Sõja ülevaade: 736. päev – vene pool jätkab edenemist
Avaldatud: 29 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. veebruar 2024:
vene pool jätkab edenemist Avdiivka juures, aga väga ei muretseks, mujal rindejoone muutusi ei tuvastanud, kuigi tugevat survet (99 rünnakut) vene poolelt jagus paljudesse rindelõikudesse. 120 Ukraina asulat pommisajus.
Otepääl täna ülitihe, pingeline ja põnev noorte ja juunioride maailmameistrivõistluste päev. Korraldajate professionaalsus pannakse proovile, sest neli starti päevas (ühisstardid 60 võistlejaga, kus igal ringil lasevad neist pooled…). Stardid algavad kell 10.00 ja kella 15.00 on võistlused läbi.
1. Varahommikuks suuremast Ukraina linnade suunalisest drooni ja raketirünnakust info puudus.
2. Ikka Venemaalt kurtmist tuleb.
3. Kupiansk-Kreminna: tugevad vene poole rünnakut mutuusi rindejoones ei toonud aga on jälle tõusnud vene luureüksuste töö.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: no ei saa vene pool edasi.
6. Donetsk: hull vene rünnakutelaine jätkus ja kolm küla kaotati, aga seis pole lootusetu.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: üks julge Ukraina dessant uues kohas läks õnnetult.
9. Budanov: venelastel oleks väga hea meel sõda külmutada – seda ei juhtu kunagi.
10. Budanov: droonid ei asenda kunagi maavägesid, see on lihtsalt viis neid toetada.
11. Peaaegu 60% venelastest ei osanud selgitada, milliseid eesmärke on Putin Ukrainas saavutanud.
12. Lühiuudised
1. Jälle päev, kus Ukraina piiriäärsed asulad jäid enamuses pommivabaks, rindeläheduses siiski metalli sajab taevast alla ööpäevaselt ja kõikjale. Varahommikuks suuremast Ukraina linnade suunalisest drooni ja raketirünnakust info puudus.
2. Olenivkas (Donetski kandis) sai tabamuse autasustamiseks üles rivistatud vene merejalaväe üksus HIMARS-i kahe mürsuga, mille tulemusel hukkus 19 ja sai haavata 12. Surma saanute seas üks alampolkovnik, üks major ja üks kapten ning haavata sai polkovnik.
Kurtmist nii Brjanski kui Belgorodi oblastist ja kurtmise iseloomu järgi arvan, et Ukriana jahib aktiivselt ikka vene seireseadmeid ja kaudtuleüksusi.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevaid rünnakuid nagu jagub aga edu mitte. Küll olla tõusnud vene poole luureüksuste kompimine mitmes rindelõigus ja ootab tugevamat pealetungi.
4. Siversk: rünnakuid jagus siiagi, aga muutusi rindejoones mitte.
5. Bahmut: miks siin suunal vene tugev rünnakute surve edu ei too, on endal teadmata, aga meeldiv siiski.
6. Donetsk: tugev vene rünnakute laine jätkus ning kolm küla veel vene pool kätte sai.
Kaadrid vene sõduritest, mis asuvad Orlivkast ida pool ja pildid Orlivkast, mis näitavad vene poole kohalolekut, on asula suure tõenäosusega kadunud. Ka Tonenkest ja Berdõthist on Ukraina lahkunud.
Avdiivkast edelas asuv vene rünnakuteravik arvatavalt pannakse seisma u 10 km pärast, kus ees ootab paisutatud järvede ja jõgede liin koos kõrgendikega, mis soodustavad kaitset ja suruvad vene üksused pudelikaela.
Jätkuvalt on vene pool hädas Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joonel, kus mitukümmend rünnakut päevas ei taha sugugi tuua muutusi rindejoones ja päevane soomuse ja isikkoosseisu arv peaks hakkama siiski mingi aja pärast lõpuks mõjuma. Üksuste isikkoosseisu arvud lähevad väikseks ning juurde saadetav täiendus ei ole tavaliselt samal tasemel, rääkimata jätkuvast dedovšinast ning puudulikust üksuse koostööst ning ikka ka sellele pisu loodan. Ikka näeb vahel videosid et rünnakul olevad vene soldatid on kohati nagu emotsioonitud robotid, kaudtule all saab enamus koosseisu hukka aga ikka edasi liigutakse.
7. Lõunarinne: vene survet jagus, aga muutusi rindejoones mitte.
Berdjanski suund: muutusteta
Tokmaki suund: muutusteta
Melitopoli suund: muutusteta
8. Herson: vanade sillapeade olukord muutusteta.
Selgus kurb uudis. Teadaolevalt viisid 73. mereväe erioperatsioonide keskuse üksused läbi operatsiooni Mustal merel asuva liivariba Tendra Spiti (Kinburni säärest lõunas) lähedal. Paraku operatsioon ebaõnnestus ja grupp Ukraina sõdureid suri, tõenäoliselt püüdes kanda kinnitada.
9. Venelastel oleks „väga hea meel” praeguses olukorras sõda külmutada, et Ukraina tunnistaks okupeeritud alad venelaste omaks, ütles luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov. Seda ei juhtu kunagi, ütles ta intervjuus Kanada CBC Newsile. Tema sõnul seda „ei juhtu kunagi”.
Avalikustati intervjuu sõjaväeluure juhiga, milles ta väitis, et kui Venemaa seest täielikult kokku ei kuku siis ta ähvardab „regulaarsete ajavahemike järel” Ukrainat sõjaga.
