Sõja ülevaade: 764. päev – maruline Ukraina asulate pommitamine
Avaldatud: 28 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. märts 2024:
60 vene poole rünnakut siiski mõne edenemise neile tõid, maruline Ukraina asulate pommitamine jätkus ning egas Venemaalgi päris rahulik ole ning paar Ukrainaga sõjaga seonduvat murelikku lugu Euroopa suunalt.
Vene milblogijate sõnumites on sagenenud, et liigutakse edasi, aga uutest vallutustest miskit lisada pole ja nii see kordustena enamuses rindelõikudes jätkub ning kohati hakkab meenutama Robinsoni filmi seda hetke, kus mees istub üksikul saarel mere kaldal ja vaatab ikka sama seriaali ja ikka merest…
1. 100 Ukraina asulat sajus.
2. Belgorodis sai pihta vene siseministeeriumi hoone.
3. Kupiansk-Kreminna: vene kaotusi tuntavalt lisandus ja muutusi rindejoones polnud.
4. Siversk: pisu ikka Bilohorivka küla suunal.
5. Bahmut: Ivaniskes üks kvartal vene poole kontrolli alla läks.
6. Donetsk: paar vene poole edenemist lisaks tuli.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: saartel on kumbki pool aktiivsemaks muutunud.
9. Tadžikistanist pärit migrante hakati Moskvast massiliselt välja saatma.
10. Gazpromi gaasiäri muutus kahjumlikuks pärast seda, kui tarned Euroopasse katkesid.
11. Venemaalane ei taha eriti kodumaiseid filme kinos vaadata ja välismaiseid ei jagu.
12. Varssavis alustas tööd Ukrainat toetav soomusmasinate koalitsioon.
13. Ukraina vastus Valge Maja sõnumile.
14. Raha on ja ei ole ka ehk siis terroristist petturriigiga võitlemiseks kipuvad tihti õigusriigi käed lühikeseks jääma aga muutumaks sarnaseks Venemaaga pole ka mõistlik…
15. Politico artikkel koos lugemissoovitusega: EL-i lahkhelid Ukraina vabakaubanduse pärast valmistavad Kiievi ühinemislootustele probleeme
16. Lühiuudised
1. Liugpommidest jäi veel väheks ja Venemaa järjekordse eile päevase rünnaku tagajärjel Harkivis sai kannatada vähemalt 14 kõrghoonet. Elamute tulistamine viidi läbi arvatavasti UMPB D-30 laskemoonaga. See on 30 cm kaliibriga laskemoon, mis suudab lennata kuni 90 km kaugusele. Neid kasutatakse nii lennukist kui ka Smerši MLRS-ist. Teada on üks hukkunu ja 19 haavatut.
Öösel järgnes Harkivile suurem droonirünnak, vähemalt üks restoran hävis.
Eile päeval isegi kaks tiibraketti Zaporižja ja Dnipropetrovski oblasti kohal lendas ning mõlemad alla lasti. Ikka arvamusel, et kombitakse öiseks rünnakuks Ukraina õhutõrje üksuste paiknemist ning võimekust.
28. märtsi öösel ründasidki venelased droonidega Zaporižjat. Linnavolikogu sekretär Anatoli Kurtjev ütles, et kolmes linnaosas said kannatada eramajad. Kurtjevi sõnul kahjustasid vene väed kolmes linnaosas 40 maja: neist viis on lagunenud, vigastada sai kaks inimest.
Tuli teateid täna öisest mitmest plahvatusest Kh-22 rakettide ja droonide tõttu Odessas.
Ukraina ametlik uudis öisest vene rünnakust: 28. märtsi 2024 öösel tulistas vaenlane üle Ukraina raketilennunduslöögi kolme H-22 tiibraketi ja radiolokatsioonivastase raketi H-31P (Musta mere akvatooriumist), õhutõrjeraketi C-300 (Donetsk) ja 28 ründebpla tüüpi „Shahed-136/131” (Venemaa laseb välja Kurski oblastist), Cape Chauda (TOT Ukraina Krimm).
Hävitatud 26 löögiga „Shahed-136/131” Odessa, Harkivi, Dnipropetrovski ja Zaporižja oblastis.
2. Belgorodis sai drooniga tabamuse Venemaa siseministeeriumi hoone. Linn kipub olema terve ööpäeva Ukraina korraldatud saju all. Lisaks kurdavad Kurski oblasti elanikud kehva ilma üle. Siiski pole need võrdlused Ukraina massilise pommitamisega mitte ligilähedasedki, kipub see suhtarv jääma sinna mitmekümmend versus üks.
Kuidagi on vähenenud vene milblogijate kriitikanooled Musta mere laevastiku kasvava remondivajaduse suunal. Tundub, et haav liialt valus ja pole ka võimatu, et kreml on keelanud selle teemalised postitused.
