Sõja ülevaade: 735. päev – paar vene poole edenemist
Avaldatud: 28 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 28. veebruar 2024:
pisu üllatusega eilse päeva jooksul vaid paar vene poole edenemist tuvastasin (102 rünnakut), njah, vene blogijate jutu järgi edeneti peaaegu igal pool…
1. Ei pommid, raketid ega droonid vene poolel otsa saa.
2. Pisu enam kurtmist Venemaaltki.
3. Kupiansk-Kreminna: surve uuesti ven epool üles sai aga edenemisi see ei toonud.
4. Siversk: uuesti on hakanud vene pool siin aktiviseeruma.
5. Bahmut: tugev surve siingi.
6. Donetsk: üks vene poole edenemine Marinkast põhjapool ning uuesti sihtmärgiks ka Vuhledar
7. Lõunarinne: vene poole surve tõuseb.
8. Herson: suht vaikne.
9. NATO eitas Macroni avaldusi vägede Ukrainasse saatmise plaanide kohta.
10. Rohkem kui kolmandik venelastest kurtis sõja tõttu elatustaseme languse üle.
11. Roskomnadzori veebisaitide blokeerimissüsteem on kokku kukkunud. Instagram, Facebook ja X muutusid Venemaal kättesaadavaks.
12. Navalnõi advokaat Vassili Dubkov peeti Moskvas kinni.
13. Moskvas keelati matusebüroodel Navalnõi matuseid korraldada.
14. Venemaa kekspank ei tühista sõja algusest määratud välisvalluta väljavõtmise piiranguid.
15. Soome suurim energiakontsern nõuab putini natsionaliseeritud äri eest Venemaalt miljardeid eurosid.
16. Hiina katkestab pärast USA sanktsioone suhteid maksekaardiga Mir.
17. Lühiuudised
1. Eile õhtul kostusid Odessas sahedi droonirünnaku ajal plahvatused. Tõusnud on tuntavalt vene poole kiitlemine, kuidas üle Ukraina tabatakse lennunduse taristut. Pisu kidakeelne Ukraina ise sel teemal on. Varasemalt on arvatud, et viimaste kuude Ukraina lennutaristu pommitamine on seotud peatse F-16 lisandumisega siia kanti. See võib ka võimalik, olla, sest rünnatakse ka Lääne-Ukrainas asuvaid lennuväljasid.
Jälle oli päris tihe piiriäärsete Ukraina asulate pommitamise päev ning rinde lähedus on kordades karmima tule all (110 asulat).
2. Kaks SU-34 jälle alla lasti. Kurskis oli eile päeval plahvatusi ning päris tihedalt kurdeti ka Belgorodi oblastis. Eile vene pool pisu üllatusega ühestki enda hukkunust teata ei andnud, mõned viga suunud ikka kui vene poole enda kaartide järgi oli Belgorodi oblasti piirilähedus päris tiheda Ukraina kaudtule all ning droonegi õhku jagus.
Venemaal Krasnojarskis likvideeriti sõjakurjategija Serhii Konkejev. Tema auto lasti õhku. Konkejev tunnistas varem, et tappis vangi võetud Ukraina sõdurid ja Ukraina poolel sõdinud Poola vabatahtlikud.
3. Kupiansk-Kreminna: eile sai vene rünnakukonveier siingi suurema hoo ning rünnakud (13) Kupianskile kirdest ja idast eile vene poolele edu ei toonud. Vene poole kaotused on küll kõrged aga kahjuks kulub ka Ukraina. Ootab edaspidigi vene poooelt suuremat pealetungi ja märtsi algus koputab uksele…
Ternõ-Jampolivka suunal u 11 vene poole rünnakut eile edu ei toonud aga pisu mures ikka, sest vene poolt ei heiduta ka kulude vahe 1:10-le või 1:20-le.
4. Siversk: eilsed rünnakud Bilohorivka küla suunal vene poolele edu ei toonud, olla lausa kaks T-80 tanki neil maha jäänud. Kuna lisandub pisu uuemat tehnikat siiagi suunale siis vist tugevamat survet peatselt oodata on. Eile ulatus vene poole tuli siin rindelõigul enam kui 30 km kaugusele ning kuni Kramatorskini tuld jagus kõigi võimalike Ukraina logistikasõlmedeni. Kuna siin rindel on enamus rünnakuid varasemalt olnud vaid Bilohorivka küla pärast käinud, siis tundub vähemalt eilse tulekaardi järgi, et võib-olla hakkavad uuesti proovima otse Siverski suunal.
