Sõja ülevaade: 752. päev – vene poole tugev rünnakute arv ja mõned edenemised
Avaldatud: 16 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. märts 2024:
vene poole tugev rünnakute (78) intensiivsuse tõus tõi ka vastavad kaotuse numbrid ning pisu nende edenemist, Odessas suurem hukkunute arv vene raketirünnaku tagajärjel ning naftatöötlemistehaste süttimine Venemaal jätkus.
Miskit rõõmustavat putinile ette kanda polnud ja tundub, et nende puuduse tõttu ka suurelt blufitakse (Odessa).
1. Odessa rakettide sihtmärgiks oli.
2. Venemaal naftatöötlemistehaste põlemiste seeria jätkus
3. Kupiansk-Kreminna: ikka mõned hooned Tabaivka külas kaotati, aga kuratlikult kallis on see vene poolele.
4. Siversk: seni edutud vene poole rünnakud.
5. Bahmut: miks surve langes, pole teada, aga pigem uut kasvu peatselt prognoosib.
6. Donetsk: ikka üle poole vene rünnakutest siin rindel ja pisu läbi suurte kaotuste edeneti.
7. Lõunarinne: survet Tokmaki suunalt jagub, muutusi rindejoones mitte.
8. Herson: njah, suu vett täis .. ikka vene poolel.
9. Venemaal süüdatakse valimisjaoskondi
10. Venemaa valuutaturul valitseb ebakindlus.
11. Venemaa keskpank tugevdab kontrolli suurettevõtete valuutatehingute üle.
12. Venemaa äri on Microsofti pilveteenustest ära lõigatud.
13. „Nõukogude Liit naaseb.” kreml valmistab venelasi ette putini eluaegseks valitsemiseks.
14. Lühiuudised
1. Venemaa ründas Odessat julmalt rakettidega, tappes 20 ja haavates üle 75 inimese. Njah, vene poolel ringles uudis, et tabati ja hukkus kohalikus sanatooriumis 500 Ukraina sisevägede meest ning nende hulgas kaks kindralit…
Seekord „vaid” 100 Ukraina asulat piiri ja rinde lähedal tabamusi said. Harkiv ikka S-300 rakettide sihtmärgiks on.
2. Eelmisel ööl rünnati veel üht Venemaa naftatöötlemistehast. Seekord rafineerimistehas Kaluuga piirkonnas. Käis päris suur plahvatus. Lisaks teatati droonirünnakust Venemaa sõjaväelennuväljale Voroneži oblastis Buturlinovkas. Rünnaku tulemustest pole aga midagi teada.
Täna hommikul kell 6 kohaliku aja järgi ründasid droonid Venemaa naftatöötlemistehast Samara oblastis Sõzranis. Sõzrani naftarafineerimistehase AVT-6 võimsus on 6 miljonit tonni aastas. Koht asub 800 km kaugusel Ukraina piirist!!!
Eile oli Kurski ja Belgorodi linnas plahvatusi ning kurdeti, et ka mujal neis oblastites olla Ukraina üritanud takistada valimisi.
Vene allikad teatavad vene mässuliste vägede tegevuse taastumisest Bilhorodi oblastis Spodariušino ja Kozõnka lähedal. Piiri lähistelt tulevat tugevaid lahingute helisid.
3. Kupiansk-Kreminna: olla Tabaivka seni osaliselt Ukraina kontrolli all, aga sammhaaval vene pool siin edenevat. Ikka rohkem soomust rünnakuüksuste koosseisus.
