Sõja ülevaade: 737. päev – 83 vene poole rünnakud tõid mõne vene poole edenemise
Avaldatud: 1 märts, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. märts 2024:
83 vene poole rünnakud tõid mõne vene poole edenemise ja kaks Ukraina oma ning pisu putini rusikatega vehkimisest + miinus kolm vene sõjalennukit.
1. Vaid piiri ja rindelähedus eile ohtlik oli.
2. Nii Venemaal kui Krimmis miskit juhtus.
3. Kupiansk-Kreminna: vene suurema pealetungi ootel.
4. Siversk: siingi sama seis.
5. Bahmut: ühe metsatuka Ukriana maha jättis aga vene poole edenemisi ei tuvastanud.
6. Donetsk: paar vene poole edenemist ja üks Ukraina oma.
7. Lõunarinne: hallis alas lainetab.
8. Herson: Ukraina mitu kvartalit Krõnkis enda kontrolli alla sai.
9. NBC News-i lugu „Moskva on juba sekkunud USA presidendi valimistesse”.
10. Putin andis enne valimisi lubadusi 10 triljoni rubla (100 miljardi euro) väärtuses.
11. Mida arvavad politoloogid putini ähvardusest kasutada NATO vägede Ukrainasse sisenemise korral tuumarelvi?
12. Pentagoni juht ennustas Ukraina lüüasaamise korral sõda NATO ja Venemaa vahel.
13. Lühiuudised
1. Ukraina piiriäärsed asulad pisu hõredama pommisaju alla ja rindelähedus ikka kehva ilmaga…
2. Vahepeal tulistati väidetavalt alla veel 3 Su-34. Nii Kurskis kui Simferoopolis (Krimm) kostus eile plahvatusi.
Väidetavalt süttis täna Aasovi merel Venemaa FSB piiriteenistuse rannavalvele kuuluv alus. Tuli haaras enda alla roolikambri, mille tagajärjel hukkus viis meeskonnaliiget. Vene laeva meeskond nõudis evakuatsioonimeeskonda. GUR avaldas pealtkuulatud side.
3. Kupiansk-Kreminna: suuremate rünnakute vahel jätkub väikeste vene üksuste kompimine leidmaks Ukraina kaitses nõrkusi ning üritatakse varjatult liikuda läbi esimese kaitseliini ning otsitakse nii sihtmärke kaudtule jaoks kui jõu pealehakkamisel ka ise üritatakse. Vähemalt kolmele suunale on vene pool toonud üksusi rindele lähemale ning tankide konsentratsioon on oluliselt kõrgem tavapärasest, lisaks ülitihe vene poole kaudtule ja lennunduse rindejoone ja läheduse pommitamine paneb jätkuvalt arvama, et suurem pealetung on veel tulemas. Ilm on veel soodne, sest lubab kevadist päikest pikemalt ning öine miinuskraad ei lase veel põlde mülkaks muutuda. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: siin rindel sama seis eelmise rindega, muutusteta, aga eks ootab siingi paralleelset rünnakut eelmise rindega.
5. Bahmut: vene poole aktiivne ründetegevus tõi ühe metsatuka mahajätmise Ukraina poolt, aga vene pool sinna vist veel siseneda pole julgenud. Põhjust ei tea.
6. Donetsk: üle poole rünnakutest siin rindel. Berdõtšis külas suutis eile meeldiva üllatusena Ukraina lüüa välja äärmistest küla kvartalitest vene üksused ja hetkel on kontroll küla üle taastatud.
Pervomaiskest lõunas keset põlde asuv väike Nevelske küla on selle suuna tugev kaitsepunkt olnud juba pool aastat ning ei lase vene pealetungil areneda Pervomaiskele lõuna suunalt. Nüüd on vene pool alustanud sellele võtmekülale uusi rünnakuid ning eile jõuti u 300m kaugusele.
Novomõhailivkast 6 km lõuna pool suutis vene pool saada kätte 1×1 km põllulapi keset suuremat põllumassiivi.
Seni arvamusel, et iga vene poole vallutatud maatüki hind hakkab peatselt neile tunda andma, aga seni näitab rünnakute tihedus ja aktiivsus ning kasvanud rünnakusuundade arv, et nii soomust kui isikkoosseisu jagub. Võimalik, et tegu ka lähima aja suurima ponnistusega, sest info, et Ukrianal napib kaudtlemoona on teada ka vene poolel ja seda peab ära kasutama.
