Sõja ülevaade: 734. päev – vene edenemine teeb murelikuks, Macroni sõnumid jõulised
Avaldatud: 27 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. veebruar 2024:
Avdiivka juures oli pisu palju vene poole edenemisi ja teeb seis murelikuks, mujal rinnetele siiski muutusi rindejoones ei tuvastanud. Macroni sõnumid on muutunud üllatavalt jõuliseks…
Rootsi on NATO-s ja Eesti võitis korvpallis Leedut ning Haanjas algas Eestile medalisadu ja ootab Otepäält lisa…
1. Jagub kahjuks nii droone kui rakette vene poolel.
2. Pisu rohkem oli kurtmist Venemaalt ja egas Krimmiski rahulik polnud.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: muutusteta.
5. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: Avdiivkast edasi edenes vene pool mitmes lõigus u 1-1,5km.
7. Lõunarinne: tihe lahingute päev vaid Robotõne ümber, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Herson: muutusteta.
9. Saksamaa kantsler võttis sõna kaugmaarakettide tarnimise vastu Ukrainale.
10. Saksamaa keeldus pärast Navalnõi surma vange Venemaaga vahetamast.
11. Sõda veaks pidavate venelaste osakaal on jõudnud peaaegu 40%-ni.
12. Rõbinski elanik sai Navalnõi toetuseks mõeldud grafiti eest rohkem kui kolm aastat vangistust.
13. Venelased püstitasid 7 viimase aastase tarbitud kange alkoholi koguste rekordi.
14. Hiina suurendas vaatamata sanktsioonidele aastaga tarneid Venemaale 47%.
15. Zelenski Pariisist…
16. Macroni üllatavalt meeldivalt jõuline pressikonverents.
17. Lühiuudised
1. Ukraina õhukaitsejõud tulistasid ööl alla 11 drooni ja kaks X-59 raketti 13 droonist ja 4-st raketist. Rünnaku all olid Harkovi, Sumõ, Dnipropetrovski, Hmelnõtski ja Kirovohradi oblastid. Varahommikuks tabamuste kohta info puudus, mitte et neid poleks olnud.
Ilm on läinud terves Ukraina kevadiseks, päeval sooja u 6-8 ja öösel mõni miinuskraad ning päikest jagub peaaegu kõikidesse päevadesse järgmise nädala jooksul.
vene pool kiitles eile, et lasid päriselt ära esimese Abramsi tanki RPG-ga. Pildid ka loo juures olid. Aja puuduse tõttu ei hakanud otsima, kus lõigus see juhtus.
Ukraina julgeolekuteenistus paljastas FSB agendid, kes valmistasid ette raketirünnakut Lvivi oblasti elektrijaamadele.
Piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommisadu jätkus ja rindelähedaste elu kipub igapäevaselt põrgu olema.
2. Pisu on tihenenud vene poole kurtmine Brjanski ja Belgorodi oblastis ja ulatusid mured kuni Belgorodi ja Brjanski linnani. Mida päriselt tabati, kahjuks vene poole infost ei selgu. Kipub arvama, et eile oli pigem Venemaa kohal uute vabade drooni- või raketikoridoride otsimine. Kohe üle piiri olla tabatud vene kaitsevöödit rajanud seltskonda. Seni pole seal kaitsevööndi rajamine läbi saanud ning ikka rohkem betooni, kraave ja miine.
Krimmis nii Henitšeskis kui Sevastoopolis plahvatusi eile päeval kostus.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: mutuusteta.
5. Bahmut: muutusteta, kuigi suruvad tugevalt.
6. Donetsk: Avdiivkast loodes suutis eile vene pool võtta täielikult Stepove oma kontrolli alla (pool oli seni hallas alas) ja liikuda edasi kokku u 1,5km läänesuunas ja hõivas Berdõtši küla äärmised hooned ning pool küla jääb halli alasse.
