Sõja ülevaade: 775. päev – vene pool toob suuremaks pealetungiks üksusi rindejoonele lähemale
Avaldatud: 8 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. aprill 2024:
mitmes rindelõigus toob vene pool suuremaks pealetungiks üksusi rindejoonele lähemale, paar vene poole edenemist 76 rünnaku tagajärjel, uus sõjavangide hukkamine vene soldatite poolt ning numbreid…
1. Harkiv, Odessa jne + u 100 Ukraina asulat sajus.
2. Pisu ikka Belgorodi oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ja Kupianski suunal suurema pealetungi ootuses.
4. Siversk: viimase aja suuremaid vene rünnakute päevi, muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.
5. Bahmut: siin läks kuumemaks kui Donetski rindel.
6. Donetsk: paar edenemist siiki tuli.
7. Lõunarinne: siingi kaks vene poole edenemist.
8. Herson: tugev vene rünnakutelaine muutusi rindejoones ei toonud.
9. lavrov läks Hiina läbirääkimistele.
10. Orenburgi tammi purunemise järel peatas töö üks suur naftatöötlemisettevõte ehk siis hooletud töömehed ja ilm tegid töö Ukraina eest ära.
11. Venemaa ähvardab Soomet NATO tuumarelvade pärast.
12. Trumpi võimalik rahuplaan.
13. Vene tankidel on märgatud uut elektroonilise sõjapidamise süsteemi.
14. Lühiuudised
1. 7. aprillil levis veebis video, kuidas venelased tulistavad kolme liikumatut Ukraina sõjavangi. Ette on teada, et sündmuse toimumiskoht on Krõnki Hersoni oblastis. Prokuratuur on alustanud uurimist. Ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets ütles, et pöördus ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti komitee poole seoses järjekordse Ukraina sõjavangide hukkamise juhtumiga vene okupantide poolt.
Harkivi pommitamine jätkub nii päeval kui öösel ja ikka kõike ja kõigega pommitatakse. Pommitamiste kaart on läinud nii punaseks, et enam maapind ei paista punase värvi all. Zelenski lubas parandada Harkivi õhukaitset.
Eile päeval hävitati Musta mere kohal Odessa lähedal Venemaa luuredroonid SuperCam ja Orlan-10. Jälle.
Kaitsejõud hävitasid 24-st Shahed tüüpi kamikaze droonist 17 ja raketi Kh-59, mida vene sissetungijad öösel teele saatsid.
Öösel sai Odessa kant kaks kahetunnise vahega droonirünnakut. Tabamustest varahommikuks info veel puudus. Krivõi Rih sai ühe öise droonilaine.
Piiri ja rinde lähedus ikka sajus.
2. 7. aprilli pärastlõunal levitasid vene propagandistid teavet väidetava drooni plahvatuse kohta Zaporižja tuumajaama ZNPP territooriumil. Nad väitsid, et drooni tabamus salvestati söökla lähedal, kus jaama töötajad said väidetavalt haavata.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov kommenteeris drooni plahvatust ajutiselt okupeeritud Zaporižja tuumajaama territooriumil. Tema sõnul on sellised Venemaa imitatsioonirünnakud jaama territooriumil Vene sissetungijate pidev praktika. Jusov märkis, et Ukraina ei ole seotud ühegi relvastatud provokatsiooniga ZNPP juures. „Eelkõige simuleeritud löögid Ukraina tuumaelektrijaama territooriumil, samuti vägede ja relvade paigutamine sinna, ZNPP rajatiste demineerimine on olnud okupantide ammu teada ja püsiv kuritegelik praktika,” ütles GURi esindaja.
Belgorodi oblasti rünnakus suri tüdruk. Kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et ta oli autos, mida tabasid alla lastud drooni killud.
Üldist kurtmist, et nii siin kui seal droone lendab, jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal ühtki rünnakut eile polnud. Küll töi vene pool siin rindele lisaks juurde 272. motolaskurpolgu ja ootab suuremat pealetungi, sest kõik peaks juba rünnakuks valmis olema.
Ternõ suunal andis Ukraina teada vaid kahest vene rünnakust, mis muutusi rindejoones ei toonud. Kreminnast edelas asuval metsaalal oli jätkuvalt suht rahulik.
4. Siversk: siin rindel kasvas kordades eile vene rünnakute arv ja neid jagus nii Bilohorivka, otse Siverski suunas, Spirne jne poole. Siiagi rindele lähemale 6. eraldiseisev motolaskurbrigaad toofi. Eile muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud, aga pisu mures ikka.
