Sõja ülevaade: 763. päev – lukašenka käskis armee ette valmistada vastasseisuks Balti riikidega
Avaldatud: 27 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. märts 2024:
vene poole jätkuv rünnakutelaine (67) ei too tuntavaid edenemisi ja seni pole vene pool leidnud rohtu oma Musta mere laevastiku kaitseks ning kreml jätkab pikkade sammudega lähenemist Põhja-Korea laadse diktatuuri keskkonna loomisele oma võimu säilitamiseks.
1. 130 Ukraina asulat sajus.
2. Musta mere laevastikul ei lähe hästi.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: muutusteta.
6. Donetsk: väike samm hallis alas.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta.
9. lukašenka käskis armee ette valmistada vastasseisuks Balti riikidega.
10. putin nõudis, et kogu elu Venemaal pühenduks võidu saavutamiseks Ukraina üle.
11. putin andis loa „kahjurite” ärimeeste vara natsionaliseerimiseks.
12. Venemaa tööministeerium loob võõrtööliste palkamiseks riikliku operaatori.
13. Volgogradi teles loeti ette nende inimeste nimed, kes tõid Navalnõi mälestuseks lilli.
14. Hiina autotootjad kipuvad lämmatama kohalikku autotootmist Venemaal.
15. India rafineerimistehased asendavad Venemaa nafta Ameerika naftaga.
16. Kas Budanov suurendab oma mõjuvõimu? Miks Zelenski Danilovi riiklikust julgeoleku- ja kaitsenõukogust vallandas ja kellest sai järglane.
17. Lühiuudised
1. ÜRO-le laekusid andmed, et venelased hukkasid talvel 32 Ukraina sõjavangi.
Krõvõi Rihi rajoonis tulistasid õhutõrjejõud alla tiibraketi Kh-59. Jälle see üksik uitav rakett seal kandis.
Lisaks S-300 rakettidele on asunud vene pool pommitama Harkivi linna ka liugpommidega ehk siis musta maa taktika kasutamine ikka tõusuteel.
Kokku 130 Ukraina asulat metallisajus. Ikka kõigega. Lisaks teatas Ukriana, et öösel uidanud 13 Sahedi droonist 10 alla lasid. Varahommikuks veel enamat infot polnud.
Ukraina on tõstnud tempot tervel rindel oma kaitseliinide rajamisel.
2. Satelliidipildid Juri Ivanovi klassi luurelaevast Ivan Kursist, mis väidetavalt sai kaks päeva tagasi Ukraina vägede tabamuse. Võrdluspildid näitavad tõenäolist otsetabamust ahtrisse. Laev asub kai ääres. Seal seisab ka just tabamuse saanud suur dessantlaev Kostjantõn Olšanski, teatab Ukraina merevägi. Huvitaval kombel on hakanud vene pool katma laevade vigastatuid kohti maskeerimisvõrkudega, et satelliidilt ei saaks liialt lihtsalt tuvastada laevade vigastusi.
Belgorodis kostis eile õhtul tugevaid plahvatusi. Donetski kandis olla pihta saanud üks energiat tootev ettevõte.
3. Kupiansk-Kreminna: eile tähistatava Ukraina rahvuskaardi loomise 10. aastapäeva auks lehvib Ukraina lipp Kreminna metsa kohal. Nimelt saatsid kohalikud võitlejad drooniga Ukraina lipu, mis oli kinnitatud magneti külge suure metallkonstruktsiooniga masti tippu lehvima keset suurt metsamassiivi, eks näis, kunas esimene julge vene soldat selle maha võtmist proovima läheb… silmaga hinnates on masti kõrgus 30-40 m.
