Sõja ülevaade: 719. päev – 100 vene poole rünnakut maad pidi ja 130 Ukraina asulat pommitamise all
Avaldatud: 12 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. veebruar 2024:
100 vene poole rünnakut maad pidi ja 130 Ukraina asulat pommitamise all ning Avdiivkas jätkas vene pool koti suu koomale tõmbamist.
1. Ei saa need droonid ja raketid otsa.
2. Venemaal oli päris vaikne.
3. Kupiansk-Kreminna: suurema vene poole pealetungi ootel ja üks Ukraina edenemine.
4. Siversk: vene pool üritab Bilohorivka küla vallutada, aga seni see pole õnnestunud.
5. Bahmut: jätkuvalt on vene konveier töös ja üks väiksem edenemine ka saadi.
6. Donetsk: 200 m veel Ukraina ühe peamise varustusteeni ning kipuvad linna pooleks lõikama…
7. Lõunarinne: vaikne.
8. Herson: pisu palju on paranenud vene töötlus jõge ülatavate Ukraina aluste suunas.
9. 14 000-15 000 nepaallast sõdivad Ukrainas Venemaa eest.
10. „Tsaarrong”.
11. Ungari peaminister tegi ettepaneku luua Ukrainas puhvertsoon Venemaa ja lääne vahel.
12. venelased on hakanud Türgist lahkuma.
13. USA senat on sammu võrra lähemal Ukraina abinõu vastuvõtmisele, aga miskit pole siiski kindel…
14. Lühiuudised
1. Täna öösel raketi- ja droonirünnak: 17 Shahed-136/131 kamikaze droonist lasti alla 14 ja juhitav rakett X-59. Ühtki S-300 raketti ei tabatud ja kui palju neid lasti, polnud varahommikuks teada ja ikka Harkivi pihta need läksid. Droonidega rünnati Hmelnitski, Vinnõtsja, Kirovohradi, Mõkolaivi, Dnepropetrovski ja Zaporižja oblastit. Osaline elektrikatkestus õhurünnaku järgselt Pavlohradis, vee- ja soojusvarustus puudub. Sinna läksid droonid kahes laines. Jätkuvalt vene pool päevas ühe kiirema ja kaugemale ulatuva raketi (X-59) Ukraina keskosa poole teele saatis ja seni arvamusel, et see igapäevane eelluure on enne suuremat raketirünnakut.
Piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine jätkus ja vene poolel moona puudust pole seni tuvastanud, kahjuks.
Moldovas Etulia küla lähedal Ukraina piiri lähedal avastati venelaste Shahed kamikaze drooni rusud. „Selles piirkonnas ei ole ohtu ega ohtu elanikkonnale. On kahtlus, et drooni avastatud rusud on üks Ukraina õhutõrjesüsteemi alla tulistatud droonidest,” kommenteerisid ametivõimud. Njah, huvitav oli lugeda vene poole parastamist, et Ukraina õhutõrje pole ohtlik ainult Ukrainlastele…
Ukraina NSDC sekretär Oleksi Danilov rõhutab kriitilist vajadust suurendada relvatarneid, et tõrjuda jätkuvat Venemaa agressiooni. Ta ütleb, et relvade sissevool Iraanist ja Põhja-Koreast Venemaale on muutnud rindejoone dünaamikat.
Njah, eks järjest enam näeb vene soldatite varustuse paranemist ning tundub, et enamus vahendeid on just liinilt tulnud alates kiivritest ja vormidest lõpetades meditsiinivahenditega ja granaatidega.
2. Vaid pisu kurtmist Belgorodi oblastist. Siiani ehitab vene pool siin kaitseliini nii uute rajatiste kui miiniväljade rajamisega. Njah, ka üritavad luure-diversiooniüksustega Ukraina piir ületada…
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et rinde põhjaa keskmises osas eile vene pool piirdus põhiliselt luurega ja väikeste kompimistega ning töötleb hullult rinnet ja kuni 20 km kaugusele Ukraina tagalat nii kaudtuleüksustega kui lennukitega, sestap uut suuremat pealetungi ootab, sest ka üksusi vene poolel siin suunal selleks jagub.
Pärast hiljutist Venemaa pealetungi tegevust Makiivkast põhja pool võtsid Ukraina väed initsiatiivi ja saavutasid pisu edenemist rinde keskmises osas Novovodiane suunas. Kaks põllulappi enda kontrolli alla saadi.
Ternõ suunal jäi ka eile vaiksemaks ja kipub sama olukorda arvavat, mis rinde põhjalõigul.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal jätkab vene pool tugevaid rünnakuid, aga eile need edu ei toonud. Kuniks küla ja selle taga asuv kõrge platoo koos metsadega on Ukraina kontrolli all, on Kreminnast lääne suunal vene üksuste mõjutamine kordades lihtsam.