5. Bahmut: rünnakute surve tõusis siingi tervel rindel igas suunas ja kipub muutuma sama kuumaks kui Donetski rinne. Eilsel päeval küll rindejoones muutusi ei tuvastanud aga kindel, et neid polnud, siiski pole. Loodan homseks targem olla.
6. Donetsk: eile jätkus tyugev evne surve ja üks põhjasuunaline edenemine pisu muretsema paneb, 1 km sügavust Novokalõnove asula suunas ja äärmistes hoonetes suutis vene pool kanna maha saada.
Jätkus ka vene poole edenemine Avdiivkast läänes enne veekogude joont hallis alas nii Berdõtši juures (mis nüüd peaks tervenisti olema vene kontrolli all) ja kaks põllulappi u 2 km laiuselt ja 1 km sügavuselt Pervomaiskest põhja pool (üleeile oli sellest vaid kõlakas). Seni veel mures pole, kuni vene pool pole veekogude liinist püsivalt üle saanud.
Eile vene poole jätkuv hull surumine Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joonel neile edu ei toonud, aga kaotusi ikka.
7. Lõunarinne: üks vene poole edenemine siiki tuli.
Berdjanski suund: pisu ikka kombivad.
Tokmaki suund: Robotõnes on käimas tõsine võitlus, hetkeseisu iei tea, aga on kõlakaid, et siin mitu küla läheduses olevat olulist possat olla eile vene pool enda kontrolli alla saanud. Lisaks suutis vene pool Verbove juures 2 km laiuselt 1 km ssügavuses siingi kaks põllulappi enda kontrolli alla saada.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: keskmisest tugevam vene rünnakute päev, rindejoones siiki muutusi ei tuvastanud. Ukrainlased lasid ära ühe 2S7 Pion-i, mis päris suure üksuse relv on ja näitab sealse rinde ülema soovi mis tahes moel sillapead likvideerida. Eks ta vist igapäevaselt nn ketukat saab…
9. Venemaa välisminister sergei lavrov külastab Hiinat ja peab läbirääkimisi Hiina välisministri Wang Yiga. „Välisministeeriumite juhid arutavad paljusid kahepoolse koostöö ja ka interaktsiooni küsimusi rahvusvahelisel areenil, rõhuasetusega ühisel tööl ÜROs, BRICS-is, SCO, G20, APEC ja teistes mitmepoolsetes mehhanismides ja foorumites,” ütles Venemaa välisministeerium avalduses. Ministrid vahetavad ka mõtteid olukorra üle Ukrainas ning Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas.
See on Lavrovi esimene visiit Hiinasse pärast seda, kui Venemaa importijatel tekkis probleeme Hiina finantsasutustega. Hiina pangad on hakanud Venemaa maksete saatjatelt massiliselt nõudma teavet raha ülekantavate toodete kasutamise lõplike eesmärkide ja lõppkasutajate kohta.
Lähenemisviis on erinev. Lõppkasutajate osas on mõned pangad ja filiaalid rahul sellega, et selgitavad, kas kaup müüakse edasi ja kui jah, siis kas seda kasutatakse pigem tsiviil- kui sõjalistel eesmärkidel. Teised nõuavad lõpliku saaja nime ja tegevusi, ütles üheksa importijat, kes said sel nädalal sellised taotlused. Ja mis kõige tähtsam, pooltes importija taotlustes palutakse neil tagada, et lõppsaaja ei oleks kuidagi seotud vene armee või sõjatööstuskompleksiga, märkisid Moscow Timesi allikad.
Ilma selle teabeta pank ülekannet ei blokeeri – ja viimasel ajal on Venemaa maksed Hiina pankades pikka aega kinni jäänud. „Vene panga, kellega koos töötame, statistika kohaselt ei ole alates 1. märtsist Hiinasse läinud üle 25 protsenti maksetest,” ütles ekspordi-impordifirma omanik.
Hiina pangad pole kunagi varem nõudnud nii täielikku teavet makse eesmärgi kohta kui praegu – 2022. aasta kevadel piisas neile lihtsast kinnitusest, et tasutavat kaupa sõjaliseks otstarbeks ei kasutata, ütleb Vene-Aasia kaubandusmaja panga juht. Alates veebruarist on tema sõnul kõik pangad nõudnud tootekoodi (rahvusvahelises praktikas HS-kood ja Venemaal HS-kood) märkimist, mille eest tasutakse, ning paljud keelduvad sanktsioonide alla kuuluvate toodete eest maksmast. Kuid koodidega saab „mängida”, märkides mitte seda, mis sattus sanktsioonide alla, vaid mille väärtus on lähedane, jätkab Moscow Timesi allikas.