Tugev surve Ternõ ja Jampolivka suunal jätkus ning u 10 rünnakut päevas kipub siin reegel olema. Eile päev siiski vene poolele ühtki edenemist ei toonud ja isegi pisu põnev on lugeda, kuidas vene blogijad oma ebaedu üritavad eduna näidata…meenub Alice imedemaal…
4. Siversk: Bilohorivka ja Spirne eile rahule jäeti ning vaid Vesele juures paar katset tehti.
5. Bahmut: miks siin tugev vene rünnakute jada enam tulemusi ei too, jääb oma varasemate arvamuste juurde aga muutused siiski võimalikud…
6. Donetsk: Ukrainlased jahivad väikeste droonidega ka Avdiivka linnas vene üksusi ning ei jäeta olulisemate sihtmärkide avastamisel nende tugevamat töötlust kaudtulega. See on tuntavalt positiivne, et ei suudeta selliselt mõjutada vaid rindejoone vahetut lähedust ehk siis ressurssi jagub enamaks.
Veekogude liinist idas, Avdiivkast läänes, pisu sammhaaval vene pool hallis alas edenemist jätkab ja seegi läbi raskuste. Seda kumab läbi isegi vene blogijate veergudelt.
Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka ikka kogu rinde kuumim lõik ja 26 vene poole rünnakut jälle neid sammugi edasi ei viinud.
7. Lõunarinne: mingi rünnakute intensiivsuse nivoo vene poolelt säilis aga muutusi seni rindejoones tuvastanud pole.
Berdjanski suund: ikka pisu kombivad.
Tokmaki suund: njah, seni pole vene pool püsivalt Robotõnes kanda maha saanud, kuigi proovivad jäärapäiselt. Tuli ka vene blogijatelt sõnumeid, et pisu enam on aktiviseerunud Verbove suunal hoopis Ukraina.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Ukraina kolmest vene rünnakust teada andis. Muutusi need rindejoones ei toonud. Mõned vene blogijad andsid teada, et tõusnud on Ukrainlaste julgus kasutada Dneprit ületavaks transpordiks koptereid, eks paatidega jõeületus on tiheda vene poole mõju all.
9. Valgevene president aleksandr lukašenka külastas Leedu piiri lähedal Valgevene sõjaväge ja arutas sõjaväelastega võimalikke sõjalisi operatsioone Suwalki koridoris. Vestluse videosalvestuse avaldas Pervõi kanal.
„Nad plärisevad alati Suwalki koridori üle, mitu kilomeetrit on Vene Föderatsiooni territooriumile [räägime Kaliningradi oblastist]?” – küsib lukašenka videos. Valgevene kaitseminister Viktor Krenin vastab, et sirgjooneliselt – 42 kilomeetrit. „Nad plärisevad asjata,” lõpetab lukašenka. Seejärel hoiatab ta Loode operatiivväejuhatuse ülemat Aleksandr Naumenkot, et Valgevene väed peavad astuma vastu Balti riikidele ja „haarama” tüki Poolast. Naumenko vastab: „Kõik tegevused on planeeritud. Lahinguvalmiduse küsimused on väljatöötamisel. Koosseis on ettevalmistamisel. Kaitseministri korraldus viiakse ellu kindlusalade ettevalmistamise raames. Njah, luka on varemgi „lõvi puuri” lõgistanud ja seni on need kõik jäänudki sisutühjaks…
10. Kõik, mis Venemaal tehakse kõigis eluvaldkondades, peaks olema pühendatud „edu” saavutamisele sõjas Ukrainaga, ütles putin teisipäeval peaprokuratuuri juhatuses kõneledes.
„Meie riik, nagu te teate, võitleb oma eluliste huvide kaitsmise eest, õiguse eest iseseisvale, suveräänsele arengule. Kahjuks sundisid meie pahatahtlikud, meie konkurendid, vastased meid neid huve jõuga kaitsma, võitlema nendega, keda nad relvastasid ja õpetasid võitlema Venemaaga naaberriigi territooriumil,” ütles putin pöördudes prokuröride ja õiguskaitseorganite esindajate poole.
„Tänastes tingimustes peaks kõik, mida me teeme, kõigis oma eluvaldkondades, olema pühendatud Venemaa edule selles suunas,” jätkas putin, lisades, et „edu” saavutamise „kõige olulisemad tööriistad” on peaprokuratuuril.
