Sõja ülevaade: 727. päev – 81 vene poole rünnakut
Avaldatud: 20 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. veebruar 2024:
81 vene poole maapealset rünnakut ning 120 Ukraina asulat pommisajus, kaks vene poole edenemist ning üks Ukraina oma.
1. Öiseid droone jagus.
2. Pisu enam kurtmist kolmest Venemaa oblastist, + 2 vene lennukit veel.
3. Kupiansk-Kreminna: eile õige pisu vene poole surve langes.
4. Siversk: infot polnud.
5. Bahmut: surub vene pool tugevalt, aga eile see rindejoones muutusi ei toonud.
6. Donetsk: päev ühe vene poole edenemise siiski tõi.
7. Lõunarinne: tugev surve ühes sektoris siingi vene poolele edenemise tõi, aga Ukraina ka ilma eduta polnud.
8. Herson: muutusteta.
9. Cheney hoiatas Vabariikliku Partei „putini tiiva” eest pärast Navalnõi surma.
10. Ungari tühistas veto Euroopa Liidu uutele Venemaa-vastastele sanktsioonidele.
11. USA valmistab ette sanktsioone Hiina ettevõtete vastu Venemaa toetamise eest.
12. Türgi lõpetas Venemaa nafta eest maksmise.
13. putin natsionaliseeris maailma suurima tööpinkide tootja Venemaa tehase.
14. Kuuba neelab ka seni vene eelarve vahendeid.
15. medvedev jälle kiitles.
16. Lühiuudised
1. Krementšugis (Poltaava oblastis), Zaporižjas ja Dnipros tegutseb õhutõrje Shahedi droonide vastu, kostus ka plahvatusi maa peal. Harkivist kagus toimus kaks suuremat plahvatust, arvatavalt ka droonide tagajärjel. Kuna Musta mere taga olid taevas ka raketivõimekusega vene lennukid, siis võimalik, et ka mõni rakett teele saadeti, aga varahommikuks selle kohta täpsemat infot veel polnud.
Panen saabunud info vahele tänasest ööst: kahe juhitava õhutõrjeraketiga S-300/S-400 (Belgorodi oblast), juhitava õhuraketi Kh-31 (Zaporižja oblast) ja 23 ründerrooniga Shahed (Primorsk), öeldakse sõnumis. Ukraina teatas, et Shahedid kõik alla lasi.
Igapäevaselt ka üks rakett kuskil Ukrainas uitab ja see tavaliselt ka alla lastakse, aga seni arvamusel, et sellega otsitakse Ukraina õhutõrje üksuste paiknemist ning seiratakse ka Ukraina õhutõrje seirevõimekust.
Eile õhtul plahvatas Odessa oblastis Gvardejskoje külas auto, mille tagajärjel said viga naine ja mees – nad viidi arvukate vigastustega haiglasse. Seejärel ütles Ukraina vabatahtlike armee „Lõuna” esindaja Sergei Bratšuk, et sõiduk lasti õhku sõjaväeobjekti kõrval. Ohvrid on vabatahtlike formatsiooni esindajad, abikaasad Albert ja Natalja Krutšinin. Kahtlustatakse vene diversioonigruppi.
Piiriäärsetel Ukraina asulatel oli „tavaline päev” ja rindelähedaste asulate hull pommisadu jätkus enamusel rindelõikudel.
Juba mitmes päev ründavad vene häkkerid Ukraina meedia ja sõjablogijate kanaleid DDoS-rünnakutega. Teenusetõkestusrünne ehk DoS-rünne on arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine samal ajal suure hulga päringute saatmise teel. Päringuid saadavad kasutajad või vastavad programmid.
Vene häkkerid tungisid Espreso TV süsteemidesse ja edastasid Venemaa propagandavideoid.