Ternõ suunal surve veelgi tugevam, aga miks siin eile edasi ei saadud, jääb jälle teadmata. Tegu rindesektoriga, mis tugeva lennunduse ja kaudtuletöötluse all ning soomuse hulk rünnakutel suur ja no ei saada edasi…
4. Siversk: sarnane seis Ternõ suunaga, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: pisu isegi eile vene poole surve langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: kokku 50 vene poole rünnakut. Avdiivkast läänes Berdõtši-Semenivka-Tonenke liin peab vastu, kuid venelased üritavad Berdõtši külasse tungida tungida. Võitlus käib küla idaserval asuvate hoonete pärasst ja mõnes neist on suutnud vene pool kanda kinnituda. Kõik siinse lõigu vene poole edenemised üle põldude on seotud arvatava Ukriana taandumisega jõejoone taha.
Ukraina blogija andis teada vene poole jätkuvats kulukast rünnakutaktikast: Algul surub vene pool maha logistika — lähenemismarsruudid, igasuguse varustuse liikumise sõidukite või evakueeritavate transportimiseks jne. Selleks kasutavad nii kaudtuld kui ka droone.
Esmalt saadab vaenlane esimese jalaväe laine umbes rühma suuruse üksusena. Näeb meie tulepunkte ja positsioone, mis tema rünnaku maha suruvad. Siis saadetakse teine laine sarnaste jõududega ja hakkab juba meie tuld maha suruma. Samas tähendab vaenlase jaoks esimeses või teises laines osalemine 95% surma. Allasurumiseks kasutatakse nii kaudtuld, droone kui seireks droone. Siit ka suured kaotuste numbrid, sest rünnakus osaleb koos elavjõuga ka soomustehnika.
Pisu mures Pervomaiskes hoone kaupa vene edenemise pärast. Marinka ja Novomõhailivka juures vene poole edenemisi ei tuvastanud, kuigi pooled rünnakud toimusid siin lõigul.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt enamus survet.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: vene pool küll kiitles, et sai Robotõne keskosas kanna maha, aga seda siiski tuvastanud teistest allikatest pole. Ehk siis arvan, et pigem jõudis „tapaalasse” uus seltskond.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: siit suunalt Ukriana sillapeade teema kipub järjest enam vene blogijate jaoks jahtuma, sest kuidagi ei suudeta põhjendada, miks nende väitel pisikesed üksused väikses alas on osutunud püsivateks.
9. Venemaa eri piirkondades toimus valimisjaoskondades vähemalt kuus süütamiskatset. Veel üheksas jaoskonnas valati briljantrohelist või tinti. Kokku luges väljaanne Moscow Times esimesel hääletuspäeval enam kui 15 sellist juhtumit.
Marino valimisjaoskonnas süütas eakas moskvalane hääletuskabiini, misjärel hakkas ta protsessi oma telefoniga filmima. Peterburis viskas 21-aastane neiu Molotovi kokteili koolis nr 358, kus on hommikust saati avatud kaks valimisjaoskonda. Järgmine süütamiskatse toimus Kogalõmi linnas valimisjaoskonnas nr 484. Naine üritas Molotovi kokteiliga hääletuskasti põlema panna. Ivanovos kooli valimisjaoskonnas süütas eakas naine hääletuskasti.
Moskva lähedal Mõtistši linnas kallas 83-aastane naine valimisjaoskonnas nr 1699 bensiini ja süütas hääletamiskabiini. Sverdlovski oblastis Asbesti linnas süüdati selle hoone sissepääs, kus asus jaoskond. Põleng kustutati, keegi viga ei saanud. Tšeljabinskis süütas 80-aastane pensionär tema kotis olnud ilutulestikuploki. „Ruumis algas ilutulestik,” rääkis pealtnägija.
Lisaks kasteti massiliselt briljantrohelisega hääletamiskaste. Selliseid juhtumeid esines Moskvas (kaks korda), Simferoopolis, Rostovis, Karatšai-Tšerkessias, Borisoglebskis, Volžskis, Lõtkarinos ja Sotšis.
