Sõja ülevaade: 770. päev – 75 vene poole rünnakut ja mitu edenemist
Avaldatud: 3 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. aprill 2024:
75 vene poolet rünnakut eilsel päeval ning üks edenemine Bahmutist läänes ja Donetski rindel kolmes kohas kahjuks lisandus ja kaugus 1300 km Ukraina piirist pole enam Venemaal ohutu.
1. 110 Ukraina asulat sajus.
2. Ukraina ulatus eile piirist 1300 km kaugusele.
3. Kupiansk-Kreminna: rinde lõunaõigul hull vene poole surve jälle edenemisi ei toonud.
4. Siversk: kahes suunas siingi ebaõnnestuti.
5. Bahmut: üks vene poole edenemine siiski lisaks tuli.
6. Donetsk: jätkuv hull rünnakutelaine kolm edenemist vene poolele tõi.
7. Lõunarinne: vastastikune torkimine.
8. Herson: vene pool sai rünnakute konveieri jälle tööle, aga edu ei tuvastanud.
9. Washington Post: USA hoiatas kremlit, et terroristid ründavad Crocuse kontserdimaja.
10. NATO peasekretär tegi ettepaneku luua Ukrainale 100 miljardi dollari suurune abifond.
11. putin andis politseile käsu töötada nagu sõjaajal.
12. Venemaa suurim LNG projekt jäi sanktsioonide tõttu seisma.
13. Paljudel Venemaa oligarhidel läheb siiski hästi.
14. Kiirabitöötajad 17 Venemaa regioonist pöördusid putini poole, kus kaebasid madalate palkade üle.
15. Arvamuslugu Andrei Malgini sulest: putini peamine relv.
16. 44 riiki toetas ideed luua Venemaa suunaline Ukraina-vastaste kuritegude tribunal.
1. Dnipros sai eile päeval Venemaa raketirünnaku tagajärjel vigastada 13 inimest, kellest 5 olid teismelised. Tabamuse sai hariduskeskus.
Täna öösel tabas vaenlane Donetski piirkonda kolme juhitava õhutõrjerakettiga S-300 ning kasutas ka 4 UAV-d Shahed-136/131. Õhukaitsejõud hävitasid kõik droonid.
Samas lisatakse, et droone hävitasid Ukraina kaitseväe mobiilsete tulegruppide üksused Hmelnõtski, Žõtomõri, Kirovohradi ja Tšerkassõ oblastis, siis arvatavalt neid rohkemalt siiski õhus oli aga varahommikuks kahjuks rohkem infot polnud.
Venemaa kiitleb, et suudab FAB-pommidega (liugpommid) edukalt tabada sõjalisi objekte rinde lähistel kuid enamasti siiski need kohalikele surmade ja peavalu põhjuseks on. Kahjuks neid pomme jagub ja Ukraina seni pole suutnud vene lennuväge piisavalt kaugele suruda, et takistada nende teele saatmist. Ka õhutõrjega on keeruline neid alla lasta, aga võimalik, et pisu paraneb olukord F-16 tuleku järel.
Seni jätkab vene pool tugevat enamuse piiri- ja rinde lähedaste Ukraina asulate pommitamist ikka kõige käepärasega.
2. Eile hommikul toimusid plahvatused Tatarstanis Jelabugas ja Nižnekamskis. Nižnekamskis ründas droon naftarafineerimiskompleksi. Jelabuga erimajandustsooni territooriumil (Jelabuga linna ümbruses) sai pihta Shahed-tüüpi droonide kokkupanemise tehas. Naftatöötlemistehase vastu suunatud rünnak oli Ukraina luure peadirektoraadi ja Ukraina julgeolekuteenistuse ühisoperatsioon. Shahedide tootmise tehas on GUR-i eraldi operatsioon, ütles luureallikas LIGA.net-ile.
„Oleme pärast II maailmasõja lõppu esimesed, kes suutsid vaenlast tabada sellisel strateegilisel sügavusel – peaaegu 1300 kilomeetri kaugusel riigipiirist,” märgib Defense Expressi sõjandusanalüütik Ivan Kiritševski veebilehel LIGA.net.
Pärast eilseid edukaid lööke Tatarstani sõjaväe- ja naftatöötlemistehasele on selge, et kaitsevägi suutis luua Shahedi kamikaze droonist võimsama relva. Defence Expressi sõjaväeanalüütik Ivan Kiritševski märkis seda LIGA.net-ile antud kommentaaris. „Venelastel ei ole kamikaze-droone, mille tegelik lennuulatus on üle 1000 kilomeetri. Kõik Ukrainale suunatud rünnakute ajal sooritatud enesetapudroonid lastakse välja piirialadelt või ajutiselt okupeeritud Krimmist,” selgitas ta. Kiritševski sõnul ei ole Ukraina huvides täpsemalt analüüsida, millega täpselt Tatarstani tabati, et mitte aidata okupante strateegilisest ebakindlusest välja tulla.