Avdiivka koksitehasest läänes tungis vene pool edasi Orlivka küla suunas u 1 km ja jõudis peaaegu küla kirdeserval asuvate tööstus- või põllumajandushooneteni.
Ukraina väed on taandunud Avdiivkast läänes asuvast Lastotškõne külast, kinnitas Ukraina vägede operatiiv-strateegilise rühma Tavria pressiesindaja.
Teatatakse täiendavaid teateid Venemaa edasitungist Tonenke suunas aga selle kohta hetkel mingid pildi või videomaterjali pole.
Siverne küla keskosas liikusid vene soldatid ning vähemalt üks Ukraina blogija kinnitas, et Ukraina ise jättis külad maha ja taandus parematele possadele. Arvatavalt pole piisavalt hästi kindlustatuid possasid, mis kaudtulele vastu peaks ja ilma nendeta ööpäevaselt olla kaudtuleall pole eriti mõistlik. Teine Ukraina blogijad vangutab pead ja küsib, kus on see järgmine kindlustatud liin, eks murelik olen isegi.
Donetski lähistel asuv Makiivka (okupeeritud alal) saab ülepäevaselt selliseid tabamusi, et suitsu ja leeki on näha ikka väga kaugele. Mida Ukraina seal täpselt tabab, siiski ei tea aga arvan, et ühe suurema siinse suuna sõjaväe logistikasõlmega tegu on.
Miks hull vene poole rünnakute laine siin juba mitu päeva edu ei too, on teadmata. Näeb küll videosid ja pilte üha tõusvast purustatud vene soomuse hulgast nii teedel kui põldudel ning vene poole blogijate kirjed siin suunal on kuidagi väga kahestunud.
7. Lõunarinne: muutusi rindejoones ei tuvastanud
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vene blogijate sõnul jätkus eilegi Robotõne juures karm lahingute seeria, kus kurbusega nenditi, et olla pisu rohkem neil kaotusi. Lisaks anti teada, et kui siin olla kaudtuleduell suht võrdne, siis lennunduse vastu veel pole Ukraina piisavat rohtu leidnud. Rindejoones muutusi ei tuvastanud ja eks pisu isegi üllatunud, et vene pool eile Verbove juures nn vaba päeva võttis, põhjust ei tea.
Melitopoli suund: väga vaikne.
8. Herson: vene poole enamasti väikeste jalaväeüksuste rünnakud on suudetud seni edukalt Krõnki suunal tagasi lüüa ja egas naljalt ühtki ka taanduvat soldatit ellu jäeta, sest muidu on ta homme uute tapasoovidega tagasi. Tundub, et siin rindelõigus seni nii kaudtulemoona kui droone Ukrainal jagub.
9. Saksamaa kantsler Olaf Scholz võttis sõna Tauruse kaugmaarakettide tarnimise vastu Ukrainale, kuna kardeti, et see otsus võib Saksamaa sõtta tõmmata, vahendab dpa.
„Meid ei tohiks mingil viisil seostada eesmärkidega, mida see süsteem [Taurus] saavutab,” ütles Scholz. „Mind üllatab, et mõnda inimest see isegi ei häiri, et nad isegi ei mõtle sellele, kas see, mida me teeme, võib viia sõjas osalemiseni.”
Scholz lisas, et debatt Tauruse rakettide üle juhib tähelepanu kõrvale sellelt, mida Ukraina „tegelikult” vajab. „Ukrainal puudub laskemoon kõigi võimalike vahemaade jaoks, mitte tingimata see konkreetne asi,” ütles ta.
Tauruse raketid võivad jõuda sihtmärkideni enam kui 500 kilomeetri kaugusel, hoolimata sellest, et Moskva on Ukraina piirist 450 kilomeetri kaugusel. Tauruse eripäraks on see, et ta suudab lennata ülimadalal kõrgusel – umbes 50 m. See teeb tema tuvastamise radari abil peaaegu võimatuks. Spiegeli andmetel osteti kümmekond aastat tagasi Saksa relvajõududele umbes 600 Tauruse raketti, millest umbes 150 on kasutusvalmis.