7. Lõunarinne: vaid hallis alas kõikumisi.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Vasakul kaldal õnnestus Ukraina vägedel Krõnki sees asuvat sillapead läände laiendada. Nii Venemaa kui ka Ukraina allikad kinnitavad, et Ukraina väed on tunginud Krõnki sees läände Kozatši Laheri suunas. Njah, vene ühe üksuse juhi sõnum kõrgemale juhile oli pisu muigama panev: et no ei suuda täita kõrgeimale ülemale juba lubatut…
9. Vabandused, et ajapuuduses pole aega googli tõlke kvaliteeti parandada: USA endiste ametnike ja küberekspertide sõnul levitab Venemaa juba enne 2024. aasta valimisi desinformatsiooni, kasutades võltsitud veebikontosid ja roboteid, et kahjustada president Joe Bidenit ja tema kaasdemokraate.
Bideni vastu suunatud rünnakute levitamine on osa Moskva jätkuvatest püüdlustest vähendada Ameerika sõjalist abi Ukrainale ning USA toetust NATO-le ja solidaarsust NATO-ga, ütlesid eksperdid.
Sarnane ettevõtmine on käimas ka Euroopas. Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola teatasid sel kuul, et Venemaa on käivitanud propagandatulva, et püüda mõjutada juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Kuna Donald Trump on vastu USA abi andmisele Ukrainale ja väitis, et hoiatas kunagi üht NATO liidrit, et ta „julgustaks” Venemaad ründama NATO liitlast, kui see ei maksa oma osa kaitsekulutustest, on putini võimalikud hüved Saksamaa Marshalli fondi demokraatia tagamise liidu vanemteadur Bret Schaferi sõnul kõrged.
„Mitte et neil poleks olnud stiimulit viimastesse kahesse presidendivalimisse sekkuda,” ütles Schafer, kes jälgib Venemaa ja teiste režiimide desinformatsiooni levitamise püüdlusi. „Kuid ma ütleksin, et stiimul sekkuda on praegu kõrgem.”
Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles pühapäeval NBC Newsi saates „Meet the Press”, et Venemaa katsete pärast 2024. aasta valimistesse sekkuda on „palju põhjust muretsemiseks”, kuid ta ei saa arutada sellega seotud tõendeid. Ta lisas: „Oleme selle suhtes valvsad.”
USA ametnikud ja eksperdid on enim mures selle pärast, et Venemaa võib üritada sekkuda valimistesse tehisintellekti tööriistu kasutava „sügavvõltsitud” heli või video või „häkkimise ja lekke” kaudu, näiteks demokraatliku partei sisemiste e-kirjade poliitiliselt kahjustava varguse kaudu Venemaa poolt, väitsid sõjaväeluure operatiivtöötajad 2016. aastal.
Seda tüüpi Venemaa-meelsed veebi propagandakampaaniad, mis jõudsid Twitteris ja Facebookis enne 2016. aasta USA presidendivalimisi, on nüüd rutiinsed kõigil suurematel sotsiaalmeediaplatvormidel, ehkki harvad juhtumid muutuvad üksikkontode jaoks nii populaarseks kui kunagi varem.
Need mõjutavad toimingud loovad sageli mitmel saidil sobivad kontod, mille modereerimispoliitikad on drastiliselt erinevad. Kontod ühest Venemaa-meelsest kampaaniast, ingliskeelne uudiste mõjutaja nimega „People Say”, mille Facebooki omanik Meta eelmise aasta lõpus maha surus, on endiselt teistel platvormidel üleval, kuigi mõned neist ei tööta.
Konto „Inimesed ütlevad” on endiselt nähtaval X-is, kuid sellel on ainult 51 jälgijat ja sellele pole postitatud peaaegu aasta. Selle kolleeg Telegramis, mis on saanud koduks mõnele paremäärmuslasele ameeriklasele, postitab endiselt aktiivselt lahkarvamusi tekitavat sisu ja sellel on peaaegu 5000 tellijat.
Moskva ja tema volitatud esindajad on pikka aega püüdnud ära kasutada Ameerika ühiskonna lõhesid. Kuid eksperdid ja endised USA ametnikud ütlesid, et Trumpi valed väited, et 2020. aasta valimised varastati, riigi süvenev poliitiline polariseerumine ning desinformatsiooni ja valimiste aususe meeskondade järsud kärped X-is ja muudel platvormidel loovad soodsa pinnase segaduse, lõhestumise ja kaose levitamiseks.