Lisaks tuleb Ukraina suunalt vihjeid, et see olla alles algus… sest selles raadiuses on piisavalt ülitähtsaid rajatisi Venemaal…
Täna öösel läks peale doonirünnakut miskit suurelt põlema Kurski linnas. Lisaks tuli teateid droonidest nii Belgorodi oblastis kui Krimmi kohal.
3. Kupiansk-Kreminna: üks tugevam vene poole rünnak Sinkivka küla juures neile edu ei toonud. Miks juba pikemat aega seal suuremat survet pole, on siiski teadmata.
Rinde lõunalõigus siiski vene poole survet jagus (u 10 rünnakut) ja miks juba üle nädala pole edasi saadud, kuigi soomusega hullult suruvad, kipub vist jääma Ukraina kaudtule ja droonide „süüks”, millele oma panuse annavad nii miinid kui tankitõrjerelvad. Kahjuks veel vene poolel ressurssi tugeva pealetungi jätkamiseks jagub.
Pisu tundub, et Kreminnast edelas asuvas metsas on siiski aktiivsem Ukraina, mistõttu see suund kipub vene blogijate tähelepanu alt välja jääma.
Sellegi rinde võtmekoht on, kas vene pool suudab oma kaudtule ja lennundusega piisavalt lõhkuda Ukraina moona tarneid üksutele.
4. Siversk: nii Bilohorivka kui Spirne suunal vene rünnakud muutusi rindejoones ei toonud.
5. Bahmut: linnast läänes õnnestus vene poolel Ivaniske asulas edeneda u 1 km ja hõivati asula edela serval olevad tööstushooned. U 1/3 asulat on veel hallis alas. Sellega saadi veelgi lähemale Tašiiv Jari linnale piki lõunapoolsemat maanteed pidi. Siit suunalt on linnani 5 km ja vahele jääb Siverski Donetsi-Donbass veekanal.
6. Donetsk: peaaegu pooled rünnakud ikka siin rindel. Tundub, et vene pool siiski ei saanud püsivalt kanda maha teisel pool veekogude liini Avdiivkast läänes Semenivka küla juures. Karmid lahingud käivad seal terve päev ning võimalik, et Ukraina jõuab rünnakukolonnid peatada alles selle veeliini taga. Kuna sealne lõik koos sillaga kahe suurema paisutatud järve vahel on kitsas, siis paratamatult peab vene pool oma kolonniga suruma ja ei saa hargneda rünnakuformatsiooni, mis aga hõlbustab (kui vahendeid jagub) Ukrainal seda kolonni töödelda. Küll on jätkuvalt oht, et iga rünnaku tõrjumiseks pole piisavalt jooksvalt vahendeid ja siis on kordustega võimalik vene poolel siiski läbi tungida.
Ühe uue põllulapi vallutamine Pervomaiskest mõni kilomeeter põhja pool Tonenke külast läänes suurt muret ei põhjusta, sest seegi edenemine toimus veekogude liinist ida pool.
Muret teeb eilne vene poole edenemine Pervomaiskes, kus linna põhjapoolsemas harus, mis asub veekogude liini põhjakaldal, õnnestus eile edeneda peaaegu 1 km. Suurema veekogude liinini on siin minna veel u 6 km.
Novomõhailiivkas ja selle ümber suurte kaotuste hinnaga vene pool siiski sammhaaval edeneb ja umbes 60% asulast on praegu venelaste poolt okupeeritud. Seni pole juba paar kuud vene poole rünnakute arv siin lõigul olnud alla 20-ne, sestap arvab, et siin suunal veel tugevaks surveks ressurssi jagub ning tehakse tõsiseid pingutusi, et kätte saada kogu Donetski oblast, lisaks suruda Ukraina kaudtuleüksused piisavalt ohutusse kaugusesse Donetski linnast.
7. Lõunarinne: kumbki pool andis teada vastastikustest torkimistest.
Berdjanski suund: enamus tegevust siiski piirdus kaudtule ja drooniüksustega.
Tokmaki suund: hallis alas pisu lainetas.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: siin sai vene pool üle pika aja oma rünnakukonveieri uuesti tööle ja Ukraina andis teada lausa 8-st vene poole rünnakust. Njah, vene blogijate sõnumid ikka, et paar väikest Ukraina üksust vaid Dnepri idakaldal ja kiitles tugeva pommitamise laine pärast Dnepri lääne kalda pihta.
