Sõja ülevaade: 776. päev – mitu muret tekitavat vene poole edenemist
Avaldatud: 9 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. aprill 2024:
56 vene poole rünnakut tõid mitu muret tekitavat vene poole edenemist nii Bahmuti kui Donetski rindel, Kaliningradis läks pisu põlema üks vene sõjalaev…
1. 20 ja uus öine droonilaine.
2. Kaliningrad.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: väike vene poole edenemine Bilohorivka juures.
5. Bahmut: kaks ohtlikku vene poole edenemist.
6. Donetsk: kolm muret tegevat vene poole edenemist.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. putin konfiskeeris välisomanikelt Venemaa ühe suurima põllumajandusettevõtte.
10. putinit teavitati kalalaevastiku ehitamise riikliku programmi läbikukkumisest.
11. Venemaa soovib muuta mobiiltelefonide registreerimise kohustuslikuks.
12. Jüaanikauplemine kukub kokku pärast seda, kui Hiina pangad keelduvad töötlemast Venemaa makseid.
13. Ukraina teatas Kaliningradi oblastis läbiviidud sabotaažist, mille järel üks vene sõjalaeval muutus merekõlbmatuks.
14. Zelenski ütles, et Ukraina kaotab sõja ilma USA abita.
15. Šveitsis toimub juunis Ukraina-teemaline rahukonverents, kus osaleb kuni 100 riiki.
16. Euroopas kardetakse, et Hiina puuvillast sõltuvuse tõttu ei saa nad laskemoona tootmist suurendada.
17. Lühiuudised
1. Päeva jooksul tulistati lõunapiirkondades alla kaks luuredrooni Orlan-10.
Eile õhtul kostus plahvatusi Poltaava (Kesk-Ukraina) kandist. Jätkuvalt pommitab lisaks kõigele muule vene pool Ukraina asulaid nii piiri- kui rindelähedal liugpommidega ning enamasti ikka tabatakse mittesõjalisi objekte. Lihtsalt tambitakse kõike…
S-300 vastu seni rohtu leitud pole.
Õhutõrje tulemusena tulistati täna öösel Mõkolaivi, Odessa, Hersoni, Dnipropetrovski, Poltaava, Vinnõtsja ja Lvivi oblastis alla kõik 20 „šahedi”.
2. Ukraina teatas Kaliningradi oblastis läbiviidud sabotaažist, mille järel üks vene sõjalaev muutus merekõlbmatuks (vt p13).
Päeva jooksul tulistati lõunapiirkondades alla kaks luuredrooni Orlan-10.
Okupeeritud Krimmis kuulutati välja drooni- ja raketioht, muud hetkel ei tea.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal vene pealetungi ootel.
Ternõ suunal jätkub suurema koguseline vene soomuse romustumine, muutusi rindejoones pole juba ammu tuvastanud.
4. Siversk: eile siiski õnnetus vene jalaväel pisu edeneda Bilohorivkast kagus asuva karjääri nõlvadel. Kas sinna ka püsivalt paiknema jääda suudavad, tundub kahtlane, sest seal ei paku miskit kaitset õhust kaela pudeneva eest.
5. Bahmut: Tšassiv Jari suunal on vähemalt ründamas 3 vene õhudessandi polku, üks tavaline dessantnike brigaad + mitu motolaskurbrigaadi + muud pudinad ja eilne tugev rünnakutelaine tõi kaks ohtlikku edenemist nii linnast kirdes kui kagus. Kui kirdes saadi edasi u 500 m ja jõuti sisse Bohdanivka küla tagumisse (edela) otsa siis kagu suunal möödus vene pool Ivaniske külast ning suutis edeneda lausa 1,5 km. Nüüd on kolm rünnakusuunda eenduvalt ähvardades edenemise korral luua võimalust, et Tšassiv Jar võib jääda peatselt kotti. Hetkel on teadmata, kui tugeva kaitseliini on suutnud Ukraina rajada Siverski Donetsi-Donbass kanali taha. Kui see pole nn pommikindel, siis kahjuks see ei pea. Isegi vene blogijad andsid teada, et siin suunal pommitab vene pool kõigega, mis neil on ja kogu ööpäeva. Eks see taktika ongi andnud edenemise, et kui suudetakse purustada kaudtule ja lennunduse abil Ukraina eesmised possad, siis ka need kätte saadakse. Soomuse ja isikkoosseisu kaotused küll vene poolel kõrged, aga kes sellest hoolib…
Vähemalt vene poole rünnakud Klišiivka, Andriivka ja Kurdjumivka juures ei edenenud.