Hukkus vene piloot Maksõm Kuzminov, kes kaaperdas 2023. aasta suvel helikopteri Mi-8 ja lennutas selle koostöös GUR-iga Ukrainasse. Tema surnukeha leiti Hispaaniast. GUR kinnitab tema surma. Teadaolevalt mõrvati ta parklas. Ukraina oli küll pakkunud talle võimalust jääda elama Ukrainasse, kus oleks tagatud talle parem kaitse vene kättemaksu eest…
2. Ukrainlased teatavad kolmandat päeva järjest Su-34/35 allatulistamisest. Seekord Aasovi mere kandis. Ühte neist kinnitavad Venemaa kanalid. Miks töötas eile Krimmis õhuhäire ja mingiks ajaks Kertši sild suleti, ei tea, võimalik, et see oli seotud ühe lennuki alla kukkumisega.
Päris palju tuli eile kurtmist Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastist. Donetski külje all lasti ära üks naftabaas ja oli suurem elektrikatkestus. Njah, tegelikult peaks kogu Donetski ümbruse naftataristu ära laskma mõjutamaks siinse rinde seisu. Soomus ilma kütuseta ei liigu ja nii suur hulk seda tahab kütust igapäevaselt paljudes tonnides…
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski ja Ternõ-Jampolivka suunal vene rünnakud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Küll teeb enam muret hetkel Ternõ suund, kus vene pool suudab teostada rünnakuid lennunduse toel, rääkimata tihedast kaudtule töötlemisest nii tagala-alade kui eesliini pihta. Ukraina pole siin suutnud lennukeid rindejoonest piisavalt kaugele tõrjuda ning arvatavalt ka kaudtulemoona vähesuse tõttu saab vene pool aktiivsemalt ja karistamatumalt oma kaudtuleüksusi kasutada. Droone jagub kummalgi poolel.
4. Siversk: info puudus.
5. Bahmut: siin on jätkuvalt vene poole surve kõrgel ning rünnakuid jagus nii Siverski suunal kui Bahmutist läänes ja edelas. Njah, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: rünnakute arv on ümber Avdiivka küll langes, aga kuna arvatavalt pole veel Ukraina uus eesliin piisavalt kandu maha saanud, siis tungis vene pool piki üht põldude vahelist metsariba Avdiivkast läänes Lastotškino külale lähemale 300 m ja ollakse jõudnud külani.
Marinka kandis tugev vene rünnakute laine jätkus ja vaatamata mitmete vene milblogijate kiitlemisele nende suurtest edusammudest Vuhledari suunal neid siiski tuvastada ei suutnud.
7. Lõunarinne: vene poole surve tõuseb.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Robotõnest tuleb rohkem infot vene poole rünnakutest (11) mitmest suunast. Robotõnest läänes püüdsid vene väed asulasse tungida. Vastupidiselt mõnele Venemaa teatele ei ole vene pool asulasse sisse saanud. Rühm venelasi, kes jõudsid asula äärealadel kaevikutesse, võeti kinni.
Küll on kasvanud hall ala mitmes lõigus ja seda Ukraina kahjuks. Juba mitmes päev näeb siin suunal väga erineva vene soomuse kasutamist rünnakuteks (T-55, erinevad BMP-d ja BTR-e), ning kipub arvama, et siia on koondunud suht erinev vene üksuste kompott ja see suur kirju seltskond peatselt suuremat pealetungi üritab. CNN-andmetel olla siinne löögirusikas u 50 000 soldatit. Eks näis. Selline kirju seltskond väikesel maa-alal õnneks ei soodusta koordineerimist ning tekitab tõsist peavalu üksusi tagavatele logistikutele… ja pisub loodab, et ka kaudtule tellimine on keeruline…
Melitopoli suund: üks pisu üllatusega Ukraina edenemine, kus uus põllulapp suurusega u 500×500 m endi kontrolli alla saadi. Rinne on siin seisnud juba pool aastat ja suurematest lahingkontaktidest üldjuhul infot pole.