9. Rohkem kui kaks nädalat enne Crocuses toimunud terrorirünnakut teatas USA valitsus Venemaa ametnikele, et Moskva ringteel asuv kontserdimaja on terroristide potentsiaalne sihtmärk, vahendab Washington Post viidates anonüümsetele Ameerika ametnikele. USA riikliku julgeolekunõukogu esindaja keeldus seda infot ajalehele kommenteerimast.
Väide on vastuolus kõrgete Venemaa julgeolekuametnike väidetega, et USA hoiatused olid liiga laialdased ega aidanud rünnakut ära hoida. Pärast Crocuse terrorirünnakut tunnistas FSB direktor Aleksandr Bortnikov, et USA luureagentuurid hoiatasid Venemaad eelseisva rünnaku eest, kuid ütles, et see oli „üldise iseloomuga teave”. Välisluureagentuuri SVR-i direktor Sergei Narõškin ütles 2. aprillil, et hoiatati terrorirünnaku võimalikkuse kohta Venemaal, kuid teave polnud konkreetne.
Kolm päeva enne rünnakut nimetas putin avaldusi terrorirünnakute võimalikkuse kohta Venemaal provokatiivseteks. Hiljem süüdistasid Venemaa võimud ja julgeolekujõud terrorirünnakus Ukrainat.
Terrorirünnaku eest, mis oli Venemaal viimase 20 aasta ohvriterohkeim, võttis vastutuse Islamiriigi Afganistani filiaal ISIS-K.
USA saatkond Venemaal teatas 7. märtsil, et „äärmuslased plaanivad lähitulevikus rünnata Moskvas suuri rahvakogunemisi, sealhulgas kontserte” ning kutsus kodanikke üles vältima rahvahulkasid.
10. NATO võiks luua fondi, et jätkata Ukraina toetamist sõjas Venemaaga. Selle algatuse tegi alliansi peasekretär Jens Stoltenberg, väidavad allikad Bloombergile. Nagu plaanitud, peaks fond viie aasta jooksul koguma 100 miljardit dollarit. Oma panuse teevad NATO liikmesriigid.
Allikate sõnul on liitlastel seda ettepanekut alles arutatud. Üks küsimusi on sissemaksete arvestamise mehhanism, eelkõige see, kas summa hulka arvestatakse kahepoolne abi Ukrainale. Kui 32 NATO riiki jõuavad uue fondi osas üksmeelele, võidakse selle loomise kohta otsus langetada alliansi tippkohtumisel Washingtonis, mis toimub 9.-11. juulini.
See võimaldab USA-l kärpida Ukrainale antavat abi peaaegu neli korda, võttes aluseks 61,4 miljardit dollarit, mis on Kongressis „kinni jäänud”, ütlesid diplomaadid Financial Timesile. Nende sõnul propageerivad mõned fondi rahastamise struktuuri arutelus osalejad ideed kasutada samu põhimõtteid, mis kehtivad ka NATO eelarvesse sissemaksete määramisel. Sel juhul peaks USA andma veidi rohkem kui 16 miljardit dollarit.
Samuti teeb Stoltenberg ettepaneku viia NATO kontrolli alla Ukraina kaitse kontaktrühm (Ramsteini formaadis), mis tegeleb Kiievi relvade tarnimisega. Praegu koordineerib enam kui 50 riigist koosnevat koalitsiooni USA kaitseministeerium Pentagon. Alliansi peasekretäri sõnul kaitseb selline samm struktuuri igasuguste poliitiliste muutuste eest, mis võivad tekkida pärast novembris toimuvaid USA presidendivalimisi, kus Donald Trump kavatseb osaleda.
Grupi järkjärgulist üleminekut NATO kontrolli alla on kavas arutada 3.–4. aprillil Brüsselis toimuval NATO välisministrite kohtumisel. Lõplik otsus tehakse juulis Washingtonis toimuval tippkohtumisel.
11. Politsei peab töötama sõjaaja oludele lähedastes tingimustes, ütles putin siseministeeriumi juhatuse koosolekul. „Venemaa tavakodanikule peate tagama normaalse elu, kuid ise peate töötama sõjaajale lähedastes tingimustes,” vahendab TASS presidendi sõnu. putin ütles ka, et „mundrikandjate jaoks on need täiesti ilmsed asjad” ja lisas, et meie ühiskonna sisemine olukord „sõltub suuresti siseministeeriumi tulemuslikkusest”.
Lisaks nõudis riigipea, et politsei töötaks „ilma lõtvuse ja leplikkuseta” ning kuulas ära siseministri Vladimir Kolokoltsevi ettekande, milles ta rääkis Venemaal sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode süütamise juhtumitega soeses alates 24. veebruarist 2022 kinnipeetud inimeste arvust.
