ja pommilasu all ning enamus ründekolonni hõrendamist algab juba veekogude liinits u 3-4 km kauguselt.
Tonenke ümbrus on muutumas vene tehnika kalmistuteks: piltidelt tuvastati 6 aprilli seisuga 77 ühikut vene soomust ja 5 Ukraina oma. Ukraina blogijad annavad teada, et nn kamikaze rünnakud soomuskolonnidel jätkuvad ning pisu hea uudisena on hakanud see soomuse nimekirja nomenklatuur järjest erinema ehk siis neid seal tagalas erinevatest üksustest kokku klopsitakse, sest pole enam terve kompanii jagu ühest samast üksusest võtta.
Pervomaiske keskuses võitlevad endiselt ukrainlased ja eilsel videol seal veel vähemalt üks Ukraina lipp lehvis. Küll on kaotatud asula läänekülg ning vist mõned kvartalid keskuses on Ukraina kontrolli all. Njah, erinevad kaardid ikka väga erinevat olukorda näitavad….
Vaenlase järjekordne rünnak Krasnohorivka kaguosas tagasi löödi aga Ukraina blogijad on muutumas üha murelikumaks, sest pole suudetud linna äärealalt kanna maha saanud vene üksusi tagasi lüüa.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: ikka Robotõne keskel lahingud käivad ja seni pole vene pool seal püsivalt kanda maha saanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: juba nädal kestnud tihe vene poole rünnakutelaine pole muutusi rindejoones toonud.
9. Venemaa saab võimaluse uurida Ukraina sõja lõpetamise plaani pärast seda, kui dokumenti arutatakse Šveitsi rahutippkohtumisel, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus Bildile. „Me koostame plaani. Arvan, et mõned punktid koos konkreetsete üksikasjadega selle kohta, mida tuleb teha, on valmis esimeseks koosolekuks [Genfi formaadis]. Pärast seda töötame välja täisväärtusliku plaani ja seejärel näitavad mõned vahendajad, loomulikult mandrite esindajad seda Venemaa esindajatele. Aga alles pärast seda, kui meil kujuneb välja ühine arvamus – riigid, kes tõesti tahavad rahu, mitte ainult ei räägi sellest,” sõnas riigipea.
Vastates küsimusele putiniga läbirääkimiste võimalikkuse kohta, nimetas Zelenski teda „tapjaks”. Samas lisas ta, et „kui me räägime rahutippkohtumise platvormi arutelust”, siis Kiiev leiab „võimalused dialoogiks teatud Venemaa esindajatega”.
Samas kinnitas Zelenski, et ei soovi näha Venemaad järgmisel Šveitsi rahutippkohtumisel. „Me ei pea neid seal midagi blokeerima,” selgitas ta.
Varem teatas Šveitsi president Viola Amerd, et 15.-16. juunil toimub Bürgenstockis konverents Ukraina lahendamise teemal. Tema sõnul on ürituse eesmärk astuda esimene samm rahu poole. Tippkohtumisele kutsutakse üle 100 riigi. Amerd väidab, et korraldajad kutsusid ka Venemaad, kuid varem andis Moskva mõista, et sellel konverentsil osalemine ei kuulunud riigi juhtkonna plaanidesse.
Šveitsi välisminister Ignazio Cassis märkis omakorda, et läbirääkimised Ukraina sõja lõpetamiseks ei saa toimuda ilma Venemaata ning avaldas lootust, et ta ühineb nendega ka tulevikus.
Varem ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova, et Moskva ei osale konverentsil isegi kutse saamisel, kuna usub, et Ukraina kavatseb seda vormingut kasutada Zelenski „rahuvalemi” propageerimiseks, mis sisaldab Venemaale vastuvõetamatuid punkte, sealhulgas vägede väljaviimine Ukraina piiridele 1991. aastal.
Samas märkis Šveitsi president kolmapäeval, et korraldajad arutavad läbirääkimiste laual kõiki rahuplaane, sealhulgas Hiina initsiatiivi, mida välisminister sergei lavrov nimetas kõigist väljapakututest kõige mõistlikumaks ja selgemaks.
Peking ei ole veel kinnitanud, et osaleb juuni tippkohtumisel, kuid selle märgid on oodatust positiivsemad, ütles Cassis. Märtsi alguses kohtus Šveitsi välisministeeriumi rahvusvahelise julgeoleku osakonna juhataja Gabriel Luchinger Brüsselis Hiina eriesindaja Li Huiga. Seejärel teatas Peking, et hindab Šveitsi jõupingutusi rahutippkohtumise korraldamisel.
