Sõja ülevaade: 755. päev – 61 vene poole rünnakut tõid ühe muutuse rindejoones
Avaldatud: 19 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. märts 2024:
61 vene poole rünnakut tõid neile ühe rindejoone muutuse ja hallis alas edenemise aga ka vene poole sõnumeid, et Ukraina on kohati aktiviseerumas.
1. 120 Ukraina asulat „sajus”.
2. Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastis läheb üha ärevamaks ning rahulik polnud ka Krimmis ja Voronezi kandis.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, aga olla kasvanud Ukraina aktiivsus.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: seni pole tugev rünnakute jätkumine vene poolele juba pikalt edu toonud.
6. Donetsk: Avdiivka all pisu rahulikum ja suurem vene poole surve ikka lõuna pool.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt vene poole tugev surve jätkus ilma muutusi toomata.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa kaotas peaaegu 10% oma kütusetoodangust peale droonirünnakuid.
10. USA satelliidifirmasid kahtlustatakse andmete müümises Venemaale tabamaks Ukraina objekte.
11. putinile tulemus meeldis.
12. Põhja-Korea on saatnud Venemaale seitse tuhat konteinerit laskemoona ja varustusega.
13. Uus raudteeliin Krimmi.
14. Ka Ukrainlased on hakanud piiril blokeerima kaupade vedu vastuseks poolakate blokile.
15. Prantsusmaa on ühinenud Poola püüdlustega piirata Ukraina importi.
16. Politico kirjutab, et Hiina soovib kaasata Venemaa läbirääkimistesse Ukraina üle, vastasel juhul boikoteerib rahutippkohtumist.
17. Lühiuudised
1. Ukraina piiri- ja rindelähedased asulad ikka tihedas pommisajus ja seni kõige käepärasega seda tehakse ja pole ka märgata, et sihtmärkidel eriti vahet tehakse ehk siis kehtib reegel, et iga Ukraina poole saadetud elukas on läinud õiges suunas.
Ukraina jätkab päris tugevalt kaitseliini ehitamist paralleelselt vene piiriga nii Harkivi kui Sumõ kandis ning tundub olevat päris asjalik kaitseliin. Kaeviku seinad kindlustatud peenpalkide ja armatuurrauaga ning jao varjendid ikka betoonist jne.
Ukraina on nüüd kinnitanud, et Ukraina luure peadirektoraadis on praegu kasutuses vähemalt 2 UH-60 Black Hawk helikopterit.
2. Voroneži oblastis (Vene Föderatsioon) teatas kohalik meedia 18. märtsi õhtul õhutõrjejõudude tööst, mis väidetavalt oli tingitud droonirünnakust. Belgorodi linn ei saa enam ühtki päeva mööda plahvatusteta. Eile tabati seal Venemaa raketimootorite tootjat Energomaš.
Teatatakse plahvatustest Krimmis, põhiliselt Sevastoopolis. Novorossiiskisse suunduvad laevad pööravad ümber kõrgendatud drooniohu tõttu.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kuigi nii Kupianski kui Terõ suunal mitu tugevat rünnakut päevas oli. Küll tuleb juba teist päeva vene blogijatelt sõnumeid, et Kreminna suunal on Ukraina omad muutunud aktiivsemaks. Hetkel veel ei tormaks järelduste tegemisega.
4. Siversk: uudiseid polnud.
5. Bahmut: muutusteta ja seni selguseta, miks ei suuda ei dessantnikud ega stormilased edeneda. Rünnaku käigus hävivat vene soomustehnikat ikka tihedalt videodena üles riputatakse ka siit rindelt. Seni pole aidanud ka tihe vene lennunduse ja kaudtuleüksuste töötlus.
6. Donetsk: Avdiivkast läänes on vene pool sammhaaval hõivamas ala hallis alas, aga seegi neil vintskelt ehk siis aeglaselt ja suurte kaotuste hinnaga läheb.
