Sõja ülevaade: 768. päev – Harkivi kant pommisajus
Avaldatud: 1 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. aprill 2024:
53 vene poole rünnakut ja vaid kaks väiksemat vene poole edenemist, Harkivi kant suuremas juhitavate lennukipommide sajus.
1. 110 Ukraina asulat risu sajus.
2. Enamasti ikka Belgorodi oblastist kurtmist tuleb.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: tugev rünnakutelaine ühe edenemise siiski tõi.
6. Donetsk: siingi sama.
7. Lõunarinne: vaid kompimised.
8. Herson: vene poole kiitlemised kadunud.
9. Ka Soome ei välista vägede saatmist tulevikus Ukrainasse.
10. Pisu vangerdab sõjaväe juhtkonnas ka Venemaa.
11. Briti luure: Venemaa paigaldas Novorossiiski sadamasse laevade kaitseks praamid.
12. Venemaal algas uus ajateenistuse võtt.
13. Venemaal tehti ettepanek toota „sotsiaalset” viina, et võidelda illegaalse alkoholiga.
14. Njah, Venemaa süüdistab Ukrainat terrorismis…
15. Pisu Ukraina rahalistest kuludest.
16. Lühiuudised
1. Ukraina kaitsjad peatasid eile Venemaa sabotaaži- ja luurerühma katse tungida Sumõ piirkonda, selgub Ukraina relvajõudude peastaabi raportist. Väidetavalt jõudis seltskond u 2,5 km sügavusse Ukrainasse.
Eile hilisõhtul pommitas vene pool juhitavate lennukipommidega Harkivi kanti, plahvatusi kostus nii linnas kui selle ümbruses. Pisu purustusi said eluhooned, autod jne aga õnneks hukkunuid polnud.
Njah, uudisekünnist ei kipu enam ületama ikka u 100 Ukraina asula massiline pommitamine. Küll loeb blogijate sõnumeid, et ollakse päris pahased nende üle, kes rinde ja piiri lähistelt ei taha ära kolida…
2. Vaid Belgorodi oblastist kurtmist tuli.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal ikka vene poole rünnakuid polnud ning vähenes ka pisu surve Ternõ suunal.
4. Siversk: rünnakutest info puudus.
5. Bahmut: Tšassiv Jar-i suunal õnnestus vene poolel üks u 1 km laiuselt 500 m edeneda ja terve põllulapp nüüd nende kontrolli all. Eile jagus siin vene poole rünnakuid palju ja eks näis, kas päeva võtavad rahulikumalt.
6. Donetsk: ikka massiga surutakse terve päev ja mitmes lõigus ning enamus rünnakuid ongi siin rindel.
Olukord Tonenko piirkonnas on viimastel päevadel muutunud keerulisemaks, kuna vaenlane toob lahingusse mitte ainult jalaväge, vaid ka arvestatava hulga sõidukeid.
Ukraina võitlejad demonstreerisid Tonenkost läänes vaenlase kolonni hävitamist. Võrgus oleva teabe kohaselt oli kolonn soomuse arvu poolest üsna rekordiline ja koosnes 36 tankist ja 12 BMP-st. Peale rünnakut on fotol näha u kahekümne põlenud soomuse kered.
Mitte just sage on vene lahingurobotiplatvormide hävitamine droonidega. Tegu siis sarnase tootega nagu meite omad tegid, roomikutel madal kaudteel juhitav relvaga varustatud platvorm. Seekord neid lausa kaks koos seisid ja Ukraina blogijad arvasid, et kas tegu oli rikkega või side kadumisega (võimalik ka signaali mahasurumine) ja sestap need seisvad masinad ka droonidega hävitati. Njah, relvastuseks oli kummalgi AGS-17 (30 mm automaatne granaadiheitja), mis päris mõjus.
Eks juba pisu kasvav hämming on, et nii hullu vene poole surumisega sugugi edasi ei saada, kuigi tegu paljuski halli alaga. Pole aidanud ei tugev rindejoone ega võimalike Ukraina logistikakoridoride ja rinde taga olevate asulate massiline pommitamine. Jätkuvalt rõõmustab, sest ikka kulub just vene elukutseliste üksuste koosseis. Kuniks Ukrainal moona ja droone jagub, suuremat vene poole läbimurret ei peaks tulema.