5. Bahmut: tugev vene poole surve jätkus mitmes suunas ja tugevamad lahingud käivad Bahmuti idaserval Hromovest läänes, kus mitmeid päevi tagasi sai vene pool enda kontrolli alla olulise kõrgendiku ja üritab siit edasi järgmisi olulisi kõrgusi oma kontrolli alla saada. Eile siiski nende edenemist ei tuvastanud. Üks väiksem edenemine Bahmutist edelas Klisiivkast idas piki metsariba kahel pool raudteed. Sellega küll pisu vähenes Ukraina sillapea raudtee idaküljel, aga sellest pole juba pikalt vene pool jagu saanud.
6. Donetsk: enamus rünnakuid siin rindel toimus. Staliningradi lahing vol 2 Avdiivkas jätkus ning seni pole kahjuks Ukraina saanud pidama linna järjest enam laialivalguvat soldatite massi. Eile küll ilm andis rohkem eelist Ukraina seirele ja seda ka aktiivselt kasutati, aga järjest igast suunast väiksed üksused (enamasti jao suurused) nagu konveierilt rünnakule tulevad. Suure tõenäosusega ka omatule tõttu vene soldateid palju hukka saab, aga see hetkel massi liikumist ei peata. Eilegi mitmeid kvartaleid linna keskmises osas (ikka kirde suunalt tulles) enda kontrolli alla saadi ja õhtuks oli jäänud Ukraina peamise varustusteeni linna lääneserval vaid 200 m ehk siis paar kvartali vahet. Linna kaheks jagamine kipub juba tõenäoliseks muutuma. Mingi varustustee siiski veel jääb Opõtnest põhjas, aga siingi on vaja vene poolel edeneda piki metsariba põldude vahel 200 m ja võtta enda kontrolli alla uus metsariba, kust juba avaneb otsevaade 1,5 km kaugusel asuva viimase ühendustee üle siit suunalt.
Eile küll see vahe ei vähenenud, aga Avdiivkast edelas suutis vene pool kuni 500 m edeneda linnale lähemale ning siinne üks linnast väljas olev tugev Ukraina tugipunkt peab lahkuma, et mitte jääda piiramisrõngasse.
Ukraina blogijate sõnul on küll vene poole kaotused kõrged, aga see ei muuda nende taktikat. Eks ikka näeb videotelt, et rünnakul või taganemisel jäetakse pihta saanud võitlejad maha ning ka poole üksuse kaotamisel ei kipu edasiliikumine katkema.
Eks mingi lootus on, et selline massiline ründamine võib anda Ukrainale võimaluse tugevaks vasturünnakuks, sest segadust vene poolel peaks koordineerimisega jaguma. Risk kindlasti on, aga hetkel muud võimalust olukorra parandamiseks ei näe. Kui palju päriselt Ukrainal siin suunal kaudtulemoona on, kahjuks või õnneks ei tea.
Marinka-Novomihailivka juures tugev vene rünnakute laine jätkus ja vaatamata mõne vene milblogija kiitlemisele edenemise kohta siiski neid edusamme tuvastada pole suutnud. Pigem tundub, et siin suunal on hakanud Ukraina ise rohkem kompima ja on läinud üle aktiivsemale kaitsele. Eks see suund siin ole ohtlik seetõttu, et läbimurre võib ohustada Vuhledari linna.
7. Lõunarinne: vaid kaks vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
Berdjanski suund: üks vene poole rünnak.
Tokmaki suund: üks vene poole rünnak.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: eile vaid üks vene poole rünnak. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Muret teeb, et vene poolel läheb järjest paremaks Dneprit ületatavate paatide tabamine. Kuniks vene paremaid luuredroone ja lennuväge piisavalt maha suruda ei õnnestu, võib muutuda võimatuks Ukraina üksuste varustamine ja rotatsioon Dnepri idakaldal. Õnneks on ka vene pool hädas Ukraina droonidega ja täpse kaudtulega ning kitsas paiknemiskoridor teede vähesuse tõttu hõlbustab Ukrainal sihtmärkide leidmist.
9. 37-aastane mees naasis hiljuti Nepaali pärast seda, kui ta sai Ukraina rindel vigastusi. Ta rääkis CNN-ile, et nägi kohutavaid stseene ja kahetseb oma otsust liituda välismaise palgasõdurina kremli armeega.
Venemaa sõda Ukrainas ei ole esimene lahing, mille Khadka on pidanud. Ta kuulus Nepaali maoistlike mässuliste hulka, kes pidasid 1990ndate aastate keskpaigast 10 aastat verist sõda riigi vägedega. Seejärel läks ta Afganistani pärast seda, kui erasõjaline töövõtja palkas ta riigis NATO vägesid abistama. Ta arvas, et on seda kõike oma elu jooksul kogenud – verevalamist, surma ja valu. Kuid umbes 17 aastat pärast maoistliku sõja lõppu, ilma lootuseta Nepaalis tööd saada, otsustas ta lennata Venemaale, et liituda raha eest riigi sõjaväega.