6. Donetsk: pisu üllatusega hallis alas veekogude liinist idapool vene pool ei edenenudki, küll jätkus videote ja piltide voog vene soomuse ja isikkoosseisu kaotustest.
Pervomaiske asula põhjapoolsemat osa pidi sai vene pool eile edasi u 500 m peamiselt väiksemate jalaväerühmadega ning jõuti veekogude liinini.
Vene poole tugev rünnakute laine Krasnohorivka linnale tõi siiski vaatamata surutele kaotustele kanna maha saamise linna äärmistes hoonetes. Ukraina küll töötleb rünnakukolonne aga kui isegi enamus soomust on ära lastud, siis mõni terveks jäänu võib ikka kohale jõuda.
Novomõhailivkas langes u 4 kvartalit vene poole saagiks ning hetkel on veel asula lääne osas Ukraina possad alles.
Hetkel ei oska isegi prognoosida, kui kauaks sellist rünnakute tempot vene poolel on jaksu säilitada. Järjest enam näeb ka suht värske värviga soomust aga ka vintpüssidega relvastatud soldateid, ju ei jagu automaate kõigile.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vaid paar vene poole torkimist.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: tugev vene rünnakutelaine jätkumine muutusi rindejoones ei toonud.
9. kreml jätkab Venemaa majanduse suurettevõtete konfiskeerimist, millele järgneb natsionaliseerimine või võimudele lähedaste ärimeeste kontrolli alla andmine. Esmaspäeval, 8. aprillil kirjutas putin alla määrusele, millega anti riigi 15 suurima maaomaniku hulka kuuluva ettevõtte Agroterra varad riigi kontrolli alla.
Määruse kohaselt anti 100% Agroterrast, millele kuuluvad Kurski, Orjoli, Lipetski, Tula, Rjazani, Tambovi ja Pensa piirkondades maad, üle Föderaalse Kinnisvarahaldusagentuuri „ajutiseks haldamiseks”. Lisaks sai Föderaalne Kinnisvarahaldusagentuur 100% oma tütarettevõttest AgroTerra (Capital AgroFinance), samuti AgroSistema LLC ja AgroSistema-Regions LLC. Vene kontserni tegelik omanik on Hollandi holding AgroTerra Invetments B.V., kirjutab RBC.
Otsus tehti putini 25. aprilli 2023. aasta dekreedi raames, mille kohaselt võib Venemaal asuva välisvara arestida „Vene Föderatsiooni, Venemaa juriidiliste isikute või üksikisikute omandiõiguse äravõtmise korral asuva vara omandiõigusest”.
Esimesena jäid selle määrusega oma varast ilma Soome energiakontsern Fortum ja Saksa Uniper, mis oli kunagine Saksamaa suurim Venemaa gaasi ostja. Seejärel, juulis 2023 kaotas prantslaste Danone sarnase skeemi järgi oma Venemaa äri. Seejärel otsustasid nad müüa ettevõtte varad Tšetšeenia juhi, vabariigi valitsuse aseesimehe Yakub Zakrievi vennapojale.
Forbesi andmetel asutas AgroTerra 2008. aastal Ukraina juurtega USA kodanik George Rohr. 2023. aastaks oli 24 talu ühendav kontsern Venemaa 20 suurima põllumajandusettevõtte hulka kuulunud põllumaad, kus kasvatati nisu, sojauba, suhkrupeeti, päevalille ja rapsi ning 500 tuhande tonnise võimsusega elevaatorid.