Geolokatsiooniga kaadrid näitavad venelaste edasitungi Nevelske külast kagus. Võitlus küla kontrolli pärast jätkub, kuigi Ukraina allikate sõnul pole külast praktiliselt midagi alles, mille eest võidelda. Njah, eks tegu on tugeva possaga keset põlde, mis seni on kinni hoidnud vene poole edenemisi Pervomaiske lõunaküljel ning küla kaotus seaks ohtu Pervomaiske hoidmise.
Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka on ikka kõige tugevama vene rünnakutelaine all ja neid siin u 25 eile registreeriti. Siit suunalt tulevad ka vene poole suurimad kaotuste arvud ja eks pisu üllatus ole, et selline surve seni suuri edusamme ei too. Hakka või uskuma, et vene poolele on puru silma aetud vähemalt sellel rindelõigul, et Ukrainal kaudtulemoona ei jagu. Njah, mujal siiski nii roosiline pole. Pisu üllatusega tuleb vene milblogijatelt sõnumeid, et Krasnohorivka linna juures olla tõusnud Ukriana tegevuse intensiivsus ja olla hakatud rohkem vastu torkima.
7. Lõunarinne: suurem surve ikka Tokmaki suunalt.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: eile vene poole rünnakud muutusi rindejoones ei toonud.
Melitopoli suund: vaikne ehk siis nagu mujal rindel jätkus nii kaudtule kui drooninduse duell.
8. Herson: viimastel päevadel ilmus infot, mis viitab Venemaa edasi liikumisele Krõnki sees. Ukraina blogijad teatavad, et nemad muutusi siiski tuvastanud pole.
9. Märtsis Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid tabanud Ukraina droonirünnakud halvasid ligi kümnendiku riigi kütusetoodangust. Praegu on 13 protsenti Venemaa rafineerimistehaste olemasolevate esmaste naftatöötlemistehaste koguvõimsusest hädaseiskamisrežiimis, arvutas Reuters tööstuse allikate andmete põhjal. Kui võtta arvesse ainult bensiini ja diislikütust tootvad rafineerimistehased, on majandus kaotanud umbes 9% toodangust ehk rafineeritud nafta arvestuses 77,4 tuhat tonni päevas.
Droonide reidide tõttu rafineerimistehases kogunenud avariiseisuajad ulatusid 3,5 miljoni tonnini, mis on 10 korda rohkem kui kahel eelmisel aastal kokku. Samal ajal kolmekordistus vigastatud naftarafineerimisrajatiste arv ning märtsi keskpaigaks oli avariiseisundite maht planeeritust 1,4 korda suurem.
12. märtsil sai Lukoili naftatöötlemistehas Nižni Novgorod-NOS droonilöögi tõttu kannatada. Selle tulemusena vähenes diislikütuse tootmine tehases ligi poole võrra, 10,6 tuhandelt tonnilt 6 tuhandele tonnile ööpäevas ja bensiini tootmine veerandi võrra, 5,7 tuhande tonnini ööpäevas.
Järgmisena, 13. märtsil, sai kannatada Rosnefti suurim naftatöötlemistehas Rjazanis, mis varustab kütusega Moskvat ja oblastit. Pärast põlengut peatati tehases kaks üksust – AT-6 ja AVT-4. Selle tulemusena kaotas tehas kolmandiku bensiinitoodangust (3,3 tuhat tonni päevas) ja üle poole diislikütuse toodangust (5,8 tuhat tonni päevas), arvutas Reuters.
16. märtsil süttis droonirünnaku tõttu Sõzranis teises Rosnefti rafineerimistehases ainuke töötav naftatöötlemisüksus. Selle tulemusena lakkas töötamast tehas, mis tootis päevas 4,3 tuhat tonni diislikütust ja 2 tuhat tonni besiini. Reservüksus AVT-5 on olnud tehnoloogiliselt jõude mitu aastat, selle käivitamine võtab aega, kuid isegi kui see teoks saab, suudab rafineerimistehas toota vaid poole senisest bensiinikogusest, väidavad Reutersi allikad.