5. Bahmut: siingi rindel oli vene surve päris tugev ja 11 nende rünnakut vähemalt endale tuvastavat edenemist ei toonud, Eks kiitlesid ikka. Küll kipub olema suund, kus vene pool suudab piisvalt hästi oma kaudtulega toetada ründavaid üksusi ehk siis järjest paraneb koordinatsioon.
6. Donetsk: jagub seda vene survet mitmes lõigus. Avdiivka põhjas, läänes ja edelas kokku 25 vene poole rünnakut. Kurjad keeled räägivad, et vene pool koondavat siia ühtse juhtimise alla uut rünnakurusikat, et mitte lasta Ukraina omadel uutel kaitseliinidel piisavalt kindlustusi teha ning jooksvalt parandada ka üksuste vahelist koordineerimist.
Tugev vene rünnakute laine (29) siiski ühe edenemise üle pika aja Marinka juures tõi suunaga põhjapoole üle põldude u 1,5 km ja saadi enda kontrolli alla mitu põllulappi. Krasnohorivka lõunaküljeni on veel u 800 m ning selle sees üks risti ees olev väiksem jõgi koos mõne paisjärvega ja metsariba. Kui vaadata, et viimased nädalad on siin rindelõigul toimunud isegi kaks korda enam rünnakuid kui Avdiivka ümber, siis siin suunal peab Ukraina kaitse kindlamini. Maastikust suurt abi pole, sest põllud kipuvad siin enamuses tasased olema ja ometigi puruks lastud vene soomuse hulk järjest kasvab ja tihti on ühes kohas erinevate aegade rusud. Eks Ukraina kaitsjate julgus paneb mõne video põhjal veel siianigi üllatuma, paar päeva tagasi lasti siin kandis keset lagedat põldu olevalt possalt u 50-100 m pealt sinnani jõudnud vene soomuk ning suht tavaline on, et 2-4 Ukraina kaitsjat lööb tagasi jalaväe jao või rühma suuruse üksuse.
Uuesti algas vene rünnakute teravik suruma ka Vuhledari suunas, eile need siiski rindejoones muutusi ei toonud.
7. Lõunarinne: jätkuvalt surve tõuseb.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: siin jätkus tugev vene poole rünnakute jada ja vene blogijad kinnitavad, et suutsid hõivata Robotõne kalmistu. Seni sellele kinnitust pole leidnud ja enamasti sellised üle vene poole edenemisest hiljemalt ööpäeva jooksul tagasi lüüakse. Eks näis. Kuna vene pool kipub kiitlema oma kaudtule tugeva tegevuse eest, siis võib arvata, et enamasti kaugemale ulatuval Ukraina väel pole piisavalt kaudtulemoona siingi lõigul. Droonivõitlus on nii siin (kui paljudes, aga õnneks mitte kõigis) rindelõigus päris tugev ning vastastikku jahitakse nii droone kui drooniüksusi ja järjest kasvab ka vene droonide löökidega videote arv.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vaid üks vene poole rünnakut ja kuidagi vagusi on ka selle suuna arengute üle vene milblogijad.
9. NATO peasekretär Jens Stoltenberg eitas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnu NATO vägede saatmise võimaluse kohta Ukraina territooriumile.
„NATO ja liitlased pakuvad Ukrainale enneolematut toetust. Oleme seda teinud alates 2014. aastast ja tõhustasime oma tegevust pärast täismahulist invasiooni. Kuid ei ole plaanis paigutada Ukrainasse NATO lahinguvägesid,” vahendab Associated Press Stoltenbergi sõnu.
Teised NATO liidrid omalt poolt eitasid Macroni avaldust. „Ukraina pinnal ei asu maavägesid, ei läheta sinna Euroopa riikide ega NATO riikide sõdureid,” ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz.