Novomõhailivka juures siiski asulast lõunas suutis ühe olulise metsaviiru u 1 km pikkuselt vene pool hõivata ja kummitab nüüd asula lääneserva siit suunalt. Ukraina omadel on raske positsioone asulas sees säilitada, kui venelased trügivad nii idast, lõunast kui ka peagi põhjast.
7. Lõunarinne: vaid torkimine ja pisu kumab vene blogijate sõnumitest läbi, et Ukraina kaudtulelööke on rohkem.
Berdjanski suund: kuigi Staromajorske-Urožaine joonel on vene pool viimasel ajal aktiivsemalt üritanud Ukraina võitlejate positsioonidest läbi murda. Ikka väike soomusüksus koos neil oleva jalaväega sõidab kuskil Ukraina possadele sisse ja need kes kohale jõuavad on seni kas hävitatud või on mõnel ka õnneks läinud ja on pääsenud aga eks tuleb järgmine päev jälle. Selliselt Ukraina kaitses nõrkusi otsitakse ning eks võivad mingil hetkel ka suurema koosseisuga proovida.
Tokmaki suund: sarnane tegevus eelmise lõiguga.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: njah, päris kidakeelsed on vene blogijad selle suuna edusammudega uhkeldamises. Küll anti teada, et Ukraina jätkab tegevusi sillapeade laiendamiseks. Päris õpetlik videode ja piltide seeria siit kandist, kuidas vene pool on üliasjalikult ja täpselt loonud pettepossasid siin kandis. Isegi soldatite vormis kujud on pandud loogilistesse asenditesse ja üksikasjadele rõhumine on põhjalik, isegi näiteks kütusevoolik autost kanistrisse on olemas. Küll surub Ukraina Dnepri kaldast vene üksusi ja seireseadmeid järjest kaugemale ning seni kuni vene poolel piisavalt EW võimekust siin suunal pole, seda jätkatakse.
9. Edaspidi võivad lääne väed aidata Ukrainat sõjas Venemaaga, kuid seni nende lähetamist ei kaaluta, ütles Soome välisministeeriumi juht Elina Valtonen intervjuus Financial Timesile. „Praegu pole õige aeg vägesid saata ja me ei taha seda praeguses etapis isegi arutada. Kuid pikemas perspektiivis ei tohiks me muidugi midagi välistada,” sõnas ta.
Valtonen toetas Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni, kes sellisest võimalusest esimesena teatas. Naise arvates käitus ta õigesti, kui jättis Venemaa aimama, mida Ukraina liitlased on valmis tegema. „Miks peaksime, eriti teadmata, milleni see sõda viib ja mis tulevikus juhtub, kõik oma kaardid paljastama?” – lisas minister.
Ka Leedu peaminister Ingrida Simonyte rääkis positiivselt Macroni katsest tekitada „strateegiline ebaselgus”. „Mulle meeldis <…> see, et ta ütles, et miks me peaksime endale punaseid jooni peale suruma, kui putinil tegelikult pole punaseid jooni,” selgitas ta.
Leedu Seimi rahvusvaheliste suhete komisjoni juht Zygimantas Pavilionis nimetas Macroni avaldust „kõige targemaks sammuks”. „Ta kuuleb meid. Ta mõistab meid,” märkis ta.
Eesti välisminister Margus Tsahkna märkis, et Prantsuse presidendi sõnad „äratasid veidi Euroopa liidreid” ja panid putini muretsema, mida Ukraina liitlased „tegelikult teha suudavad”. „Selline kastist väljas mõtlemine on kasulik,” ütles Tsahkna.
Macron on loonud Venemaa jaoks „esimese strateegilise dilemma”, märkis ühe Balti riigi sõjaväeametnik. Ent tema hinnangul pole Prantsusmaa juht sellest julgest avaldusest hoolimata järgmisi samme läbi mõelnud.