3. Kupiansk-Kreminna: jätkuvalt on vene poole surve Kupianski suunal väiksem ning hull surumine käib rinde lõuna lõigul.
Ternõ-Yampolivka-Zaritšne-Dibrova joonel teeb vene pool tõsiseid pingutusi surumaks Ukraina üksusi Zerebetsi jõe taha. Eilegi rohked rünnakud soomuse ja jalaväega edu neile ei toonud. Seni tundub, et Ukrainal siin suunal nii kaudtulemoona kui droone jagub ning vene kaudtuleüksused ja lennuvägi pole suutnud neid piisavalt maha suruda. Kuna Ukraina avastab piisavalt varakult rünnakule kulgeva vastase kolonni, siis selle töötlemiseks jagub aega parajalt ning tavaliselt enne Ukraina possadeni jõudmist see „ära kulub”. Vahel siiski esimesed possad ka ära võetakse, aga kanda maha üldjuhul ei saada, sest ka üksik vene soldat üles otsitakse. Kahjuks siin suunal jagub veel suuremaks surveks nii soomust kui soldateid, sestap surve langust veel tulemas pole.
4. Siversk: pisu siiski Bilohorivka küla poole prooviti.
5. Bahmut: eile tugev vene poole surve tõi paar edenemist neile lisaks. Ivanivske küla keskosas jätkusid lahingud iga hoone pärast (millest küll enamus varemetes) ja ühe kvartali vene pool enda kontrolli alla juurde sai. Kõlakad käivad, et üksused asuvad tihti üksteisest vaid 50m kaugusel ning kõrvuti asuvate hoonete vahel otsetulega madinad käivad.
Pisu muret tekitavam on jälle vene poole väiksem edenemine mööda metsariba Klištšiivkast põhja pool, võttes üle mõned Ukraina positsioonid. Kuna see asub juba kõrgendikul, mis asub Klištšiivka taga ja domineerib kogu ida poole jääva ala üle ning kes kontrollib seda kõrgendikku, kontrollib suurt maa-ala, kuhu jääb ka nii Klištšiivka kui Andriivka küla, sestap loodab, et Ukraina suudab seda hoida.
6. Donetsk: Ukraina blogijate hinnagul on Avdiivkast läänes üsna stabiilne. Vene pool üritab saada kontrolli Semenivkast ida pool jäävate põldude üle, samas kui ka Orlivkast läänes üritavad nad läbi murda veekogude joone taga kulgevast kaitseliinist. Seni tulemusteta, kuid suurte, peamiselt jalaväekaotustega. Seni kuni Ukraina suudab vene poolt hoida kinni selle veejoone taga, väga ei muretse. Siingi suunal paistab Ukrainal jaguvat nii kaudtulemoona kui droone. Videod ja pildid hallis alas ning vene poole kontrollitavas alas seal vedeleva puruks lastud soomustehnika ja laipadega ei taha sugugi lõppeda ning selliselt nende vahel uus vene üksus rünnakule tuleb…
Suur surumine (27 rünnakut) rinde lõunapoolsemas lõigus tõi üle mitme aja lõpuks ühe sammhaaval edenemise vene poolele ja paar kvartalit Novomõhailivka külas lisaks saadi ning lisaks on nüüd nende kontrolli all tööstus/põllumajandushooned asulast lõunas. Vähemalt kaks Ukraina blogijat andsid teada, et eile olla vene poole tegevus mõnevõrra aeglustunud ning pigem peab seda reorgi ajaks ehk siis pannakse kokku ja tuuakse rindele lähemale järgmist seltskonda rünnakute jätkamiseks.
7. Lõunarinne: tavaline päev ilma muutusteta rindel.
Berdjanski suund: mõni rünnak ikka.
Tokmaki suund: ei jäta vene pool jonni ja sinna Robotino keskossa oma üksusi saadab, seni pole kanda maha saadud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: olla tõusnud kummagi poole aktiivsus Dnepril asuvatel saartel, rindejoones muutusi ei tuvastanud ja päeva ilmestas vene poole blogijate kurtmine, et Ukraina olla siia suunale saanud veel suurema portsu (sadades) droone lisaks.
9. Pärast Moskvas Crocuses toimunud terrorirünnakut suurenes järsult välismaalaste Venemaale sisenemise reeglite (haldusõiguserikkumiste seadustiku artikkel 18.8) rikkumiste arv. Alates 25. märtsi hommikust on pealinna kohtutes registreeritud 784 sellist otsust, kogu eelmise nädala jooksul oli neid 1106, arvutas BBC Russian Service. Põhimõtteliselt räägitakse riigist väljasaatmisest.