Njah, eks see enamasti siiski näiline on, sest piisab makse saaja kinnitusest, et kõik ok aga tegelikku kontrolli pole, siis miskit tegelikult ei muutu ja nagu viimane Bloombergi uudis oli, siis Hiinast kasvab vene sõjaväe vajadusteks mineva staffi hulk.
10. Venemaa valitsuskomisjon otsustas tunnistada Orenburgi oblasti üleujutuse föderaalseks hädaolukorraks, ütles eriolukordade ministeeriumi juht Aleksandr Kurenkov. „Võttes arvesse hetkeolukorda ja kuuldud teateid, teen ettepaneku liigitada Orenburgi piirkonna eriolukord föderaalseks hädaolukorraks ja kehtestada föderaalne reageerimise tase,” vahendab RIA Novosti Kurenkovi sõnu. Tema sõnul on Orskis kõige keerulisem olukord Leninski rajoonis ja vanalinnas. Kurenkov tegi ka ettepaneku keelata ajutiselt alkohoolsete jookide müük üleujutusaladel.
Möödunud reedel purunes Orenburgi oblastis Orskis tamm. Orenburgi linnapea Sergei Salmin nõudis kahjustatud piirkondade elanike viivitamatut oma kodudest lahkumist. Praegu on üle 6 tuhande maja üle ujutatud. 7. aprillil on üleujutusolukord jätkuvalt kriitiline. „Vesi tõuseb ja selle tase tõuseb ainult lähipäevil,” kirjutas linnapea oma Telegrami kanalis.
Venemaa valitsuse pressiteenistus teatas, et sellist üleujutust pole Orenburgi piirkonnas esinenud üle 100 aasta. Varem teatati neljast surmast. Orenburgi piirkonna ainus naftatöötlemistehas Orsknefteorgsintez on oma tegevuse peatanud. Ettevõte märkis, et otsus tehti keskkonnakatastroofi vältimiseks. Orsknefteorgsintezi rafineerimisvõimsus, oluline osa toodangust eksporditakse, on ca 6 miljonit tonni aastas, kuid tegelik koormus on ca 4,5 miljonit tonni aastas. Veebruaris töötles Orsiy rafineerimistehas umbes 0,33 miljonit tonni naftat, märtsis umbes 0,37 miljonit tonni.
Prokuratuuri teatel purunes Orski tamm, mille ehitamiseks kulus ligi miljard rubla, halva hoolduse tõttu ning projekti eest vastutavat töövõtjat Spetsstroi-3 kontrollitakse eelarvevahendite omastamise suhtes. Kolm päeva tagasi kinnitas Orski juht Vassili Kozupitsa pärast isiklikku paisukülastust, et läbimurdeohtu pole, märkides, et truubid on varustatud projekti kohaselt.
Uurimiskomisjon algatas kriminaalasja ehitustöödel ohutusnõuete rikkumise (Kriminaalkoodeksi artikkel 216 1. osa) ja hooletuse (Kriminaalkoodeksi artikkel 293) eest. Kurjategijaid ähvardab kuni 7-aastane vangistus.
Viimastel päevadel on üleujutuste tagajärjel üle ujutatud mitmed Venemaa Siberi ja Uurali mägiasulad ning Kasahstani naaberpiirkonnad.
11. Venemaa ei jäta NATO tuumarelvade võimalikku paigutamist Soome vastuseta, ütles Venemaa suursaadik Helsingis Pavel Kuznetsov. „Tuumarelvade võimalikku paigutamist Soome territooriumile toetab täna vaid 20% ja nende transiiti läbi Soome toetab umbes 40% elanikkonnast. Soomlased ei saa mõistmata jätta, et nii tõsine provokatiivne samm ei jää ilma vene poole vastuseta,” ütles ta intervjuus TASS-ile. Tema sõnul hakkab Soome valitsus 2025. aasta kevadel arutama tuumaenergia seaduse muutmise eelnõu ja tuumarelvade riiki importimise keelustamise reegli võimalikku kaotamist.
„Selle aasta sügise lõpuks on valitsusel kavas otsustada, kas valmivas seaduseelnõus on ettepanek aatomirelvade normi tühistamiseks või korrigeerimiseks. Loomulikult ei saa me reageerimata jätta Soome valitsuse võimalikele otsustele selles vallas,” selgitas Kuznetsov. Samas märkis ta, et dokumenti kaalutakse veel päris pikalt. Ta lisas, et „Soome liitus sõjaparteiga kuni võiduni Venemaa üle” ning pärast ametlikku Helsingi liitumist NATO-ga muutus piir potentsiaalse eskalatsiooni tsooniks.
„Venemaa ei jäta vastuseta alliansi sõjalise potentsiaali suurendamist oma piiride lähedal. Reaktsioon on adekvaatne, kuid mitte tingimata sümmeetriline, lähtudes meie riikliku julgeoleku huvidest,” lõpetas suursaadik.