Samas on suur tõenäosus, et konverentsil osaleb USA president Joe Biden, kuigi tema osalemist pole hetkel kinnitatud.
Läbirääkimistel ürituse korraldamiseks osalesid Euroopa Liit, G7 liikmed ja nn globaalse lõuna riikide esindajad, sealhulgas Brasiilia, Hiina, Etioopia, India, Saudi Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Šveitsis toimuva konverentsi lõppeesmärk on luua platvorm kõrgetasemeliseks dialoogiks selle üle, kuidas saavutada „Ukraina jaoks püsiv rahu kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga”.
Märtsi lõpus teatas kreml, et peab vastuvõetamatuks reeglite järgimist, mida tippkohtumisel osalejad saaksid „Zelenski valemi” järgi välja töötada. Veebruaris nimetas putini pressisekretär dmitri peskov arutelu Ukraina konflikti lahendamise plaanide üle ilma Venemaa osaluseta kergemeelseks ja naeruväärseks.
10. Vene lennukid viskavad jätkuvalt pomme sõbralikele linnadele teel Ukrainasse. Seekord kukkus okupeeritud Donetski oblastis Jenakievo linnas asuvale kauplusele vene õhujõudude arsenali raskeim, 1,5 tonni kaaluv liugpomm FAB-1500.
Nagu Nexta kanali postitatud videost on näha, läbistas hiiglaslik pomm katuse ja hävitas pool kauplust. Kui see oleks plahvatanud, oleks purustus olnud ebaproportsionaalselt suurem: õnnetuspaika oleks tekkinud umbes 20-meetrise läbimõõduga ja 6-meetrise sügavusega kraater. „Üks selline pomm hävitab mitu hoonet,” ütles Donetski oblastis võitlev Ukraina sõdur Vlad Financial Timesile. Teine sõdur Bogdan nimetas liugpomme „äärmiselt hirmutavateks ja surmavateks”.
Venemaa alustas Nõukogude pommide muutmist liugpommideks eelmisel aastal, lisades sinna paigutatavad tiivad ja satelliitnavigatsioonisüsteemi. Lennukid suudavad neid välja lasta 60–70 km kauguselt rindejoonest, misjärel mürsud lendavad sihtmärgini. Ukraina kaitseministeeriumile lähedase grupi Deep State analüütikute ja Ukraina sõjaväelaste sõnul ei ole SBU-l praktiliselt mingeid võimalusi liugpommide tõhusaks tõrjumiseks. „Nad on oma olemuselt väga lihtsad, neid ei saa maha suruda [elektroonilise sõjaga], nende eest ei saa peitu pugeda, ainus viis on sellist pommi kandev pommitaja alla tulistada,” ütles välisminister Dmõtro Kuleba FT-le.
Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on Venemaa lennukid ainuüksi selle aasta algusest Ukraina positsioonidele visanud 3500 liugpommi – 16 korda rohkem kui kogu 2023. aastal. Ainuüksi märtsi kolmandal nädalal tulistati välja umbes 700 sellist mürsku.
Tavaliselt kasutavad vene õhujõud pomme FAB-500 ja FAB-1500, mis kannavad vastavalt 500 ja 1500 kg lõhkeainet.
Märtsi lõpus viskasid vene lennukid Belgorodi oblastisse kaks pommi. 28. märtsil avastati Bezõmeno küla lähedal plahvatusohtlik õhupomm (FAB-250). Üle 140 külaelaniku evakueeriti üheks päevaks ning õhtuks pomm eemaldati ja hävitati. Teine pomm, FAB-500, leiti Netšajevka külast. Külaelanikke ei evakueeritud.
Veebruaris kukkus Belgorodi oblastis veel üks pomm, kuid jaanuaris Voroneži oblastis Petropavlovka külale kukkunud pomm plahvatas, kahjustades üle 100 maja, kooli, kultuurikeskuse, administratsioonihoone, viis autot ja ühe traktor. Neli inimest sai vigastada.
11. Venemaa võimud valmistuvad järsult alandama bensiini kvaliteedinõudeid, et vältida naftapuudust pärast suurte naftatöötlemistehaste massilist sulgemist Ukraina droonirünnakute tõttu. Alates 2016. aastast Vene Föderatsioonis kehtinud Euro-5 standardi asemel võidakse rafineerimistehastes lubada toota bensiini, mis teatud parameetrite poolest vastab EL-i poolt 1999. aastal kehtestatud Euro-3 klassile ja Venemaal 2008. aastal.