10. 2018. aastal alanud ja ligi 300 miljardit rubla (3 miljardit eurot) maksma läinud kalalaevade ehitusprogramm edeneb „viivitusega”, ütles Rosrõbolovstvo juht Ilja Šestakov esmaspäeval putinile. Tema sõnul on 105-st plaanitavast laevast tänaseks ehitatud vaid 22. „Veidikese hilinemisega. No väikese vahega oleme kuskil suure vahe taga,” tunnistas Šestakov. Tööstuse probleemiks olid sanktsioonid, mis keelasid Venemaale laevaehitusseadmete tarnimise.
„Enne sanktsioone kasutati aktiivselt Lääne tehnoloogiaid. Partnerid käitusid meie kalatootjate suhtes muidugi väga halvasti, sest nad lihtsalt lõpetasid nende toodete tarnimise ega tagastanud isegi tehtud ettemakseid,” kurtis Šestakov. Tema sõnul tuleb nüüd üle minna kodumaistele seadmetele, millele „paljud varem polnud mõelnud” ning otsida tooteid ka „sõbralikest riikidest”.
Kalalaevade ehitamise tähtaegadest ei ole aga enam võimalik kinni pidada. „Pikendasime ehitusperioodi, mõistes, et seal on raskusi ja pikendasime ehitusvõimalust viielt aastalt seitsmele. Seda tehti kalalaevastiku jaoks,” ütles Šestakov ja lisas, et samalaadne otsus on koostamisel krabipüügilaevade kohta.
2023. aasta septembri seisuga oli Venemaal ligikaudu 1070 alust, kuid nende keskmine vanus lähenes 30 aastale. Praegu on ehitamisel 31 laeva, märkis USC tsiviillaevaehituse osakonna direktor Aleksei Nadõršin detsembris. Kursi keskse uurimisinstituudi andmetel oli 84% eelmise aasta lõpus tegelikult ehitamisel olevatest laevadest „tõrkeohus”. Ja tuleval aastal tarnitavast 49-st laevast 28 vajasid ümberkujundamist (tööstus- ja kaubandusministeeriumi andmetel).
2023. aasta lõpus jäi kalalaevade ehitamine Venemaa laevatehastes rahapuudusel peaaegu seisma, ütles Loodekalanduskonsortsiumi tegevdirektor Sergei Nesvetov. „Meil oli selle projektiga liitumise ajal rahaline auk, kuid nüüd on see suurem. Paraku on see omandanud sellise suuruse, et ilma ehitust rahastamata ei saa laevatehased ehitust jätkata,” rääkis ta.
11. Senaator Artem Šeikin kavatseb pöörduda Roskomnadzori poole palvega kehtestada mobiilseadmete kohustuslik registreerimine, edastades operaatorile selle seadme IMEI-koodi, milles SIM-kaarti kasutatakse. „Eeltoodust lähtuvalt on soovitatav kehtestada kontroll seadmetes SIM-kaartide aktiveerimise üle, jälgides eelkõige abonentide ja nende seadmete registreerimist mobiilsideoperaatorite võrkudes,” tsiteerib agentuur RIA Novosti senaatorit. Tema sõnul on vaja kohustada kasutajaid andma SIM-kaardi registreerimisel sideoperaatorile seadme IMEI-koodi koos passiandmetega, see aitab lahendada Venemaa SIM-kaartide „musta” turu probleemi. .
Šeikin pakkus välja abonentide garanteeritud tuvastamise MFC-s, telekommunikatsioonioperaatorite kontorites ja riigiteenuste portaalis. Tema hinnangul on vaja kehtestada periood, mille jooksul olemasolevad abonendid peavad oma sideseadmed registreerima. Ta lisas, et kui kasutaja keeldub seadme seerianumbrit registreerimast, antakse sideoperaatoritele volitused sellistele tellijatele teenused peatada.
„Kui tellijal on vaja seadet ja/või SIM-kaarti vahetada, siis tuleb eelmine registreering tühistada ja see uuesti läbi vaadata, kinnitades oma passiandmed,” rõhutas senaator.
12. Hakkas selguma probleemi ulatus, mille põhjustas Hiina pankade keeldumine sanktsioonide ähvardusel Venemaa klientidele mitmete tehingute tegemisest. Veebruaris vähenes jüaani osatähtsus ekspordi ja impordi languse taustal ekspordituludes 30,2%-ni (jaanuaris 40,7%) ja impordimaksetes 32,3%-ni (jaanuaris 38,5%), märkis keskpank oma finantsturgude ülevaates. Samal ajal langes Hiina valuuta osakaal arveldustes regulaatori andmetel palju rohkem kui kaubandus.