Macron lubas Lääne vägesid Ukrainasse saata veebruari lõpus. Kohtumisel Prantsuse parteide juhtidega ütles president, et selline stsenaarium muutub tõenäoliseks, kui Venemaa murrab rindelt läbi Odessa või Kiievi suunas. Ta ütles ka, et tal pole Ukraina toetamise küsimuses mingeid piiranguid ega punaseid jooni.
Pärast Macroni avaldust ähvardas putin föderaalassamblees esinedes tuumarelvadega „võimalikke sekkujaid, kes peavad mõistma, et võidakse tabada sihtmärke nende territooriumil”. Presidendi pressiesindaja dmitri peskov märkis, et NATO vägede ilmumine Ukrainasse muudab alliansi konflikti Venemaaga „vältimatuks”.
Prantsuse juhtkond neid ähvardusi aga ei kartnud. 9. märtsil sai teatavaks, et Pariis on koondamas lääneriikide koalitsiooni, mis on valmis potentsiaalselt oma sõdureid Ukrainasse saatma, kirjutas Politico. NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas omakorda, et praegu ei plaani allianss oma kontingenti Venemaaga sõtta saata.
10. Vene maavägede peastaabi ülem kindralpolkovnik Aleksandr Lapin võib saada Leningradi sõjaväeringkonna ülemaks. Ura.ru allikas sõjaväeringkondades väidab, et määramine on toimunud. „Sisuliselt on tegemist võrdsete ametikohtadega, kuigi kahtlemata on ringkonnaülema amet auväärsem,” ütles ta ja märkis, et jutt käib edutamisest.
Fontanka allikad aga ütlevad, et lõplikku otsust pole veel langetatud. Lapinit peetakse nende hinnangul siiski kõige tõenäolisemaks kandidaadiks sellele kohale. Eelkõige tegi selle selgeks kindralstaabi ülem valeri gerassimov oma visiidi ajal lahingutsooni, kus ta pöördus Leningradi sõjaväeringkonna juhtimisstaabi poole lausega: „Lapin tuleb siia.”
Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnad taastati Venemaal 1. märtsil putini dekreediga, asendades Lääne sõjaväeringkonna. Kaitseminister sergei šoigu sõnul tehti seda NATO laienemise tõttu, millega liitusid Soome ja Rootsi, ning vastavalt osakonna plaanidele suurendada armee suurust. Peagi paigutatakse nendesse piirkondadesse lisarelvi, ütles välisminister sergei lavrov.
Lapin kogus kuulsust pärast mitmeid ebaõnnestumisi Ukrainas. 2022. aasta oktoobri lõpus eemaldati ta Kesksõjaväeringkonna (CMD) vägede ja rindel asuva väerühma „Kesk” vägede juhtimisest. See juhtus pärast seda, kui Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov nõudis tema tagasiastumist. Kindralpolkovnikut süüdistati Lõmani „loovutamises” ja kaitses läbimurde võimaldamises isehakanud Donetski Rahvavabariigi põhjaosas – Ternõ, Torskoje ja Jampolivka asulate piirkonnas. Kadõrovi positsiooni jagas Wagneri PMC asutaja Jevgeni Prigožin.
9. jaanuaril määrati 60-aastane kindralpolkovnik maavägede peastaabi ülemaks – Vene Föderatsiooni maavägede ülema esimeseks asetäitjaks.
Pärast seda ilmus Lapin videole Belgorodi piirkonnast. Väidetavalt juhtis ta operatsiooni piirkonna kaitsmiseks Ukraina sabotööride eest. Kaadril kõnnib kindralpolkovnik mööda sõiduteed ja kamandab sõdureid, hüüdes: „Edasi, poisid! Kodumaa eest! Pärast seda nimetas Halli tsooni kanal, mis on nüüdseks laiali läinud Wagneri PMC-ga seotud teda DPS-i kindraliks. Samas rääkisid avalikkuse autorid, et Lapin oli üks esimesi, kes hakkas sõja ajal oma positiivse kuvandi kujundamiseks korraldama sotsiaalmeedia TelEgrami võrku.