„Ma ei astunud vene sõjaväkke naudingu pärast. Mul ei olnud Nepaalis ühtegi töövõimalust. Aga tagantjärele mõeldes polnud see õige otsus. Me ei teadnud, et meid saadetakse nii kiiresti rindejoonele ja kui õudne olukord seal oli,” ütles Khadka.
Ta saabus Moskvasse eelmise aasta septembris. Ta ütles, et pärast vaid kahenädalast väljaõpet saadeti ta relva ja põhivarustusega rindejoonele Bahmuti – Ida-Ukraina linna, kus toimusid kõige raskemad lahingud vene ja Ukraina vägede vahel.
„Bahmutis pole tolli maad, mida pommid ei mõjutaks. Kõik puud, põõsad ja rohelus… need kõik on kadunud. Enamik maju on hävinud. Seal on olukord nii jube, et lausa nutma ajab,” meenutas ta. Khadka lähetati Bahmuti kaks korda ja veetis seal kokku ühe kuu. Teisel lähetusel tabas teda kuul puusa. Pärast päästmist ja rindejoonest paarsada meetrit eemale viimist tabas teda kobarpommi šrapnell. „Mul tuleb ikka veel peavalu, kui mõtlen kohutavatele stseenidele, mida sõjatsoonis nägin,” sõnas ta.
Mitmed allikad on CNN-ile öelnud, et ta on üks 15 000 Nepaali mehest, kes on liitunud vene sõjaväega, pärast seda, kui Venemaa valitsus teatas eelmisel aastal tulutoovast paketist välisvõitlejatele riigi sõjaväega liitumiseks.
Pakett sisaldas vähemalt 2000 dollari suurust palka kuus ja kiiret protsessi Venemaa passi saamiseks. Maailma kodakondsuse ja elukoha nõustamisfirma Henley & Partnersi koostatud indeksi järgi on Nepaali pass globaalse mobiilsuse poolest maailmas üks halvimaid, jäädes alla Põhja-Koreale, ning Himaalaja riik on üks maailma vaesemaid riike oma SKT-ga elaniku kohta. Maailmapanga andmetel 2022. aastal 1336 dollarit.
Nepaali valitsuse teatel võitleb vene armee eest umbes 200 kodanikku ja sõjapiirkonnas on hukkunud vähemalt 13 nepaallast. Kuid Nepaali seadusandjad ja õiguste eest võitlejad väidavad, et need ametlikud hinnangud alahindavad tegelikke numbreid.
Prominentne opositsiooniline Nepaali seadusandja ja endine välisminister Bimala Rai Paudyal ütles neljapäeval parlamendi ülemkojale, et rindel võitleb 14 000–15 000 nepaallast, viidates sõjatsoonist naasvate meeste tunnistustele ning kutsus Venemaa ametivõimusid esitama täpseid arve.
„Venemaa valitsusel peavad olema andmed selle kohta, kui palju välisvõitlejaid on liitunud vene armeega ja kui palju nepaallasi võitleb Venemaa eest,” ütles ta.
Nepaali välisministeeriumi teatel on Ukrainas praegu sõjavangis neli Nepaali võitlejat. Venemaa välisministeerium ei ole vastanud CNN-i küsimustele Vene sõjaväkke värvatud nepaallaste arvu ja nende surmajuhtumite arvu kohta.
Katmandus elavast poliitikust Kritu Bhandarist on saanud Venemaal sõdivate Nepaali meeste pereliikmete rühma juht. Ta ütleb, et viimastel nädalatel on tema poole pöördunud umbes 2000 perekonda, kes palusid abi, et saada ühendust oma kadunud lähedastega või tuua need, kes on endiselt kontaktis, koju väikesesse Lõuna-Aasia riiki. Bhandari sõnul väidavad sajad pered, et nende sugulased Venemaal pole suhelnud mitu nädalat või kuud.
„Püüan mitte mõelda halvimale,” ütles Januka Sunari, kelle abikaasa läks kolm kuud tagasi Venemaale sõjaväeteenistusse. Ta pole kaks ja pool kuud oma Nepaalis asuva perega suhelnud. Viimati, kui Sunar oma abikaasaga rääkis, ütles ta CNN-ile, et vene sõjaväelased viivad ta teise kohta ja nad ei luba tal oma mobiiltelefoni kaasa võtta. Ta ei öelnud talle, kuhu ta ümber paigutati. „Ma olen väga mures. ma ei tea, mis temaga juhtus. Ta võib olla vigastatud… ja ma ei tea, kas nad lõpuks ta telefoni tagastavad. Ma kardan. Püüan mitte mõelda halvimale,” sõnas naine. Sunar rääkis, et tema abikaasa, maja ainus toitja, kes töötas varem hõbeehteid ja -riistu valmistades, läks vene sõjaväkke ainult raha pärast – et perele parem elu ehitada. Tal on kaks last, kes elavad koos temaga Katmandu äärelinnas.