Kohapeal peeti kinni kõik, kes üritasid jaoskonda põlema panna või sedeleid briljantrohelisega rikkuda. Pärast Moskvas toimunud hääletuskabiini süütamist algatas uurimiskomitee kriminaalasja Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 141 (valimisõiguste kasutamise takistamine) alusel. Sama artikli alusel algatati kohtuasi ka ühe Mõtistši pensionäri vastu. Kinnipeetuid ähvardab kuni neljaaastane vanglakaristus.
Mitmed süütajad ütlesid, et nad langesid telefonipetturite ohvriks. Nii ütles URA.RU andmetel Tšeljabinskis ilutulestikku lasknud 80-aastane pensionär ülekuulamisel, et võõrad helistasid talle ja „palusid tal aidata tuvastada välisluure agente”.
10. Venemaa valuutaturg tervitas järgmisi presidendivalimisi rubla kursi märgatava langusega. Eile Moskva börsil kaubeldes kallines dollar 1,18 rubla ehk 1,29% võrra – see on enam kui kolme kuu maksimumväärtus. Euro kurss lisas 1,42 rubla ja jõudis 101,22ni, mis on kõrgeim alates jaanuari algusest. Nädala lõpus kallines dollar 2,5%, mis on rekordkõrgus alates eelmise aasta augustist ning euroga paaris elas rubla halvima nädala pärast detsembrit (+2,3%).
„Turg kardab selgelt midagi,” kirjutab CentroCreditBanki ökonomist ja MMI autor Jevgeni Suvorov. Populaarne versioon, märgib ta, on, et pärast valimisi „laseb rubla laht””: keskpank ja rahandusministeerium vähendavad või lõpetavad valuuta müügi reservidest, mille abil nad rublast sügisel „lasksid temperatuuri alla”, kui dollar tõusis hüppeliselt üle 100 rubla.
Koos rublaga langevad Venemaa riigivõlakirjad, mille abil valitsus vähendab eelarvedefitsiiti. RGBI indeks, mis kajastab OFZ noteeringuid, langes reedel madalaimale tasemele alates 2022. aasta aprillist – 116,03 punkti. Kõigi Venemaa valitsuse võlakirjade tootlus hüppas üle 13%. Ja müügiga kaasnesid suurenenud kauplemismahud – 12-18 miljardit rubla, märgib PBS-i analüütik Dmitri Gritskevitš.
„Rublale avaldab jätkuvalt survet ekspordi tõenäoline vähenemine kvantitatiivses mõttes,” ütleb BCS-i analüütik Dmitri Babin: Türgi, Hiina ja AÜE pankade kaudu tekkinud arveldusprobleemide taustal langesid Venemaa majanduse eksporditulud aasta alguses tagasi kolme aasta madalaimale tasemele. Keskpanga andmetel tõi kaupade müük välismaale riiki vaid 28,9 miljardit dollarit – 14 protsenti vähem kui aasta varem. Välisvaluuta puudust „süvendavad suurenenud eelarvekulud, aga ka jätkuv suhteliselt suur kapitali väljavool välismaale,” märgib Babin.
Samas kardab turg täiendavaid eelarvekulutusi, märgib Suvorov: oma valimiskõnes Föderaalassambleele andis putin lubadusi 12 triljoni rubla väärtuses, mis tähendab, et võimudel on vaja leida kuskilt 2 triljonit rubla (20 miljardit eurot) majandusse igal aastal lisaraha.
Olles läbi kukkunud peaaegu kõik oma neljanda ametiaja võtmelubadused – vaesuse vähendamisest demograafiani – astub putin oma viiendasse uue riiklike projektide paketiga, mille abil lubab valitsus saavutada 6 aastaga 20% majanduskasvu.
Kuid peamine risk Venemaa jaoks on ebakindlus, märgib Renaissance Capitali ökonomist Sofia Donets. Ta märgib, et sõjamajandus elab reservidest, kuid see allikas hakkab tasapisi ammenduma: riikliku hoolekandefondi 113,5 miljardi dollari suurusest vabast rahast kulutati kahe sõja-aasta jooksul üle poole – 57,6 miljardit dollarit.