8. Herson: vene poole rünnakud küll jätkusid, kuid no pole neil seni edenemisi. Kiitlevad küll, et Ukraina kontingent Dnepri idakaldal olevat vähenenud ja muutunud paigalseisvaks, aga see kuidagi ei taha tõene tunduda, sest ikka lipsab mõne vene milblogija veergudelt läbi kurtmist, et siin ja seal vene pool kaotusi kannab ja palju olevat oskuste puudumist ning segadust. Tundub, et siia suunda on lükatud ka värskelt mobiliseerituid, kes kaotusi enim kannavad. Tugev vene poole lennunduse ja kautuleüksuste töötlus Dnepri läänekalda suunas jätkub ning ikka näeb seda, et vene kaudtule toru juures ei julge teised üksused olla ning mitu torugi ei taha lähestikku olla, sest liialt tihedalt neid ära nopitakse.
9. Vabariiklaste Partei endine esindaja Liz Cheney hoiatas pühapäeval vabariiklaste partei „putini tiiva” eest pärast seda, kui endine president Donald Trump vastas otsekohese kremli kriitiku Aleksei Navalnõi surmale teda ega putinit tegelikult mainimata.
„Peame tõsiselt võtma seda, mil määral teil on nüüd Vabariiklikus Parteis putini tiib. Usun, et selle valimistsükli eesmärk on tagada, et Vabariikliku Partei putini tiib ei võtaks üle Valge Maja läänetiiba,” ütles Cheney CNN-i saates »State of Union” Jake Tapperile.
President Joe Biden ja Trump reageerisid vangistatud Venemaa opositsioonitegelase surmale dramaatiliselt erinevalt. Biden süüdistas Valges Majas pärast Navalnõi surmateadet oma kommentaarides jõuliselt „putinit ja tema pätte”. „Ärge eksige: putin vastutab Navalnõi surma eest. Navalnõiga juhtunu tõestab veelgi putini jõhkrust. Kedagi ei tohiks petta,” ütles Biden.
Vahepeal ei öelnud Trump Navalnõi kohta midagi otseselt postituses, mis tema kampaania sõnul oli tema ametlik vastus opositsiooniliidri surmale – selle asemel postitas ta rohkem kui 20 korda erinevatel teemadel, sealhulgas tema kriminaalasjade ja poliitiliste vastaste kohta.
„Kui mõelda näiteks Donald Trumpile, kes lubas kättemaksu, siis see, mida putin Navalnõile tegi, näeb välja selline kättemaks riigis, kus juht ei allu õigusriigile,” ütles Cheney pühapäeval.
Endine president ütles selle kuu alguses ka, et julgustab Venemaad tegema „mida kuradit nad tahavad” iga NATO liikmesriigiga, kes ei järgi kulutuste suuniseid ega paku sellisele riigile USA kaitset – NATO juhi Jens Stoltenbergi seisukoht: „õõnestab kogu meie julgeolekut, sealhulgas USA julgeolekut, ning seab Ameerika ja Euroopa sõdurid suuremasse ohtu.”
„Ta tegi põhimõtteliselt selgeks, et Trumpi valitsuse ajal ei täida USA tõenäoliselt oma NATO kohustusi,” ütles Cheney. Ta nimetas Trumpi kommentaare „ohtlikeks” ja ütles, et need näitavad „täielikku arusaamatust Ameerika rollist maailmas”.
Eraldi intervjuus teemal „State of Union” pühapäeval väitis Lõuna-Carolina senaator Tim Scott, kes toetas Trumpi pärast presidendivalimiste eelvalimistest väljalangemist, et maailm oleks turvalisem, kui Trump oleks president.
„Kui esitate küsimuse putini vaos hoidmise kohta, vaatate Donald Trumpi tegevust ja valitsust ning jõuate ühele selgele järeldusele, et Ukraina oli kahtlemata turvalisem, maailm oli turvalisem ja Ameerika oli kindlasti turvalisem,” lisas Scott.