„Peame olema keskendunud ja tõhusad. Mitte milleski lõtvust,” nõudis putin, lisades, et julgeolekujõud peaksid „jäigalt maha suruma katsed tõmmata venelasi hävitavatesse tegevustesse ja protsessidesse” ning põhjendamatut viivitamist võib sellistel juhtudel pidada „varjatud kaasosaluse vormiks”.
Samuti lisas ta, et vene ühiskond hindab kõrgelt õiglust ja selle tagamisest sõltub nii riigi säilimine kui ka kõige olulisemates valdkondades seatud eesmärkide saavutamine.
11. Peaprokuratuuri organid töötavad selle nimel, et mitmed suurettevõtted ja kinnisvarakompleksid tagastataks riigi omandisse, ütles putin teisipäeval seal esinedes. Tema sõnul on tegemist „tähtsa hetkega” prokuröride töös, mis on üldiselt suunatud kodanike sotsiaalsete ja majanduslike õiguste kaitsele, aga ka riigi ja ühiskonna huvide kaitsmisele. Ärivara natsionaliseerimine „on õigustatud olukordades, kus varad on soetatud möödahiilimise teel, seadusi rikkudes ja pealegi kasutatakse riigi kahjuks”, ütles putin.
Ta lisas, et „igal sellisel juhul tuleb tegutseda rangelt seaduse järgi, selgete juriidiliste protseduuride raames”. Kohtutes saavutasid prokurörid enam kui 1 triljoni rubla (10 miljardi euro) väärtuses strateegiliste ettevõtete varade taastamise, teatas peaprokurör Igor Krasnov putinile. Jutt on kümnetest ettevõtetest, kelle tooted on „kriitilise tähtsusega riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja majanduse arenguks”, jätkas ta.
„Nad lahkusid Vene Föderatsiooni varast ebaseaduslikult, sealhulgas korruptsiooniga. Pealegi kasutati osa nende vahenditest isegi Ukraina-poolse terroritegevuse rahastamiseks,” ütles Krasnov ja lisas, et annab prokuratuurile ülesandeks hoolikalt tegeleda ettevõtete ebaseadusliku võõrandamisega, et vara välismaale ei viiaks.
Suurenenud huvi eravarade arestimise ja erastamise tulemuste ülevaatamise vastu tekkis peaprokuratuuris juba ammu, kuid pärast sõja algust omandas natsionaliseerimisprotsess „tõeliselt massilise” iseloomu, ütles riigi peaprokuratuuri direktor Ilja Šumanov. Aastateks 2022-2023 üle 180 eraettevõtte sattus riigi kontrolli alla ning kahe aasta jooksul kohtusse jõudnud riigistamisnõuded puudutasid ligi kahtsada ettevõtet. Need on peamiselt militaartooteid tootvad ettevõtted, aga ka riigist lahkunud ärimeeste vara.
Novaja Gazeta arvutuste kohaselt enamasti natsionaliseerisid võimud sõjatööstuskompleksi ja masinaehituse (7 kohtuasja), toiduainetööstuse ja kalatööstuse (7 kohtuasja), samuti sadamate (6 kohtuasja) ja kinnisvaraettevõtteid (6 kohtuasja). Vaid kahel juhul jäi ettevõtte riigi omandisse andmine kohtus toimumata, kuna peaprokuratuur loobus nõudest või sõlmis kokkuleppe.
Varade erakätest arestimise formaalsete põhjustena kasutavad ametivõimud süüdistusi vara ebaseaduslikus omamises (20 juhtumit aastatel 2022–2024) ja korruptsioonivastaste seaduste rikkumises (14 juhtumit). Veel kolmel juhul taotlesid prokurörid tehingute või ettevõtte loomise kehtetuks tunnistamist, põhjendades seda Vene Föderatsiooni õiguste rikkumisega. Samas on osa väiteid avaldamata või salastatud, mistõttu ei ole võimalik tutvuda põhjendava osaga.