CNN kohtus temaga koos teiste Venemaal elavate pereliikmetega, kes olid kogunenud Nepaali pealinnas valitseva Nepaali Kommunistliku Partei (Maoistliku Keskuse) peakorterisse, et avaldada survet riigi tipp-poliitikutele oma lähedaste kodumaale tagasi toimetamiseks. „Kui temaga on juhtunud halvim, on see meie jaoks hullem kui põrgusse minek. Meil pole tulevikku kogu ülejäänud eluks,” sõnas ta.
Sunar puhkes nutma, kui ta rääkis, kuidas ta ei suutnud oma lastele selgitada, kus nende isa on. „Nad ütlevad: Kus on meie isa, emme? Kõik meie sõprade isad, kes läksid välismaale tööle, on tagasi… millal meie isa tagasi tuleb? Me tahame oma isaga ainult korra rääkida.” Sunar ootab meeleheitlikult võimude abi. „Me tahame lihtsalt teavet – meie valitsuselt või Venemaa valitsuselt. Lihtsalt rääkige meile tema seisundist. Palun vaadake, kas saate ta päästa. Kui nad tahavad teda seal hoida… vähemalt tahame teada, kuidas tal läheb… ja temaga rääkida,” ütles ta.
Buddhi Maya Tamang, kes oli samuti kogunemisel, sai jaanuari lõpus pärast südaööd Venemaa numbrilt kõne. Ta arvas, et helistas tema abikaasa Shukra Tamang – Nepaali sõjaväelane, kes võitleb Venemaa eest. See oli keegi teine. Nepaali komandör, kes juhtis üksust rindel, ütles talle, et tema abikaasa sai lahingute käigus surma. „Siis olin sõnatu ja mõttetu… Lootsin, et see oli naljakõne,” ütles ta. Ta ei ole saanud kinnitust tema surma kohta ei Nepaali ega Venemaa valitsuselt. „Mul on lihtsalt vaja ametlikku tõendit tema seisundi kohta – olenemata sellest, kas see on hea või halb uudis.”
Pärast kümne Venemaale armeesse sõitnud Nepaali mehe TikToki profiilide analüüsimist jõudis CNN satelliidipiltide abil nende geograafilise asukoha määramisega Avangardi väljaõppekeskusesse, Moskvast väljaspool asuvasse sõjaväeakadeemiasse.
Akadeemia oli kujundatud noorte sõjaväeakadeemiaks ja kirjeldab end kui „isamaalise kasvatuse” keskust. See on ümber sisustatud vene armee ridadesse sisenevate välismaiste palgasõdurite väljaõppeakadeemiaks. See oli koht, kus Khadka sai oma lühikese koolituse. „Siin õpetatakse teile, kuidas relvi kokku panna ja tulistada,” selgitas Nepaali sõdur Shishir Bishwokarma, kes on YouTube’is dokumenteerinud oma teekonna Venemaale ja elu treeninglaagris.
Venemaal viibiv Nepaali sõdur, kes ei soovinud julgeoleku kaalutlustel oma nime avaldada rääkis CNN-ile, et oli Avangardis viibides treeninud raketiheitjate, pommide, kuulipildujate, droonide ja tankide alal. Sõdur kirjeldas, et tema kolleegid on pärit üle maailma. Ta tõi näiteks Afganistani, India, Kongo ja Egiptuse kaaslasi. Sotsiaalmeediasse postitatud Avangardi klassifotodel on näha kümneid Lõuna-Aasia sõdureid, kellel on vene päritolu instruktorid.
Pärast nende põhikoolitust Avangardis läksid nad edasi lähedal asuvasse teise baasi, mida tuntakse Alabino polügoonina. Selles mehhaniseeritud jalaväe väljaõppekompleksis, mille geolokatsioon tehti Bellingcat Discordi kogukonna abiga, näib käputäis Lõuna-Aasia sõdureid täies lahinguvarustuses olevat tutvumas soomukite ja raskerelvade kõrval tegutsemisega, samuti varustuskottide pakkimisega ja organiseerimine suuremateks üksusteks vene sõdurite hulgas. Ühes Bishwokarma videos on näha, kuidas droonid lendavad Avangardi akadeemia kompleksi keskuse kohal, samal ajal kui ta jutustab: „Nüüd, poisid, oleme jõudnud drooniklassi”.
„Me ei saa vene keelest aru, aga nad on meie ootesaalis vene filme sisse lülitanud, et saaksime vaadata,” selgitab ta. Mitmed vene armeesse värvatud nepaallased on teatanud, et nad ei räägi vene keelt, kuid selgitavad, et Avangardi instruktorid püüavad seda lahendada, õpetades mehi inglise keeles.
See keelebarjäär on mänginud suurt rolli paljude nepallaste surmas rindel, ütles endine võitleja Khadka. „Mõnikord ei saa te isegi aru, kuhu peaksite minema või kuidas sinna jõuda,” ütles ta. Khadka ütles, et suhtles vene ohvitseridega häältõlkerakenduse abil – ja sageli lihtsalt käemärkide abil.