Tootmise langus on juba põhjustanud kütuse hulgimüügihindade hüppe. Esmaspäeval maksis tonn AI-95 Peterburi rahvusvahelisel kauba- ja toorainebörsil 63 361 rubla – rekordiliselt alates septembrist ja 12 protsenti kallim kui märtsi alguses. AI-92 maksumus saavutas maksimumi alates oktoobrist – 50 957 rubla tonni kohta ja talvise diisli hind – alates novembrist (65 481 rubla tonni kohta).
10. Ukraina sõjavägi kahtlustab, et Venemaa kasutab oma tiibrakettide rünnakute suunamiseks USA satelliidifirmade pilte. Selliste piltide tellimine on lihtne ja odav, kirjutab The Atlantic: paar tuhat dollarit pole raha, kui saad täpsemalt suunata umbes miljon dollarit maksva raketi. Ja Venemaa jälje varjamiseks saab ostu sooritada läbi kolmandate osapoolte firmade, nagu ka sanktsioonidest kõrvalehoidmise puhul.
Lisaks võib satelliitfotograafia turult leida suuri hea eraldusvõimega, kuupäevade ja koordinaatidega arhiivipilte, mille abil saab jälgida tegevust potentsiaalseteks sihtmärkideks olevatel objektidel.
Skeem on ilmne, ütles Ukraina relvajõudude allikas The Atlanticule. Satelliit pildistab kohta ja mõne päeva või nädala pärast saabub sinna Vene rakett, misjärel kästakse teisel satelliidil kohast rohkem pilte teha, võib-olla löögi efektiivsuse hindamiseks. „Juhtumite arv on liiga suur, et olla õnnetus,” ütleb väljaande allikas.
Nii tabasid raketid 2. aprillil 2022 Mirgorodi lähedal sõjaväelennuvälja; Enne seda sooviti koha pilte üheksal korral Ameerika firmadelt. Nädal pärast rünnakut hankis keegi uuesti objektist fotod. Sarnane lugu kordus näiteks Lvivis, kus 26. märtsil 2022 tulistati relvatehast. 2024. aasta jaanuari lõpus tellis keegi värskeid kaadreid Kiievist, misjärel toimus linnale suur raketirünnak.
Ja selliseid näiteid on sadu, ütlevad Ukraina esindajad. Kaitseministeeriumi eksperdid kahtlustavad, et Venemaa ostab satelliidipilte kolmandate osapoolte ettevõtete kaudu, tehes koostööd turuliidritega nagu Maxar ja Planet Lab, ütles kaitseministri asetäitja Katerina Tšernorenko. Ameerika ettevõtted toetavad Ukrainat, sätestab ta; Samuti teatasid nad ise, et lõpetasid 2022. aasta märtsis koostöö Venemaaga ja kontrollivad oma kliente. Kuid nende töö tulemusi „saab kasutada Ukraina-vastase relvastatud agressiooni käigus”, ütleb Tšernogorenko.
Ukraina sõjavägi jälgib Venemaa satelliite ja nende tehnilised võimalused on piiratud. Varem „ei osanud me ette kujutada, et eraettevõtted võiksid müüa [sõjaliselt] haavatavate piirkondade satelliidipilte”, kuid viimase kuue kuu jooksul „on raskeks uskuda, et sellised kokkusattumused on õnnetused”, räägib allikas väljaandele The Atlantic. Satelliidipilte analüüsiva ettevõtte tippjuht kinnitas väljaandele, et kõrvutades teavet küsitud fotode kohta Venemaa raketirünnakutega Ukraina sihtmärkidele sügaval tagalas, tuvastas ta sõja esimesel aastal üle 350 sellise juhtumi. Tippjuhi sõnul peavad Maxar, Planet Lab ja teised ettevõtted selleks, et vältida piltide sattumist venelaste kätte, kontrollima mitte ainult oma kliente, vaid ka piltide edasimüügi protsessi.