Kohtud teevad otsuseid ilma passiandmeteta, mistõttu on võimatu rikkujate kodakondsuse kohta täpset analüüsi teha. Erilist tähelepanu pööratakse aga väljaande sõnul Tadžikistani põliselanikele. Nii ütles sageli selle riigi kodanikega töötav advokaat, et ainuüksi esmaspäeval ootas ühes Moskva ringkonnakohtus selle artikli alusel kohtuasjade arutamist üle 100 inimese.
„Politsei peab kinni tänaval peaaegu kõik migrandid, eriti kui neil on Tadžikistani passid. Kõik viiakse osakonda ja kontrollitakse,” rääkis ta.
Nad võtavad teid mitte ainult teie passide, vaid ka teie välimuse põhjal. Inimõigusaktivist Svetlana Gannuškina ütles ajalehele New York Times, et püüab aidata üht Tadžikistani kodanikku: politsei „otsib tadžikke” ja pidas ta kinni, kuna „nägi sellise välimusega meest”. Ta ütles, et vene võimud vajavad migrante „kahurilihana” Ukraina sõja jaoks „ja tööjõuna”. „Ja nüüd, kui neil on vaja terrorismivastase võitluse plaan ellu viia, jahivad nad ka seda rühmitust” ja eelkõige tadžikkisid, ütles ta.
Tadžikistani migrandid Moskvas ei karda nüüd mitte ainult väljasaatmist, vaid eriti seda, et neid saadetakse massiliselt Ukrainasse võitlema „omamoodi kättemaksuks tadžiki rahvale”, ütles hiljuti Venemaa pealinnast lahkunud inimõiguslane Saidanvar.
Kokku registreeriti Venemaal möödunud aasta andmetel võõrtöölistena umbes miljon Tadžikistani kodanikku.
Pärast Crocuse rünnakut hoogustusid Venemaa linnades haarangud migrantide vastu. Pealinnas korraldas politsei ühiselamutesse haaranguid. Julgeolekujõud tegid haarangu ka Moskva lähistel Elektrostalis asuvasse Wildberry ladu. Luubi alla sattus umbes viis tuhat töötajat ja kinni peeti vähemalt nelikümmend inimest.
Telegrami kanali vestlustes ja VKontakte Tadžikistani rühmades kirjutavad nad, et Moskva on tugevdanud Kesk-Aasiast pärit immigrantide kontrolli. „Kellel pole kõiki dokumente, on parem kodust mitte lahkuda. Ise olin täna Moskvas. <…> Mind peatati. Kontroll on väga range,” ütles üks kasutajatest. „Olukord Moskvas on halb. Soovitan siinsetel inimestel enam kodust mitte lahkuda,” lisas teine vestluses osaleja, keda tsiteerib Gazeta.ru.
Tadžikistani diasporaa esindajad ootavad terrorirünnakus süüdistatavate vahistamise ajal oma kaasmaalaste massilist väljasaatmist – kaheksast Crocuse rünnakus kinnipeetud isikust seitse osutusid Tadžikistani põliselanikeks. FSB andmetel olid otsesed kurjategijad Dalerjon Mirzojev (32-aastane), Ratšabalizoda Saidakrami Murodali (30-aastane), Šamsidin Fariduni (25-aastane) ja Muhammadsobir Faizov (19-aastane).
Varem nimetas Tadžikistani kultuurikeskuse juht Huršeda Hamrakulova kontserdisaalis veresauna toime pannud terroriste usu ja rahvuseta kurjategijateks ning kutsus üles mitte kogu rahva üle nende järgi kohut mõistma. „Inimesed, kes panid toime selle koletu terrorirünnaku, ei ole Tadžikistani elanikud, me ütleme neist lahti,” ütles ta.
Viimase paari päeva jooksul on 10 Venemaa piirkonda kehtestanud migrantide tööle piirangud. Nii keelasid Novgorodi oblasti võimud lubadega välismaalastel takso- ja bussijuhtimise, samuti alkoholi müümise. Varem kehtestati migrantide töökeeld teatud tööstusharudes Tšeljabinski, Magadani, Kaliningradi, Tuula, Novosibirski, Tjumeni ja Kaluuga oblastis, samuti Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas – Ugras ja Jakuutias.
Samal ajal tegi riigiduuma ettepaneku piirata migrantide riiki sisenemist Ukraina sõja ajal. Nagu ütles julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Šeremet, ei ole julgeolekujõududel täna „aega aru saada, mis kavatsustega” inimesed Venemaale sisenevad. Samal ajal kasutatakse mõnda migranti „pimesi” venelaste kahjustamiseks, sealhulgas nende muutmiseks „instrumendiks” terrorirünnakute läbiviimiseks ja muuks „olukorra destabiliseerimiseks”, väitis asetäitja.