Varem oli Scholz juba keeldunud Taurust Ukrainale üle andmast, kartes konflikti eskaleerumist. Veel 2023. aasta kevadel pöördus Ukraina Saksamaa valitsuse poole palvega varustada teda nende rakettidega. 2024. aasta jaanuaris lükkas Liidupäev aga tagasi resolutsiooni Taurus tiibrakettide tarnimise kohta Ukrainale, mille pani Kristlik-Demokraatliku ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CDU/CSU) fraktsioon hääletusele.
10. Saksamaa ei ole huvitatud eluks ajaks vangi mõistetud FSB ohvitseri Vadim Krasikovi vahetamisest pärast opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surma, ütlesid USA ja Saksamaa ametiisikud Financial Timesile.
Krasikovi võimalik vahetus on muutunud „palju vähem tõenäoliseks”, kuna Berliin usub, et Navalnõi surmas on vastutav putin, ütles FT allikas Saksa ametnike seast. Kantsler Olaf Scholzi pressiesindaja keeldus olukorda kommenteerimast.
Teised väljaande allikad ütlesid, et viimastel nädalatel on olnud „arutelu” Navalnõi, spionaažis süüdi mõistetud endise USA merejalaväelase Paul Weale’i ja Wall Street Journali ajakirjaniku Evan Gerškovitši vabastamise üle. Need isikud kavatseti Krasikovi vastu vahetada, kuid pärast Navalnõi surma jahenes Berliin vahetustehingu soov.
„Nad ei pea silmas kedagi teist, kelle vastu nende arvates tasuks riigi rahastatud tapja välja vahetada,” ütles USA ametnik.
Saksa väljaanne Bild teatas 18. veebruaril, et Navalnõi võidakse vahetada Krasikovi vastu. Nagu väljaanne märkis, osalesid läbirääkimistel Moskva, Washington ja Berliin. putin ise vihjas 8. veebruaril Tucker Carlsonile antud intervjuus oma valmisolekule vahetada spionaažisüüdistusega Venemaa vanglas istuv ajakirjanik Gerškovitš Krasikovi vastu.
Sihtasutuse korruptsioonivastase võitluse esimees Maria Pevtšikh teatas, et Navalnõi kavatseti Krasikovi vastu vahetada ning poliitiku surmapäeval olid läbirääkimised lõppjärgus. Tema sõnul ei tahtnud putin Navalnõit vabaduses taluda ja vabanes läbirääkimiste teemast.
11. Venemaa kodanikud kahetsevad üha enam, et 24. veebruaril 2022 tungis armee putini käsul Ukrainasse, näitas RussianFieldi sotsioloogide läbi viidud uuring.
Veebruari seisuga ütles rekordilised 38% kodanikest, et nad tühistaksid otsuse käivitada „sõjaline operatsioon”, kui neil oleks võimalus. Võrreldes 2022. aasta märtsiga kasvas selliste inimeste arv 10 protsendipunkti võrra.
Endiselt on suurem nende osatähtsus, kes viiks tankid ja rügemendid siiski Ukrainasse – 49%. „Sõjapidu” aga kahaneb: 2022. aasta märtsis „ei tühistaks” putini otsust 57%, mobilisatsiooni ajal langes nende osakaal 51%-ni ja nüüdseks on see langenud alla poole.
Valdav enamus vastanutest usub, et „sõjalise operatsiooni” aeg on liialt veninud (71%), kirjutab RussianField: need on peamiselt noored ja madala sissetulekuga kodanikud ning nii föderaaltelevisiooni propaganda vaatajad (76%) kui ka lugejad telegrammikanalitest on sellel arvamusel üksmeelsed (67%). 2022. aasta märtsis uskus vaid 13% venelastest, et sõda kestab kauem kui aasta. Nüüd, mil lahingute kolmas aastapäev on möödas, usub 44%, et verevalamist ei ole võimalik peatada isegi aasta pärast.