Soome välisminister Elina Valtonen märkis NATO esindajate kohtumisel Brüsselis, et putin ja sergei šoigu ähvardasid tekitada Soomele probleeme kättemaksuks NATO-ga liitumise eest ja tugevdada sõjalist kohalolekut riigi piiridel. Varem olid Venemaal väed alati Soome piiri ääres ja selle läheduses, märkis Valtonen. „Aga piir pole kunagi olnud nii tühi kui praegu. Ilmselgelt sellepärast, et väed on kuskil mujal hõivatud,” ütles minister vastuseks Venemaa sõltumatute ajakirjanike küsimusele, vihjates selgelt Ukrainale.
Soomel ei olnud Venemaaga probleeme, kuid „nüüd need tulevad”, ütles putin 2023. aasta detsembris, teatades Leningradi sõjaväeringkonna loomisest. Ta lubas „sinna koondada teatud sõjaväeüksused”.
Märtsi alguses ähvardas šoigu ka oma põhjanaabrit. „NATO sõjalise potentsiaali ülesehitamise taustal Venemaa piiride lähedal, alliansi laiendamise kaudu Soome ja tulevikus Rootsi (sai mõned päevad hiljem alliansi liikmeks. – Moscow Times) sisenemise kaudu on meil tekkinud olukord ja me oleme astunud samme väegruppide tugevdamiseks loode- ja läänesuunalistel strateegilistel suundadel,” selgitas minister Leningradi ja Moskva sõjaväeringkondade tekkimise tähendust. putin kirjutas nende taasasutamise määrusele alla 28. veebruaril. „Võetud meetmed suurendavad oluliselt vägede ja vägede juhtimise ja kontrolli tõhusust,” selgitas šoigu.
12. Ameerika väljaande Washington Post ajakirjanikud said teada, millest koosneb USA 45. presidendi Donald Trumpi „rahuplaan”. Selle teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnul on väidetavalt tegemist territoriaalsete järeleandmistega – Krimmi ja Donbassi Venemaale üleandmisega. 2023. aasta märtsis ütles Trump, et kui ta valimised võidab, suudab ta väidetavalt „24 tunni jooksul” peatada Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse. Pärast seda pöördus ta korduvalt tagasi teema juurde, täpsustamata kunagi, mida täpselt mõtles.
Trumpi ettepanek on sundida Ukrainat Krimm ja Donbassi piiriala Venemaale üle andma, väidavad inimesed, kes arutasid seda Trumpi või tema nõunikega ning soovisid jääda anonüümseks, kuna vestlused olid konfidentsiaalsed. Väidetavalt ütles USA endine president, et tema arvates tahavad nii Venemaa kui ka Ukraina „oma nägu päästa, tahavad leida väljapääsu” ja et inimesed mõnes Ukraina piirkonnas „oleksid nõus olema Venemaa osa”.
Trumpi kampaania peakorter, nagu ajaleht Washington Post märkis, keeldus küsimusele otse vastamast. „Igasugused spekulatsioonid Trumpi plaani kohta pärinevad anonüümsetest ja teadmata allikatest, kellel pole aimugi, mis toimub või mis juhtuma hakkab,” ütles pressiesindaja Caroline Leavitt.
13. Võrku ilmus foto Venemaa tankist T-72B3 koos huvitava EW-kompleksiga, millel on 8 antenni, millest igaüks vastutab oma ringikujulise sektori eest. Torn on täielikult kaetud kumulatiivsete ekraanidega. Mõni päev tagasi hävitas üksus Shadow FPV droonide abil edukalt 2 tanki T-90M. Videol on uus EW seade mõlemal tangil suurepäraselt nähtav. Arvestades asjaolu, et need on paigaldatud erinevatesse kohtadesse, on seda moodulit raske nimetada „tavaliseks”. Ilmselgelt on see spetsiaalselt tankide jaoks loodud raadioelektroonilise sõjapidamise spetsiaalne kompleks, kuid tõenäoliselt pole see paigaldatud tehases.
Avdiivka suunas märgati sarnase kompleksiga vaenlase tanki. 47. OMBr võitlejad tabasid teda kõhklemata drooniga ja „uusim” EW ei aidanud üldse. Tankimeeskond väljus kohe lahingumasinast ja põgenes.
14. Lühiuudised
USA esindajatekoja luurekomisjoni esimees Mike Turner (vabariiklane) usub, et Venemaa propaganda on tunginud läbi USA seadusandliku kogu seinte, kuna USA Kongressi liikmed levitavad Venemaa sissetungi kohta valeinfot.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