10. Ebaõnnestunud katse „külmutada” Euroopat, et veenda läänt Ukraina suhtes järeleandmisi tegema, hävitab jätkuvalt Gazpromi. 2023. aasta lõpus sai planeedi suurimaid gaasivarusid haldav ettevõte oma põhitegevusest kahjumit, nagu ilmneb RAS-i aruandlusest. Gazprom kaotas aastaga gaasi tootmisel ja müügil 291 miljardit rubla (2,91 miljardit eurot) ehk keskmiselt 5,6 miljardit rubla (56 miljonit eurot ) iga nädal.
Formaalselt teatas ettevõte aastaseks puhaskasumiks 695,6 miljardit rubla, kuid see on täielikult tagatud dividendide saamisega osalusest teistes ettevõtetes, märgib endine Vene Föderatsiooni keskpanga aseesimees ja praegu panga vanemteadur Sergei Aleksašenko. Brookingsi institutsioon. 895,2 miljardi rubla ulatuses tõid Gazprom Gazprombanki, kindlustusgrupi SOGAZ, Novateki ja Gazprom Nefti aktsiad, mille kasumit kasutati gaasimonopoli eelarve lappimiseks.
Aruannete kohaselt langesid Gazpromi viimase aasta tulud kolmandiku võrra, ärikasum 80% ning netorahavoog – vahe kontodele laekuvate ja väljavoolude vahel – ulatus vaid 55,9 miljardi rublani. Selle tulemusel ei õnnestunud Gazpromil „sularahapatja” märkimisväärselt taastada: 2022. aastal kahanes see 6 korda, 1,473 triljonilt 247 miljardile rublale ja 2023. aastal kasvas tagasihoidlik 74 miljardi võrra.
Lõpetades gaasi tarned enamikule Euroopa riikidele, kaotas Gazprom oma suurima müügituru, millega oli aastakümneid ühendusi loonud. Eelmisel aastal ulatus selle eksport vaid 69 miljardi kuupmeetrini, mis on madalaim alates 1985. aastast. Võrreldes 2022. aastaga (100,9 miljardit kuupmeetrit), mis on kujunenud ettevõtte jaoks juba kogu ajaloo halvimaks aastaks, vähenes välismaale pumbatava gaasi maht veel kolmandiku võrra. Ja võrreldes sõjaeelse tasemega (185 miljardit kuupmeetrit 2021. aastal), on Gazpromi eksport kolm korda kokku kukkunud.
Tarned Euroopasse langesid 28 miljardi kuupmeetrini, mis on 1970. aastate teise poole tase. Kuid Gazpromi toodang ulatus vaid 404 miljardi kuupmeetrini ja osutus ettevõtte 34 aasta jooksul minimaalseks. Võrreldes 1990. aastaga, mil NSVL gaasitööstuse ministeerium muudeti gaasiriigi korporatsiooniks, kaotas Gazprom kolmandiku oma toodangust ehk ligi 200 miljardit kuupmeetrit.
11. ANO „Loomemajanduse arendamise keskus” ja kaubanduskeskuste liit (STC) tegid Venemaa majandusministeeriumile ettepaneku käivitada föderaalne projekt 550 Venemaa filmi tootmiseks kogueelarvega 200 miljardit rubla (2 miljardit eurot) kuni 2030. aastani. Sellest teatas Kommersant viitega turuosaliste kirjale majandusminister Maxim Reshetnikovile.
Kirjas seisab, et kodumaised filmid ei suuda välismaiseid filme asendada ei kvaliteedi ega kvantiteedi poolest ning seetõttu suletakse Venemaal kaubanduskeskuste ankurrentidena tegutsevad kinod. Välismaiste filmitootjate lahkumine on põhjustanud kaubandus- ja meelelahutuskeskuste külastatavuse ning kinode renditulu vähenemise. „Uute kinode ehitamine seiskus ning mitmed omanikud olid sunnitud ruumide seisaku vältimiseks osa saale ümber sisustama ning seadmed, istmed ja heliisolatsiooni lahti võtma,” seisab kirjas.
Riikliku Teadusülikooli Kõrgema Majanduskooli andmetel toodetakse Venemaal praegu kinolevi jaoks ligikaudu 100–120 filmi aastas. Kirja autorid teevad valitsusele ettepaneku toetada filmide arvu kahekordistamist, et „vältida laiaulatuslikku kriisi mitmetes loomemajanduse sektorites”. Kirja autorid teevad ettepaneku avalikustada avaliku ja erasektori partnerluse vormis veel 550 filmi.