Mitmed CNN-iga rääkinud Nepaali võitlejad süüdistasid Venemaad nende kasutamises sõjas kahurilihana. „Need on nepaallased ja teised välisvõitlejad, kes tegelikult sõdivad sõjatsoonide sees. venelased positsioneerivad end toena paarsada meetrit tahapoole,” ütles eelmisel nädalal Venemaalt naasnud Suman Tamang. „vene komandör kohtles mõnda mu sõpra halvasti, kui nad üritasid oma muret väljendada,” meenutas Tamang. 39-aastane mees ütles ka, et ukrainlased ründasid nende positsiooni droonidega, mida tema üksusel ei olnud. Ta süüdistas nende kaotustes moodsa lahingutehnika puudumist.
CNN on Tamangi väidete osas pöördunud Venemaa kaitse- ja välisministeeriumi poole.
Mõned võitlejad väidavad, et kuigi nad raha eest sõdivad, ei toeta nad Venemaa sissetungi Ukrainasse. „Pole õige tungida teise riiki. Igaühel on õigus elada. Kõik riigid peaksid austama teise riigi suveräänsust. Pole õige, et ühegi riigi inimesi tapetakse nii kohutaval viisil. Pole õige, et kümned tuhanded inimesed surevad väheste huvide pärast,” ütles Khadka.
Hinnanguliselt siseneb Nepaali tööturule igal aastal ligikaudu 400 000 piiratud oskuste ja võimalustega inimest. Hämmastav 19,2% noorte töötuse määr 15–29-aastaste inimeste seas rõhutab takistust, millega nooremad demograafilised töökohad silmitsi seisavad.
Makstud boonused
Nepali mehed, kes soovivad minna vene sõjaväkke, sõidavad esmalt Venemaale turistiviisaga. Enamik inimesi, kellega CNN rääkis, ütles, et nad läksid Araabia Ühendemiraatide või India kaudu. Nad ütlesid, et pärast Moskvas maandumist lähevad nad värbamiskeskusesse, kus tehakse füüsiline kontroll. „Värbajad on väga õnnelikud, kui nepaallased kohale ilmuvad,” ütles endine võitleja.
Sõlmitakse aastane leping ja mehed saavad Venemaa pangakonto, kuhu kantakse palka vähemalt 2000 dollarit kuus. Paljud võitlejad ütlevad, et anti ka boonuseid – ja mida kauem nad eesliinil viibivad, seda rohkem boonuseid nad saavad. Mõned ütlevad, et teenisid kuni 4000 dollarit kuus.
Mitmed Venemaa eest võidelnud nepaallased ütlesid, et olid enne lahingusse saatmist saanud vaid lühikese väljaõppe. Nii lühike väljaõppeperiood enne Nepaali sõdurite saatmist võitlema „näitab Venemaa valitsuse meeleheidet ja vajadust inimressursside järele rindel,” ütles Nepaali armee erukindral Binoj Basnyat, kes töötab praegu strateegilise analüütikuna.
CNN rääkis ühe Nepaali mehega, kes lahkus hiljuti Venemaalt pärast seda, kui oli seal kolm kuud veetnud. CNN viitab talle turvalisuse pärast varjunimega Ram Sharma. Sarnaselt paljudele nepaallastele, kes põgenesid Venemaalt ilma lepingut lõpetamata, pole ka Sharmal õrna aimugi, kuidas välja võtta raha, mis tal veel Venemaa pangakontol on. „Pärast sõjaväelaagrist põgenemist kulus mul Moskvasse jõudmiseks kolm päeva. Olin mures, et panka raha välja võtma minnes riskin vahelejäämisega,” rääkis ta. „Ma pääsen oma telefoniga oma pangakontole juurde, kuid ma ei tea, kas seda raha on võimalik välismaale kanda.”
Nepaali pensionil olev politseinik Sharma töötas Dubai hotellis turvamehena, kui Nepaali agent Katmandus võttis temaga ühendust tingimuste kohta, mida Venemaa pakub välismaalastele oma sõjaväega liitumiseks. Sharma teenis Dubais umbes 450 dollarit kuus ja ta meelitatud pakkumisest koheselt.
„Pärast seda, kui nägin rindel õudseid pilte, näete oma sõpru enda kõrval suremas, on ellujäämisvõimaluste mõistmine väga väike… siis saad aru, et raha pole seda väärt. Sellepärast ma põgenesin,” ütles ta.
Politsei andmetel nõuavad Nepaalis asuvad agendid 5000–7000 dollarit, et korraldada üksikisikule turistiviisa läbi kolmanda riigi.
Nepaali valitsus on nüüd keelanud oma kodanikel Venemaale tööle sõitmise ja kehtestanud rangemad nõuded inimestele, kes üritavad visiitviisaga minna sellistesse riikidesse nagu AÜE. Nepaali välisministeerium kutsus detsembris Venemaad üles lõpetama Nepaali kodanike värbamine ja saatma koju sõjas hukkunute säilmed.