Riigi jaoks on oluline kontrollida sõja heaks töötavaid ettevõtteid, märgib Šumanov. Lisaks jätkab ta, et riik on kalli hinna tõttu huvitatud kinnisvarast ja maast, eriti Moskvas, Moskva oblastis, Peterburis ja lõunapiirkondades ning kalandussektoris natsionaliseerimise kaudu on see võimalik. püügikvoodid ära võtta, samuti laevastik.
Kõrgetasemelise natsionaliseerimise viimane näide on Tšeljabinski elektrometallurgiatehase (CHEMK) kolme tehase üleandmine riigi kontrolli alla. Kohus tegi selle kohta otsuse veebruari keskel, misjärel peeti tehase omanik Juri Antipov kelmuses kinni. Hiljem vabastati ta väljasõidu keeluga kodukohast väljasõidu keeluga. CHEMKi natsionaliseerimise protsess toimus rekordajaga – selleks kulus vähem kui kuu. Kohus arutas asja kinniste uste taga ning selle materjale ei avaldatud.
12. Venemaa tööministeerium tegi ettepaneku määrata riiklikuks operaatoriks ettevõte Work in Russia, mis hakkab vastutama Venemaale saabuvate migrantide töölevõtmise eest. Interfax teatab sellest viitega osakonna pressiteenistusele.
Tööministeerium on välja töötanud seaduse „Vene Föderatsiooni välisriikide kodanike õigusliku seisundi kohta” muudatused ja presidendi dekreedi eelnõu, mis reguleerib avalik-õigusliku äriühingu „Work in Russia” tööd, mis läheb riigi kontrolli alla.
Selle tulemusena saab ettevõttest Venemaa ettevõtete riiklik värbamisagentuur. See hakkab pidama registrit tööandjate kohta, kes migrante tööle võtavad, nendega lepinguid sõlmivad, töötajaid valivad ning rikkumiste korral „teavitab asjaomastele ametiasutustele, et nad tegutseksid”.
„Meie ülesanne on tagada, et organiseeritud värbamine muutuks esmatähtsaks välistöötajate meelitamise mudeliks,” ütles tööministri asetäitja Dmitri Platõgin. — „Kavandatav mehhanism <…> välistab olukorrad, kus ühe tööandja juurde tulnud töötaja siseneb pärast kõigi vajalike dokumentide täitmist avatud tööturule.”
Kümme Venemaa piirkonda on viimastel päevadel kehtestanud migrantide tööle piirangud. Nii keelasid Novgorodi oblasti võimud luba omavatel välismaalastel takso- ja bussijuhina töötamise ning alkoholi müümise. Varem kehtestati migrantide töökeeld teatud tööstusharudes Tšeljabinski, Magadani, Kaliningradi, Tuula, Novosibirski, Tjumeni ja Kaluuga oblastis, samuti Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas – Ugras ja Jakuutias.
Riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Šeremet ütles omalt poolt eelmisel pühapäeval, et Venemaa peab Ukrainaga sõdimise ajal piirama migrantide sisenemist.
Njah, eks Venemaal kasvab kartus ja viha võõraste vastu, sestap järjest kasvavat pingete tõusu sel teemal peaks lisanduma ning pisu loodan, et see uusi võimalikke migrante siiski pisu hirmutab ja Venemaa nii vajalikest töökätest veelgi enam ilma jääb…lisaks vajadus täiendavate vahendite (inimiressurss, töövahendid jne) leidmiseks veelgi tõsta sisejulgeoleku taset.
13. Telekanali Volgograd 1 saatejuht Sergei Mazanov luges eetris ette Volgogradi elanike nimed ja töökohad, kes tõid poliitik Aleksei Navalnõi mälestuseks lilli poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärgi juurde. Mazanovi sõnul viis ta läbi “ajakirjandusliku uurimise” ja loetles lõpuks üle 15 lilli toonud inimese nime, näitas ka nende fotosid ja linke sotsiaalvõrgustikele.
„Sisuliselt ütles vladimir vladimirovitš, et võidelge, nii et me võitleme oma meetoditega,” kommenteeris Mazanov oma tegevust.