Eelmisel nädalal osales putin peaprokuratuuri juhatuse koosolekul. Ürituse käigus märkis president asutuse tööd mitmete suurettevõtete ja kinnisvarakomplekside tagastamisel riigi omandisse, nimetades sellist prokuröride tegevust „kodanike sotsiaalsete ja majanduslike õiguste kaitsmiseks, samuti riigi ja ühiskonna huvide kaitsmiseks”.
Vene Föderatsiooni presidendi sõnul on ärivara natsionaliseerimine õigustatud, kui vara on soetatud seadustest kõrvale hiilides ja „kasutatakse riigi kahjuks”.
12. Novateki katse jätkata 25 miljardi dollari suuruse Arctic LNG 2 projekti elluviimist ebaõnnestu pärast Ameerika Ühendriikide novembris kehtestatud sanktsioone. Ettevõte ei saanud plaanipäraselt veeldatud maagaasi eksporti alustada ja nüüd tuli tootmine sootuks lõpetada.
Novatek on sanktsioonide ja tankerite nappuse tõttu peatanud oma Arctic LNG 2 projekti, ütlesid Reutersile kaks ettevõtte olukorraga kursis olevat inimest. See juhtus pärast seda, kui Novatek pidi tänavu tootmist vähendama, millega alustati siiski detsembris, vaatamata detsembris välja kuulutatud vääramatule jõule: seejärel teavitas ettevõte kliente, et sanktsioonide tõttu ei ole veel võimalik tarneid alustada.
Arctic LNG 2 toodang ulatus detsembris 425 miljoni kuupmeetrini, jaanuaris – 250 miljonini ja veebruaris – 83 miljonini, teatas varem Bloomberg, kellel õnnestus vastavate andmetega tutvuda. Agentuuri teatel ei õnnestunud Novatekil märtsi lõpuks plaanipäraselt LNG eksporti alustada. Ettevõte peab läbirääkimisi Hiina ostjatega, kuid nad ei riski Ameerika sanktsioonide kartuses tehinguga nõustuda.
Algselt oli Novatekil kliente – vähemalt Arctic LNG 2 aktsionäre, kellel oli õigus saada osa toodetud kütusest. Need on Hiina Cnooc ja China National Petroleum Corp, Prantsuse TotalEnergies (10%) ja Jaapani Arctic LNG (Jaapani ettevõtete Mitsui ja Jogmec konsortsium) – neile kõigile kuulub 10% aktsiatest. Kuid Total ja Jaapani ettevõtted külmutasid ametlikult oma osalemise projektis. Ja Hiina aktsionärid ei taha oma oste USA tootjatelt ohtu seada.
Novatek ei saanud ka jääklassi gaasitankereid, millega kavatseti Põhjamere trassi mööda LNG-d eksportida. Praegu ettevõtte 21 gaasikandjast kolm on Venemaal toodetud. Osa laevade ehitustellimuse täitnud lõunakorealane Hanwha Ocean lõpetas pärast sõja algust lepingu ning Arctic LNG 2-st gaasi eksportima pidanud Jaapani Mitsui OSK Lines ei anna tellitud tankereid ega müü neid venelastele.
Vaatamata katastroofilisele olukorrale, kuhu projekt sattus, saavutas Novateki asutaja ja põhiomanik Leonid Mihhelson ajakirja Forbes uues Venemaa miljardäride edetabelis 27,4 miljardi dollariga (tema varandus kasvas 5,8 miljardi dollarit). Novateki kaasomanik ja putini sõber Gennadi Timtšenko oli 23,4 miljardi dollariga 6. kohal. Nhaj, sõjaajal on ka sektoreid, kus teenitakse ja väga ülikasumlikult…
13. Dollarimiljardäride arv Venemaal kasvas aastaga 110 inimeselt 125 inimesele, kirjutab Forbes. See on maailma rikkaimate ärimeeste nimekirja ajaloo kõrgeim näitaja.
Väljaande andmeil kasvas Venemaa reitingus osalejate koguvarandus 14%, 576,8 miljardi dollarini. See on vähem kui rekordaasta 2021 – siis oli 123 miljardäri kogukapital 606,2 miljardit dollarit. Venemaa kodakondsusega 64 ärimeest suurendas sissetulekuid, 24-l vähenes, veel 19 inimest arvati reitingusse esimest korda.
Nimekirja liider venelaste seas on Lukoili asutaja Vagit Alekperov. Aastaga teenis ta 8,1 miljardit dollarit, hoolimata sellest, et pärast isiklike sanktsioonide kehtestamist lahkus 2022. aasta aprillis ettevõtte presidendi kohalt. Ajakiri seob tema kapitali kasvu Lukoili aktsiate väärtuse kasvuga Moskva börsil: aastaga tõusid need 4000 rublalt 7500 rublani ning sellega, et ettevõte maksis oma aktsionäridele üle 600 miljardi rubla dividende.. Alekperovi koguvaraks hinnatakse 28,6 miljardit dollarit.