Poola peaminister Donald Tusk märkis, et „Poola ei kavatse saata oma vägesid Ukrainasse”. Tšehhi peaminister Petr Fiala ütles, et tema riik „ei taha kindlasti oma sõdureid sinna saata”. Ungari välisminister Peter Szijjártó toetas Euroopa liidreid. „Sõda peab lõppema, mitte süvenema ja laienema,” kirjutas ta oma Facebooki lehel. Ühendkuningriigis sarnaseid plaane ei ole, ütles peaminister Rishi Sunaki pressiesindaja teisipäeval, märgib CNN.
Varem 27. veebruaril ütles Macron, et riigid võivad lähiajal saata oma väed Ukrainasse, et toetada Kiievit vastasseisus Moskvaga.
„Täna puudub üksmeel maavägede ametlikul, kavandatud ja heakskiidetud viisil paigutamise osas. Kuid tulevikus ei saa midagi välistada,” ütles Macron pärast Pariisi tippkohtumist, lisades, et sellist võimalust mainiti Kiievi toetamise võimaluste hulgas.
Tema sõnul välistasid paljud inimesed, kes täna ütlevad „mitte kunagi” kaks aastat tagasi tankide, lennukite ja kaugmaarakettide saatmise Ukrainasse. Macron soovitas tunnistada, et EL jääb abi andmisega „sageli kuus kuni 12 kuud hiljaks”.
Päev varem ütles Slovakkia peaminister Robert Fico, et mõned NATO riigid kaaluvad võimalust saata kahepoolsete lepingute raames oma väed Ukrainasse. Tema sõnul toob selline otsus kaasa konflikti eskalatsiooni. Fico ei täpsustanud, millistest riikidest ta räägib, kuid kinnitas: Slovakkia sõdureid Ukrainas ei ole, isegi kui ta ametikoha kaotab.
Euroopa Komisjon märkis pärast Fico avaldust, et bloki riigid peaksid ise otsustama, millist sõjalist toetust Kiievile pakkuda. Nad selgitasid, et hetkel on ELi riigid andnud Ukrainale sõjalist abi enam kui 28 miljardi euro ulatuses. „Oleme järjekindlalt kinnitanud, et Ukraina vajab üha kiiremat sõjalist abi,” rõhutas Euroopa Komisjon.
Enne seda teatasid NATO ja EL, et nad ei kaalu oma vägede üleviimist Ukrainasse, sest nad ei taha sõjalises konfliktis osaleda. Kreml omakorda teatas, et Venemaa on alustanud „sõjalist operatsiooni Kiievi režiimi” vastu, kuid nüüd on tegemist „tegelikult sõjaga Moskva ja kollektiivse Lääne vahel”.
10. Kui Rosstat teatab 15 aasta jooksul nähtamatust vaesuse vähenemisest ja reaalpalga tõusust, siis Venemaa kodanikud kurdavad massiliselt sissetulekute vähenemise, hindade tõusu ja esmaste toiduainete kättesaadavuse probleemide üle.
Enam kui kolmandikul venelastest – 35% – on kahe sõja-aasta jooksul Ukrainaga elatustase langenud, näitas sotsioloogide RussianField uuring. Kuigi Rosstati andmetel kasvas Venemaa kodanike reaalne kasutatav sissetulek eelmisel aastal 5,4%, mis oli parim tulemus alates 2010. aastast, märkas positiivseid muutusi oma taskutes vaid 16% RussianFieldi vastajatest.
Umbes pooled – 48% – ütlesid, et nende elatustase pole muutunud. Kõige sagedamini andsid selle vastuse naised ja üle 60-aastased vastajad, sissetulekute vähenemise üle aga kurtsid 30-44-aastased, märgivad sotsioloogid.
Peaaegu pooled küsitletutest – 40% – teatasid, et on mures hindade tõusu ja/või toidu- ja joogitoodete valiku vähenemise pärast. Peaaegu iga viies inimene – 18% – kurtis probleemide üle autotoodete ja autode ostmisel, mille turg Venemaal kukkus pärast Lääne suurimate kontsernide lahkumist.
Iga kümnes (11%) tunneb muret elektroonika müügilt kadumise või kallinemise pärast. Peaaegu sama palju – 9% – kaebas ravimite ostmisega seotud probleemide üle. DSM Groupi andmetel vähenes eelmisel aastal Venemaa apteekide sortiment 2,2 tuhande kaubaartikli võrra ning odavravimid (kuni 100 rubla) veerandi võrra.