Ekspordiarvutustes jäid tulud dollarites ja eurodes peaaegu muutumatuks (vastavalt 5,1 ja 2,7 miljardit dollarit), kuid jüaanides langesid need 30% – 13,4 dollarilt 9,3 miljardile dollarile. Ainult pooled tehingutest konverteeriti rubladesse: tulu nendes kasvas 10,9 dollarilt 12,8 miljardile dollarile ning rubla osatähtsus ekspordimaksete osas hüppas 41,6%-ni. See on maksimum alates eelmise aasta juulist ning tulud jüaanides ja selle osakaal on minimaalsed alates 2023. aasta suvest. Tulu muudes valuutades (0,9 miljardit dollarit) jäi peaaegu muutumatuks (+150 miljonit dollarit).
Impordiga on pilt sarnane. Tulu jüaanides vähenes peaaegu veerandi (-23,4%) ehk 2,2 miljardi dollari võrra aasta miinimumtasemele 7,1 miljardit dollarit ning jüaani osakaal arveldustes langes 32,3%-ni, mis on madalaim alates maist. Ligikaudu pool erinevusest (0,9 miljardit dollarit) läks rubladesse, ülejäänud muudatused on tühised, välja arvatud tulude vähenemine eurodes 1,1 miljardi dollari võrra.
See mõjutas rubla vahetuskurssi vähe. Veebruaris nõrgenes see dollari suhtes 1,3%, märtsis – 1,5%, teatab keskpank. Veebruaris arutas juhatus väliskaubanduse arveldusprobleemide mõju valuutakursile ning jõudis järeldusele, et kui need on ekspordi ja impordi puhul samad, siis on mõju kursile neutraalne.
Sel aastal on järsult süvenenud probleemid Venemaaga seotud makseid töötlevate pankadega isegi “sõbralikes” riikides. 2023. aasta detsembris andis USA president Joe Biden välja korralduse, mis lubas kehtestada teisesed sanktsioonid välispankadele, mis aitavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida. Pärast seda hakkasid pangad esmalt Türgis ja seejärel Hiinas paljusid tehinguid pikka aega kontrollima või täielikult tagasi lükkama. Paljude kaubakategooriate puhul tuleb maksed Hiinasse saata mitte otse, vaid kolmandate riikide kaudu. Kõik see raskendab ja suurendab kauplemise kulusid, pikendades kaupade eest tasumise või tulude krediteerimise ajaraami.
Jüaani sissevoolu vähenemine põhjustas puudujäägi ja jüaani valuutavahetuskursid hüppasid veebruari lõpus. Märtsis valuutalikviidsuse laenamise kulud normaliseerusid, märgib keskpank, kuid alates märtsi lõpust hakkas ta iga kuu esimesel ja viimasel päeval selle instrumendi kaudu pakkuma kaks korda rohkem likviidsust.
13. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat (GUR) teatas operatsioonist Venemaal Kaliningradi oblastis Baltiiskis asuva mereväebaasi territooriumil. Osakond väidab, et nad süütasid 7. aprillil väikese raketilaeva Serpuhhov, mille tagajärjel laev muutus merekõlbmatuks. „Raketilaeva sisemuses puhkenud tulekahju tõttu hävisid täielikult selle side- ja automaatikaseadmed. Serpuhhovi lahinguvõime taastamine võtab kaua aega,” rõhutas luure peadirektoraat ja lubas uut sabotaaži vene laevastiku vastu.
Venemaa kaitseministeerium olukorda ei kommenteerinud. „Serpukhov” on projekti 21631 Buyan-M korvett, see on seeria viies laev. 74-meetrine alus on varustatud kanderaketiga 8 Onyxi tiibraketti jaoks ning tulevikus plaanivad nad sellele paigutada hüperhelikiirusega tsirkoone ja kalibre. Laev lasti vette 2015. aastal ja selle meeskonnas on 32 inimest.