Pärast läänepoolsete sanktsioonide kehtestamist lahkusid välisstuudiod Venemaa filmide levitamisest hoolimata sellest, et Venemaa Kinofondi andmetel moodustasid 2021. aastal välisfilmid ligi 75% kogu piletimüügist. Selle tulemusel hakkasid mõned Venemaa kinod kasutama Hollywoodi filmide näitamiseks niinimetatud „esituseelset teenust” – majandusministeeriumile saadetud kirja autorid mainisid, et tänu sellele õnnestus tööstusel kokkuvarisemist vältida. Külastaja ostab ametlikult kodumaise lühifilmi pileti, kuid enne etendust vaatab välismaist kassahitti. „See lahendus on aga ajutine, ebausaldusväärne, ei ole kõigile kinokettidele kättesaadav ega lase tööstusel areneda,” seisab kirjas.
12. 26. märtsil pühitseti Varssavis sisse soomusmasinate koalitsioon Ukraina toetuseks. Esimesel kohtumisel kujundasid osalevate riikide esindajad koondseisukoha Ukraina relvajõudude tehnikapargi tugevdamise osas teatud soomukite näidistega ja nende remondisüsteemi korraldamise osas.
Selle algatuse pakkusid välja Poola ja Saksamaa ning seda on juba toetanud Suurbritannia, Rootsi ja Itaalia. Ukraina delegatsiooni juhib kaitseministri asetäitja kindralleitnant Ivan Havrljuk.
„Soomusmasinate koalitsiooni eesmärk on tugevdada Ukraina kaitseväe soomuskilpi, suurendades ühiste jõupingutustega meie armee võimekust võitluses Vene agressori vastu, et tagada varustuse tõhus toimimine, hooldus ja remont ning relvanäidised, mille meie liitlased meile andsid,” rõhutas kindralleitnant Ivan Havriljuk.
Soomustatud sõidukite koalitsiooni raames on loodud neli sündikaati. Igale sündikaadile on määratud kindlad ülesanded: Lääne soomusmasinate relvade ja laskemoonaga varustamine; nende hooldus ja remont; meeskondade ja tehnilise personali koolitamine; soomukite lahinguväljal kasutamise tõhusa taktika väljatöötamine.
„Tegemist on meie liitlaste väga olulise algatusega, arvestades kaitseväes olemasolevaid probleeme välismaist tüüpi soomukite remondiga. Loodan, et suudame liitlaste abiga võimalikult kiiresti luua Ukrainas efektiivse remondibaasi lääne soomukitele,” ütles Ukraina asekaitseminister.
Ukrainat toetava koalitsiooni, eeskätt Tankikoalitsiooni senine edu näitab edasise arengu ja koostöö potentsiaali soomukite vallas.
„Meie sõdureid peavad lahinguülesannete ajal kaitsma nii palju kui võimalik usaldusväärsete soomustega. Neil peavad olema töökindlad ja kaasaegsed vahendid sõjapidamiseks,” ütles kindralleitnant Ivan Havriljuk.
Ukraina asekaitseministri sõnul töötatakse vastloodud koalitsiooni raames välja asjakohane teekaart, mis vastab Ukraina relvajõudude arengustrateegiale.
Eeldatakse, et pikemas perspektiivis aitavad tankikoalitsiooni ja soomusautode koalitsiooni liikmesmaad kaasa tulevase Ukraina relvajõudude soomuspargi loomisele ning innovaatilise tööstuspartnerluse loomisele Ukrainaga.
13. Peale Valge maja ametlikku seisukohta, et nad ei poolda, et Ukraina pommitab Venemaa naftaettevõtteid Ukraina arvamus (njah, mida saab vaid toetada): silmakirjalik ja vale koht. Mida teeb USA, kui nad arvavad, et peab sõja korral kaitsma oma (rahvusvahelisi) huve? Täpselt: see pommitab kõikjal, mida ta selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuks peab. Ukraina piiramine selle mõtteviisiga, mis nende puhul kehtib ainult Venemaa territooriumil, hoiab Vene sõjamasina töös. Venemaa sulgemiseks tuleb hävitada nende sõjatööstus, sõjaväeobjektid, lennubaasid ja muu sõjaga seotud infrastruktuur. Nii nagu Venemaa üritab juba üle 2 aasta Ukrainas teha, ilma igasuguste reegliteta.
Kas sa tõesti tahad, et Ukraina võidaks? Lõpetage piirangute seadmine. putinil ei ole reegleid ega tohiks olla ka läänel sõjaga seotud objektide tabamise osas Venemaal. See, mida te praegu palute, on Ukraina võita sõda seotud kätega.
Siiski arvamusel, et mitteametlikult kiidab Valge Maja Ukraina käitumise heaks… loodan vähemalt…
14. Brüssel – Ukraina taotleb veel 5 miljardit eurot tuludest, mis on saadud külmutatud Venemaa varadest, mille EL on otsustanud sõjast laastatud riigilt kinni pidada.