11. Venemaa tugevdas oma Novorossiiskis asuva mereväebaasi kaitset, paigutades sadama sissepääsu juurde neli praami, et kaitsta end Ukraina meredroonide rünnakute eest, teatas Ühendkuningriigi kaitseluure satelliidipiltidele viidates.
Pärast Ukraina relvajõudude rünnakuid Krimmile mängib tema sõnul nimetatud baas Krasnodari territooriumil võtmerolli Musta mere laevastiku kõige väärtuslikumate varade kaitsmisel, mis just eelmisel kuul kaotas veel kaks laeva ja sõja algusest peale on kaotanud peaaegu kolmandiku oma võitlusjõust. Selle rajatise ründamise kogemus on aga Ukraina sõjaväelastel edukas: eelmise aasta augustis sai tabamuse Novorossiiskis suur dessantlaev (LHD) Olenegorsk Miner.
Luure märgib, et pärast Musta mere laevastiku ülema vahetust ilmusid sadama sissepääsu juurde praamid. Nii teatasid Z-blogijad admiral Viktor Sokolovi tagasiastumisest 15. veebruaril: päev pärast seda, kui Ukraina relvajõudude rünnaku tagajärjel uputati suur dessantlaev Caesar Kunikov. London usub, et tema järeltulija viitseadmiral Sergei Pintšuk üritab tõenäoliselt suurendada ülejäänud laevade ellujäämise võimalusi täiendavate kaitsemeetmetega, sealhulgas sadamarajatiste ligipääsu vähendamisega.
Venemaa kaitseministeerium ei teatanud ametlikult Musta mere laevastiku isikkoosseisu muutustest. 19. märtsil kinnitasid võimud aga mereväe ülemjuhataja vahetust. Niisiis tuli admiral Nikolai Jevmenovi asemele admiral Aleksander Moissejev.
Mehitamata paadid, mida Kiievis kasutab, on mitteklassikalised merelahinguvahendid, märkis sõjaväeekspert Valeri Širjajev. Tema sõnul nimetatakse ühte Ukraina relvajõudude taktikat „hundikarjaks”. “See on siis, kui paljud automaatsed seadmed [mehitamata paadid], mida nad ehitavad nimega Magura, ümbritsevad laeva ja ründavad seda erinevatest külgedest, jätmata sellel võimalust manööverdamiseks,” ütles ta.
Kokku on Venemaa alates Ukraina sõja algusest kaotanud üle 20 laeva, sealhulgas allveelaev Doni-äärne-Rostov, suur dessantlaev Minsk, Sarastov, Novotšerkassk ja lipulaev Moskva, selgub Oryxi arvutustest, mis põhinevad avalikel andmetel. Enne sissetungi koosnes Venemaa laevastik Mustal merel 74 sõjalaevast.
Vene kaitseministeeriumi juht sergei šoigu nõudis märtsis, et Musta mere laevastiku juhtimine suurendaks Ukraina rünnakute taustal laevade „ellujäämisvõimet” ja infrastruktuuri turvalisust. Samuti andis ta korralduse paigaldada laevadele täiendavad tulerelvad ja suurekaliibrilised kuulipildujasüsteemid, et hävitada Ukraina relvajõududes kasutatavad mehitamata paadid.
Ukrainal õnnestus aga 24. märtsil taas korraldada rünnak Sevastoopolile. Ukraina relvajõudude teatel said selle tagajärjel kannatada kaks Vene dessantlaeva „Jamal” ja „Azov”, samuti sidekeskus ja muud Musta mere laevastiku infrastruktuurirajatised.
Z-blogijad kinnitasid, et laevad said viga, kuid mitte tõsiselt. „Kõik saab korda. Kahju on mõõdukas,” ütles sõjaväekorrespondendi Juri Kotenoki allikas. Sarnast teavet edastas kaitseministeeriumi pressiteenistuse endise töötaja Mihhail Zvintšuki kanal „Rybar”. Tema sõnul üritasid kaks raketti tabada Sevastoopoli lahes asuvat sõjalaevade parklat, need tulistati alla, kuid praht kahjustas kergelt suurt dessantlaeva.