Algul määrati Serpuhhov Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu ja asus Sevastopolis, kuid hiljem sai temast osa Balti laevastikust. Laev osales sõjalisel operatsioonil Süürias ja pälvis 2017. aastal aunimetuse „šokk”.
See on esimene GUR-i operatsioon Venemaa laevastiku vastu Läänemerel. Alates täiemahulise sõja algusest on Ukraina peamiseks sihtmärgiks olnud laevad Mustal merel. Praeguseks on Ukraina relvajõud uputanud või invaliidistanud kolmandiku kõigist Krimmis või Krasnodari territooriumil baseeruvatest Venemaa sõjalaevadest. Jutt on enam kui 20 laevast, sealhulgas allveelaev „Rostov-Doni-ääres”, suur dessantlaev „Minsk”, „Saraatov”, „Novotšerkassk”, „Caesar Kunikov”, „Olenegorski Gornjak” ja lipulaev „Moskva”. Enne sissetungi koosnes Venemaa laevastik Mustal merel 74 sõjalaevast.
Hiljuti vahetas president Vladimir Putin välja Musta mere laevastiku komandöri, määrates sellele ametikohale admiral Viktor Sokolovi asemel viitseadmiral Sergei Pintšuki. Kuu aega hiljem sai teatavaks, et riigipea vabastas ametist Vene mereväe ülemjuhataja admiral Nikolai Jevmenovi. Teda asendas Kaliningradi oblastist pärit admiral Aleksandr Moissejev, kes sai 2011. aastal Venemaa kangelase tiitli edukate raketiheitmiste eest strateegiliselt allveelaevalt.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski usub, et Kiiev kaotab sõja, kui Ameerika Kongress riigile sõjalist abi ei osuta. „Kui Kongress Ukrainat ei aita, kaotab Ukraina sõja,” ütles riigipea CNN-is. Kui Kiiev sõja kaotab, on tema sõnul ohus ka teised riigid.
Eelmisel nädalal kirjutas Bloomberg Vabariikliku Partei allikatele viidates, et USA esindajatekojas toimub hääletus Ukrainale abi eraldamise küsimuses alles vähemalt aprilli keskpaigas.
1. aprillil teatas Johnson Fox Newsile antud intervjuus, et esitab Ukrainale abi andmiseks uued tingimused. See võib hõlmata tagasimaksekohustusega laenu, Venemaa varade konfiskeerimist ja Valge Maja otsuse tühistamist külmutada veeldatud maagaasi (LNG) ekspordi uute lubade väljastamine.
Johnson ütles ka, et kavatseb korraldada hääletuse „kohe” pärast seda, kui parlamendiliikmed naasevad lihavõttepausilt, mis peaks lõppema 9. aprillil. Tema pressisekretär Taylor Halsey ütles omakorda, et lubaduse eesmärk ei olnud määrata konkreetset tähtaega ja kõneleja kuulab endiselt parteiliikmete seisukohti.
Samas ei välistanud kaks vabariiklaste juhtkonna esindajat, et tehnilisest küljest võib Johnson abistamiskava otsuse heaks kiita nädalavahetusel ja viia eelnõu järgmisel nädalal hääletusele. Kuid selline kiirendatud režiim ähvardab dokumendi läbikukkumist.
USA ei ole suutnud eelmise aasta sügisest saadik kokku leppida uues abipaketis Ukrainale. 13. veebruaril kiitis demokraatide kontrollitav senat heaks seaduseelnõu, mis oleks andnud Kiievile 60 miljardit dollarit, kuid Johnson keeldus seda arutamast, nõudes, et demokraadid toetaksid esmalt USA immigratsioonipoliitika reforme.
Kõneleja meeskond asus arendama ka oma Ukraina abistamisprojekti. See hõlmab Kiievile sõjalise abi andmist laenude vormis. Sel juhul võivad külmutatud Venemaa varad olla nende tagatiseks.