Mis puudutab tema enda reaktsiooni Navalnõi surmale, siis Scott nimetas putinit „mõrvarlikuks diktaatoriks”, kes „otsib alati viise, kuidas võistlusest välja astuda ja saata selge sõnum vaid paar päeva või paar nädalat enne Venemaa valimisi”.
Cheney ütles pühapäeval ka, et ta ei ole veel otsustanud, kas ta kandideerib kolmanda osapoole presidendiks, kuid väitis, et teeb „kõik, mis on vajalik Donald Trumpi alistamiseks”.
10. Ungari ei sekku EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide 13. paketi kehtestamisse, kuna pakett ei sisalda enam Ungari huvidega vastuolus olevaid sätteid. Sellest teatas Ungari välisminister Peter Szijjártó pärast kohtumist EL-i riikide kolleegidega Brüsselis, vahendab TASS.
„13. sanktsioonide paketi ettevalmistamise etapis oli võimalik sellest välja jätta kõik elemendid, mis oleksid vastuolus Ungari majanduslike huvidega. Seetõttu usume, et sellest vaatenurgast ei oleks veto kasutamine mõttekas. Samas arvan, et Euroopa Liit teeb vale otsuse,” ütles ta.
Szijjártó lisas, et Ungari ei blokeeri 5 miljardi euro eraldamist Euroopa Rahufondile, mille vahendid lähevad Kiievi toetuseks, kui Budapesti osa kasutatakse muudel eesmärkidel.
Euroopa Liit kavatseb Venemaa Ukrainasse sissetungi teisel aastapäeval vastu võtta 13. sanktsioonide paketi. Sanktsioone kavandatakse ligi 200 organisatsiooni ja isiku, sealhulgas kolmandate riikide esindajate vastu, kes aitasid Venemaal varasematest piirangutest mööda hiilida. Budapest oli vastu kavatsusele lisada sanktsioonide nimekirja mitu Hiina ettevõtet.
11. Washington kaalub võimalust kehtestada sanktsioonid Hiina ettevõtete vastu, kes USA väitel aitavad Venemaad sõjas Ukrainaga, ütlesid Ameerika kongresmenid CNBC-le. USA esindajatekoja välissuhete komisjoni liige, senaator Gerald Connolly ütles, et seadusandjad kaaluvad meetmeid, mis on sarnased nendega, mida Euroopa Liit juba ette valmistab.
„Hiina peab mõistma, et samasuguseid sanktsioone, mis kehtivad Venemaale ja mõjutavad Venemaa tootlikkust, majandustulemusi ja elukvaliteeti, saab rakendada ka Hiina suhtes,” ütles Connolly Müncheni julgeolekukonverentsil. Tema sõnul on Hiinal mõnevõrra rohkem kaotada kui Venemaal.
USA võimalikud sanktsioonid võivad tekitada tõsist kahju Hiina majandusele, mis seisab esimest korda uusaja ajaloos silmitsi välismaiste otseinvesteeringute väljavooluga ning on kriisis ka kinnisvaraturul, kus hinnad on alates 2015. aastast langenud rekordtasemele. Eelmisel aastal tõusis Hiina majandus 5,2%, kuid 2028. aastaks langeb selle kasvutempo Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul alla 3%.
„Kui Hiinale kohaldataks laialdasi sanktsioone, tabaks see tõesti märki. Ja nende majandusnäitajad on praegu juba nõrgad. Nii et ma loodan, et Hiina kaalub hoolikalt, millised võivad olla Venemaa vägivalla toetamise tagajärjed Ukrainas,” sõnas Connolly.
Teine USA senaator Ben Cardin ütles küsimusele Hiina-vastaste võimalike sanktsioonide kohta vastates, et Kongress uurib võimalikke variante koos USA presidendi Joe Bideni administratsiooniga.