The Atlantic küsis Planet Labiga töötavalt edasimüüjalt hiljutisi fotosid Zaporižjast, rindejoone lähedal asuvast linnast. Ja mõni minut hiljem, pärast oma nime ja krediitkaardiandmete esitamist, sai ta kõrge eraldusvõimega foto.
11. putini fantasmagoorilist (njah, ei teadnudki, et selline sõna olemas on) valimistulemust, mis tõi veerand sajandit valitsenud presidendi Kesk-Aasia ja Aafrika diktaatoritele lähemale, ei peeta kremlis „ülesaavutamiseks”. Meduzale rääkisid sellest presidendi administratsioonile ja piirkondlikele võimudele lähedased allikad. Nende sõnul on administratsiooni juhataja asetäitja, sisepoliitika kuraator sergei kirijenko, kes on juba asunud kuberneridele helistama ja neid isiklikult „edu” eest tänama, lõpliku arvu üle rahul.
putin ise usub, et sai 87%, ütles üks Meduza allikatest mulle: „Ükskõik, mida keegi ütleb – „üle müüdud”, „üle tehtud” -, teda võidu eest ei karistata. Kõrgemale juhile meeldib. Ta näeb seda tõelise toetusena.”
Enne valimisi saadeti piirkondadesse plaan: saada üle 70% valimisaktiivsusega putinile 80%. Selleks plaaniti kaasata avaliku sektori töötajaid ja riigiettevõtete töötajaid. Viimastel nädalatel enne hääletust hakati latti tõstma, ütleb Meduza allikas: laekus soove, et „80% pluss oleks parem”.
kirijenko „soovis presidendile väga kõrgeid numbreid näidata – mida ta ka tegi,” nendib väljaande allikas. Teise allika sõnul seadis „kõrge lati” Kaug-Ida, kus presidendi saadik Juri Trutnev kindlustas putinile 85%. Pärast seda püüdsid kõik piirkonnad paremaid tulemusi näidata. Isegi Moskvas teatas keskvalimiskomisjon 85% putinist. „Nüüd on Moskva eeskujulikult lojaalne piirkond. Linnapea sobjanin võib selle oma saavutusena presidendile maha müüa – ta rahustas pealinna,” ütles AP-le lähedane Meduza allikas.
Juba Jossif Stalinist saadik Venemaa pikima staažiga valitseja putini viies ametiaeg võib teha temast riigi tuhandeaastase ajaloo vanima juhi. 2030. aastal saab ta 78-aastaseks – vanem kui Leonid Brežnev (suri 75-aastaselt) ja Konstantin Tšernenko (suri 73-aastaselt). Oma kuuenda ametiaja lõpuks on putin 84-aastane, vanem kui Fidel Castro, kes valitses kuni 81. eluaastani. Kuid see pole piir: putin jääb võimule seni, kuni tervis lubab, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad Reutersile valimiste eel. Neist ühe sõnul on putin valmis eluks ajaks võimule jääma.
„putinil pole konkurente – ta on täiesti teisel tasemel. Lääs tegi väga ränga vea, sest aitas oma sanktsioonide ja tegevusega kujutada Venemaad kurikaelana, ühendades olulise osa Venemaa eliidist ja Venemaa elanikkonnast putini ümber,” selgitas allikas.
12. Põhja-Korea on alates möödunud aastast saatnud Venemaale umbes 7000 konteinerit laskemoona ja muud sõjavarustust, ütles Lõuna-Korea kaitseminister Shin Won-sik. Sellest teatas Sky.