Sõjalised kulutused söövad juba kolmandiku eelarvest, mida pole kordagi juhtunud pärast NSVL-i päevi, kuid putin ei kavatse peatuda: ta valmistub pikaks sõjaks läänega ja soovib oma viiendal ametiajal ümber kujundada tema soovidele vastavat maailmakorda, ütlesid viis olukorraga kursis olevat allikat Bloombergile. Isegi kui sõda Ukrainaga lõpeb, pole nende sõnul Moskva suhteid läänega nii lihtne taastada.
11. Mure rubla saatuse pärast sunnib võimu suuremate ettevõtete valuutavooge tähelepanelikumalt jälgima. Keskpangale oma tegevusest aru andvate suurte eksportijate arv on kahekordistunud. Alates 15. märtsist on keskpangale oma varade ja kohustuste kohta infot andvate suurimate eksportijate nimekirjas ettevõtted, kelle eksporditulu või keskmine igakuine võlg mitteresidentidele ületas eelmisel aastal 1 miljard dollarit, andmeid edastavad ka need eksportijad, kelle tütarettevõtted vastavad nendele kriteeriumidele. Keskpank nimekirja ei avalikusta, öeldes vaid, et „selle tulemusel nimekiri kahekordistub”.
Keskpank esitab igakuistes ülevaadetes andmed suurimate eksportijate poolt müüdud valuutatulu suuruse ja osakaalu kohta. Seni oli neid 29. Selgub, et nüüd tuleb neid umbes 60.
Suurimate ettevõtete eksporditulude pärast käib suur lahing. Oktoobris, kui dollar tõusis üle 100 rubla, andis putin välja dekreedi, millega kohustati müüa suurem osa sellest tulust 43 ettevõttele ja nende struktuuridele, kui nende kaudu tehinguid tehakse. Rosfinmonitoringi „volinikud” saadeti ettevõttesse määruse täitmist jälgima. See aegub aprillis ja valitsus tahab seda pikendada, või veel parem – tähtajatuks muuta. Meede on tõestanud oma tõhusust, kinnitas esimene asepeaminister Andrei Belousov ja teda toetas ka rahandusminister Anton Siluanov: „Viimasel ajal oli vahetuskurss üle 100 rubla dollari kohta, ettevõtted hoidsid oma välisvaluutatulu tagasi. Nüüd on vahetuskurss stabiliseerunud, valuutatulu taastub. Stabiilne olukord – kas see on halb, kas keegi kannatab selle all? Keskpank väidab, et eksportijad müüsid juba piisavalt (keskmiselt umbes 80%) ning valuutaturu stabiilsus tuleneb eelkõige tema karmist poliitikast, kuigi teatud rolli mängis ka kohustuslik müük.”
Kapitali väljavool Venemaalt sõja algusest on võrreldav blokeeritud reservide hulgaga. 2022. aastal ulatus see ametivõimudele lähedalseisva makromajandusliku analüüsi ja lühiajalise prognoosimise keskuse (TsMAKP) hinnangul 243 miljardi dollarini ning 2023. aasta jaanuarist septembrini majanduskõrgkooli arvutuste kohaselt lisandus veel 48 miljardit dollarit. Põhimõtteliselt on tegemist juriidiliste tehingutega, rõhutas keskpanga esimees Elvira Nabiullina ning hindas 2022. aastal „kahtlastel põhjustel” raha väljavõtmist 1 miljardile dollarile.
12. Microsoft sulgeb Venemaalt pärit klientidele juurdepääsu pilvetoodetele alates 20. märtsist 2024. Ettevõtted, kes neid tooteid kasutavad, said Microsoftilt sellekohase kirja, ütles sellise kirja saanud allikas RBC-le. Microsoft tõi uute piirangute põhjuseks EL-i sanktsioonid, mis muutsid võimatuks „teatud haldus- või disainitarkvara (sh pilvelahenduste) tarnimise Venemaal registreeritud organisatsioonidele”.