Rohkem kui pooled RussianFieldi küsitletutest (56%) ütlesid, et peavad armee tegevust, mis Ameerika luure andmetel kaotas üle 300 tuhande inimese, „edukaks”. Samas ei osanud üle kolmandiku vastajatest (35,8%) öelda, milline püstitatud eesmärkidest kahe aastaga saavutati ning ligi veerand – 23,1% – vastas „mitte ühtegi”.
Alates 2023. aasta lõpust pooldab RussianFieldi andmetel enamus venelasi rahuläbirääkimistele üleminekut: veebruaris andis sellise vastuse 49% vastajatest, mis oli kogu uuringute perioodi rekord. Nende osakaal, kes peavad vajalikuks sõjategevust jätkata, kahanes 2022. aasta märtsi 54%-lt 40%-le.
Veelgi enam, kui putin oleks läbirääkimiste alustamise otsuse välja öelnud, oleks seda uuringu järgi toetanud 75%, sealhulgas pooled sõjategevuse jätkamist toetajatest, seisab uuringus.
12. Rõbinski linnakohus tunnistas töölise Sergei Streknevi süüdi ja karistas teda Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi toetuseks mõeldud grafitite eest kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, vahendab Mediazona.
Mehele esitati süüdistus äärmuskogukonnas osalemises (Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 282.1 2. osa) ja vandalismis (Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 214 2. osa). Karistuse kohaselt ei tohi Streknev kahe aasta jooksul pärast karistuse kandmist massiüritustel osaleda. Uurijate sõnul tegi Streknev eelmise aasta juunis FBK ja Navalnõi peakorteri liikmena nende toetuseks mitu grafitit, mille kirjad olid „võimu diskrediteerivad” ja „rüvetas” ISU-152 iseliikuvasuurtükiväe mälestusmärki.
Mediazona usub, et Streknev osales Navalnõi maa-aluse peakorteri „anonüümses ja detsentraliseeritud süsteemis”. Väljaande andmeil süüdistatakse selle struktuuriga koostöös veel viit inimest.
13. Kangete alkohoolsete jookide müük kasvas 7,2 liitrini elaniku kohta aastas ja saavutas maksimumi viimase seitsme aastaga, vahendab TASS auditi- ja konsultatsioonivõrgustiku FinExpertiza analüütilise talituse uuringut.
„Kauplustes ja toitlustusasutustes kasvas kange alkoholi müük võrreldes aasta varasemaga füüsilises mõttes 3,6%, 7 liitrilt 7,2 liitrile elaniku kohta aastas. See on kõrgeim aastane tarbimine inimese kohta alates vähemalt 2017. aastast ehk viimase seitsme aasta jooksul,” seisab uuringus.
Kange alkoholi alla kuulusid andmetel viin, konjak, liköörid, vahuveinid ja muud üle 25% alkoholisisaldusega joogid. Alkoholi jaemüügi mahu andmeid võrreldi vaadeldavate perioodide aasta keskmise rahvaarvuga.
Venelaste seas sai populaarseimaks kangeks alkohoolseks joogiks viin, mille tarbimine vähenes veidi 0,2%, 5,3 liitrini inimese kohta, konjaki müük kasvas 10%, 1 liitrini inimese kohta. Õlu on jätkuvalt kõige populaarsem alkoholi sisaldav jook, seda toodet müüakse 3,5 korda rohkem kui kõiki teisi alkoholiliike. Ka õlle müük saavutas seitsme aasta kõrgeima taseme.
Enim juuakse kanget alkoholi põhja- ja Kaug-Ida piirkondades. Veinitooteid müüakse kõige paremini Loode föderaalringkonnas. Veinide tarbimise liider on Peterburi, kus aastas müüdi elaniku kohta 11 liitrit ehk riigi keskmisest ligi kaks korda rohkem.