Euroclear, organ, mis omab valdavat enamust Venemaa keskpanga varadest Euroopas – mis on immobiliseeritud sanktsioonide tõttu, kui Moskva tungis Ukrainasse üle kahe aasta tagasi –, on 2022. ja 2023. aastal lubatud nende investeerimisest kogunenud kasumid endale jätta, selle asemel, et raha Ukraina sõjategevus.toetamiseks kasutada.
Nende kahe aasta 5 miljardi euro suurune kasum on IMF-i programmi üks aasta, seega on see suur raha, ütles Olena Haluška Kiievi-meelsest lobirühmast Rahvusvahelisest Ukraina Võidu Keskusest.
Kuna Ukrainal oli hädasti vaja laskemoona jaoks sularaha, tegi Euroopa Komisjon sel kuul lõpuks ettepaneku kasutada 90 protsenti Euroopas hoitavate Venemaa külmutatud varade tuludest Kiievi jaoks relvade ostmiseks. EL-i täitevvõimu hinnangul on selle väärtus 2,5–3 miljardit eurot aastas.
Kuid blokk piirdub tuludega, mis on kogunenud pärast 15. veebruari 2024 ehk kuupäeva, mil EL-i pealinnad kiitsid heaks seaduse esimese osa. Enne seda teenitud kasum jääb Brüsselis asuvale väärtpaberidepositooriumile Euroclearile.
Arvelduskoda haldab varasid koguväärtusega 37,6 triljonit eurot, mis teenib kasumit. Sellest summast 192 miljardit eurot moodustavad Venemaa riigivarad, mis on külmutatud vahetult pärast sõja algust 2022. aasta veebruaris.
Komisjoni sõnul on Euroclearile jäänud 5 miljardit eurot puhver, mis võimaldab tasuda käimasolevate ja võimalike kohtuasjade eest Venemaal ja mujal.
„Venemaa immobiliseeritud varadega seotud 2022.–2023. aasta tulud on eraldatud tavapärasest äritegevusest,” ütles Euroclear kirjalikus vastuses Poliuticole. „Me ei jaota seda kasumit aktsionäridele ja säilitame selle kuni täiendavate juhiste andmiseni.”
Vahendid on ette nähtud „Väärtpaberite keskdepositooriumide kuludeks, riskideks ja kahjudeks, mis on tekkinud Ukraina sõja tõttu”, vastavalt EL-i ettepanekule, mida Politico on näinud, kuid mida pole veel avalikustatud.
Veebruari seisuga on Venemaa üksused esitanud Venemaal 94 hagi, milles nõuti pärast nende investeeringute ja kasumite külmutamist Belgia seaduste alusel tegutsevale Euroclearile tagasimaksmist Venemaal, ütles menetlusest teadlik Belgia ametnik, kes soovis jääda anonüümseks.
Ukraina ei osta seda argumenti, justiitsminister Denõs Maljuska nimetas seda eelmisel nädalal Brüsselis toimunud paneelil „veaks”.
„Ma pole kunagi kuulnud, et 5 miljardit eurot on Eurocleari puhver,” ütles Maljuska, vastates Politico küsimusele. See on liiga suur summa, et olla puhvriks võimalike kohtuasjade jaoks. Ukraina ametnike sõnul ei lähe see summa kokku ka tõsiasjaga, et ettevõtte tegevjuhi Lieve Mostrey sõnul kaotas Euroclear sõja otseste tagajärgede tõttu ainult 34 miljonit eurot tulu.
Kuid õiguseksperdid märkisid, et kasumi arestimise tagasiulatumine oleks olnud seaduslik miiniväli – see selgitab, miks komisjoni ettepanek ei hõlma 2022. ja 2023. aastal teenitud tulu.
„Seal on väga piiratud asjaolud, mille korral on lubatud määrusi tagasiulatuvalt kohaldada,” ütles endine jurist Maljuska.
Õigusakt sisaldab mitmeid muid Eurocleari mööndusi. Finantsasutus võib 3 protsenti tulust tähtajatult endale jätta „oma töö efektiivsuse tagamiseks”, seisab dokumendis.
Lisaks 5 miljardi euro suurusele rahale saab Euroclear täiendava kaitsemeetmena kasutada turvavõrku, mille väärtus on 10 protsenti pärast 15. veebruari 2024 teenitud kasumist. Finantsasutus võib viimase abinõuna paluda EL-il seda summat täiendada.
Kui juriidilised riskid 2027. aastaks ei realiseeru, peab Euroclear EL-ile üle andma 10-protsendise turvavõrgu — aga mitte 2022. ja 2023. aastal teenitud 5 miljardi euro suuruse kasumi, leiab EL-i ametnik.
Arutelu on eraldiseisev USA laiemast survest varade enda konfiskeerimiseks, mis tooks Ukrainale saatmiseks palju suurema summa. EL piirdub praegu nende investeeringute tulu kasutamisega, kartes õiguslikke ja finantsriske.