„See on nende jaoks paljuski suurepärane võimaluste torm,” ütles Paul Kolbe, kes töötas 25 aastat CIA operatsioonide direktoraadis ja on nüüd Harvardi Belferi teaduse ja rahvusvaheliste suhete keskuse kaastöötaja. „Ma arvan, et paljudel põhjustel näeme sama lähenemisviisi, kuid võimendatud ja ma arvan, et mõnede piirangutega, mida võisite märgata.”
Hiljuti avaldatud USA luure hinnangu kohaselt võttis Venemaa 2022. aasta vahevalimistel sihikule eelkõige Demokraatliku Partei, et nõrgendada USA toetust Ukrainale, kuna tõenäoliselt süüdistab Venemaa Bidenit Kiievit toetava ühtse lääneliidu loomises.
Tundub, et püüdlus lõhesid süvendada, on Venemaa viimase kuu jooksul võimendanud Bideni valitsuse ja Texase kuberneri Greg Abbotti vahelist poliitilist vaidlust turvalisuse üle Texase piiril. Vene poliitikud, blogijad, riigimeedia ja robotid on propageerinud ideed, et Ameerika on teel uuele kodusõjale.
Eksperdid ütlesid, et see oli Venemaa režiimi põhiline samm, millel on pikaajaline traditsioon, püüdes olemasolevaid poliitilisi lõhesid nagu immigratsioon enda kasuks manipuleerida.
Kuid siiani pole märke, et Venemaa desinformatsiooni operatsioonil Texases oleks olnud märkimisväärset mõju, ütles Atlandi Nõukogu digitaalse kohtuekspertiisi labori vanemteadur Emerson Brooking.
„Siiani on Venemaa operatsioonid USA-le suunatud oportunistlikud. Nad näevad, mis iganes narratiiv on tippu tõusmas, ja püüavad seda edasi lükata,” ütles Brooking. „Desinformatsioon ei ole loodud vaakumis. Mida polariseeritum on riik, seda lihtsam on välismaistel osalejatel selle poliitilistesse protsessidesse imbuda ja kaaperdada.”
Brooking ja teised eksperdid ütlesid, et Venemaa suurem oht 2024. aasta valimistele võib osutuda tehisintellekti loodud võltsheliks.
Orkestreeritud deepfake või leke ei tohi rahvuslikul laval välja käia; Selle asemel võib see olla suunatud eriti olulisele pöördelisele osariigile või piirkonnale, ütlesid eksperdid. Selle eesmärk võib olla heidutada mõnda valijat valima minemast või külvata umbusaldust häälte lugemise täpsuse suhtes.
Kõige tõenäolisem desinformatsiooni stsenaarium on „hüperpersonaliseeritud, lokaliseeritud rünnakud”, ütles Trumpi administratsiooni kõrge sisejulgeolekuametnik Miles Taylor, kes on hoiatanud Trumpi järjekordse valitsemisperioodi ohtude eest.
Deepfake heli, mida on lihtne luua ja raske tuvastada, on kasutatud viimastel valimistel mitmes riigis. USA-s käskis eelmisel kuul võlts Joe Bideni hääl New Hampshire’i demokraatidel mitte hääletada osariigi eelvalimistel. Ühendkuningriigis kutsuti novembris Londoni linnapea Sadiq Khani võltshelis üles palestiinameelsetele meeleavaldustele.
Kaks päeva enne septembris toimunud Slovakkia parlamendivalimisi ilmus võltshelilõik, mis väidetavalt näitas läänemeelse erakonna juhti, kes arutleb valimiste võltsimise üle. Heli lükati lõpuks ümber ja pole selge, milline oli selle mõju valimistele. Enim hääli kogus aga venemeelne partei, mis oli vastu Ukraina abistamisele.
Kuigi arenev videotööstus väidab, et tarkvara suudab tuvastada, kas heli või video on autentne või sügavvõlts, on sellised programmid sageli valed.
Väidetavad Venemaa infooperatsioonid Ukraina vastu viimase kahe aasta jooksul avavad akna kremli taktikasse.