Järgmised on Novateki juht Leonid Mihhelson (27,4 miljardit dollarit), NLMK põhiaktsionär Vladimir Lisin (26,6 miljardit dollarit) ja Severstali direktorite nõukogu esimees Aleksei Mordašov (25,5 miljardit dollarit). Vene ärimeeste nimekirja esiviisiku lõpetab Norilsk Nickeli president Vladimir Potanin 23,7 miljardi dollari suuruse varandusega.
Järgmiseks tuleb putini sõber, Novateki ja Siburi kaasomanik Gennadi Timtšenko – 23,4 miljardit dollarit. Eelmise aasta edetabelit juhtinud Eurochemi asutaja Andrei Melnitšenko kaotas 4 miljardit dollarit ja saavutas varandusega seitsmenda koha. 21,1 miljardit dollarit.
Esikümnesse mahtusid ka Telegrami looja Pavel Durov (15,5 miljardit dollarit), USM Holdingsi asutaja Alisher Usmanov (13,4 miljardit dollarit) ja Alfa Groupi kaasomanik Mihhail Fridman (13,1 miljardit dollarit).
Sel aastal võinuks Forbesi nimekirjas olla rohkem venelasi, kuid 10 edetabelist pärit miljardäri olid varem Venemaa kodakondsusest loobunud. Nüüd esindavad Aleksander Gerko (10,4 miljardit dollarit) ja Nikolai Storonski (2,7 miljardit dollarit) Ühendkuningriiki, Juri Milner (5,9 miljardit dollarit) Iisraeli, Timur Turlov (3,3 miljardit dollarit) Kasahstani, Sergei Dmitriev (2,9 miljardit dollarit), Valentin Kipyatkov (2,1 miljardit dollarit) , Igor Makarov (2,1 miljardit dollarit), Vladimir Kruptšak (1,2 miljardit dollarit) – Küprost, Vassili Anisimov (1,7 miljardit dollarit) – Horvaatiat, Ruben Vardanjan (1,1 miljardit dollarit) – Armeeniat.
14. Kiirabitöötajad Venemaa 17 regioonist kaebasid madalate palkade, sotsiaaltoetuste ebaõiglase jagamise üle ning palusid putinil olukorda sekkuda, vahendab sotsiaalmeedia Telegrami kanal Medical Russia.
Videoteateid salvestasid parameedikud Vologda, Ivanovo, Irkutski, Kemerovo, Kostroma, Nižni Novgorodi, Rostovi, Saraatovi, Sahhalini, Tambovi, Uljanovski ja Tšeljabinski oblastis. Seda tegid ka nende kolleegid Karjalas, Baškortostanis, Altai, Taga-Baikali ja Habarovski aladel.
Parameedikud juhtisid tähelepanu nende raskele rahalisele olukorrale, märkides, et nad arvestavad palgatõusuga sotsiaaltoetuste näol, millest putin teatas tulevikutehnoloogiate foorumil. Siis ütles president, et asulates, kus elab alla 50 tuhande inimese, makstakse arstidele lisaks 50 tuhat rubla (500 eurot) kuus ja keskastme meditsiinitöötajatele 30 tuhat rubla (300 eurot).
Valitsuse 20. märtsi määruses nr 343 jäi aga kiirabitöötajate soodustuste suurus samaks – 7000 rubla (70 eurot). Arstide sõnul ei piisa riigi majandusolukorda arvestades saadavatest vahenditest normaalsete elamistingimuste loomiseks. Altai territooriumil asuva Antonovitši nimelise Kljutševskaja keskrajooni haigla kiirabitöötajad ütlesid, et parameediku kuupalk on 7808 rubla (78 eurot). „Arvestasime tõesti kuni 50 tuhande elanikuga asulates töötavate parameedikute sotsiaalmaksetega. <…> Meie meeskonnad on alamehitatud ning koosnevad ühest parameedikust ja autojuhist. Personalipuuduse tõttu on meil pidevad ületunnid. <…> Vaatamata nii olulisele ja raskele tööle presidendi väljakuulutatud sotsiaalmaksete tõus meid siiski ei mõjutanud,” rõhutatakse pöördumises.
Ivanovo oblastis asuva Južskaja keskrajooni haigla parameedikud väitsid omakorda, et nad „peavad elama kiirabiautos, töötades 1,5–2 kiirusega”, mis mõjutab nende endi tervist. „Ja lapsed ei näe meid mitu päeva,” rõhutasid nad.