„Toidu ja jookide ostmise küsimus valmistab kõige rohkem muret madala sissetulekuga venelastele ja alla 45-aastastele vastajatele,” kirjutab RussianField. Sotsioloogid märgivad ka, et 20% vastanutest usub, et elatustaseme muutus on sõja otsene tagajärg.
Rosstati andmetel elasid Venemaa kodanikud eelmisel aastal keskmiselt 50 265 rublaga kuus. Töötava elanikkonna palgad ulatusid 70 969 rublani kuus ja kasvasid nominaalselt 13,8% ja reaalväärtuses – inflatsiooni arvesse võttes – 7,6%.
40 miljonit pensionäri elas Rosstati andmetel aasta üle keskmiselt 19 490 rubla (195 eurot) kuus ja sai ainsaks kodanike kategooriaks, kelle sissetulek vähenes detsembri seisuga reaalväärtuses – 1,5%.
Rosstat hindas Venemaa SKP aastakasvuks 3,6% ja valitsus prognoosib 2024. aastaks kasvu üle 2%. Kuid SKT ei ole enam adekvaatselt kajastamast Venemaa majanduse olukorda selle struktuuri muutuste ja sõjatööstuskompleksi osakaalu kasvu tõttu selles, märgib majandusteadlane Sergei Hestanov.
„Kui kaitsefirma tegi raketi või mürsu, siis see kuskil plahvatas, SKT kasvas. Kuid tsiviilmajandus saab sellest protsessist väga vähe kasu. NSV Liit tootis palju tanke ja rakette, kuid inimesed ei tundnud seda,” märgib Hestanov.
11. Interneti-ressurssidele juurdepääsu piiramise süsteem, mida Roskomnadzor oli aastaid loonud, sundides telekommunikatsioonioperaatoreid oma võrkudesse spetsiaalseid seadmeid paigaldama, muutus ootamatult töövõimetuks.
Eile hakkasid Venemaal blokeeritud saidid, sealhulgas sotsiaalvõrgustikud X ja Instagram, pärast ulatuslikku Interneti-katkestust mõnele VPN-ita kasutajale avanema, kirjutab RBC.
Blokeerimine lakkas töötamast ka mõne sõltumatu meedia mõne ressursi puhul. Mõned kasutajad teatavad, et teine Meta toode, Facebook on muutunud kättesaadavaks ilma VPN-ita. Enamik teateid „keelatud” ressursside kasutamise kohta tuleb Moskvast, Peterburist, Togliattist ja Jekaterinburgist. Mõnel kasutajal on aga endiselt probleeme Telegrami ja YouTube’i juurdepääsuga.
Venemaa internetikasutajad kogesid teist korda ühe kuu jooksul suurt katkestust, mis mõjutas populaarseid saite ja rakendusi. Umbes kell 12.30 tekkis Telegramil juurdepääsuprobleeme. Rike mõjutas mobiilirakendust nii iOS-is kui ka Androidis, samal ajal kui töölauaversioon jätkas tööd. Järgmisena tekkisid Downdetectori sõnul probleemid suhtlusvõrgustikuga VK, videomajutusega YouTube, aga ka sõnumitoojatega WhatsApp ja Viber.
Forbesi allika sõnul võib rike olla seotud Roskomnadzori ohtude tõrjumise tehniliste vahendite toimimisega. Osakond ise kinnitas rikke fakti, kuid ei selgitanud selle põhjuseid.
Venemaa digitaalarengu ministeerium teatas, et Telegrami tööd Venemaal jätkatakse ning ebaõnnestumise põhjuseid selgitatakse välja. „Telegrami sõnumitooja ja mitmete teiste teenuste tööd Venemaal juba taastatakse. Töötame koos Roskomnadzoriga intsidendi põhjuse väljaselgitamiseks,” seisis ministeeriumi avalduses.
Eelmine suurem interneti katkestus toimus Venemaal 30. jaanuari õhtul: miljonid kasutajad jäid mitmeks tunniks juurdepääsuta .RU domeenitsooni saitidele. Põhiteenused, sealhulgas Yandexi ökosüsteem, VK, suurte pankade ja turuplatside veebisaidid ja rakendused, kukkusid kokku. Probleemid Venemaa saitidele juurdepääsuga tekkisid nii erinevatest piirkondadest pärit Venemaa elanike kui ka välismaal asuvate kasutajate seas.