„Oleme väga mures, et Venemaa on värvanud meie kodanikke ja saatnud nad haavatavates olukordades sõjapiirkondadesse,” ütles Nepaali välisminister N. P. Saud oma Katmandus asuvas kontoris CNN-ile antud intervjuus. Minister ütles, et Venemaa asevälisminister kinnitas talle eelmisel kuul, et Nepaali mured „nad lahendavad”, kuid tunnistas, et Moskva pole seni samme astunud. „Meil ei ole teavet selle kohta, et Venemaa midagi ette võtaks,” ütles ta ja rõhutas, et Moskva peaks „austama Nepaali seisukohta”. „Meil on traditsiooniline leping mõne riigiga meie kodanike värbamise kohta nende riikide sõjaväkke,” selgitas ta. „Kuid meil ei ole Venemaaga sellist lepingut sellise sõjaväe või julgeoleku värbamise kohta.”
Minister ütles, et on palunud sõita Moskvasse teemat arutama, kuid ootab kutset Venemaa valitsuselt.
Saud ütles ka, et Nepaal vestleb Ukraina ametnikega nelja Ukraina poolt rindejoonelt võetud Nepaali sõjavangi vabastamiseks. Ta ütles, et Ukrainal on mõned „reservatsioonid” ja „õiguslikud küsimused”, mille lahendamise nimel Nepaali valitsus tegeleb.
On ebaselge, kas isikute suhtes, kes eiravad Nepaali valitsuse keeldu sõita Venemaale tööle või kes osalevad Ukraina-vastastes lahingutes, kaasnevad õiguslikud tagajärjed.
Katmandu politsei teatas, et purustas eelmisel kuul rkuritegeliku grupi, mille tulemusel arreteeriti 18 inimest, kes olid väidetavalt seotud Nepaali meeste saatmisega vene armeesse. Nad korraldasid haarangu mitmesse hotelli, kus arreteeritud ööbisid, ning konfiskeerisid kümneid passe ja mitusada tuhat Nepaali ruupiat, teatas politsei.
Kuid nepaallased ei ole lõpetanud Venemaale lendamist. Hiljuti naasnud mees Sharma ütles, et oli Moskvas kohanud mõnda nepaallast, kes olid just saabunud ja otsisid sõjaväkke pääsemist.
Katmandu politseiülem Bhupendra Bahadur Khatri ütles, et nepaallaste arv, kes lähevad kolmandasse riiki visiidiviisa alusel, et lõpuks Venemaale lennata, on aeglustunud, kuid pole täielikult peatunud. „Saame teavet selle kohta, et mõned neist agentidest on endiselt aktiivsed Nepaali meeste värbamisel. Oleme kogunud nende tegevuse kohta andmeid ja meie uurimine jätkub,” ütles Khatri.
Analüütik Basnyat süüdistab Nepaali poliitilist ebastabiilsust ja kasvavat tööpuudust peamise tegurina, mis sunnib nepaallasi Venemaal ohtlikku tööd otsima.
Rohkem kui 15% selle elanikest elab allpool vaesuspiiri. 2022. aasta hinnanguline töötuse määr oli Maailmapanga andmetel 11,1%, 2019. aastal, enne Covid-19 pandeemiat, oli see 10,6%. Kümned tuhanded nepaallased reisivad igal aastal Pärsia lahe riikidesse tööle, kusjuures rahvusvahelised rahaülekanded moodustavad peaaegu 23% riigi SKT-st. Ülekaalukalt 70% riigi tööjõust töötab mitteametlikus sektoris, mistõttu on neil suurem töökoha ebakindlus ja piiratud kaitse.
Khadka kavatseb konfliktivigastustest paranedes minna ka Lähis-Itta võõrtöölisena.
„Ma tahan Nepaalis ärilise põllumajandusega tegeleda, kuid laenu võtmine on minu jaoks peaaegu võimatu. Soovin minna ühte Pärsia lahe riiki. Olen sõdade pidamisega lõpetanud,” ütles ta.
Njah, eilegi langes Marinka juures vangi vene poolel võidelnud Sierra Leone kodanik…
10. Donetski oblasti moskvalased panid kokku 30 km pikkuse „tsaarrongi”, mis koosnes enam kui kahest tuhandest vagunist. Kaubavagunite pidev jada ulatub piki haru Olenivka raudteejaamast Volnovakhasse ja selles on umbes 2100 erinevat tüüpi vagunit. Selle kolonni ehitamist alustati 2023. aasta juulis. Ilmselt kasutati ehitamiseks ajutiselt okupeeritud aladelt varastatud veeremit. Tegemist on väga spetsiifilise insenertehnilise ehitisega, mille efektiivsust on raske hinnata. Mõte on selge – takistus Ukraina kaitseväe edenemisele. Seda võib käsitleda omaette kaitseliinina, sest 30 kilomeetri pikkust metallimassi kahjustada, teisaldada või õhku lasta on äärmiselt raske ning varustuse liikumine läbi sellise takistuse koridorist läbi murdmata on võimatu. Satipiltidelt selle Ukrainlased tuvastasid ning kasvu jälgisid…
11. Ukraina saab riigina püsima jääda vaid siis, kui sellest saab puhvertsoon Venemaa ja lääne vahel, keeldudes lõimumast EL-i ja NATO-ga, ütles Ungari peaminister Viktor Orban vestluses Austria endise kantsleri Wolfgang Schüesseliga.