Slovakkia küberjulgeolekufirma ESET kolmapäeval avaldatud uuringust selgus, et Venemaa-meelne kampaania on saatnud ukrainlastele valesid ja masendavaid e-kirjad sõja kohta, väites kütte- ja toidupuuduse kohta.
2022. aastal Venemaa sissetungi alguses toimunud kooskõlastatud jõupingutuste käigus jätsid küberrünnakud Ukraina peamised veebisaidid ajutiselt võrguühenduseta, samas kui elanikud said rämpsposti sõnumeid, mis teatasid, et riigis ei tööta sularahaautomaadid.
Teised Venemaa ilmsed jõupingutused on palju lihtsamad.
Eelmisel aastal said veebisaidil Cameo isikupärastatud videoid müüvad kuulsused, sealhulgas Priscilla Presley, Mike Tyson ja Elijah Wood, kogemata lindistatud sõnumeid, mis halvustasid Kremli kahte suurt vaenlast, Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit ja Moldova presidenti Maia Sandut.
Sõnumid olid kaetud tekstiga, milles väideti, et kuulsused kutsusid neid juhte tagasi astuma. Tysoni esindaja ütles, et temast tehtud videod olid võltsitud.
USA-s aga kajastavad Venemaa propagandateemad sageli mõnede vabariiklastest seadusandjate ja Trumpi-meelsete kommentaatorite kommentaarides, sealhulgas Ukraina valitsuse kujutamist sügavalt korrumpeeruvana.
Vene riikliku retoorika omaksvõtmine Ameerika poliitilises debatis on Moskva võit, ütlesid eksperdid. Putini eesmärk on levitada ameeriklaste seas kahtlusi ja lõhesid.
„Nende jaoks on sama hea tulemus just see, mis meil oli eelmisel korral, kui kolmandik riigist ei usu häält,” ütles Schafer. „Demokraatia seatakse kahtluse alla; süsteem vaidlustatakse. Seega ei pea nad tingimata nägema oma meest võitmas, et see oleks nende jaoks hea tulemus.”
Kaugküberründel on endiselt erakordselt raske USA hääletussüsteeme üle võtta ja häälte arvu muuta. Ameerika luure hinnangus 2022. aasta vaheperioodi kohta ei leitud ühtegi viidet sellele, et Venemaa oleks üritanud sel aastal sisse murda valimissüsteemidesse või häälte lugemisse.
Kuid endine CIA operatsioonide direktoraadi ametnik Kolbe ütles, et Kreml peab USA hääletussüsteemidesse tungimist suure tõenäosusega väikese riskiga ettevõtmiseks.
„Ma ei näe põhjust, miks nad seda ei teeks,” ütles ta. „Teil oleks raske leida, kus nad näeksid võrrandi riskiosa. See läheneb nullile.”
Sellise sekkumisega võib kaasneda usutav eitamine. 2022. aasta vahevalimiste päeval katkes Mississippi riigisekretäri veebisait, kus asub ametlik Mississippi valijate valimisjaoskonna leidja, suurema osa päevast võrguühenduseta pärast seda, kui Kremli-meelsed häkkijad Telegramis kutsusid toetajaid ühinema küberrünnakuga selle vastu.
Siiski väidavad USA ametnikud ja desinformatsiooni analüütikud, et Venemaa võimet valijatega manipuleerida ei tohiks üle hinnata. Mis puudutab desinformatsiooni levitamist ja usaldamatuse õhutamist valimisasutuste ja valimistulemuste vastu, siis suurim oht pärineb Ameerika lõhenenud, polariseerunud ühiskonnast, mitte väljastpoolt.
„Olen väga skeptiline, olgu aasta 2016 või 2024, et USA poliitiline ja meediakultuur vajab Venemaalt mingit tõuget”” ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Gavin Wilde, kes on spetsialiseerunud Venemaale ja infosõjale.
„kremlil on igati huvi näha Ameerika avalikkust või Ameerika juhtkonda, kes on vähem valmis Ukrainat toetama, vähem Venemaad karistama. Need stiimulid on kindlasti olemas,” sõnas ta. „Kuid me teeme sellega kodus juba päris head tööd. Ma ei tea, kui suureks tõukeks kreml peab seda laenu andma.”
10. MOSKVA, 29. veebruar (Reuters) – putin lubas valimiste eel triljoneid rublasid valitsuse täiendavaks toetuseks, nagu maksusoodustused lastega peredele ja täiendavad rahalised vahendid madala sündimusega piirkondadele.