Nagu RBC eksperdid selgitasid, on selle põhjuseks eelmise aasta detsembris vastu võetud 12. EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett. See sisaldab äriteabe tarkvara tarnimise piiranguid. Turuosaliste sõnul eeldasid paljud, et selline keeld on võimalik, kuid jätkasid siiski Microsofti toodete kasutamist.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ütles Microsofti president Brad Smith, et korporatsioon vähendab äritegevust Vene Föderatsioonis seni, kuni „sellest pole enam midagi järel”. Samal ajal hakkasid 2023. aasta kevadel Venemaa rahvusvaheliste ettevõtete ja sanktsioonide alla mittekuuluvate juriidiliste isikute esindused Microsoftilt saama pakkumisi oma tarkvara litsentsi uuendamiseks.
13. Olles töötanud neli ametiaega presidendina ja ühe ametiaja peaministrina, purustades kõigi NSV Liidu juhtide peale Jossif Stalini valitsemisaja rekordid, avab 71-aastane putin taas valimisjaoskondade uksed, et seadustada veel 6 aastat oma ametiajast.
Reedel alanud presidendivalimistel peaks putin tsensuuri, repressioonide ja häältelugemise üle totaalse kontrolli tingimustes saama kremli korraldusel regioonides umbes 80 protsenti häältest. See võimaldaks tal ületada oma 2018. aastal püstitatud rekord ja jääda võimule aastani 2030, kauem kui ükski Venemaa valitseja pärast keisrinna Katariina II.
Kuid see pole piir: NSVL poliitbüroo vanemate eeskujul jääb putin võimule eluks ajaks, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad Reutersile. „Ärge eksige, see on eluaegne töö,” ütles üks allikas. Teise kõrge allika sõnul ei ole putini võimul püsimine poliitika vaid üksnes presidendi tervise küsimus. Ja vastupidiselt kuulujuttudele tundub see tugev, märkis Reutersi allikas.
Isegi sõltumatud sotsioloogid näevad, et peaaegu 70 protsenti Venemaa kodanikest on valmis putini poolt hääletama, vaatamata sissetungile Ukrainasse, mis tõi riigile kümneid tuhandeid hukkunuid ja rekordarvu sandistatuid alates Tšetšeenia sõdade ajast. Kontrollimatu DEG-süsteem ning avaliku sektori töötajate ja riigiettevõtete töötajate sundhääletamine on devalveerinud Venemaa valimised fiktiivseks rituaaliks, mille tulemus on ette teada.
Venemaal pole „ei opositsiooni, pole vabadust ega valikut,” kirjutas Euroopa Ülemkogu president Charles Michel reedel. Ta lisas, et õnnitleb putinit võidu puhul „ennetähtaegselt”.
Olles tapnud oma poliitilised vastased ja kirjutanud ümber põhiseaduse, et oma tingimusi muuta, võib putin jääda presidendiks kuni 2036. aastani. Aga vajadusel saab põhiseadust uuesti muuta, ütles vene välisluureteenistuse direktor Sergei Narõškin 12. märtsil. „See võib ja peaks muutuma vastavalt Venemaa ühiskonna praegustele vajadustele ja uutele väljakutsetele,” rõhutas ta, täpsustamata, millistest vajadustest ta räägib.
Kuigi Venemaa opositsioon on teatanud protestidest, kutsudes inimesi 17. märtsi keskpäeval valimisjaoskonda tulema, ei näe kreml putinile probleemi. „putinil pole konkurente – ta on täiesti teisel tasemel. Lääs on teinud väga tõsise vea, sest on aidanud ühendada suure osa Venemaa eliidist ja Venemaa elanikkonnast putini ümber oma sanktsioonide ja sooviga maalida Venemaad kurikaelaks,” ütles üks kõrge allikas Reutersile.