„Meeldib see meile või mitte, meeldib see ukrainlastele või mitte, Ukraina on kaardil seal, kus ta on. Parim väljavaade selleks oleks luua Venemaa ja lääne vahele puhvertsoon – loomulikult koos julgeolekugarantiidega,” ütles Orban (tsiteerib Die Presse).
Tema arvates kaotab Ukraina oma riigi, kui seda ei juhtu. „venelased hävitavad selle ikka ja jälle ja uuesti. Venemaa ei võta kunagi oma ukselävel vastu sellist ELi ja NATO liiget nagu Ukraina. Mitte kunagi,” rõhutas Orban.
Ta usub, et 2008. aastal Bukarestis toimunud Põhja-Atlandi alliansi tippkohtumisel jäi kasutamata võimalus Kiievi integreerimiseks nendesse struktuuridesse. Toona ütles Orban: „Venemaa oli liiga nõrk, et blokeerida NATO laienemist Ukraina kaasamiseks”, kuid liitlased ei jõudnud konsensusele.
„Tegime vea – tekitasime alliansivälistes riikides mulje, et see küsimus ei kuulu läbirääkimistele. Tõenäoliselt poleks Ukrainaga kokkulepet saavutatud, kuid me oleksime võitnud vähemalt aega, et mõista, kuidas seista vastu Venemaa äärmiselt vastandlikule poliitikale,” ütles Ungari peaminister.
Orbani vaatenurgast Ukraina sõda „kindlasti ei lõpe” sel aastal. Samas leiab ta, et Kiiev peaks leppima relvarahuga, et mitte kaotada veelgi rohkem territooriumi ja saada kaotust. Tema arvates ei saa loota, et EL annab piisavalt relvi ja raha, kuna blokk „ei ole võimeline seda tegema”.
Samas rõhutas Orban, et kreml ei pea Kiievit läbirääkimistel võrdväärseks osalejaks. Tema sõnul peab Venemaa lahenduse osas dialoogi vaid USA-ga, kuna Euroopa Liit „pole piisavalt tugev, et seda tõsiselt võtta”.
12. Venelased lahkuvad Türgist massiliselt nii võimude keeldumise tõttu elamislubade pikendamisest, kui ka kinnisvara üüri- ja ostuhindade tõusust, kirjutab Posta.
40 tuhat venelast lahkus üksi Antalyast, millest sai pärast Ukraina sõja algust Türgi populaarseim väljarände linn. Ankara alustas välismaalaste kruvide pingutamist 2023. aasta jaanuaris, kui võimud karmistasid turistide elamislubade taotluste kontrolli.
See juhtus seetõttu, et peamiselt Venemaalt ja Ukrainast pärit migrantide voog vallandas kinnisvarahindade järsu tõusu. Nii elas 2020. aastal Antalyas 94 tuhat välismaalast, 2021. aastal – ligi 137 tuhat ja 2022. aastal kasvas see arv rekordilise 172,5 tuhandeni. Kiiruse tõttu jõudsid hinnad „astronoomilisele” tasemele ja omanikud hakkasid üürnikke välja tõstma. Türgi kodanike, sealhulgas riigiteenistujate ja õpetajate seas, et eluase kõrgema hinnaga välja üürida, kirjutab väljaanne.
Selle tulemusena olid võimud sunnitud sulgema 10 Antalya linnaosa välismaalastele. Lisaks ei tohtinud ümberasujad enam elamislubasid kinnitada ja uuendada ning elamisloa saamise garantiiks oleva kinnisvara minimaalne maksumus tõusis väikelinnades senise 50 tuhande ja suurlinnades 75 tuhande dollari asemel 200 tuhandele dollarile.
Ametlikel andmetel lahkus 2024. aasta jaanuariks Türgist aasta-aastalt üle 54 tuhande venelase. Praegu elab riigis üle 100 tuhande elamisloaga Vene Föderatsiooni kodaniku. Seega vähenes nende osakaal kolmandiku võrra (34%). Samal ajal olid eelmise aasta alguses Türgis elamisluba omavate välismaalaste seas esikohal venelased.
Konjaaltis asuva vene õpilastega kooli omanik Viktor Bikkenev ütles, et tema õppeasutuses on õpilaste arv vähenenud peaaegu poole võrra. „Inimestel pole lihtne lahkuda, kuid viimasel ajal on migratsiooniteenistuse keeldumised elamisloa andmisest sagenenud. Muidugi ei mõista venelased keeldumist. Nad ütlevad: „Ostsime siia maja, kulutame raha igal pool. Toome raha Türki. Tuleme rahaga välismaalt. See raha jääb siia.” Nad ei mõista seda olukorda,” ütles ta.