USA ja Lõuna-Korea on varem süüdistanud Põhja-Koread mürskude ja muu sõjalise abi saatmises Venemaale sõja ajal, kuid nii Venemaa kui ka Pyongyang on seda eitanud. Shin Won Sik selgitas, et Põhja-Korea saatis varem suurema osa sellisest kaubast laevadega, kuid on viimasel ajal hakanud piiriülesteks relvatarneteks kasutama raudteid. Ta ütles, et Moskva sõjalise toetuse eest sai Pyongyang tõenäoliselt rohkem kui 9000 konteinerit muud kaupa.
Eelmisel sügisel teatas USA, et Põhja-Korea on Venemaale tarninud 1 miljon mürsku. Jaanuaris teatas Bloomberg Lõuna-Korea luure hinnangutele viidates kahest miljonist mürsust ja mitmest ballistilisest raketist. 2024. aasta märtsi alguses lõpetasid Venemaa laevad, mis olid alates eelmisest sügisest regulaarselt sõitnud Põhja-Korea ja Venemaa sadamate vahel.
13. Venemaa kavatseb käivitada raudteeühenduse Doni-äärsest Rostovist Sevastopolisse läbi okupeeritud Mariupoli, ütles putin Krimmi annekteerimise kümnendale aastapäevale pühendatud miitingul. „See on teine alternatiivne tee Krimmi silla asemel,” ütles putin, märkides, et Rostovist Donetskisse viiv raudtee on juba taastatud. Uus marsruut kulgeb Doni-äärsest Rostovist läbi Taganrogi, Mariupoli, Berdjanski, Melitopoli ja Džankoi.
Varem kasutati raudteesideks põhjapoolsemat haru. „Juhtus nii, et Pologi ja Tokmaki poole viiv teelõik ehitati keiser Aleksander III ajal. Isegi nõukogude võimu ajal ei muudetud needitud sildu ja lavasid,” rääkis Zaporožje oblasti okupatsiooniadministratsiooni kuberner Jevgeni Balitski selle kohta.
Tema sõnul ründavad Ukraina väed seda haru regulaarselt. „Sai selgeks, et vaja on raudteeliini, kuhu vaenlane ei pääseks, kuid millel oleks siiski oluline roll piirkonna varustamisel,” sõnas ta. Balitski sõnul osalesid tee projekteerimisel sõjaväelased. Uus raudteeliin on üherealine ja ilma elektrirongidele mõeldud taristuta, „kuna see on mürskude suhtes väga haavatav,” ütles Balitski. Ehitustööd on plaanis lõpetada 2024. aasta septembriks.
14. Euroopa Äriliit (EBA) palub Ukraina võimudel sekkuda olukorda Poola-Ukraina piiril ja luua „eraldi järjekord” kiiresti riknevatele kaupadele. Seda arutatakse EBA veebisaidil. Veoautodega veetaval kaubal on sageli piiratud säilivusaeg, märgib EBA. Igasugune seisak toob kaasa märkimisväärseid rahalisi kaotusi. Ühenduse teatel on Poola meeleavaldajate tegevuse tõttu kontrollpunktide läheduses kaupade eeldatavad tarneajad oluliselt pikenenud. Mittetoidukaupade kaupade puhul suurenesid need 11 päeva võrra, toidugrupi kaupade, sealhulgas kiiresti riknevate kaupade puhul 2-7 päeva võrra.
Lisaks streikidele Poola poolel korraldavad proteste ka Ukraina vedajad. Viimasel ajal on nad peaaegu teedel blokeerinud Ukrainasse imporditava lasti, eriti kiiresti riknevaid kaupu (värske liha ja kala, juur- ja puuviljad) vahetult pärast tollitsooni.
Sellega seoses pöördus Euroopa Ettevõtlusliit peaministri ja Ukraina presidendi kantselei juhi poole palvega tagada nii Ukraina kui ka Poola poolt eelisjärjekorras ja takistamatu juurdepääs piiriületuspunktidele, määrates eraldi järjekorra nende veoste jaoks.