„Traditsiooniliselt tarbitakse kõige rohkem kanget alkoholi karmi kliimaga piirkondades, samas kui Kaukaasia vabariikides on alkoholi tarbimine viidud miinimumini. Siiski tasub arvestada, et alkoholil on endiselt variturg, mida ametlik müügistatistika ei arvesta,” ütles FinExpertiza juhatuse liige Agvan Mikaelyan.
Rosalkogoltabakcontroli andmetel kasvas alkohoolsete jookide müük Venemaal 2023. aastal 4,3%. Ilma õlle, siidri ja mõduta ostsid venelased selliseid tooteid kauplustest 229,5 miljonit detsiliitrit (2,3 miljardit liitrit), mis on 4,1% rohkem kui rekordaastal 2022.
Rosstati andmetel on alates 2022. aastast Venemaal alkoholisõltuvusega diagnoositud inimeste arv hakanud kasvama. Kokku tuvastati 54,2 tuhat sellist patsienti. Neist 12,9 tuhandel inimesel on alkohoolne psühhoos (kaasnevad hallutsinatsioonid, unehäired ja muud sümptomid).
Samal ajal kuulutas tervishoiuministeeriumi juht Mihhail Murashko eelmisel sügisel Venemaal võitu „alkoholirõõmude” üle. Tema sõnul viisid võimude „olulised jõupingutused tervisliku eluviisi ja sotsiaalse edu moeks (trendiks)” kujunemiseni. Samas tunnistas minister, et pea igal neljandal Venemaa haiglate patsiendil on alkohoolsete jookide tarvitamisega seotud terviseprobleemid ning siseministeeriumi andmetel pandi 2022. aastal Venemaal toime 24,4% uuritud kuritegudest joobes olekus.
14. Sanktsioonide tingimustes jõudis Hiina ekspordi maht Venemaale 2023. aasta lõpus rekordilise 111 miljardi dollarini. Seda on 47% rohkem kui 2022. aastal ja 65% rohkem, võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga, selgub Venemaa opositsiooniväljaande The Bell uuringust. Hiina ekspordimahu poolest Venemaale on esikolmikus kõrgtehnoloogilised kaubad: arvutid, kompressorid, tööpingid, nende varuosad, turbiinid, optikaseadmed jne.
Enim kasvasid 2023. aastal Hiina sõidukite ja nende osade tarned – 258%. Kui selle kategooria dünaamikat lähemalt uurida, siis suurim kasv selles oli sõiduautode seas – 2023. aastal kasvas nende tarnemaht aastaga 594%.
2022. aastal oli Venemaa Hiina koguekspordis 16. kohal. 2023. aastal tõusis see kohe seitsmendale positsioonile. Hiina eksportis rohkem ainult USA-sse, Hongkongi, Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Vietnami ja Indiasse. Viimase aasta jooksul on Hiina suurendanud kahesuguse kasutusega kaupade tarneid vähemalt miljardi dollari võrra, näitasid The Belli arvutused.
2023. aastal eksportis Hiina Venemaale nendes kategooriates kaupu 4,5 miljardi dollari väärtuses, mis on 28,6% rohkem kui 2022. aastal, mil eksport ulatus 3,5 miljardi dollarini.
Kõige enam eksportis Hiina Venemaale kahesuguse kasutusega kaupu, nagu telekommunikatsiooniseadmeid, staatilisi muundureid (vajalikud voolu või pinge muutmiseks), protsessoreid ja kaameraid.
15. 26. veebruaril kohtusid Pariisis umbes 20 Euroopa liidrit (ka Eesti peaminister). President Vladimir Zelenski ütles, et osales erilisel tippkohtumisel, mille peateemaks oli kõik, mis tugevdab Ukrainat Euroopas. Ta ütles seda oma eile õhtuses pöördumises.