Lisaks juhtisid parameedikud pöördumistes tähelepanu kiirabijuhtide madalale palgale, kes samuti „osalevad aktiivselt arstiabi osutamisel” kodanikele, kuid ei saa üldse sotsiaaltoetusi. „Juhil lasub suur vastutus tervishoiutöötajate ja patsientide elude eest,” rõhutasid nad, lisades, et nende töötajate madal palk kutsub esile personali voolavuse.
Irkutski piirkond on arstide pöördumisele juba vastanud. Piirkonnaprokuratuur korraldas uurimise Kuitunski rajoonihaigla töötajate kaebuse alusel. Probleemi lahendamisel lõi kaasa ka piirkonna tervishoiuministeeriumi juht, kes lubas selgituste saamiseks pöörduda Venemaa tervishoiuministeeriumi poole.
15. putini kõige kohutavam relv ei ole tuumarelv. Selle kõige ohtlikumad relvad on propaganda ja desinformatsioon. Ta võitleb nende relvadega lääne vastu tõhusamalt, kui tavaliselt arvatakse.
Kui paavst Gregorius XV-le, kes lõi XVII sajandil mõiste „propaganda”, räägiti, kuidas propagandaväed mängivad tulevastes sõdades ja konfliktides tohutut rolli, poleks ta seda uskunud. Aga juhtus. Ilma selle propagandapilveta, millega ta maailma avalikku arvamust ümbritseb, kaotaks putin kiiresti kõik oma sõjad ja läheks ajaloo prügikasti, kuhu ta kuulub. Kuid ta jätkab võitlust ja tema propagandistid on eesliinil.
Valetab ekspordiks
putini valede ja desinformatsiooni süsteemist rääkides mõeldakse eelkõige totaalset propagandat, mis on suunatud kodumaisele vene publikule. Samal ajal mõistusele ja emotsioonidele suunatud see on tõesti äärmiselt tõhus, murdes läbi isegi elanikkonna keeruka ja mõtleva osa kaitsevõime. Mida öelda halvasti haritud ja moraalselt primitiivse enamuse kohta. Kuid viimasel ajal on ilmnenud välispublikule suunatud propaganda ulatus ja keerukus. Sellele on juba pühendatud aruandeid ja uuringuid, kuid adekvaatsest reageerimisest ohtudele ikka veel ei räägita. Kõik lääne tegelased pole veel täielikult aru saanud, et neil on tegemist nende vastu suunatud sõjaliste aktsioonidega. See on infosõda sõna „sõda” kõige otsesemas tähenduses.
Olen üllatunud nähes, kuidas Itaalia televisiooni poliitikasaadetesse ei kutsuta mitte ainult vähetuntud putini propagandiste, kelle hundihambad peituvad lambanaha all, vaid ka maailmakuulsaid valetajaid, kes on pikka aega sanktsioonide all olnud: maria zahharovast ja Vladimir Solovjovist Venemaa välisministri lavrovist, kes rääkis Rete4 kanalil 40 minutit ilma saatejuhi vastuväideteta, kuidas Venemaa ei rünnanud Ukrainat, et Zelenski on meie aja Hitler ja Butša oli teatrietendus. Ma ei räägi isegi Aleksander Duginist, kes, kuna ta räägib hästi itaalia keelt, kommenteeris sõja esimesel aastal peaaegu kord nädalas sündmusi. Igast Itaalia raamatupoest leiate kindlasti vähemalt paar selle sõja ja vene maailma laienemise propagandisti raamatut.
Muidugi kasutatakse välise publiku mõjutamiseks hoopis teistsuguseid meetodeid kui siseauditooriumi mõjutamiseks, propageeritakse täiesti erinevaid ideid. Kodutarbija jaoks propageeritakse vihkamist, õpetatakse, et vägivald on normaalne asi ja häbenemist ei tasu tunda ning verevalamisega kaasnev „uute territooriumide” hõivamine on vene maailma loogiline võit vaenuliku keskkonna üle. Läbimõeldud narratiivid välispublikule on hoopis teine asi.
Sisepropaganda meetod on dehumaniseerimine. Väline propaganda, vastupidi, apelleerib inimlikele parimatele tunnetele. Samas ei unusta ta ka lääne inimesele omaseid otstarbekuse ja õigluse ideid. Propagandistid mõistavad suurepäraselt, et kui nad suudavad monopoolsetes tingimustes kodumaise publiku võitmiseks üsna jämedalt tegutseda, siis läänes, kus eksisteerib meedia konkurents, peab propaganda olema keerukam.