15. Politico artikkel: arvate, et kogu kära Ukraina põllumajandustoodete ekspordi üle EL-i oli halb. See võib olla lihtsalt algus.
EL-i riikide vaheline tüli selle üle, kas anda Ukraina tohutule põllumajandussektorile veel üks aasta hädaolukorda, piiranguteta juurdepääs nende turgudele, võib olla maitse sellest, mis saab, kui läbirääkimised bloki 28. liikme vastuvõtmise üle lähevad tõsiste asjadeni.
Liidrid üritavad hoida Ukraina liitumiskõnelusi madalal tasemel kuni juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimisteni. Ometi näeb EL endiselt vaeva, et konstruktiivselt – rääkimata heas usus – käsitleda 44 miljoni elanikuga riiki, mida tema poliitikud ja bürokraadid veel tundma õpivad ning mille mõistmise vastu on vähe huvi.
„Ukraina põllumajandustoorme turulepääsuga seotud komplikatsioonid on EL-i valitsustele varajaseks äratuseks,” ütles Kai-Olaf Lang Saksamaa rahvusvaheliste ja julgeolekuasjade instituudi mõttekojast. „Palju sõltub EL-i ja liikmesriikide suutlikkusest leida lahendusi, mis puhverdavad turu kiire avanemise mõju,” lisas ta.
Rahutuse tõi taas ilmsiks Poola ja Prantsusmaa viimase hetke tõuge Ukraina toodetele täiendavate piirangute kehtestamiseks, väites, et import lööb nende endi põllumehi. Põllumehed istuvad heinapallidel, samal ajal kui politseinikud kaitsevad Triumfikaare ees asuvat ala.
Ukraina on üks maailma suurimaid põllumajandustootjaid. Põllumajandussektor annab tööd 14 protsendile elanikkonnast ja annab 41 protsenti kogu eksporditulust.
Kuna Venemaa agressioonisõda saabub kolmandasse aastasse, on toiduainete eksport muutunud Ukraina majandusliku ellujäämise jaoks ülioluliseks. Üks sõja kibedamaid lahinguid hävitas Azovstali terasetehase – ja selline kahju selle nõukogudeaegsele tööstusbaasile on vähendanud tema ekspordi jõudu.
Kiievi hinnangul oleksid Pariisi ja Varssavi taotlused vähendanud tema eksporditulusid 1,7 miljardi euro võrra; Euroopa Komisjoni hinnangul on kahju 1,2 miljardit eurot. Nii rahapuuduses riigi nagu Ukraina jaoks on see mõru pill alla neelata. „Igasugused piirangud tähendavad riigile vähem majanduslikku tulu ja seega ka vähem toetust meie kaitsele. Ja me peame selle raha ikkagi kuskilt leidma,” ütles põllumajandusminister Mõkola Solski intervjuus väljaandele Politico.
Püüdes rahustada riike, kes meetmeid blokeerivad, pakkus EL-i eesistujariik Belgia välja uue kompromissi, mis võitis kolmapäeva õhtul pärast üle nädala kestnud kauplemist lõpuks ELi riikide toetuse.
Kiievi ja tema Euroopa liitlaste suhteid on pingestanud nädalaid kestnud põllumeeste protestid Poolas ja mujal. Komisjoni hinnangul läheks Belgia kompromiss Ukrainale maksma ikkagi 331 miljonit eurot saamata jäänud kaubandustulu, mis on palju vähem kui 1,2 miljardi euro suurune kahju, mida Prantsusmaa ja Poola nõutud piirangud oleksid põhjustanud.
Kiiev on nimetanud kavandatud piiranguid alusetuks ja tema sõjategevusele kahjulikuks, kuid ei suuda tegeleda EL-i põllumeeste probleemide algpõhjustega. Uus kompromiss vajab endiselt Euroopa Parlamendi ja komisjoni toetust. On oht, et Ukraina erakorralist juurdepääsu EL-i turule ei pikendata enne, kui see aegub juuni alguses.
Kuna Kiiev soovib tihendada sidemeid Brüsseliga, jääb õhku küsimus, kui palju peab EL muutuma, et Ukrainat oma piiridesse mahutada. Oluline on see, et Ukrainast saaks praeguste reeglite kehtivuse korral EL-i põllumajandustoetuste suurim kasusaaja – ja see õhutaks põllumeeste raevu veelgi. „See, mis praegu toimub, on rohkem kui eelmaitse. See on reaalsus, kui raske on Ukrainal olla ühtse turu liige,” ütles üks Euroopa diplomaat, kes jäi arutelude tundlikkuse tõttu anonüümseks.