Kiievi majanduskõrgkooli hinnangul on Hiinast saanud peamine kanal lääne tehnoloogiate Venemaale ülekandmisel. USA luure usub samas, et Hiina on muutumas Venemaa jaoks üha olulisemaks sõjaliseks toeks, varustades Moskvat tõenäoliselt kahesuguse kasutusega kaupade ja varustusega. Mõnda neist kasutatakse Ukraina sõjalise konflikti ajal.
Peking eitab kõiki süüdistusi, öeldes, et kaubavahetus Moskvaga kujutab endast normaalset majanduskoostööd kahe riigi vahel.
Euroopa Liit tegi esmaspäeval, 12. veebruaril ettepaneku kehtestada uued kaubanduspiirangud umbes kahekümnele ettevõttele, sealhulgas kolmele Hiina firmale, süüdistatuna Venemaa sõjalise agressiooni toetamises Ukrainas. Kui need meetmed vastu võetakse, on see esimene kord, kui EL kehtestab Hiina ettevõtetele piirangud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Selle eesmärk on keelata Euroopa ettevõtetel börsil noteeritud ettevõtetega kauplemine. Seega püüab blokk peatada Venemaa katsed hankida sanktsioonidega kaupu kolmandate riikide ettevõtete kaudu.
Suurema osa nimekirjast moodustavad tehnoloogia- ja elektroonikaettevõtted. Neid süüdistatakse „aitamises tugevdada Venemaa sõjalist ja tehnoloogilist jõudu või sõjalis-tööstusliku kompleksi ja julgeolekusektori arendamist”. Dokumendi eelnõus nimetatakse kolme Hiina ettevõtet, üks Indiast, Sri Lankalt, Serbiast, Kasahstanist, Taist, Türgist ja Hongkongist. Seni on EL lisanud musta nimekirja enam kui 620 ettevõtet, peaaegu kõik Venemaalt.
12. Vene naftafirmadeni on jõudnud probleemid Türgi pankadega, mis on alates eelmise aasta lõpust massiliselt blokeerinud maksetehinguid Venemaaga. Venemaa naftaeksportijad pole juba mõnda aega Türgilt müüdud barrelite eest raha saanud, ütles Reutersile ühe suurema naftafirma allikas. Probleem on kestnud umbes kaks kuni kolm nädalat, ütles ta. Olukorraga kursis olev Türgi allikas kinnitab Reutersile: „Mõnda makset rikuti.” Tema sõnul tekkisid raskused energia eest tasumisega pärast seda, kui USA hoiatas detsembris karmide meetmete eest Venemaa-vastaste sanktsioonide rikkumise eest.
„Pidime muutma kokkulepitud makseviise või neid edasi lükkama, kuni tarned jätkusid,” selgitab allikas Reutersile. Kahe teise agentuuri vestluspartneri sõnul ei ole vene kütusevool Türgi suunas veel peatunud, vaid mõnel väikesel lastil on hilinemine.
Pangandusprotseduuride karmistamine on tabanud eelkõige mitteenergiakaubandust, ütleb kolmas allikas Reutersile: „Põhiprobleem pole mitte Türgi maksetes, vaid maksetes, mida Türgi peab (Venemaalt) saama.” Selle tulemusel jäi Türgi eksport Venemaa Föderatsiooni halvatuks: masinate ja seadmete tarnimine praktiliselt peatus, selgitas agentuuri vestluskaaslane.
Türgi on alates sõja algusest Ukrainaga oma Venemaa nafta ostmist enam kui kahekordistanud ja on endiselt ainus NATO riik, kes saab jätkuvalt Vene Föderatsioonilt barreleid. Eelmise aasta jaanuari–novembri tulemuste kohaselt said Türgi rafineerimistehased, sealhulgas suurim STAR, 8,9 miljonit tonni Venemaa päritolu toornaftat. Lisaks müüsid Venemaa naftafirmad Türgi turule 9,4 miljonit tonni diislikütust.