12. putin allkirjastas korralduse kevadise ajateenistusse kutsumise kohta. Dokumendi kohaselt tuleks sõjaväkke kutsuda 150 tuhat inimest – 3 tuhat rohkem kui eelmisel kevadel. Värbamine toimub 1. aprillist 15. juulini. 1. jaanuaril kehtima hakanud uute reeglite kohaselt puudutab see 18-30-aastaseid kodanikke, kes ei ole reservis. Varem oli ülempiir 27 aastat. Kodanikud, kes jõuavad sellesse vanusesse 2023. aastal, kuuluvad reservi ja neid ei võeta.
Samal ajal ei saadeta Ukraina sõtta ajateenijaid, kes peavad ajateenistuse läbima ühe aasta, ütles kindralstaabi peakorraldus- ja mobilisatsiooniosakonna ülem Jevgeni Burdinski varem.
Riigiduuma kaitsekomisjoni juht Andrei Kartapolov omakorda hoiatas, et kevadise ajateenistuse ajal hakatakse kodanikele saatma elektroonilisi kutseid, mille seadus võeti vastu 2023. aastal. Peamine kohtukutse jääb aga paberkandjaks seni, kuni „töökorras on ajateenistuskohustuslaste register”, lisas ta.
Valitsus kiitis juulis heaks ajateenistuse uue korra, mis hõlmab sõjaväearvestuse digitaliseerimist. Seadusandlust muudeti, et ajateenijat teavitataks elektrooniliselt, mitte ainult isiklikult või tööandja kaudu. Samuti võeti vastu säte ajateenistuskohustuslaste ühtse registri loomise ja ajateenistusest kõrvale hiilijatele välismaale reisimise keelamise kohta.
Sõjaväelise registreerimise registri käivitamine on kavandatud 2024. aastasse. Digiarengu ministeerium teatas, et selle loomise maksumus ulatub 3,8 miljardi rublani (38 miljoni euroni). Samas märkis osakond, et kaitseministeerium saab registrit täismahus kasutada mitte varem kui 2025. aastal. Selle põhjuseks on muuhulgas „väga karmid nõuded infrastruktuuri ja infoturbe osas”, selgitas digitaalarengu ja kommunikatsiooni ministri asetäitja Oleg Katšanov.
Registrisse jäävad ajateenija isikuandmed: täisnimi, sünniaeg, sugu, sotsiaalkindlustuse konto, elu- ja viibimiskoht, perekonnaseis, passiandmed, haridus, töökoht, tervislik seisund jne. Kõik need andmed peavad edastama föderaalne maksuteenistus, sotsiaalfond, registriametid, tervishoiuministeerium, siseministeerium, tööandjad ja erakliinikud.
13. Venemaal tuleks illegaalse alkoholiga võitlemiseks luua odava viina tootmine vaestele, ütles News.ru-le föderaalsete ja piirkondlike alkoholiturgude uurimiskeskuse (CIFRRA) direktor Vadim Drobiz. Ta märkis, et selle kange joogi pudeli minimaalne maksumus kauplustes üle riigi on 300 rubla (3 eurot) ja illegaalsel turul – 100 rubla (1 euro). „Tehke 100 rubla eest vaestele viina – sotsiaalviina, massiviina, kuidas soovite seda nimetada – ja probleem illegaalse alkoholi müügiga laheneb,” ütles Drobiz.
Tema sõnul leidub Venemaal iga päev salajasi alkohoolsete jookide tootmise tehaseid ja illegaalseid müügikohti. Arvestades nende toodete kõrgeid hindu, on aga mõttetu võidelda illegaalse turuga majanduslike meetoditega, kuni riigi miinimumpalga tase jõuab 35-40 tuhande rublani, usub Drobiz.
Sellega seoses kutsus ta üles võtma eeskuju Euroopast, kus legaalne alkohol on eranditult kättesaadav kõigile elanikkonna rühmadele: näiteks saab enamikus EL-i riikides osta pudeli veini hinnaga 1-1,5 eurot, hoolimata sellest, et töötu abiraha on 700-800 € .