Seadusandjatele ja teistele Venemaa eliidi esindajatele saadetud sõnumi majanduslikus osas ei koonerdanud märtsi keskel viiendaks presidendi ametiajaks tagasi valitav putin lubadustega, tuues välja meetmed, mis toetavad peaaegu kõiki eluvaldkondi. – teede ehitamisest kuni sünnituseelsete kliinikute kaasajastamiseni.
Reutersi hinnangul ulatuvad ainuüksi tema ja ametnike algatused järgmise kuue aasta jooksul üle 10 triljoni rubla (umbes 110 miljardit dollarit).
putini nimetatud kalleimad lubadused on 4,5 triljonit rubla munitsipaaltaristu moderniseerimiseks ning 1 triljon rubla haiglate ja kliinikute ehitamiseks, remondiks ja varustuseks.
putin lubas eraldada veel 700 miljardit rubla digiplatvormide loomiseks majanduse ja sotsiaalsfääri võtmesektorites, igaüks 400 miljardit rubla lasteaedade, koolide kapitaalremondiks ja ülikoolilinnakute ehitamiseks, 360 miljardit rubla parkide ja avalike alade muldkehade rekonstrueerimiseks, 250 miljardit rubla lennujaama infrastruktuuri moderniseerimiseks.
Sünnituskapitali programmi pikendamine aastani 2030 läheb asepeaminister Tatjana Golikova arvutuste kohaselt maksma täiendavalt 600 miljardit rubla, teatas Interfax.
putin käskis kustutada ka kaks kolmandikku piirkondade eelarve laenuvõlgadest, mis tema hinnangul võimaldab piirkondadel aastatel 2025–2028 aastas kokku hoida umbes 200 miljardit rubla. Seega läheb see föderaaleelarvele maksma 800 miljardit rubla nelja aasta jooksul saamata jäänud tulu.
Ametivõimud ei ole veel avaldanud kulutuste mahtu sellistele meetmetele nagu soodushüpoteeklaenude pikendamine aastani 2030, lastega perede maksusoodustuste suurendamine ja miinimumpalga tõstmine.
Äri ja elanikkond maksavad valimislubadused kinni – putin vihjas üksikisiku tulumaksu astmelise skaala (NDFL) kehtestamisele, tuues välja vajaduse tõsta jõukate eraisikute ja ettevõtete maksukoormust.
Presidendi pressisekretär dmitri peskov nimetas sõnumit putini kandidaadi valimisprogrammiks.
Rahandusministeeriumi juht anton siluanov ütles, et kõik teates väljakuulutatud algatused ei too kaasa eelarve tasakaaluhäireid ja vahendeid jätkub. (Njah)
Mullu kurvastas siluanov, et aastatel 2019–2022 suurendasid võimud juba poolteist korda föderaalkassa kulutusi, hoiatades, et kulutusi pole võimalik veelgi suurendada. Selle tulemusena suurenevad 2024. aastal Venemaa “erioperatsioonile” Ukrainas tehtud sõjaliste kulutuste taustal kulutused 2019. aastaks enam kui kahekordseks, 18 triljonilt rublalt 36,6 triljonile rublale. (Daria Korsunskaja)
11. Venemaa tuumarelvad on kasutamiseks „täielikus valmisolekus” ja neid võidakse kasutada, kui NATO väed saadetakse Ukrainasse, ütles putin Föderaalassambleele saadetud läkituses.
„Mäletame nende saatust, kes kunagi oma kontingendi meie riigi territooriumile saatsid. Kuid nüüd on tagajärjed võimalikele sekkujatele palju traagilisemad. Nad peavad mõistma, et meil on ka relvi, mis suudavad tabada sihtmärke nende territooriumil,” ütles putin. Ta lisas, et see „ähvardab konflikti tuumarelvade kasutamisega ja seega tsivilisatsiooni hävitamist”.
„putin tahab Ukrainale survet avaldada. Selle ressursid on erinevalt lääne [ressurssidest] piiratud. Nii et ta hoiatab. Ta näitab üles vankumatut tahet ja valmisolekut panuseid lõpmatuseni tõsta,” ütleb politoloog Konstantin Kalatšev. Ta märgib, et putin kas kordab tuumarelvadega ähvardusi või eitab sellist võimalust. „See on ambivalentne teema,” selgitab Kalatšev. Oleme rahu poolt, kuid on imelapsi. Soomused on tugevad ja meie tankid on kiired. Kuigi ähvardusi midagi ette võtta, kui need korduvad, ei tajuta enam nii teravalt kui esimesel korral, järeldab politoloog.