„Põhiteemaks on kõik, mis meid Euroopas tugevdab, meie vastupanuvõime: loomulikult meie arsenalid, võime toota relvi, relvade tarnimine Ukrainale ja toetuse järjepidevus,” ütles president. Zelenski rõhutas: kõik, mida maailm praegu ühiselt teeb, et kaitsta Venemaa agressiooni eest, lisab rahvastele tõelist turvalisust järgnevateks aastakümneteks.
„Kuna iga Venemaa kaotus õpetab nii Venemaad kui ka kõiki teisi Euroopa ja vaba maailma vaenlasi üldiselt – õpetab, et agressioon ei anna ega saagi anda tulemusi,” ütles riigipea.
Zelenski lisas, et koostöö ja sihikindlus on kaks vastust, mida „igaüks peaks andma sõja lõpetamise ja rahu toomise küsimusele”.
President Zelenski ütles, et tema Prantsusmaa kolleeg Emmanuel Macron teab, mida Ukraina vajab, mistõttu ta kutsus kokku Euroopa liidreid, et leida edasisi kiireloomulisi samme.
16. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et NATO maavägede Ukrainasse saatmise kontekstis ei tohiks midagi välistada. Ta teatas sellest pressikonverentsil Pariisis.
Tema sõnul demonstreerib Venemaa järjest agressiivsemat positsiooni ning tema lüüasaamine on vajalik Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks. „Kuigi Lääne maavägede Ukrainasse saatmise osas ei jõutud üksmeelele, ei tohiks midagi välistada. Teeme kõik, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” ütles Macron. Ta märkis, et kõnealust küsimust on arutlusel olevate variantide hulgas mainitud, kuid vaja on „strateegilist ebamäärasust”.
„Märkigem alandlikkusega, et me jäime sageli kuus kuni kaksteist kuud hiljaks. Luuakse uus koalitsioon, mis varustab Ukrainat kesk- ja kaugmaarakettide ja pommidega sügavaks löögiks,” ütles Prantsusmaa liider.
Riigipea rõhutas, et valitseb laialdane üksmeel vajaduses teha rohkem ja kiiremini Ukraina abistamiseks, samuti relvatootmise suurendamiseks.
„Lääne lähenemises on vaja hüpet, mis arvestab ohu muutumist sõjalisest ja strateegilisest vaatepunktist,” lõpetas ta.
17. Lühiuudised
Ungarist on saanud 31 NATO liikmesriigist viimane, kes kiitis heaks Rootsi taotluse liituda alliansiga, ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson. Poolt hääletas 188 ja vastu 6 inimest.
Poola peaminister Tusk Ukrainast: kui me nüüd tülitseksime, oleks see ajaloo suurim idiootsus. Poola peaminister pooldab olukorra rahumeelset lahendamist Poola-Ukraina piiril.
Zelenski võib järgmisel nädalal teha töövisiidid Armeeniasse ja Aserbaidžaani. Diplomaatilised allikad viitasid, et Ukraina president saabub Armeeniasse tõenäoliselt 4. märtsil. Pärast seda suundub ta Aserbaidžaani. Njah, see peaks kremlit tõsiselt raevu ajama ja eks näis, mis samme astuma hakatakse.
„Jah, me räägime Prantsusmaaga hävitajatest,” ütles Zelenski üleeile Ukraina aasta 2024 foorumil. Tundub, et see kinnitab selle ja eelmise aasta teateid, et Ukraina valitsus on taotlenud Prantsusmaalt Mirage2000 hävitajate ülejääki.
Ukraina saab Bulgaarialt esimesel võimalusel 120 000 122-mm laskemoona. Samal ajal tegelevad Taani, Holland ja Kanada 800 000 155/122-mm laskemoona rahastamise kallal. Valik võib olla India, aga ka Aafrika ja Balkani riigid, kus on veel üsna suured suurtükiväe laskemoona varud. Enamik neist avalikult müüa ei soovi, kuid diskreetsust lubades on lahendus vahendajate kaudu võimalik. Spiegel teatab, et seda tüüpi läbirääkimised on juba käimas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