Asjaolu, et nafta eest makseid ei toimu, on tingitud panganduskontrolli karmistamisest, selgitavad allikad Reutersile. Jaanuaris tekkisid sarnased probleemid Indiaga, kes keeldus vastu võtmast 14 tankerit, mis vedasid Sahhalin Sokoli toornafta, kuna Rosneft ei avanud AÜE-s kontot dirhamites makse saamiseks.
22. detsembril allkirjastas USA president Joe Biden dekreedi, mis lubab USA rahandusministeeriumil võtta välispankade vastu meetmeid, mis aitavad sooritada tehinguid Venemaalt pärit sanktsioonide alla sattunud isikutega või hõlbustavad teatud materjalide ja seadmete tarnimist Venemaa sõjatööstuskompleksi.
13. putin andis Uljanovski tööpinkide tehase riigipea määruse kohaselt üle Föderaalse Kinnisvarahaldusameti ajutisele juhtimisele.
Tööpingitehas kuulus Jaapani-Saksa tootjale DMG Mori-le (maailma suurim tööpinkide tootja) ja see lõpetas tegevuse 2022. aasta kevadel. Tehase ehitamise leping sõlmiti 2011. aastal ja tehas ise pandi tööle 2015. aastal. DMG Mori holding investeeris sellesse 4,5 miljardit rubla ning tehase tootmisvõimsus oli 1,2 tuhat masinat aastas. Ettevõte tootis arvjuhtimisega trei- ja freespinke. Kõik ettevõtte aktsiad kuulusid DMG Mori tütarettevõttele Gildemeister Beteiligungen.
2022. aasta märtsis teatas Jaapani-Saksa ettevõte kogu Venemaa äritegevuse sulgemisest pärast sõja puhkemist Ukrainas. Uljanovskis asuv ettevõte suleti ja kõik töötajad vallandati. Holdingu juht Masahiko Hori märkis, et masinatele kehtivad ranged ekspordireeglid ning müük Venemaal moodustab kogumahust vaid 2%.
Vene Föderatsiooni peaprokuratuur nõudis 13. veebruaril Tšeljabinski elektrometallurgiatehase (CHEMK) kolme tehase, mille toodangut kasutab riigi sõjatööstuskompleks, riigi omandisse andmist. Osakond tõi natsionaliseerimise aluseks ettevõtete ebaseadusliku erastamise 1990. aastatel, samuti toodete tarnimise USA-sse.
Hagis öeldakse, et tehase varad viidi välismaale, et „kahjustada riigi huve, kaitset ja julgeolekut”. Enne erastamist kuulusid tehased koos kaitseettevõtetega tihedalt seotud koostöörühma „relvasüsteemide ja elementide tootmiseks”.
1992. aasta erastamisreeglite kohaselt kuulus otsus ettevõtete korporatsiooni ja eraomandisse üleandmise kohta Venemaa valitsuse pädevusse. Valitsuskabinet aga CHEMKi osas sellist otsust ei teinud – erastamise kiitsid heaks kohalikud võimud, väidab peaprokuratuur.
CHEMK esindajate sõnul toimus tehaste erastamine sama skeemi järgi nagu „absoluutselt kõigis Venemaa piirkondades koos kõigi tööstusettevõtetega”, kuid „vead” tuvastati 32 aastat hiljem alles CHEMK-is. CHEMK-i kontsern rõhutas, et nad ei kuulu Venemaa sõjatööstuskompleksi ning tehastes toodetud ferrosulamid tarnitakse nii Venemaa kui Ameerika ettevõtetele, samas kui siseturg on prioriteet. Ettevõte lisas, et ferrosulamite tarned lääneriikidesse on vajalikud töökohtade säilitamiseks.
Eelmisel aastal tagastati peaprokuratuuri taotlusel riigi omandisse varem erastatud suurettevõtted Volžski Orgsintez, Metafrax Chemicals ja hulk teisi.