10. Droonid ei asenda kunagi maavägesid, need on lihtsalt viis neid toetada ja millega nad võivad vaenlasele kahju tekitada. Midagi ei muutu aga enne, kui „tuleb sõdur ja paneb lipu”. Seda ütles luure peadirektoraadi juht Kõrõlo Budanov intervjuus Kanada telekanalile CBC News. Meedia märkis, et Budanov on „kindel” Ukraina droonide võimekuse suurendamises, korraldades väidetavalt rohkem kui 100 droonirünnakut Vene Föderatsioonis ja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osades.
Luure peadirektoraadi juht tunnistas aga probleemi: „Droonid ei asenda kunagi maavägesid. See on ainult viis neid toetada. Drooni abil saab vaenlasele kahju tekitada. Aga kuniks nagu keskajal sõdur ei tule ja lippu ei pane, ei muutu midagi,” selgitas ta.
11. Kui Venemaa kodanikud avaldavad massiliselt toetust sõjale ja nimetavad Ukraina-vastast operatsiooni „edukaks”, ei oska valdav enamus nimetada ühtegi eesmärki, mille putin on kahe aastaga suutnud saavutada.
Need on RussianFieldi sotsioloogide veebruaris läbi viidud küsitluse tulemused. Nad esitasid oma vastajatele muu hulgas küsimuse: „Millised sõjalise operatsiooni eesmärgid on praeguseks saavutatud?”
58,9% uuringus osalejatest ei osanud ühtegi sellist eesmärki nimetada. Enamus – 35,8% – „raske vastata” ja veel 23,1% ütles, et „ei” eesmärgid on saavutatud.
2022. aasta veebruaris invasioonist teatades ütles putin, et kavatseb saavutada Ukraina „denatsifitseerimise” ja „demilitariseerimise”, mis Venemaa presidendi sõnul pani toime „genotsiidi” Donbassis. Kaks aastat hiljem nimetas ainult 0,9% venelastest „denatsifitseerimise” eesmärgi täidetuks ja ainult 1,5% „demilitariseerimisest” vastavalt RussianFieldi andmetele.
2,3% vastanutest ütles, et putin suutis maailmale demonstreerida „Venemaa tugevust”, „kaitsta” Donbassi elanikke – ainult 2,2%, ühendada inimesi ja säilitada nende „terviklikkus” – vähem kui 1%.
Nagu küsitlusest nähtub, peavad venelased sõda agressiivseks. Kokku nimetas saavutatud eesmärkide hulka territooriumide annekteerimist 17% vastanutest. Samal ajal ütles 10,3% Donbassi „vabastamise” ja 6,7% „annekteerimise” kohta (need vastused olid kõige populaarsemad).
„Saavutatud eesmärkide seostamine territoriaalsete omandamistega on tüüpilisem naistele ja vanematele vastajatele. Keskealised vastajad räägivad sagedamini jõudemonstratsioonidest. Need samad vastused, aga ka sotsiaal-majanduslike saavutuste mainimine, on tüüpilised neile, keda ümbritsevad „sõjalises operatsioonis” osalejad,” kirjutab RussianField.
Sotsioloogid märgivad ka, et saavutuste puudumisest räägivad tõenäolisemalt mehed, kõrgharidusega vastajad ja väljarändajatest ümbritsetud inimesed, kes ei osale „sõjalises operatsioonis”.
Sama uuringu kohaselt usub 68% venelastest, et riik liigub õiges suunas, ja 56% hindab armee tegevust „edukaks”. Samal ajal usub 71%, et sõda on veninud ja selliste vastuste osakaal kasvab kiiresti: 2022. aasta juulis oli neid 59%.
12. Lühiuudised
Pentagon kaalub viimase järelejäänud rahastamisallika, umbes 4 miljardi dollari suuruse presidendi väljamaksevolituse kasutamist sõjaliseks abiks Ukraina toetamiseks. See lubab Pentagonil kasutada oma varusid Ukrainale sõjavarustuse tarnimiseks. Varem kõhkles Pentagon neid vahendeid kasutada ilma Kongressi kaudu hüvitamise garantiideta, kuna see võib mõjutada USA sõjalist valmisolekut.
23 parlamendi spiikrid koos Euroopa Parlamendi esimehe Roberta Metsolaga on saatnud USA esindajatekoja spiikrile Mike Johnsonile avaliku kirja, milles kutsuvad üles toetama abi Ukrainale. Üleskutse algatas Ukraina Ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk.
Transnistria kohalikud saadikud on pöördunud föderatsiooninõukogu ja Venemaa riigiduuma poole, otsides meetmeid Transnistria kaitsmiseks Moldova kasvava surve tõttu. Pöördumises süüdistatakse Moldovat „majandussõja” pidamises tunnustamata Transdnistria Moldaavia Vabariigi (PMR) vastu ning kutsutakse rahvusvahelisi organisatsioone, sealhulgas OSCE, SRÜ, Euroopa Parlamenti, Rahvusvahelist Punase Risti komiteed ja ÜRO peasekretäri üles mõjutada Moldovat naasma piisava dialoogi juurde ning lõpetama Transnistria elanike õiguste ja vabaduste rikkumise. Njah, neile saadikuile vaatas vastu seinalt poodiumi taga punalipp viisnurga ning sirbi ja vasaraga…
„Täna on meil kohtumise ja selle tippkohtumise tulemuste põhjal konkreetsed kokkulepped, eelkõige Ukraina ja suurtükiväe tugevdamise osas,” ütles Zelenski pressikonverentsil Albaania peaministriga. Albaanias peaks vene päritolu moona ja tehnikat jaguma ning riigieelarvega neil samuti kitsas…
Poola võib ajutiselt sulgeda piiri Ukrainaga. „Arutame Ukraina poolega piiri ajutist sulgemist ja kaubavahetuse lõpetamist. Homme arutan seda ka Poola põllumeestega,” ütles Tusk.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