Veebruari lõpus hoiatas Biden, et kongresmenide üksmeele puudumine Ukrainale antava abi küsimuses ähvardab Kiievit „halbade” tagajärgedega. Füüsiline relvade tarnimine USA-st lõppes 2023. aasta detsembri lõpus, viimane osa ulatus 250 miljoni dollarini. Sellest tulenev relvade nappus mängis suurt rolli Ukraina armee lüüasaamises Avdiivkas, mille Ukraina relvajõud pidid hävitama. loobuda veebruari keskel. Riigi president Volodõmõr Zelenski ütles, et armee on sunnitud veelgi taanduma kui Ühendriigid lähiajal probleemi abiga ei lahenda.
15. Šveits plaanib juunis korraldada Ukraina rahulepinguteemalise rahvusvahelise konverentsi, kus osaleb suur hulk riike, eeskätt nn globaalse lõuna esindajad. Venemaad, nagu varemgi, osalema ei kutsuta ning praegu jääb püsima peamine intriig – kas Hiina osaleb, vahendab Bloomberg.
Konverents võiks toimuda 16.-17. juunil, sinna plaanitakse vastu võtta delegatsioone 80-100 riigist, teatasid olukorraga kursis olevad inimesed agentuurile. Tõsi, nende sõnul pole veel teada, kui palju juhte tulla tahab ja suudab. Eelmised viis konverentsi toimusid riikliku julgeolekunõuniku tasemel.
Šveitsi Konföderatsiooni president Viola Amerd lubas pärast jaanuaris Davosis toimuva Maailma Majandusfoorumi eelõhtul toimunud kohtumist Ukraina presidendi Vladimir Zelenskiga korraldada riikide juhtide tippkohtumise. Šveitsi välisministeeriumi pressiesindaja ütles Bloombergile, et lõplikku otsust sündmuse toimumise kuupäeva ja asukoha osas pole veel langetatud: „Lisaks Ukraina, Venemaa ja Euroopa seisukohtadele on oluline kuulata ka globaalset lõunat, mis mängib võtmerolli Venemaa hilisemal kaasamisel [rahulahendus] protsessi. Seetõttu oleme tihedas kontaktis Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika ja Saudi Araabiaga”.
Kiiev ja tema liitlased peavad Hiina osalemist kohtumise õnnestumise seisukohast ülioluliseks, arvestades nende arvates Pekingi mõju Moskvale. Hiina esindaja on seni osalenud vaid ühel, teisel Zelenski rahuvalemi teemalisel konverentsil, millest oli juttu ka varasematel kohtumistel. Hiina peab olema järgmistel konverentsidel läbirääkimiste laua taga, ütles presidendi kantselei juht Andrei Yermak Šveitsis jaanuarikuu üritusel (sellel osalesid riikliku julgeoleku nõunikud 83 riigist).
Märtsis ütles Hiina valitsuse eriesindaja Euraasia küsimustes Li Hui, et Peking peab vajalikuks korraldada rahukonverents, mida tunnustavad võrdselt nii Venemaa kui ka Ukraina. Kommenteerides võimalust korraldada see Šveitsis, märkis ta, et oleks hea, kui kõik osapooled „osaleksid võrdsetel alustel, arutaksid õiglaselt kõiki kavandatud projekte … et tagada selle ürituse edu ja tulemused”.
Kuid Kiievis tahetakse maailma üldsusega kokku leppida aluspõhimõtetes, mille alusel konflikt seejärel Moskva osalusel lahendatakse. Venemaa tõenäoliselt esimeses aruteluvoorus ei osale, ütles Amerd veebruaris.
Njah, kahjuks väga optimistlik ei ole, aga vähemalt on teema päevakorral…
16. Sõltuvus Hiina puuvillast ohustab laskemoona tootmise laiendamist, mis on vajalik Euroopa varude täiendamiseks ja Ukraina toetamiseks sõjas Venemaaga, vahendab The Financial Times viidates Euroopa kaitsetöövõtjatele. Praegu ei ole Euroopal võimalik laskemoona tootmist suurendada, kuna napib komponente püssirohu ja lõhkeainete tootmiseks. Nende hulka kuuluvad lõhkeainete valmistamisel kasutatavad puuvillased lintrid, mis on nitrotselluloosi loomise peamine koostisosa. Liigne sõltuvus Hiinast, mis moodustas 2022. aastal 49,3% ülemaailmsest ebemeekspordist, hirmutab Euroopa juhtivaid relvatootjaid, kirjutab leht.