Auditeerimis- ja konsultatsioonivõrgustiku FinExpertiza andmetel kasvas 2023. aastal kangete alkohoolsete jookide müük Venemaal 7,2 liitrini elaniku kohta ja saavutas viimase seitsme aasta maksimumi. Samas on kõige populaarsem viin: selle tarbimine on 5,3 liitrit inimese kohta aastas.
Rosalkogoltabakcontrol kinnitas ka alkohoolsete jookide müügi kasvu Venemaal 2023. aastal. Ilma õlle, siidri ja mõduta ostsid venelased selliseid tooteid kauplustest 229,5 miljonit detsiliitrit (2,3 miljardit liitrit), mis on 4,1% rohkem kui rekordaastal 2022.
Pärast sõja algust Ukrainaga registreeris Rosstat alkoholisõltuvusega diagnoositud venelaste arvu tõusu. Kokku tuvastati 54,2 tuhat sellist patsienti. Neist 12,9 tuhandel inimesel on alkohoolne psühhoos (kaasnevad hallutsinatsioonid, unehäired ja muud sümptomid).
Tervishoiuminister Mihhail Muraško märkis, et peaaegu igal neljandal Venemaa haiglate patsiendil on alkoholi tarvitamisega seotud terviseprobleemid ning riigiduumas viidatud siseministeeriumi andmetel on üle veerandi kuritegusid riigis pannakse toime joobeseisundis.
Valitsus kiitis detsembris heaks alkoholitarbimise vähendamise kontseptsiooni aastani 2030. Eeldatakse, et 6 aasta pärast ei joo venelased keskmiselt rohkem kui 7,8 liitrit etanooli aastas, mis võrdub kolme ja poole liitrise viinapudeliga kuus. Praegu on see näitaja 8,9 liitrit aastas, mis võrdub peaaegu nelja pudeliga kuus.
14. Venemaa välisministeerium süüdistas Ukrainat väidetavas seotuses terroriaktidega agressorriigi territooriumil ja nõudis Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi Vassili Maljuki talle väljaandmist. SBU pressiteenistus ütles LIGA.net-ile, et kõik välisministeeriumi sõnad sissetungijate kohta on tähtsusetud.
Okupantide välisministeerium väidab „Venemaa pädevatele võimudele” viidates Ukraina väidetavat seotust selles. Okupantide institutsioon seab võrdväärseks terrorirünnaku Crocuse kontserdimajas ning vene propagandistide Daria Dugina ja Vladlen Tatarski likvideerimise ning intsidendi, milles sai haavata võitlejate kaaslane Zakhar Prilepin. Samuti lisas sissetungijate organ rünnakud ebaseaduslikule Krimmi sillale ja Vene vabatahtlike korpuse mässuliste haarangud.
Okupandid väidavad, et nad on edastanud Ukraina võimudele nõudmised „viivitamata üle anda kõik nende terrorirünnakutega seotud isikud”, sealhulgas SBU juht Maljuk. Sissetungijad ei esita mingeid tõendeid selle kohta, kuidas nad Ukrainaga ühendust võtsid.
„Püüdes apelleerida rahvusvahelise õiguse normidele, nimelt terrorismi tõkestamise konventsioonile, unustab Venemaa välisministeerium, et just putin on ametlikult rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja kantud – eelkõige oodatakse teda Haagi tribunali. Ukraina laste röövimist,” vastas SBU.
Luureteenistus märkis, et Butša vabastamise aastapäeva ja okupantide poolt seal toime pandud julmuste taustal on terrorismi puudutavad avaldused eriti küünilised terroririigi enda poolt. Seetõttu on välisministeeriumi kõik sissetungijate sõnad tähtsusetud, teatas osakond.
„Vene Föderatsioon saab tegelikult teha ainult ühe väärt avalduse: teatada kogu maailmale oma lüüasaamisest sõjas ja okupatsioonivägede väljaviimisest Ukraina pinnalt. SBU koos oma relvavendadega kaitse- ja julgeolekujõududest, teevad kõik endast oleneva, et seda aega kiirendada,” võttis luureteenistus kokku.