Energeetikaministeerium on saatnud naftatöötlemistehastele asjakohased taotlused, teatasid kolm tööstuse allikat Reutersile. Neist ühe sõnul tõstatati teema juba märtsis, kui UAV-reidide tõttu lakkasid töötamast Lukoili Nižni Novgorodi naftatöötlemistehase ja Rosnefti kolm suurt naftatöötlemistehast. Olukord halvenes aprillis, kui ettevõtte Forteinvest Orsky naftatöötlemistehas kuulutas üleujutuse tõttu välja vääramatu jõu.
Nõuete alandamise eesmärk on „luua alus täiendavaks bensiinitootmiseks”, ütleb Reutersi allikas. Teise agentuuri allika sõnul võidakse rafineerimistehastel lubada tõsta aromaatsete ühendite osakaalu bensiinis 35%-lt 42%-le ja etüülalkoholi osakaalu 5%-lt 10%-le. Lisaks kaalutakse võimalust lisada bensiinile monometüülaniliini (MMA), mis on EL-is keelatud mürgine lisand. Reutersi allikate sõnul võib bensiini aromaatsete ainete taseme nõuete lõdvendamine anda koheselt kuni 5% toodangu kasvu ning MMA luba lubab ka täiendavalt 5%. Seega saavad rafineerimistehased toodangut suurendada 10% ehk 300–350 tuhat tonni kuus.
Reutersi allika sõnul võiks toota veelgi rohkem bensiini, kui energeetikaministeerium vähendab väävlisisalduse nõudeid. Euro-5 standardi raames ei tohiks see olla suurem kui 10 miljondikosa (10 ppm) ja Euro-3 lubab 150 ppm. „Oleksime võinud pakkuda palju rohkem bensiini,” selgitab agentuuri allikas. „Kuid siis võtab paagi puhastamine 10 ppm-ni kaua aega, nii et nad ei taha.”
Märtsi kolme nädalaga langes Rosstati andmetel Venemaal bensiinitoodang 10% ja aasta arvestuses ulatus langus 14%-ni. Puuduse vältimiseks pöördusid Venemaa võimud abi saamiseks Valgevene ja Kasahstani poole. Esimesega saavutati kokkulepe osta 100-150 tuhat tonni bensiini kuus ja teisega – luua 100 tuhat tonni reservi.
Reutersi allikad märgivad, et olukord Venemaa rafineerimistehastes tõotab kütusepuudust. Juba „mais ei pruugi Venemaal siseturu jaoks bensiini jätkuda”, märgib üks agentuuri allikas.
Tema sõnul võiks võimude vastus olla 1. märtsist kehtinud bensiini ekspordikeelu karmistamine: seda võiks laiendada ka EAEU riikidele.
12. Iraan on müünud Venemaale tuhandeid droone Ukraina linnade pommitamiseks ning Alabuga erimajandustsoonis kavatsetakse Iraani litsentsi alusel toota veel 6000 drooni. Samal ajal ostab Ukraina palju suuremates kogustes droone, et tulistada vaenlase rindepositsioone Venemaa teiselt partnerilt Hiinalt.
Ukraina on leidnud võimalused kümnete tuhandete droonide soetamiseks, samuti Hiinast pärit varuosade voo rajamiseks, kirjutab Wall Street Journal. Peamiselt ostetakse valmistooteid, peamiselt SZ DJI Technologylt, kauplustest ja tarnijatelt. Lisaks kasutatakse Hiina komponente omatoodetud droonides, mis kasvavad kiires tempos.
Ukraina digitaalse ümberkujundamise ministeeriumi kaitsenõuniku Georgi Tshakai sõnul on viimase pooleteise aastaga droonitootjate arv riigis kasvanud seitsmelt ligi 300-le. Sajad tuhanded lihtsad odavad seadmed, mis suudavad kandelõhkeaineid toodetakse käsitöönduslikul ja tööstuslikul viisil.
Iga kuu kasutavad Ukraina relvajõud lahinguväljal umbes 10 000 drooni. DJI ütles WSJ-le, et püüab piirata oma toodete sõjalist kasutamist, kuid ei saa pärast ostmist nende kasutamist kontrollida.