Kokku on peaprokuratuur alates 2022. aasta algusest esitanud 22 hagi eraomanikelt ettevõtete arestimiseks, arvas Transparency Internationali – Venemaa direktor Ilja Šumanov. Neist suurimate hulka kuuluvad Novorossiiski ja Vladivostoki sadamavarade arestimise juhtumid vendadelt Magomedovitelt (väärtuses üle 100 miljardi rubla), samuti energiaettevõtte TKG-2 ebaseadusliku erastamise nõuded endise senaatori Leonid Lebedevi ja JSC Kuzbassenergo aktsiate arestimine miljardär Andrei Melnitšenko käest.
Šumanovi arvutuste kohaselt 14 nõuet aastatel 2022–23. puudutas ettevõtete arestimist ärimeestelt, kellest kolme võib liigitada oligarhideks (Andrei Melnitšenko, Boriss Mints ja Ziyavudin Magomedov). Veel 9 juhtumit algatati eesmärgiga arestida endistelt ja praegustelt saadikutelt ja ametnikelt vara. Nende hulgas on endised senaatorid Leonid Lebedev ja Magomed Magomedov, endine asetäitja Malik Gaisin, Lõuna föderaalringkonna saatkonna endine ametnik Andrei Korovaiko, Peterburi äriombudsman Abrosimov, endine Nižni Novgorodi linnapea Oleg Sorokin. Natsionaliseeritud vara kogusumma võib ulatuda 5 miljardi dollarini.
Peaprokuratuur taotleb kohtu kaudu oluliste ettevõtete ja kaotatud riigivara tagastamist riigi kontrolli alla, teatas osakonnajuhataja Igor Krasnov septembris kohtumisel putiniga. Tema sõnul tegutsevad prokurörid „geopoliitilist olukorda arvestades” ning reageerimismeetmed on suunatud riigi majandusarengule.
14. Venemaa on juba andnud Kuubale laenu naftasaaduste ja toiduainete tarnimiseks ning annab peagi teise laenu, ütles Venemaa välisminister sergei lavrov. Sellest teatas RIA Novosti. „Kütuse osas anti sel aastal kaks erilaenu. Üks on juba valmis – toimunud on nafta ja naftasaaduste tarned, samuti toiduvarud. Teine laen on nüüd välja antud, nafta ja naftasaaduste tarned jätkuvad,” ütles minister Havannas peetud läbirääkimistele järgnenud pressikonverentsil.
2023. aasta suvel andis kreml Kuubale 2015. aastal välja antud laenu edasilükkamise. Havanna sai kahe elektrijaama ehitamiseks mõeldud 1,2 miljardi euro suuruse laenu pealt õiguse vähemalt viieks aastaks mitte maksta intressi ega põhiosa. Algse lepingu kohaselt pidi Kuuba alustama laenu tagasimaksmist sel aastal ja tasuma selle täielikult 2028. aastaks. Nüüd on esimene makse nihutatud 2028. aastasse ja viimane tagasimakse periood 2040. aastasse.
putin viis 2014. aastal läbi suurima Kuuba võlgade kustutamise. Siis kustutati korraga 32 miljardi dollari suurune võlg – summa, mis praeguse kursi järgi on võrdne kohustusliku ravikindlustusega riikliku meditsiini aastaeelarvega, kogu Venemaa kõrgharidussüsteemi kolme aastaeelarvega ja 10 aastaeelarvega. Nižni Novgorodi või Novosibirski piirkonna eelarved.
15. Alates 1. jaanuarist on Venemaa relvajõud värvanud sõjas Ukrainaga osalema üle 53 000 inimese, ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev. Sellest teatab TASS. „Üldiselt läheb protsess hästi. Piirkonnad ja piirkonnad töötavad aktiivselt. Loodan, et sel aastal õnnestub meil kõik, mida oleme plaaninud, ja arvud on kõigile teada,” ütles ta Groznõis piirkonnajuhtidega kohtumisel.