Politoloog Vladislav Inozemtsev ei näe putini tuumarelva puudutavates sõnades vastuolusid. „Ta ütles põhimõtteliselt sama, mida ta alati ütles: et praegusel konfliktitasemel Ukraina vastu tuumarelva ei kasutata, aga kui Ukraina saab NATO-lt toetust, võib see olla põhjuseks,” ütleb Inozemtsev. Läänes saavad nad sellest väga hästi aru. Tuumadoktriin eeldab, et riigi eksistentsi ohu korral on selliste relvade kasutamine lubatud ja putin peab ilmselgelt selliseks ohuks NATO sekkumist konflikti. Inozemtsevi sõnul hakkas putin taas tuumarelvadest rääkima, et taaskord „hirmutada” ja „hoiatada” Lääne liidreid. „Kuna räägiti, et lääneriigid on peaaegu valmis saatma vägesid näiteks Ukrainasse, rääkis Macron sellest,” lõpetab Inozemtsev.
Politoloog Vladislav Graštšenkov nõustub Inozemtseviga. „Selle teema tõstatas Euroopa Liit ise, kui Macron ütles, et Prantsusmaa sõjaväekontingendi võiks Ukrainasse saata,” ütleb ta. „Ja kuna Venemaa peab nelja Ukraina piirkonda omaks, võib NATO vägede rünnakut nende vastu pidada tuumarelva kasutamise põhjuseks. putini eesmärk on panuseid tõsta,” lisab Graštšenkov. „Enamasti, kui panused saavutavad maksimumi, algab läbirääkimiste protsess, kuid mõnikord panevad mõlemad pooled vastu ja siis tuleb panus välja mängida,” räägib ta. „See on sama geopoliitika, mis on tavainimeste jaoks liiga kallis.”
putini avalduse eel ilmus Financial Timesis stsenaarium Vene tuumarelvade aktiveerimiseks, märkis endine Vene diplomaat Boriss Bondarev. Ta märgib, et väljaanne tsiteerib vanu dokumente, mis räägivad hüpoteetilisest konfliktist Hiinaga, kuid see tõstab esile „Moskva valmisolekut kasutada äärmuslikke meetmeid oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks”.
„Oluline on mõista, et otsuse tuumarelva kasutamise kohta teeb putin enda nägemuse ja olukorra hinnangu põhjal, mitte ametlikult kinnitatud dokumentide ja juhiste alusel,” ütleb Bondarev. „Kogemused näitavad, et putin juhindub sageli kaalutlustest, mis on tegelikkusest tõsiselt lahutatud. Seega ei saa välistada taktikaliste tuumarelvade kasutamise võimalust olukorras, kus välisvaatleja hinnangul oleks seda saanud vältida.” Ta märgib, et sõjalises keskkonnas tuumarelva kasutamise käsk tõenäoliselt protesti ei tekita ja kui selline käsk antakse, on see suure tõenäosusega hõlpsasti täidetav.
Tuumarelvade kasutamise oht eksisteerib alati seni, kuni need relvad ise eksisteerivad, ütleb tuumafüüsik Andrei Ožarovski keskkonnarühmast Bellona. „Kõik riigid [kellel on tuumarelvad] kulutavad tohutult raha ja ressursse oma tuumarelvade hooldamiseks. See tähendab, et kõik need riigid kavatsevad tuumarelva kasutada,” lõpetas Ožarovski.
Njah, Macroni kild ja sellele putini reageerimine peaks murelikuks muutma ka Hiina, kelle 1000 aastane maailma vallutamise plaan võib lörri minna…
12. Ukraina lüüasaamine toob kaasa sõja NATO ja Venemaa vahel, ütles USA kaitseminister Lloyd Austin esindajatekoja relvajõudude komiteele. Ta väljendas veendumust, et putin „ei lõpeta” katseid „oma naabrite suveräänne territoorium hõivata”.
Austini sõnul on Balti riigid väga mures, kas nemad on järgmised. „Nad tunnevad putinit, nad teavad, milleks ta võimeline on. Ja ausalt öeldes, kui Ukraina kaotab, siis ma tõesti usun, et NATO läheb Venemaaga sõtta,” ütles ta.