USA keeld kasutada sõjaväes DJI droone, aga ka põhimõtteliselt Hiina komponente oma droonide tootmisel, on saanud üheks põhjuseks, miks Ameerika droonid on liiga kallid. Kuigi USA on püüdnud luua tarneid Ukrainasse, maksavad paljud Ameerika kommertsdroonid kümneid tuhandeid dollareid rohkem kui Hiina mudelid. Ukraina tahaks katsetada ja kasutada rohkem Ameerika droone, kuid „me otsime endiselt kuluefektiivsemaid lahendusi”, ütles digitaalse transformatsiooni aseminister Georgi Dubinsky WSJ-le.
Lisaks nõuab iga drooni tarkvara värskendus Pentagoni heakskiitu. Olukord lahinguväljal muutub aga nii kiiresti, et programmeerijad ja insenerid peavad pidevalt oma mudeleid kohendama. „See, mis täna lendab, ei saa lennata homme,” ütleb Dubinski. „Peame kiiresti kohanema uute tehnoloogiatega. Innovatsioonitsükkel selles sõjas on väga lühike.”
Ameerika Ühendriikides arendavad mitusada idufirmat väikeseid droone, osa neist toetab Pentagon. Kuid kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud seadmeid (mida tootjad peamiselt teevad) on sõjalistel eesmärkidel keeruline ümber ehitada. Seetõttu ei ole USA-l esimeses droonisõjas märkimisväärset kohalolekut.
Ameerika droonid on kallid, elektroonilisele sõjapidamisele halvasti vastupidavad ega suuda alati missiooni täita ja ülesannet vastavalt märgitud parameetritele täita, ütlesid USA startup-ide juhid ja endised sõjaväelased, droonioperaatorid eesliinil ja Ukraina ametnikud WSJ-le.
„Ameerika drooniklasside üldine maine Ukrainas on see, et need ei tööta nii hästi kui teised süsteemid,” tunnistas Silicon Valley idufirma Skydio tegevjuht Adam Bry, kes saatis sõja alguses Ukrainasse sadu oma parimaid droone, kuid selle seadmed ei olnud eesliinil eriti edukad, ütles ta.
Pärast seda on Skydio töötajad Ukrainas käinud 17 korda ning uued droonid on ehitatud pigem Ukraina sõjaväe ja julgeolekujõudude vaadete ja vajaduste, mitte Pentagoni nõuete alusel, ütleb Bry.
Suured ettevõtted nagu Palantir ja Microsoft, mitmed Ameerika miljardärid, aga ka idufirmad ja ettevõtjad Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias aitavad Ukrainal nende jaoks droone ja tarkvara arendada, kirjutab Washington Post.
13. Lühiuudised
Serbia loobub Venemaa hävitajatest, mida ta on ostnud juba nõukogude ajast, ja läheb üle Prantsuse hävitajatele. Riigi presidendi Aleksandar Vučici sõnul ostab Belgrad Prantsusmaalt kokku 12 Rafale mitmeotstarbelist hävitajat.
NATO peasekretär nimetas Ukraina rünnakuid sõjalistele sihtmärkidele Venemaa territooriumil seaduslikeks.
Ilma USA toetuseta võivad Ukraina kaitseväel suurtükimürsud ja õhutõrje „piisavalt kiiresti” otsa saada, jättes Ukraina kaitsetuks osalise või täieliku kaotuse suhtes sõjas. Seda ütles NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, USA relvajõudude ülemjuhataja Euroopas kindral Christopher Cavoli, esinedes USA Esindajatekoja relvajõudude komitee kuulamisel. USA kõrge kindral ütles, et Venemaa tulistab nüüd viis suurtükimürsku iga Ukraina vägede tulistatud mürsu kohta. Ta ennustab, et lähinädalatel võib suhe küündida kümme ühele. „Kui üks pool suudab tulistada ja teine ei saa vastata, kaotab see pool, kes vastata ei saa. Seetõttu on panused väga kõrged,” rääkis Cavoli. Ta märkis, et sel aastal sõltuvad Ukraina väed tõesti USA toetusest. „Ja ilma meie toetuseta ei suuda nad võita,” lisas ta.
Mitmed lennukid ja riigid peatavad lennud Iraani kohal. Hoiame silmad lahti. Isegi lennuliiklus Teherani kohal on „sõjalise väljaõppe” tõttu peatatud, väidetavalt alates südaööst.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