Assotsiatsioon märgib kaupade ja veoste vaba liikumise tagamise tähtsust üle Poola-Ukraina piiri, eelkõige riknevate kaupade, aga ka sõjaliste ja humanitaarkaupade, kütuse puhul.
Veoautode blokeerimisega ei tekita streikijad mitte ainult kahju Ukraina importivatele ettevõtetele, vaid kahjustavad ka Euroopa tootmisettevõtteid, märgib EBA.
13. märtsil 2024 hindas Poola seim Ukraina piiri avamiseks kuluvat aega: „Mitu nädalat.” Arvutuste kohaselt on kahju kogusumma alates streikide algusest ettevõtte kohta keskmiselt ligi 700 000 eurot. Lisaks teatas 98% liidu küsitletud ettevõtetest transporditeenuste hinnatõusust.
15. Prantsusmaa ühines Poolaga, nõudes täiendavaid piiranguid Ukraina põllumajandustoodete impordile, ähvardades rööpast välja lüüa läbirääkimised Kiievi vabakaubanduse pikendamiseks EL-iga veel aasta võrra. Selle tulemusel võib Ukraina kaotada 1,2 miljardit eurot kaubandustulu. Sellest teatas RBC-Ukraine viitega Politicole.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Poola peaminister Donald Tusk kogunesid reedel Weimari kolmnurga tippkohtumisele, kus kutsusid üles toetama Ukrainat. Samal ajal leppisid mõlemad liidrid kokku Pariisi ja Varssavi lähendamises, ütlesid diplomaadid enne teisipäevaõhtuseid olulisi kõnelusi. Nende läbirääkimiste eesmärk on lahendada viimase hetke erimeelsused ELi riikide ja Euroopa Parlamendi vahel seoses kaubavahetusega Ukrainaga.
Kahe anonüümse diplomaadi viidatud komisjoni hinnangul läheks muudatus Ukrainale maksma 1,2 miljardit eurot kaubandustulu. „See on tohutu kärbe riigi jaoks, mis tõesti vajab kogu abi,” ütles üks diplomaat. „Liikmesriigid, kes Ukrainat kõige enam toetavad, on ka need, mis Ukrainale kõige rohkem kahju teevad.”
Kui vaidlust ei suudeta kiiresti lahendada, võib see varjutada sel neljapäeval Brüsselis toimuva EL-i liidrite tippkohtumise ja paljastada juhtide solidaarsuslubadused Ukrainaga, kuna nad satuvad surve alla põllumeeste poolt, kes ütlevad, et ei suuda EL-i bürokraatia tõttu odava impordiga konkureerida.
Tuletame meelde, et Tšehhi Vabariik teeb ettepaneku keelata Venemaa teravilja import Euroopasse. Järgmisel nädalal toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel esitab Tšehhi ettepaneku keelata teravilja import Venemaalt ja Valgevenest EL-i riikidesse. Sellest teatas põllumajandusminister Marek Vyborny Tšehhi televisiooni saates.
Lisaks palub Leedu Seim keelata Venemaa ja Valgevene teravilja import EL-i. Seega soovitab Euroopa Komisjon viivitamatult välja töötada seadusandluse, mis keelaks teravilja impordi Venemaalt ja Valgevenest. Maaelukomisjoni juhi Viktoras Pranckietise sõnul püütakse selle resolutsiooniga „koondada kõigi EL-i riikide parlamente, et võetaks vastu ühine euro otsus ja üksikud riigid ei peaks keeldu kehtestama.