Lääne tarbijate jaoks räägib see sellest, kuidas sanktsioonid laostavad Euroopa majandust ja Ukraina pagulased söövad nende riikide haavatavale elanikkonnale mõeldud raha. Venemaal, nagu igal suurriigil, on õigus oma mõjutsoonile ja ta ei pretendeeri, et tal on rohkem. „Globaalse lõuna” vaatajaskonna jaoks esitleb propaganda Venemaad neokolonialismi ja imperialismi vastu võitlejana ning Ukrainat hüppelauana, millel USA üritab oma globaalset domineerimist kindlustada.
Rahvuslikult orienteeritud valed
Vene propaganda loojad otsivad oma valupunkte igast rahvuslikust auditooriumist. Ütleme nii, et sakslaste jaoks muutub pilt Venemaa suunas lendavatest Saksa rakettidest ja üle Venemaa maa marssivate Saksa tankide hordidest tõeliseks õudusunenäoks. Poliitikud, arvestades elanikkonna meeleolu, seda ei soovi. Häbitult sakslaste vältimatul süütundel mängides hämavad propagandistid tõsiasja, et Venemaa ei ole NSVL ja just Ukraina sai Teises maailmasõjas suurel määral natside lennukite ja tankide tõttu kannatada. Keegi ei ütle: kui tahate oma süüd lunastada, siis aidake seekord Ukrainat, kui teda ründasid teise poole agressorid.
USA-le suunatud massiivne Venemaa propaganda on hoopis teistsuguse lähenemisega. Lugejatele ja kuulajatele tuletatakse meelde, et eelarveraha ehk „maksumaksja raha” kasutatakse Ukraina sõjaliseks ja majanduslikuks abistamiseks. Kas maksumaksjad on valmis rahastama seda arusaamatut tuhande aasta tagust slaavlaste vahelist vaidlust? Ja kuidas neid vahendeid kulutatakse, kas see on läbipaistev, kas siin on korruptsiooni? Mitte ainult tuhanded võltskontod sotsiaalvõrgustikes, vaid ka väga tõelised, autoriteetsed autorid tabavad sama punkti: Venemaa on tugev, väga tugev, ükskõik kui palju miljardeid te sõtta valate, see suurriik ei saa kaotada ja kui see algab, reageerib see tuumasõja vallandamisega. Kas meil on seda vaja?
Lisaks sõjalise sekkumisega seotud konkreetsete eesmärkide taotlemisele püüab Venemaa lahendada ka üldisemaid probleeme. Läänt tuleb nõrgestada. Parim viis selleks on külvata ühiskonnas kaost, suunata selle tähelepanu sisemistele probleemidele (sageli tekitades neid probleeme), lõhkuda Põhja-Atlandi ühtsust ja kompromiteerida USA oma partnerite silmis. Venemaa otsib populiste lääne poliitika tegelaste hulgast (vasak- või parempoolne, vahet pole), toetab neid avalikult või salaja, kompromiteerib „establishmenti”, vastandades seda „päris inimestega”.
Valed pildil
Möödunud aastal paljastas Meta muljetavaldava võltsitud sotsiaalmeediakontode võrgustiku, mis väidetavalt kuulusid ajalehtedele Der Spiegel, Bild, The Guardian ja teistele ning kritiseerisid lääneriikide valitsuste poliitikat Ukraina suhtes. Kümnetel kontodel avaldati väidetavalt nende väljaannete ajakirjanikele kuulunud „juurdlusi” õuduste kohta, mida Ukraina põgenikud Euroopas ja Ukraina sõdurid rindel teevad.
Ettevõte märkis oma aruandes, et operatsioon algas selle aasta mais ja see keskendus enam kui 60 saidist koosnevale ulatuslikule võrgustikule, mis hoolikalt esinesid tõeliste uudisteallikatena. Kogu uurimise ajal blokeeriti domeenid, mida operatsioonis kasutati, kuid nad üritasid luua uusi saite, mis viitab järjekindlusele ja sellesse tegevusse jätkuvale investeerimisele. Nad avaldasid materjale ja postitusi peamiselt saksa, inglise, prantsuse, itaalia, hispaania, vene ja ukraina keeles… Ilmselt üritasid nad Saksamaa ja Läti puhul edastada sõnumit, et sanktsioonid laostavad majandust. Nendest riikidest, st Venemaale rakendatavad sanktsioonid, põhjustavad kahju Saksamaa ja Läti majandusele. Prantsusmaa ja Itaalia puhul meelitab relvade tarnimine Prantsusmaad ja Itaaliat sõjakuritegusid sooritama.