Viies ametiaeg, mille lõpuks saab putin 78-aastaseks ja mis võib teha temast kremli tuhandeaastase ajaloo vanima valitseja – Leonid Brežnevist ja 75-aastaselt surnud Konstantin Tšernenkost – toob paratamatult kaasa uue tsensuuri ja digitaalse kontrolli laine Venemaale. Otsustades Roskomnadzori viimaste kuude tegude põhjal, võidakse sõltumatu meedia ja välismaiste suhtlusvõrgustike järel YouTube ja Telegram Venemaal blokeerida, ütleb Internetikaitseühingu juht Mihhail Klimarev. Tema sõnul lõpetas Roskomnadzor alates 4. märtsist keelatud ressursside loendi üleslaadimise ja saab nüüd blokeerimisseadmete abil „teha kõike” ilma oma tegudest teatamata või avalikustamata.
Vahepeal sulguvad järk-järgult lüngad plokkidest mööda hiilimiseks: Kanada pakkuja Windscribe sõnul on VPN-teenuste blokeerimise ulatus Venemaal juba ületanud Hiina oma. Ja kohtadesse, kus Vene internet maailmaga ühenduse loob paigaldavad telekomifirmad vene võimude palvel jälgimisseadmeid, kirjutab New York Times.
„Nõukogude Liit naaseb. Ja sellega kaasneb täielik tsensuur,” ütleb Venemaa VPN Amnezia operaator Mazai Banzaev. Isegi sõda, mis tõi Venemaale enneolematud sanktsioonid ja esimese massimobilisatsiooni pärast Teist maailmasõda, ei pea kreml putini võimu probleemiks. putin ise on kindel, et suudab võidelda veel palju aastaid, ütlesid kolm allikat Reutersile.
14. Lühiuudised
Bulgaaria võimud hakkavad Venemaa kodanikele Schengeni viisasid väljastama alates 1. aprillist, teatas vabariigi saatkond TASS-ile.
Euroopa Komisjon teatas, et on mobiliseerinud 2 miljardit eurot kaitseprojektide ja relvastuse tootmise, ühiste ostude ja teadusuuringutega seotud tehingute jaoks. Üks selle eesmärke on kiirendada tarneid Ukrainasse.
USA parlamendi esindajatekoja esimees Mike Johnson eeldab, et tulevane Ukraina abiseaduse eelnõu võetakse vastu demokraatide häältega ning soovitab Ukrainale ja Iisraelile antava abi jagamist. Ta ütles, et loodab, et see juhtub „peatamiskalendri” protsessi abil, et ületada vabariiklaste vastuseisu.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz avalikustas Berliinis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Poola peaministri Donald Tuskiga kohtumisele järgnenud pressikonverentsil plaanid suurendada Ukrainale relvade hankimist maailmaturult. Ta rõhutas, et Euroopa toetus Ukrainale jääb vankumatuks ning külmutatud Venemaa varasid kasutatakse Ukrainale rahalise abi andmiseks.
G7 riigid on valmis vastama uute karmide karistustega, mis võivad hõlmata Iran Airi lendude keelamist Euroopasse, kui Iraan jätkab lähimaa ballistiliste rakettide üleandmisega Venemaale, ütles USA kõrge ametnik.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres mõistis hukka Venemaa katsed korraldada Ukraina okupeeritud aladel niinimetatud presidendivalimised.
Välisminister Annalena Baerbock üritab kantsler Scholzi kuluaarides veenda, et ta toimetaks Ukrainasse tiibraketid Taurus. Üks võimalus võiks olla, et Saksamaa tarnib Tauruse Ühendkuningriiki, kes annab selle edasi Ukrainale, kuid säilitab kontrolli missiooni ja eesmärkide üle.
Bulgaaria kaitseministeerium teatab, et kõigi 110 BTR-60 üleandmine Ukrainasse on lõpule viidud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