„[Prantsuse president Emmanuel] Macron räägib saabaste maale saatmisest ja nüüd kardab ta Ukraina mune,” lisasid nad, viidates Prantsusmaa liidri tõukele sõjast räsitud riigis suurtükimürskude ja lääne saabaste järele.
On ebatõenäoline, et pärast Ukraina lähenemist blokiga ühinemisele muutub asjad vähem pingeliseks.
„See avaldab mõju riigipeadele, kui nad peavad mõtlema EL-i sisereformile,” ütles teine EL-i diplomaat, kes jäi samuti tundlikust teemast rääkides anonüümseks. „Põllumehed ei süüdista mitte niivõrd Ukrainat, vaid pigem seda, kuidas EL toimib.”
Kõnelused Ukraina tohutu põllumajandussektori integreerimise üle saavad olema rasked, kuid suur võitlus sõjaaegsete erakorraliste meetmete üle ei ole Solski sõnul õige koht nende pidamiseks.
Ukraina valitsus on varem öelnud, et on valmis ühinemisläbirääkimiste osana naasma varasemate lepingute ülevaatmise juurde ja vaatama läbi oma 2016. aasta vabakaubanduslepingu EL-iga, et lahendada Euroopa põllumeeste mured.
Solski jaoks peaks EL-i esmane prioriteet olema lubada Ukrainal oma tooteid piiramatult eksportida veel vähemalt aasta. Mõne riigi korraldusel kehtestatud piirangud ajendasid „poliitilised motiivid”, mitte tõendid.
Ukraina põllumehed võivad soovida vaid oma EL-i kolleegide probleeme, ütles ta: „Neil pole luksust protestida.” „Euroopa põllumeeste olukord on raske, [kuid] mitte Ukraina tõttu,” ütles ta. „Need probleemid on palju sügavamad, palju laiemad, on palju muid tegureid.”
Mõned EL-i riigid on üleskutset kuulda võtnud ja võtnud Poolast ja Prantsusmaast radikaalselt erineva võtte, vastates oma põllumeeste kaebustele Ukraina konkurentsi kohta. Näiteks Taani põllumehed tekitasid hiljuti segadust Ukraina munade impordi suurenemise pärast, mis võib nende sõnul põhjustada nende endi hinna järsu languse.
„Selles maailmas on asju, mis on tähtsamad kui miski muu,” ütles põllumajandusminister Jacob Jensen teisipäeval Brüsselis EL-i ministrite kohtumise kõrval ajakirjanikele. „Ja Ukrainaga seoses on julgeoleku- ja välispoliitika päevakorras see, et me peame Ukrainat toetama kõiges, mis võimalik.”
16. Lühiuudised
Poola välisministeeriumi juht Radoslaw Sikorski ütles, et Venemaa suursaadik Sergei Andrejev lahkus riigist vaatamata sellele, et teda välja ei saadetud ning ta ise ei palunud tagasi astumist. Sellest teatas Gazeta Pl.
putin kaalub maksude tõstmist, sealhulgas „progressiivse maksu” rakendamise võimalust, kuna Venemaad ähvardab Ukraina sõja tõttu rahaline pinge. Niinimetatud „sõjalise operatsiooni” maksumus, mis on hinnanguliselt 300 miljonit dollarit päevas, koos ümberrelvastamise ja Lääne sanktsioonidega, kurnab kremli riigikassat. Kuigi putin tõstab esile eelmise aasta majanduskasvu, tuleneb see suures osas sõjalistest kulutustest, jättes tähelepanuta tsiviilmajanduse, mida koormavad kõrged intressimäärad ja nooremate töötajate kadumine ajateenistusse, kaitsetööstusesse ja väljarändele.
Lõuna-Inglismaal asuva ettevõtte Evolve Dynamics insenerid arendavad tehnoloogiat, et võidelda Venemaa elektroonilise sõjapidamisega, eesmärgiga hoida Ukraina luuredroonid töövõimelisena vaatamata võimalikele segamistele. See jõupingutus on osa rahvusvahelisest algatusest, millega toetatakse Ukraina drooniprogrammi, mis on ülioluline Venemaa-vastase edumaa säilitamiseks.
Vene telesaatejuht ja kremli propagandist Vladimir Solovjov levitas taas oma viha Ukraina vastu, teatades, et Harkiv tuleks plokk-ploki haaval hävitada. Samuti seab ta kahtluse alla, miks Kiiev ikka veel eksisteerib.
USA ja Lõuna-Korea käivitasid uue töörühma, mille eesmärk on takistada Põhja-Koreal (Venemaalt) illegaalset naftat hankimast, kuna ummikseisus ÜRO Julgeolekunõukogus seatakse kahtluse alla rahvusvaheliste sanktsioonide tulevik.
Vaatame, mis Ungaris kasseti skandaaliga saab…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