Isegi pärast seda valjuhäälset ilmutust ei katkenud sellesuunaline tegevus. Pärast terrorirünnakut Crocuse kontserdimajas ilmus võltsitud Der Spiegeli leht, mis kujutas Ukrainat terrorismi sponsorina. „Duublite” väljaandeid levitasid sotsiaalvõrgustikes robotid, kuid seekord olid peamiselt seotud sotsiaalmeedia kanaliga X (endine Twitter).
Ilmselt on Venemaa globaalse propaganda eelarves eraldi rida kulutusi „euroskeptikutele”. Lõppude lõpuks on Euroopa Liidu ühtekuuluvuse nõrgenemine putini arvates rindel võidu oluline tingimus. Siin peame kaasama mitte võltsitud, vaid tõelisi poliitikuid, eksperte ja ajakirjanikke.
Eelmisel nädalal paljastas ühine multimeediauurimine Euroopas Venemaa desinformatsioonivõrgustiku nimega Dvoinik. Lääne ajakirjanikena esinevad venelased, kes tegelikult töötavad Izvestijas, Pervõi Kanalis ja REN-TV-s (pärisnimed on kindlaks tehtud), intervjueerisid lääne poliitikuid, seejärel postitasid neist tulusaid väljavõtteid võltskontodele Frankfurter Allgemeine Zeitung, Spiegel, Welt, The Guardian, Le Mond, El Mundo, misjärel robotite armee propageeris teemat sotsiaalvõrgustikes.
Lihtsalt vale
Ja 28. märtsil ütles Belgia peaminister Alexander De Croo riigi parlamendis, et Venemaa propagandistid kasutavad Euroopa Parlamendi liikmeid oma narratiivide propageerimiseks Euroopas. De Croo sõnul selgus, et „Venemaa pöördus Euroopa Parlamendi liikmete poole” ja maksis ka „Vene propaganda edendamise” eest Belgia parlamendis. Raha kanti üle Tšehhi Vabariigis asuva „Euroopa hääle” saitide võrgustiku kaudu, mis tegeles Venemaa ja Ukraina-vastase propaganda levitamisega. Tšehhi valitsus kehtestas kohe Euroopa Hääle ja selle töötajate vastu sanktsioonid. Kuid on ilmne, et see on vaid piisk Venemaa välispoliitiliste propagandaressursside meres. Kõik nad tegutsevad illegaalselt, poollegaalselt või isegi legaalselt kogu maailmas.
Venemaa desinformatsiooni tuumaks on tänapäeval Lääne veenmine, et Venemaa sõjaline jõud on väidetavalt võrreldav Ukraina ja tema liitlaste koguvõimsusega. Ja väidetavalt pole sõjal muud lahendust, kui koheselt vaenutegevus peatada ja kindlustada see, mis Venemaal õnnestus endale võtta. Edasine vastasseis tähendab ressursside raiskamist.
See väide, nagu kõik vene propaganda varem levitatu on täiesti vale. See tõestab vaid seda, et Putini jõud hakkab otsa saama ja ta on hingetõmbeajast ülimalt huvitatud. Kuid kas ta loobub oma plaanidest hävitada Ukraina iseseisva riigina? Vastust sellele küsimusele ei pea kindlasti otsima selle desinformatsiooni mere sügavusest, millega Venemaa on üle ujutanud globaalse inforuumi.
16. Hollandis märkisid 44 riigi esindajad Venemaa täieliku vastutuse tähtsust Ukraina-vastaste kuritegude eest ja toetasid ideed luua selleks erikohus. Sellest teatas välisminister Dmõtro Kuleba ja seda ka Hollandi valitsuse veebilehel avaldatud deklaratsioonis.
Konverentsile „Õigluse taastamine Ukraina jaoks” järgnenud deklaratsioonis rõhutasid allakirjutanud riigid, et „jäävad pühendunult Ukraina-vastase agressiooni kuritegude uurimiseks ja kohtu alla andmiseks erikohtu loomisele”. Allakirjutanud tervitasid ka Hollandi ettepanekut korraldada sellist erikohut.
Lõppdokumendile on seni alla kirjutanud: Albaania, Andorra, Austraalia, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Island , Iirimaa, Itaalia, Jaapan , Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Holland, Uus-Meremaa, Põhja-Makedoonia, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, San Marino, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ukraina , Ühendkuningriik ja USA.
Kokku osales konverentsil 57 riiki.
Ukraina välisminister märkis, et kaks aastat tagasi lükkasid kõik eritribunali loomise idee kategooriliselt tagasi ning aasta tagasi tundus tema sõnul, et selle kallal töötamine on takerdunud riikidevahelistesse vaidlustesse. Kuleba on aga nüüd kindel, et riigid suudavad leida „kõik vajalikud lahendused ja kutsuda tribunal ellu”. „Selleks peame tegema uue kampaania,” rõhutas ta
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