Rikke põhjuseks oli viga domeeninimede süsteemi turvalaienduse (DNSSEC) võtme värskendamisel, teatas domeenide .ru ja .рф koordinatsioonikeskus, lisades, et „tõrke peamiseks põhjuseks oli tarkvara ebatäiuslikkus, mida kasutati luua krüpteerimisvõtmed”.
21. märtsil 2022 keelustas Moskva Tverskoi kohus „äärmusliku tegevuse” tõttu sotsiaalvõrgustikud Facebook ja Instagram Venemaal. Peaprokuratuur viitas, et meediaettevõte Meta Platforms Inc. võimaldas kasutajatel kutsuda üles vägivallale Venemaa sõjaväe vastu. Sotsiaalvõrgustik X (Twitter) blokeeriti peaprokuratuuri taotlusel 4. märtsil 2022.
12. Poliitik Aleksei Navalnõit kaitsnud advokaat Vassili Dubkov peeti Moskvas kinni, teatasid allikad „Novaja Gazetale. Euroopa”.
Esialgsetel andmetel esitatakse talle süüdistus „avaliku korra rikkumises”. Tõenäoliselt räägime haldusõiguserikkumiste seadustiku artiklist 20.1. Sota allikas ütles, et Dubkov viidi Štšerbinka politseijaoskonda. Kell 20.30 sai teatavaks, et ta on vabastatud. Dubkov kinnipidamise põhjust ja asjaolusid ei kommenteerinud, öeldes vaid, et peab juhtunut õiguspraktika takistamiseks.
Pärast Navalnõi surma koloonias saatis Dubkov oma ema Ljudmillat tema reisil Salehardi ja aitas tal surnukeha vabastada.
Kolm teist poliitiku advokaati – Vadim Kobzev, Igor Sergunin ja Aleksei Liptser – on varem vahistatud „äärmuskogukonnas osalemise” (kriminaalkoodeksi artikli 282 lõike 1 2. osa) alusel. Uurijate sõnul edastasid nad regulaarselt Navalnõi kirju kolooniast tema kaaslastele – seega jätkas süüdimõistetud opositsionäär äärmusliku kogukonna juhi ja direktorina tegutsemist.
Tagaotsitavate nimekirja kanti veel kaks Navalnõi advokaati, Aleksandr Fedulov ja Olga Mihhailova, kellel õnnestus Venemaalt lahkuda.
13. Aleksei Navalnõi kaaslastele ei anta ruumi poliitikuga avalikult hüvasti jätta, ütles tema pressisekretär Kira Jarmõš.
Tema sõnul helistas Korruptsioonivastase fondi meeskond Moskva enamikule era- ja riiklikele matusebüroodele, äripindadele ja matusemajadesse. „Kusagil räägitakse, et ruumid on hõivatud. Kusagil keeldutakse nimetamast nime „Navalnõi”. Ühes kohas öeldi meile otse, et matusebüroodel on keelatud meiega koostööd teha. Pärast päeva ei otsita enam hüvastijätuks tuba,” kirjutas Yarmõš sotsiaalvõrgustikus Kh.
Päev varem teatas ta, et Navalnõiga hüvastijätt kavatsetakse Moskvas pidada „selle töönädala lõpus”. Ta kutsus üles sobivate ruumide olemasolul poliitiku kaaslastega ühendust võtma.
Samal ajal ei taha võimud, et Navalnõi matused toimuksid samal päeval Venemaa putini läkitusega föderaalassambleele, mis on kavandatud 29. veebruariks, ütlesid kremlile lähedal seisvad allikad Vestkale.
Nende sõnul võib matusetseremoonia areneda miitinguks või protestiks ning enne sõnumit peaks olukord olema „võimalikult rahulik”. Seetõttu võib nende sõnul „ideaalne kuupäev” olla 1. märts. Matused ise toimuvad suure tõenäosusega Moskvas Borissovi kalmistul. Seda teavet kinnitas Nestile matusetööstuse allikas.
14. Venemaa Pank jätab kehtima piirangud sularaha kontodelt väljavõtmisele, mis kehtestati pärast sõja algust Ukrainaga. Sellest teatas teisipäeval regulaatori esimene aseesimees Olga Poljakova. Piiravaid meetmeid, mis võimaldavad klientidel sularahas välja võtta kuni 10 000 dollarit, eeldusel, et raha oli kontol enne 9. märtsi 2022, ei ole tema sõnul praegu sobilik tühistada.