Mullu detsembris lubas putin teist mobilisatsioonilainet mitte läbi viia, öeldes, et iga päev sõlmib kaitseministeeriumiga lepinguid umbes 1500 inimest, kes on kevade algusest saati alustanud ulatuslikku värbamiskampaaniat. putini sõnul oli detsembri seisuga lahingutsoonis 244 tuhat mobiliseeritud inimest ja nad „võitlevad hästi”.
Ameerika luure andmetel ulatusid Venemaa armee kaotused Ukrainas 2023. aasta detsembri alguseks, sealhulgas hukkunute ja haavatutega, 315 tuhande inimeseni. See on 90% armee personalist, kelle kreml 2022. aasta veebruaris sissetungi käivitamiseks kokku kogus. USA luure hindas selle tugevuseks 360 tuhat sõdurit.
Njah, kui nii hästi värbamine läheks, siis tekitab küsimusi, miks aktiivselt migrante jahitakse, mujalt riikidest palgasõdureid värvatakse ning seni nii ettevõtetele kui piirkondadele värbamise kohustuslikke kvoote pannakse, rääkimata survestavatest vestlustest sõjakomissariaatides nn andmete uuendamise käigus.
16. Lühiuudised
Rootsi saadab Ukrainale seni suurima sõjalise toetuspaketi, teatab DN. See sisaldab sõjavarustust 7,1 miljardi Rootsi krooni (683 miljoni USA dollari) väärtuses. Teisipäeva jooksul avalikustab valitsus selle DN-i teatel.
Peaminister Kishida kinnitas Jaapani vankumatut toetust Ukrainale, teatades finantsabist kogusummas 12,1 miljardit dollarit.
USA tegeleb ATACMS-i pikema ulatusega versioonide (300 km) tarnimisega Ukrainasse. Ametnikud ütlesid NBC Newsile, et USA-l on ATACMS-ide laoseisud piiratud ja tõenäoliselt ei saadeta neid Ukrainasse ilma rahata USA varude täiendamiseks. Kui Kongress kiidab heaks Ukraina rahastamise suurendamise, võib USA kahe USA ametniku sõnul lisada pikamaa ATACMS-i ühte esimestest selle raha eest makstud sõjalise abi pakettidest. USA-l on ka laskemoona ja suurtükke, mis on valmis rahastuse heakskiitmise korral viivitamatult Ukrainasse saatma, lisasid ametnikud.
Kaja Kallas on Ukraina ja paljude meedia väljannete esikaanel juba igapäevaselt: Eesti peaminister Kaja Kallas ütles, et Lääs peaks enne USA valimisi arestima Venemaa külmutatud varad. „Valimisaeg on rahutu, me peaksime enne nii tähtsaid valimisi tegema nii palju kui võimalik,” rõhutas ta.
Euroopa ametnikud jälgivad tähelepanelikult USA presidendivalimiste võidujooksu keset muret Donald Trumpi võimaliku Valgesse Majja naasmise ja Ukrainale antava abi pärast. Arutletakse kogu kontinendit hõlmava NATO täienduse loomise üle alternatiivse julgeolekukorraldusena, kui USA kohustused võivad kõikuma hakata.
Donald Trump kommenteeris vene dissidendi Aleksei Navalnõi surma vanglas ja vihjas, et teda kiusatakse samuti oma riigis. Ta kirjutas sellest oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social, vahendab Politico. Tema sõnul muutis Navalnõi surm ta üha rohkem teadlikuks sellest, mis USA-s toimub. „See on aeglane, kuid pidev edasiminek, kuna kõverad, radikaalsed vasakpoolsed poliitikud, prokurörid ja kohtunikud viivad meid hävitamise teele. Avatud piirid, petturlikud valimised ja äärmiselt ebaõiglased kohtuotsused hävitavad Ameerikat,” ütles Trump. Njah, just mõistis kohus Trumpile tsiviilkelmuses tehtud otsuse raames 354,8 miljoni dollari suuruse trahvi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