Pentagoni juht kutsus Kiievile jätkuvat abi andma. Tema arvates läheb NATO vastasel korral väga ohtlikule teele. „Meie liitlased on ärevil sõnumist, mille saadame Ukrainat mitte toetades. See õõnestab ka Ukraina sõjaväelaste moraali,” ütles Austin, hoiatades, et Ukraina lüüasaamine tõstatab küsimusi, „kas USA-d võib pidada usaldusväärseks liitlaseks ja partneriks”.
Austini avaldusele vastas Venemaa välisministeeriumi esindaja maria zahharova. „Kas see on otsene oht Venemaale või katse leida Zelenskile vabandus? Mõlemad on hullud. Kuid nüüd näevad kõik, kes on agressor – Washington,” kirjutas ta.
Pärast Pentagoni juhi avaldust kutsus riigiduuma NATO-t üles mitte alustama Venemaaga sõda ja minema laiali. „Seni, kuni USA on selle [alliansi] eesotsas, on nende saatus kahetsusväärne ja Ukraina saatus võib neid oodata, kui nad jätkavad oma agressiivset poliitikat,” ütles kaitsekomitee juht Andrei Kartapolov.
Föderatsiooninõukogu soovitas käsitleda Austini sõnu kui „propaganda klišeed”, mis on suunatud ameeriklastele. „Kui see on varjatud oht, siis tekib küsimus, kas kõneleja, kes unistab avatud konfliktist maailma suurima tuumariigiga, sobib ametisse,” kommenteeris senaator Sergei Perminov.
Detsembri alguses tegi sarnase avalduse USA president Joe Biden, märkides, et Venemaa võib rünnata NATO-t, kui putinit ei peatata Ukrainas. putin nimetas neid sõnu jaburaks. „Ma arvan, et president Biden mõistab seda. See on lihtsalt sõnakõlks, et õigustada nende ekslikku poliitikat Venemaa suunal,” ütles ta. putin rõhutas, et Venemaal pole „pole põhjust ega huvi” NATO-ga sõdida.
Samal ajal on allianss ise vastupidisel arvamusel. 19. jaanuaril teatas NATO sõjalise komitee esimees Hollandi admiral Rob Bauer sõja vältimatusest Venemaaga. Tema sõnul peavad kõik bloki riigid valmistuma selleks, et see algab järgmise 20 aasta jooksul. Sarnase üleskutse tegid ka Suurbritannia, Taani, Norra, Hollandi, Rootsi, Saksamaa, Poola, Tšehhi, Belgia ja Eesti armeeülemad ja kaitseministrid.
Päev varem ei välistanud neli Euroopa riiki vägede saatmist Ukrainasse, kommenteerides Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnu, et EL-i riigid võiksid seda lähiajal teha. Eelkõige lubasid sellist stsenaariumit Eesti, Leedu, Holland ja Ühendkuningriik.
Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ütles, et kui NATO väed Ukrainasse ilmuvad, muutub otsene konflikt Venemaa ja alliansi vahel „vältimatuks”.
13. Lühiuudised
Argentina president Javier Milei ütles, et plaanib Ukraina toetuseks läbi viia Ladina-Ameerika riikide tippkohtumise, kirjutab FT. Nad kinnitavad ka, et Argentina on juba saatnud Ukrainasse kaks mitmeotstarbelist helikopterit Mi-171E.
Trump kohtub järgmisel nädalal eraviisiliselt Ungari peaministri Orbaniga Palm Beachi klubis Trumpi Mar-a-Lago. Paremnatsionalist Orban on olnud Trumpi pikaaegne liitlane ja jagab tihedaid sidemeid USA populistliku konservatiivse liikumisega.
Holland kulutas 2014. aastal Donetski oblasti okupeeritud osa kohal venelaste poolt alla kukkunud lennu MH17 katastroofi tagajärgedele 166 miljonit eurot, milles hukkus 196 Hollandi reisijat. Nad tahavad selle arve Venemaale väljastada, ütles Hollandi peaminister Rutte.
Austria kantsler Karl Nehammer hoiatab sõja eskalatsioonispiraali eest, mida ei saa enam kontrollida. Ta ütles, et kolmanda maailmasõja ärahoidmiseks peaks lääs olema valvas ja väljuma kajakambrist. Ta nõudis sõja lõpetamiseks uusi lahendusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