„Peamine põhjus selle piirangu kehtestamiseks on sanktsioonid, mis keelavad vene pankadel sularaha välisvaluutat ebasõbralikest riikidest importida. Ja kuigi see keeld kehtib, ei näe me piirangu tühistamise otstarbekust,” ütles Poljakova Interfaxile antud intervjuus.
Lisaks rangetele piirangutele sularaha väljastamisel „ebasõbralikest” riikidest on Venemaa pankadel ka valuuta „vahemälu” müügile seatud piirangud: nad saavad müüa vaid rahatähti, mis jõudsid nende kassasse pärast 9. aprilli 2022.
Pärast pankade ja keskpanga vastu suunatud karmide sanktsioonide esimest lainet kehtestatud meetmeid pikendati mitu korda ja need kehtivad praegu ametlikult kuni 9. märtsini 2024.
Keskpank analüüsib praegu olukorda, ütles Poljakova. „Põhimõtteliselt ei näe me praegu olulisi taotlusi piirangu tühistamiseks ei klientidelt ega pankadelt. Näeme tõsist tendentsi devalveerumise suunas, välisvaluutahoiuste maht on märgatavalt vähenemas,” ütles ta.
Keskpanga andmetel oli venelastel 2023. aasta 1. detsembri seisuga välisvaluutakontodel ja -hoiustel 41,7 miljardit dollarit. Sõja algusest saadik 100-aastase rekordilise väljarände ja massilise vahendite väljaviimise taustal on see summa vähenenud 48,9 miljardi dollari võrra ehk enam kui poole võrra 16 aasta madalaimale tasemele. Kliendivaluuta reservid Venemaa pankades (füüsilised ja juriidilised isikud) vähenesid 2023. aasta lõpus 16%, 170,4 miljardi dollarini, mis on minimaalne maht alates 2010. aasta novembrist.
15. Lääne firmadest esimene, kelle Venemaa äri konfiskeeriti ja riigi omandisse anti, otsustas pöörduda kohtusse. Soome energiakontsern Fortum, millele enne sõda kuulus Venemaa Föderatsioonis soojuselektrijaamade võrk, sealhulgas Hantõ-Mansi autonoomse ringkonna üks suurimaid ja moodsamaid Nagyanskaja GRES-i, on esitanud hagi ja algatab vahekohtumenetluse Venemaal, teatas ettevõtte pressiteenistus.
Soome energiasektori suurim kontsern, millest üle poole kuulub Soome riigile, nõuab oma varade ja investeeringute eest hüvitist. Täpset summat Fortum ei nimeta, hinnanguliselt miljarditesse eurodesse.
putin kirjutas aprillis alla määrusele Soome kontserni Venemaa tütarettevõtte PJSC Fortum ajutise juhtimise üleandmise kohta Föderaalsele Kinnisvarahaldusametile. Fortum nimetas Venemaa tegevust rahvusvahelise õiguse rikkumiseks, teatas, et on tegelikult kaotanud kontrolli Venemaa ettevõtte üle ning selle tulemusena kandis need varad maha, registreerides 1,7 miljardi euro suuruse kahju.
„See algatus peegeldab lääne valitsuste suhtumist Venemaa ettevõtete välisvaradesse,” selgitas kremli pressisekretär dmitri peskov tegelikku natsionaliseerimist. Tema sõnul oli putini dekreedi põhieesmärk „kompensatsioonifondi moodustamine” vastuseks „Venemaa varade ebaseaduslikule sundvõõrandamisele välismaal”.
Fortum sisenes Venemaa turule 2007. aastal RAO UES reformi käigus. Koos Soome kontserniga investeeris Venemaa elektrijaamadesse ka Saksa energiagigant Uniper, mille varad 2023. aasta aprillis samuti riigistati. Kolmas reformiperioodil Venemaa turule sisenenud välisfirma, itaallane Enel suutis eelmisel aastal müüa oma energiaettevõtte Lukoilile.
16. Venemaal on lakanud töötamast Huawei Pay teenusega seotud Hiina maksesüsteemi UnionPay kaardid. Kasutajad seisavad silmitsi kodumaiste kaupluste terminalides olevate seadmetega maksmise võimatusega, kirjutab portaal 66.ru. Välismaal selliseid probleeme pole.