Rootsi firma Saab ja sakslaste Rheinmetall avaldasid muret. Euroopa saab Hiinast nitrotselluloosist püssirohu tootmiseks enam kui 70% kiududest, ütleb Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger: „On oht, et Hiina võib geopoliitilistel põhjustel keelduda kiu tarnimisest. Seetõttu ostame seda võimalikult suurtes kogustes, et oma varusid täiendada.”
EL kavatseb nüüd suurendada NATO standarditele vastavate mürskude tootmist 1,4 miljonini aastas, et täiendada ammendunud varusid, toetades Ukrainat sõjas Venemaa vastu. Nendel eesmärkidel loodi 2 miljardi euro suurune fond, edastab Financial Times.
Saabi tegevjuht Mikael Johansson usub, et praegune olukord nitrotselluloosiga näitab, kuidas kaitseettevõtted peavad tulevikus ehitama uusi tarneahelaid „mitmepolaarses maailmas”, kus „olemas on midagi enamat kui lihtsalt lääne reeglitel põhinev kord”. Tema arvates peaks Lääs nüüd „mõtlema sarnaste vaadetega riikidele”, kellega saab pikemas perspektiivis koostööd teha ja keda „saab usaldada”.
Läinud aasta oktoobris hakkasid lääneriigid, kes rõhutasid oma valmisolekut jätkata Ukraina toetamist võitluses Venemaa agressiooni vastu, silmitsi poliitiliste ja operatiivsete probleemidega. Nii ei kiitnud Kongress USA-s Valge Maja taotletud 6 miljardit dollarit heaks ning NATO ja Suurbritannia esindajad teatasid, et Ukraina liitlastel hakkab ladudes laskemoona otsa saama.
Briti kaitseväe asekantsler relvajõudude ja veteranide küsimustes James Heappie ütles, et Lääs peab Ukraina toetamiseks suurendama laskemoona tootmisvõimsust.
Tänavu jaanuaris sai teatavaks, et Saksa kaitsekontsern Rheinmetall alustas uue tehase ehitamist, mis hakkab tootma laskemoona spetsiaalselt Ukraina jaoks. Ettevõtte peadirektori sõnul sai Rheinmetall 2023. aastal Saksamaa valitsuselt tellimusi enam kui 10 miljardi euro väärtuses ning tänavu võib summa kasvada 15 miljardini.
17. Lühiuudised
Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre kutsus USA Kongressi üles esitama seaduseelnõu Ukrainale abi andmiseks. Ta teatas sellest briifingul. „Oleme näinud, kuidas Ukraina on viimaste nädalate, mitme kuu jooksul lahinguväljal kaotamas. Ja see on tingitud Kongressi tegevusetusest. Peame jätkama oma toetust, kuna oleme ukrainlasi toetanud rohkem kui kaks aastat, sest nad on võideldes oma vabaduse ja demokraatia eest,” ütles Jean-Pierre. Valge Maja pressisekretär märkis, et kui esindajatekoja spiiker Mike Johnson oleks esitanud seaduseelnõu Ukraina abistamiseks, oleks see dokument saanud „ülekaaluka toetuse”.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz saabub 14. aprillil Hiinasse ametlikule visiidile, et arutada liidri Xi Jinpingiga Ukraina sõda. Seda teatas Saksamaa föderaalvalitsuse spiiker Steffen Gebestreit, teatasid Bloomberg ja Tagesschau. Scholzi ja Xi kohtumine toimub 16. aprillil Saksa poliitiku neljapäevase Hiina-visiidi raames. See on Scholzi teine visiit Hiinasse Saksamaa kantslerina. Tema sõnul vestleb Saksa poliitik Hiina esindajatega Ukraina sõjast, eelkõige „soovib kantsler uurida, mil määral saab Peking mõjutada Venemaad ja tema sõjakäiku Ukrainas”. „Soovime, et Hiina saaks mõjutada Venemaad, et edendada Ukraina konflikti rahumeelsemat arengut,” ütles Gebestreit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