Nende hulgas, kelle isikuandmed saatejuht avalikustas, on linna ettevõtete töötajad ja ülikooli õppejõud. Propagandistid lisasid, et Navalnõit toetavad Volgogradi elanikud “solvavad riiki ja kõiki venelasi”.
Navalnõi suri 16. veebruaril Jamalo-Neenetsi autonoomse ringkonna erirežiimiga koloonias nr 3, kuhu ta detsembris üle viidi. Föderaalne karistusamet teatas, et pärast jalutuskäiku tundis poliitik end halvasti, kaotas peaaegu kohe teadvuse ja „elustamismeetmed” ei andnud positiivseid tulemusi. Järeldus Navalnõi surma kohta ütleb, et ta suri loomulikel põhjustel. Poliitiku toetajad usuvad, et ta tapeti.
Poliitiku matustele Moskvas Borisovi kalmistul tulid kümned tuhanded inimesed. Neljakümnendal päeval pärast poliitiku surma avaldasid vene muusikud laulu Navalnõi mälestuseks.
Kaks kommentaari siiski: esmalt on Venemaal piisavalt agaraid endale täiendavaid siseriikliku julgeoleku ülesandeid püstitavaid ja täitvaid „pühendunud” kodanikke ja teiseks, liialt vähe julgeid, kes ei karda arvamust avaldada teades, et sind võidakse selle eest aastateks vangi panna…
14. Niipea, kui AvtoVAZ-i juht kurtis, et Hiina autod on Venemaal muutunud liiga odavaks, suurendas eelmise aasta enimmüüdud välismaise autode Hiina Chery oma autodele allahindlusi enam kui kahekordselt. Mõnede mudelite allahindlus lähenes 500 tuhandele rublale (5000 eurole), tasandades hinnatõusu suurenenud taaskasutustasust.
„Paljud Hiina kaubamärgid, kes ma ütleksin laienevad agressiivselt Venemaa turule, hakkavad ringlussevõtu kogumisribast läbi murdma” ja sisenema traditsioonilistele turgudele – fookusgruppidele, mille jaoks meie mudelite tooteid toodetakse. Esiteks on see Lada Vesta,” ütles AvtoVAZi president Maxim Sokolov nädal tagasi. Seejärel täpsustas ettevõte, et selle põhjuseks on asjaolu, et Hiina kaubamärgid annavad ostjatele allahindlusi, mis on suuremad kui taaskasutustasu, mida maaletoojad maksavad välismaiste autode Venemaale toomisel. Selle makse üks peamisi eesmärke oli just Venemaa tootjatele hinnaeelise pakkumine.
Alates 1. augustist 2023 tõsteti järsult taaskasutustasu: nüüd maksavad imporditud uue, kuni 1-liitrise mootoriga väikeauto eest juriidilised isikud peaaegu kaks korda rohkem – vähemalt 81 200 rubla (812 eurot), 1-2 liitri eest – 1,7 korda rohkem. – 306 000 rubla (3060 eurot) ja 2-3 liitrit 3,2 korda rohkem – 844 000 rubla (8440 eurot). Maaletoojad arvasid need kulud loomulikult autode hinna sisse ja selle tulemusena tõusis uue sõiduauto keskmine maksumus veebruariks juuliga võrreldes veerandi võrra, arvutas keskpank. Kuid aasta lõpus tõid Venemaa turgu aktiivselt arendavad Hiina tootjad nii palju oma tooteid, et edasimüüjate laod olid ülekoormatud. Autostati hinnangul oli jaanuaris riigis müümata umbes 200 000 uut välismaist autot. Hiina kaubamärgid on alustanud müüki, pakkudes klientidele esialgu tasuta valikuvõimalusi, allahindlusi, liisingu- ja finantseerimistoetusi.
Jaanuaris-veebruaris taandusid autotootjate otsesed allahindlused 2023. aastal toodetud autodele. Chery, kes oli eelmisel aastal müügiliider 118 950 autoga (võrdluseks, Lada müüs üle 344 000 auto), kehtestas populaarsetele mudelitele allahindlusi 100 000 kuni 285 000 rubla (1000-2850 eurot) ning selle tulemusena muutusid ettevõtte kõige soodsamad crossoverid ostetuimaks.