Piirangud võivad tuleneda USA sanktsioonidest Venemaa riikliku maksekaardisüsteemi (NSCP) vastu, mis töötleb kõiki UnionPay kaarditehinguid Venemaal. Huawei tugi teatas, et makseteenuse pakkuja teenuse muudatuste tõttu pole Huawei Pay Venemaal kasutamiseks saadaval. Nad lisasid, et juurdepääsu taastamise kohta neil infot pole.
Lisaks lakkasid väljaspool Venemaad töötamast Rosselkhozbanki ühisbrändingu kaardid MIR-UnionPay, teatas krediidiasutus oma klientidele. Alates 24. veebruarist kehtivad sarnased piirangud Portugalis, Itaalias ja Tais: maksed ei lähe läbi, ei saa ka laadida, kuid raha saab SBP kaudu välja võtta, öeldi telegrammikanalis „UnionPay Venemaal”.
Ühismärgiga kaarte väljastab ka Primsotsbank. Sealset olukorda nad ei kommenteerinud. Tavaline UnionPay toimib nagu varem. Hetkel annavad neid välja Aasia ja Vaikse ookeani pank, Gazprombank, Primsotsbank ja Rosselkhozbank.
Pärast Visa ja Mastercardi lahkumist Vene Föderatsioonist on Union Pay endiselt üks viimaseid viise, kuidas venelased välismaal makseid teha. Hiina maksesüsteemi geograafia hõlmab 183 riiki. Seda kasutavad sageli turistid AÜE-s ja Türgis. Union Pay kaardid on populaarsed ka kolijate seas, kelle jaoks on see praktiliselt ainuke võimalus saada palka Venemaa tööandjalt ja kulutada see raha välismaale. Union Pay ametlikult sanktsioonidega ei ühinenud.
Samuti sai teatavaks, et Kasahstani pank Freedom Finance lõpetas tegevuse Mir-kaartidega. „P2P-ülekanded Freedom Bankerile Mir-kaardilt/kaardile ei ole enam saadaval. Soovitame teha makseid ja ülekandeid telefoninumbrite ülekandega Tsifra panka või pangast,” teatas krediidiasutuse kasutajatugi TASSile.
USA rahandusministeerium kehtestas 23. veebruaril blokeerivad sanktsioonid 100% Vene Föderatsiooni keskpangale kuuluva Miri operaatori NSPK suhtes. Varsti pärast Krimmi annekteerimist käivitatud ja enam kui 130 miljoni plastkaardiga Mir-süsteemi „kasutatakse sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks ja katkenud sidemete taastamiseks rahvusvahelise finantssüsteemiga”, teatas ministeerium oma teates.
NSPK omakorda teatas, et sanktsioonid ei mõjuta makseteenuste toimimist riigis. Mis puutub välispankadesse, siis nemad otsustavad Mir-kaarte oma taristusse vastu võtta iseseisvalt, lisasid nad.
2022. aasta sügisel langesid NSPK peadirektori Vladimir Komlevi suhtes isiklikud sanktsioonid, mille järel mitmete SRÜ riikide, aga ka Türgi pangad peatasid ja piirasid oma tööd Miriga.
17. Lühiuudised
President Zelenski saabus visiidile Saudi Araabiasse. Ta kavatseb pidada läbirääkimisi kroonprints Muhammad bin Salman al Saudiga.
USA esindajatekoda spiiker Johnson pidas lõunapiiri Ukrainale kohese abi andmise asemel tähtsamaks. Pärast üks-ühele kohtumist Bideniga väljendas ta veendumust sulgemise vältimises ja kinnitas, et Ukrainaga tegeletakse õigeaegselt.
2000 muudatusettepanekuga Ukraina mobilisatsiooniseaduse eelnõu pakett on nende riigikaitse komisjoni tihedas arutelus, et jõuaks kiirelt teisele lugemisele.
Ukraina meeste põgenemised riigist seni lõppenud pole ja eks piirivalve ka osa neist kätte saab…
Transnistria ametnikud võivad täna Transnistria saadikute kongressi ajal teha otsuseid Moldova jätkuvaks destabiliseerimiseks ning jätkuvaks võimalikuks ühinemiseks Venemaaga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