15. Ukraina kaitseministeerium eraldab umbes 70% oma eelarvest sõjaväetoetusteks, hukkunute lähedastele, vigastuste hüvitamiseks, ligikaudu 20% läheb relvade ja sõjavarustuse ostmiseks, ülejäänu – tegevuskuludeks, rääkis Ukraina asekaitseminister Juri Džigir intervjuus ArmyInformile. Ta meenutas, et 2024. aastal on rahalisteks toetusteks ja võitlustasudeks eraldatud 862,6 miljardit grivnat UAH (20,7 miljardit eurot), mis moodustab üle 70% memorandumi eelarvest.
„See plokk näeb ette rahalisi toetusi sõjaväele, makseid surnutele, vigastuste eest, esimesel ja teisel lahinguliinil viibimise eest, toitu personalile, riideid ja preemiaid hävitatud varustuse eest,” ütles Džigir.
Ta märkis, et arvesse tuleks võtta dünaamilist olukorda rindel ja Ukraina relvajõudude kasvavaid vajadusi. Näiteks kui vaenutegevuse intensiivsus või vägede arv suureneb, on vaja kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid ja see eeldab vastavalt muudatusi eelarves ja vastavaid valitsuse otsuseid.
„Mis puudutab teist paketti, siis see on relvade ja sõjavarustuse ost. See moodustab üle 20% meie kaitse-eelarvest. See tähendab, et 20% on NATO kindel etalon sõjavarustusele kulutamisel. Arvestades Ukraina sõda, mõned meie naabrid, samuti agressorriigiga piirnemist, nad on viimastel aastatel põhimõtteliselt suure osa kulutanud relvadele ja sõjatehnikale,” märkis kaitseministri asetäitja. Kvaliteetse varustuse ja relvade sõjaliste vajaduste rahuldamiseks eraldati 265,4 miljardit UAH (6,4 miljardit eurot).
„Need arvud on orienteeruvad. Vajadused kaitsesektoris on dünaamilised ja neid uuendab peastaap pidevalt vastavalt lahinguolukorrale,” lisas ta.
„Ja kolmas pakett on tegevuskulud. Need sisaldavad kütuse ostmist, vägede väljaõpet, kommunaalmakseid ja jooksvaid remonditöid,” rõhutas Džigir.
Ülemraada kinnitas 9. novembril Ukraina 2024. aasta eelarve, mille tulud on 1768,5 miljardit UAH (42,4 miljardit eurot) ja kulud 3355 miljardit UAH (80,5 miljardit eurot).
16. Lühiuudised
Üle 50% venelastest jagab putini teesi Ukraina seotusest Moskva lähedal Crocuse kontserdimajas toimunud terrorirünnakuga. Sellest annavad tunnistust anglo-ukraina uurimiskeskuse Open Minds läbi viidud küsitluse andmed, vahendab Financial Times. Uuringu tulemused näitasid, et üle 50% Venemaa elanikest süüdistas Ukraina juhtkonda ja vaid umbes 27% olid veendunud, et ISIS oli seotud Crocuse terrorirünnakuga. Veel 6% süüdistas kollektiivset Läänt, nimelt USA-d, Suurbritanniat ja NATO-t. Nagu sotsioloogid märgivad, oskavad venelased küsitlustes propagandanarratiive hästi korrata ja see ei ole niivõrd märk aktiivsest toetusest, kuivõrd nende suutmatusest muutuda.
Johnson lubas pärast lihavõttepühi panna hääletusele abi andmise Ukrainale. Seda ütles USA Esindajatekoja luurekomisjoni esimees Mike Turner. Samuti andis Mike Johnson väidetavalt mõista, et toetab Ukrainat. Eks näis…
Sel nädalal jätkavad Ukraina ja Poola Põllumajandusliidud läbirääkimisi teravilja ja muude toodete transiidi ning piiri avamise üle.
Sissetungijate helikopteriga Mi-8 Ukrainasse lennanud vene piloot Maksim Kuzminov tapeti Makarovi püstoliga, misjärel sõitis talle otsa auto. Sellest teatas New York Times, viidates uurimist juhtivatele Hispaania uurijatele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