Enamik kodanikke läheb AÜE-sse või Serbiasse, aga ka Taisse, Balile ja Maldiividele. Kodumaale naasevad nad harvemini. Konyaaltis asuv kinnisvaramaakler Zehra Arslan kinnitas, et venelastel on Türgis elamisloa saamine muutunud väga keeruliseks. Ta märkis ka, et välismaalaste sissevoolu tõttu on Antalyas elamine muutunud kallimaks kui mõnes Euroopa linnas ja Dubais.
Türgi hakkas agressiivset migratsioonivastast poliitikat venelaste suhtes ellu viima pärast Recep Tayyip Erdogani võitu eelmise aasta mais toimunud presidendivalimistel, vahendavad kanali Ask Rasul allikad.
„Põhja-Kaukaasia lendudele tulevad vastu eriagendid, kes ei pruugi teid ilma selgitusteta riiki lubada. Sageli on diskrimineeritud need, kellel on juba üliõpilasviisa ja kes õpivad kohalikes ülikoolides või on soetanud kinnisvara ja elavad maal juba mitu aastat,” märgib allikas.
Tema sõnul on Türgi lakanud olemast mugav, ligipääsetav ja turvaline riik elamiseks ja investeerimiseks. Selle taustal hakkasid Põhja-Kaukaasia inimesed eelistama Gruusiat, mis muutus Venemaa kodanikele lojaalsemaks pärast Ukraina sõja algust.
13. Ukraina suursaadik USA-s Oksana Markarova ütles, et USA senat on astunud järgmise sammu Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile antavat abi käsitleva seaduseelnõu HR 815 vastuvõtmisel 95,3 miljardi dollari ulatuses ilma rändereformi ja piiriturvalisuse lepinguta. CNN märkis, et eelnõu lõpphääletus senatis toimub nädala keskpaigas. Markarova sõnul toetas otsust peatada arutelu eelnõu HR 815 algteksti tekstiga asendamise üle 67 senaatorit (vajalik oli min 60), vastu hääletas 27 senaatorit.
Järgmine menetlusetapp on asendusteksti heakskiitmise hääletus (vaja on 51 häält), mis saab toimuda mitte varem kui 30 tundi pärast arutelu lõppu ehk mitte varem kui esmaspäeval, 12. veebruaril, märkis ta.
Suursaadiku sõnul lükkas senat enne tänast hääletamist tagasi isolatsionistliku vabariiklasest senaatori Mike Lee ettepaneku HR 815 uuesti läbi vaadata, mis oleks võinud edasise kaalumise peatada. Kuna vaja oli 51, toetas seda otsust 40 senaatorit.
Kui senat dokumendi lõpuks vastu võtab, läheb see parlamendi esindajatekotta. CNN-i teatel pole veel selge, millal seal hääletus toimub, kuna paljud vabariiklased on endiselt Ukraina edasise abistamise vastu.
14. Lühiuudised
Ukraina maavägede uueks ülemaks sai kindralleitnant Oleksandr Pavljuk, Ihor Plahuta territoriaalkaitseväe juhatajaks, Ihor Skõbjuk õhudessantvägede ülemaks, Juri Sodol relvajõudude ühendjõudude juhatajaks. Endine Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülem Serhi Najev tegi avalduse, milles ütles, et sai oma vallandamisest teada meediast.
Poola põllumehed üritavad ummistunud piiril seisvatest Ukraina veoautodest vilja maha lasta. Paari päeva jooksul on Poola põllumehed piiril taas protestinud, blokeerides mitu kontrollpunkti, mis viivad massiliste järjekordadeni. Takerdunud on ka Ukrainasse liikuv abi.
Trump oma avalikus kõnes: „Ajaloo suurim müügimees on Zelenski ja mulle meeldib Zelenski. Sest tagandamiskelmuse ajal öeldi talle, et helistasin talle telefoni teel ähvardades. Ja kui temalt küsiti, vastas ta, et midagi sellist ei juhtunud. See oli väga meeldiv kõne. Ta oleks võinud kaasa mängida, aga ta ei teinud seda, ta rääkis tõtt. Nii et mulle meeldib Zelenski. Kuid see sõda peab lõppema, see on katastroof. Palju rohkem inimesi sureb, kui te loete. Ja teate, miks te sellest enam ei loe? Sest neil (Ukrainal) ei lähe hästi. Peame selle lõpetama. Ja ma lahendan selle,” ütles Trump kampaaniaüritusel.
Nii Ukraina kui Saksa uudistes: Eesti jätkab kaitseliini rajamist piiril Venemaaga, vaatamata Putini väljaütlemistele NATO riikide ründamise kavatsuste puudumisest. „Me ei muuda oma plaane ainult sellepärast, et putin andis intervjuu,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