Nüüd on Chery läinud veelgi kaugemale. Täna teavitas ta edasimüüjaid tootja otsese allahindluse suurenemisest peaaegu 2-3 korda. Näiteks 1,6-liitrise mootoriga Comfort-paketi uusima krossoveri Chery Tiggo 7 Pro Maxi allahindlus tõusis ühekordse täismakse korral 200 000 rublalt 485 000 rublani, Elite paketis 1,5-liitrise mootoriga – 150 000 kuni 445 000 rubla ja 1,6-liitrise mootoriga – 235 000 kuni 520 000 rubla. See ületab kindlasti taaskasutustasu. Ja nüüd algavad selle mudeli hinnad 2,275 miljonist rublast (22 750 eurost). Ja margi kõige soodsam mudel Tiggo 4 Pro crossover maksab alates 1,69 miljonist rublast (16 900 eurot) – odavam kui mõne Lada Vesta varustustaseme puhul.
Sellised suured allahindlused kehtivad küll vaid märtsi lõpuni, kuid jäävad ka pärast seda ilmselt väga märkimisväärseks, on Chery suure esinduse juht kindel. „Võime kindlalt öelda, et AvtoVAZ-i potentsiaalsed kliendid on valmis Hiina autodele üle minema. Ja seetõttu peame selle juhi sõnu üleskutseks tõsta välismaiste autode taaskasutustasu,” räägib ta.
AvtoVAZil on ebareaalne konkureerida „hiinlastega” ilma valitsuse toetuseta, tunnistas Sokolov, rõhutades, et Venemaa autoturu tulevik aastaks 2030 sõltub valitsuse regulatsioonimeetmetest. AvtoVAZi juht kutsus üles siduma riiklikke toetusmeetmeid lokaliseerimise tasemega, sest Hiina tootjad ei kiirusta tootmist Venemaale üle viima.
Hiina äri on Venemaale investeerimise vallas väga negatiivselt „koolitatud”, selgitas Hiina ekspert, Skolkovo ärikooli praktikaprofessor Oleg Remõga: neid ei oodatud siia samal ajal kui lääne investeeringutega oli head kontaktid ning kogukonna suhtumine hiinlastesse oli väga skeptiline. Sageli pakuti neile projekte, millest nende läänepartnerid keeldusid. „Nüüd seda muret pole ja hiinlased investeerivad järjest enam projektidesse Venemaal,” märkis Remyga.
15. USA sanktsioonid vene naftat vedavate tankerite vastu hinnalagi rikkudes on sundinud India rafineerimistehaseid keelduma vähemalt osast Venemaa tarnetest. Aasta alguses suurendasid India rafineerimistehased Saudi Araabia nafta ostmist ning nüüd on Ameerika nafta asendamas Venemaa naftat.
Praegu suundub USA-st Indiasse umbes 7,6 miljonit barrelit naftat ehk 256 000 barrelit päevas, mis on enam kui aasta tagasi, näitavad Kpleri tankerite jälgimise andmed. USAst saabuvaid tankereid prahivad nii India suurim eranaftarafineerimisettevõte Reliance Industries kui ka naftakaupleja Vitol ja Korea laevafirma Sinokor, kirjutab Reuters.
Reliance’ist sai esimene India naftatöötlemisettevõte, kes keeldus koostööst Sovcomflotiga pärast seda, kui USA kehtestas selle vastu veebruari lõpus sanktsioonid. Selle laevu kasutatakse vene naftat transpordiva varilaevastiku jaoks.
Pärast Reliance’i lõpetasid teised India ettevõtted, sealhulgas riigi omanduses olevad ettevõtted, Sovcomfloti tarnitud lasti vastuvõtmise. Rafineerimistehased kontrollivad nüüd hoolikalt iga tankeri andmeid, soovides veenduda, et see pole seotud Sovcomfloti või mõne muu sanktsiooniga organisatsiooniga, vahendas Bloomberg tööstuse allikatele viidates. Alates eelmisest sügisest on USA karistanud ka mitmeid AÜE ja Türgi ettevõtteid ja kümneid tankereid 60 dollari suuruse barreli hinnalagi järgimise nõuete rikkumise eest.