16. Politico kirjutab oma allikatele viidates, et Hiina valitseja Xi Jinping tuleb mai alguses Pariisi läbirääkimistele Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Xi visiit Prantsusmaale langeb kokku Pariisi ja Pekingi diplomaatiliste suhete 60. aastapäevaga, teatasid Pariisi ja Brüsseli ametnikud, kuna Hiina püüab parandada suhteid Euroopaga, mis on Venemaa läheduse tõttu lagunenud. Märgitakse, et Prantsusmaa eeldab, et see on „vähem pidulik ja põhjalikum, arvestades praeguseid majanduslikke ja geopoliitilisi panuseid”. Üks ametnik ütles, et Euroopa nõuab „suhetes Hiinaga vastastikkust, eriti rohepöörde võtmevaldkonnas”.
Teised Euroopa Liidu ametnikud on viidanud, et Hiina püüab veenda Ukraina partnereid tulevastel läbirääkimistel sõja lõpetamiseks maha istuma, vastasel juhul boikoteerib Peking selliseid kohtumisi. 4. märtsil kohtusid Euroopa välisteenistuse juhid Brüsselis Li Huiga. Nad arutasid Venemaa sõda Ukraina vastu. Kommenteerides Hiina Euraasia asjade eriesindaja Li Hui väljakuulutatud visiiti Ukrainasse, avaldas Rada välispoliitika ja parlamentidevahelise koostöö komisjoni juht Merežko arvamust, et ta tuleb eesmärgiga „vett proovida”, kuna samuti positsioneerida Hiinat rahuvalvajana.
17. Lühiuudised
Ameerika vabariiklasest senaator Lindsey Graham teatas, et algatab seaduseelnõu, millega tunnustatakse Venemaad USA seaduste alusel terrorismi toetajana. See peaks muutma teisesed sanktsioonid „tähenduslikumaks”, selgitas ta Kiievis toimunud briifingul, vahendab Ukrinform.
Euroopa Liit on ette valmistanud õigusakti, mille kohaselt hakkab Ukraina külmutatud Venemaa riigivaradest teenitud kasumit saama juba juulis.
Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz ütles, et Varssavi ja Berliin aktiveerivad Ukraina jaoks oma soomusvõimete koalitsiooni ning mitmed teised Euroopa riigid, sealhulgas Rootsi, Itaalia ja Suurbritannia on väljendanud oma valmisolekut osaleda.
Lõuna-Osseetia, piirkond, mis on Gruusiast lahku löönud ja nimetab end, kuigi tunnustamata, iseseisvaks riigiks, on arutanud Moskva ametnikega Venemaa osaks saamist, vahendas Vene uudisteagentuur RIA Lõuna-Osseetia parlamendi juhti.
Rumeenia president Klaus Iohannis nõustus transportima Soome poolt Ukrainale kingitud relvi läbi Rumeenia territooriumi ning koolitama Ukraina piloote ja maapealset personali lennukil F-16 Fetesti lennubaasis asuvas Euroopa F-16 väljaõppekeskuses.
Poola põllumehed blokeerisid mitmed piiripunktid Saksamaaga. Protestijad nõuavad jätkuvalt „rohepöörde” tühistamist, neile hüvitiste maksmist ja turu reguleerimist, kuna see „kannatab Ukraina teravilja ülevoolu käes”. Põllumehed märgivad, et protest kestab vähemalt 21. märtsini. Tee äärde paigutati ligi 90 põllumajandussõidukit, läbi lasti vaid politsei, kiirabi ja piirivalve. Poolakad loodavad, et Saksa valitsus tuleb nende juurde ja aitab neil „probleemi” lahendada.
Rumeenia territooriumile on alanud NATO suurima baasi ehitamine. Väikelinna suurune asukoht Constanta lähedal mahutab kuni 10 tuhat sõdurit ja nende perekonda. 2,5 miljardi euro suurune projekt hõlmab lennuradasid, relvaladusid, sõjalennukite angaare, aga ka koole, lasteaedu, kauplusi ja isegi haiglat. Hetkel suurimaks peetav Saksamaa Ramsteini NATO baas on Mykhailo Kogelnychani baasist ligi poole väiksem.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