Tööstusharu allikate Reutersi sõnul võib rafineerimistehase tegevus mõjutada Venemaa üldiseid naftatarneid, kuna seda võetakse Indias vähem vastu. Riik on suuruselt kolmas nafta tarbija ja importija maailmas.
India ostis Saudi Araabiast veebruaris 22% rohkem naftat kui jaanuaris ja Reliance Industries ostis Kpleri sõnul suurima koguse alates 2020. aasta maist. Eelmise aasta kevad-suvel tarned Venemaalt Indiasse 2 miljonit barrelit päevas või rohkem, sügisest veebruari lõpuni – 1,4-1,6 miljonit barrelit päevas ja viimasel kolmel nädalal (märtsini). 24) langes Bloombergi laevade jälgimise andmetel 1,2 miljonile. Tõsi, osa Aasiasse suunduvaid tankereid traditsiooniliselt sihtkohta ei näita, see selgub reiside lõpus, märgib amet.
16. President Vladimir Zelenski viis läbi kaadrimuudatused riiklikus julgeoleku- ja kaitsenõukogus (NSDC) ning välisluureteenistuses (SVR). Alates 2019. aastast sekretärina töötanud Oleksi Danilov vallandati. Teda asendab seni SVR-i juhtinud Oleksandr Litvinenko. Litvinenko ütles LIGA.net-ile, et sai eile teada oma nimetamisest riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogusse.
Need personalimuudatused on „tavaline rotatsioon”, kinnitas presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak LIGA.net-ile. Riikliku julgeolekukomitee liige Solomija Bobrovskaja (Golose fraktsioon) on aga veendunud: „Ümberkorraldused viitavad ühele – luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov suurendab oma mõju.”
Miks Zelenski Danilovi vallandas, kes on Litvinenko ja millised ohud võivad selles rotatsioonis peituda – lühidalt LIGA.net-is.
Danilov töötas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärina üle 4,5 aasta. Teda asendas Oleksandr Litvinenko, kes oli varem kolm aastat välisluureteenistust juhtinud. SVR-i asus juhtima kindralleitnant Oleg Ivaštšenko.
LIGA.net pöördus Danilovi poole kommentaari saamiseks, kuid pole veel vastust saanud. Facebookis tänas ametnik presidenti „usalduse ja võimaluse eest olla kaasatud suure ajaloo kirjutamisse suurima väljakutse ja tõusu hetkel”.
Litvinenko keeldus uut ametikohta kommenteerimast.
Mis on uutest juhtidest teada?
Oleksandr Litvinenko, riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu uus sekretär. Sündis Kiievis. Lõpetanud Moskvas FSB Akadeemia krüptograafia, side ja informaatika instituudi. Töötanud SBU-s ja riiklikus strateegiliste uuringute instituudis. Aastatel 2014–2019 oli ta riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu asekantsler. Enne sissetungi kommenteeris ta korduvalt julgeoleku- ja sõjateemasid, sealhulgas mitmes intervjuus LIGA.net-ile.
SVR-i uus juht Oleg Ivaštšenko. Temast teatakse väga vähe. Aastatel 2017–2019 oli ta Ukraina relvajõudude peastaabi ülema asetäitja luure alal, 2021. aastal luure peadirektoraadi ülema esimene asetäitja. 2022. aasta märtsis sai ta sõjategevuses osalemise eest Bohdan Hmelnitski ordeni.
Presidendi kantselei juhi nõunik Mõhailo Podoljak nimetab LIGA.net kommentaaris Danilovi vallandamist tavaliseks personali rotatsiooniks. „President räägib sellest päris palju, et ta tugevdab ja muudab meeskonda. Sest… iga sõja etapp vajab dünaamilisi protsesse,” kinnitab ta.
Sellised kaadrimuudatused võivad tegelikult viidata kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juhi Kõrõlo Budanovi mõju ja rolli tugevnemisele nii presidendi kantseleis kui ka luurestruktuurides, ütleb LIGA.net.-ile riikliku julgeoleku komisjoni liige Solomija Bobrovskaja.
„Monopol ei too kaasa tervet konkurentsi, eriti kui tegemist on erinevate meeskondade presidendi mõjuvõimuga,” ütleb ta.
Riigikaitsekomisjoni liige rahvasaadik Fjodor Venislavski (erakond Rahva teener) nimetab LIGA.net’ile julgeolekunõukogu sekretäri vahetust „mõnevõrra hilinenuks”. „Riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu jaoks on see kindlasti parem kui oli,” usub ta. „See on minu subjektiivne (mulje – toim.). Pidin temaga (Danilov – toim.) sõja alguses suhtlema mõne projekti osas, mille eesmärk oli meie võimete tugevdamine. Ta oleks võinud aidata, aga ei tahtnud. Selle tulemusena viidi projekt kuus kuud hiljem ellu,” ütleb Venislavski.
Zelenski ütles, et see on tavaline rotatsioon: nad pakuvad talle midagi. Rahvasaadik hindab välisluureameti muudatusi „väga positiivselt”. Tuli uudis, et Ukraina suursaadikuks Norras määratakse Oleksi Danilov.
Litvinenko ütles LIGA.net-ile, et paneb nüüd asjadele hoo sisse. Ta ei täpsustanud, millised ülesanded president talle seadis. President Zelenski ütles õhtukõnes, et Danilov viiakse teisele kohale. Täpsem info selle kohta tuleb hiljem, lisas ta. „Loomulikult näeme Danilovit endiselt Ukraina kasuks töötamas,” kinnitas Podoljak LIGA.net-ile.
See „rotatsioon” tähendab ka eriteenistuste rolli tugevdamist riigi üldises julgeolekus, usub Bobrovskaja. „Nüüd hakkab riigi julgeoleku strateegiline komponent lähtuma eriteenistuste prismast ja nende rolli tugevdamisest,” ütleb saadik. Praegu on Budanov korraga „üle võtnud” luure peadirektoraadi, välisluureteenistuse ning riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu, hoiatab LIGA.neti allikas komisjonis: „Ja siin on põhioht luure peadirektoraadi monopoli koondumine presidendi ümber.”
17. Lühiuudised
Ukraina võitis eile jalgpallis Islandit ja kvalifitseerus EM-ile 2024, njah ka Barruse võrkpalli võistkond kvalifitseerus EMV finaali.
Prantsusmaa saab peagi Ukrainale üle anda 78 haubitsat Caesar.
Poola ja Ukraina valitsusdelegatsioonid ning tootjaliitude esindajad peavad homme Varssavis kõnelusi, et käsitleda põllumajanduse kaubavahetuse küsimusi. Arutelud eelneb neljapäeval kahe riigi valitsuste ühisele kohtumisele.
Tšehhi välisminister: Ukraina võib lubatud 800 000 mürsu asemel saada 1,5 miljonit.
Venemaa on tarninud naftat otse Põhja-Koreale, rikkudes ÜRO sanktsioone, tugevdades sidemeid kahe autoritaarse režiimi vahel ja õõnestades rahvusvahelisi jõupingutusi Pyongyangi tegevuse ohjeldamiseks. Satelliidipiltidelt selgus, et vähemalt viis Põhja-Korea tankerit kogusid sel kuul naftasaadusi Venemaa Kaug-Ida Vostotšnõi sadamast. Need saadetised on esimesed dokumenteeritud otsesaadetised Venemaalt pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas 2017. aastal vastusena Põhja-Korea tuumarelvakatsetustele naftavedudele ranged piirid. Seda sammu on kirjeldatud kui märkimisväärset väljakutset sanktsioonide režiimile ja see tekitab muret selle kokkuvarisemise pärast.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
