Sõja ülevaade: 716. päev – „vaid” 65 vene poole rünnakut, mis tõid ka paar edenemist
Avaldatud: 9 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. veebruar 2024:
„vaid” 65 vene poole rünnakut, mis tõid ka paar edenemist, üks väike Ukraina samm edasi ja 110 Ukraina asulat pommirahe all ning egas Venemaal ja Krimmis ka rahulik ole…
1. Põhiliselt rinde- ja piirilähedaste asulate pommitamine aga mõni droon ka kaugemale.
2. Ikka need naftat töötlevad asutused Venemaal põlema lähevad.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu surve langes ja üks väiksem Ukraina edenemine.
4. Siversk: edutu surumine Bilohorivka suunal.
5. Bahmut: siingi rünnakute arv veelgi langes.
6. Donetsk: Avdiivka ümber ja Novomikhailivkas on ülipingeline.
7. Lõunarinne: vaid üks vene poole rünnak.
8. Herson: njah, lausa kaks vene poole rünnakut.
9. Venemaa keskvalimiskomisjon keeldus ametlikult registreerimast opositsioonipoliitikut Boriss Nadeždinit Venemaa presidendikandidaadina.
10. Ukrainast võimaliku mobilisatsiooni eest põgenejaid ikka piiril tabatakse.
11. Senat nõustus kaaluma abi Ukrainale USA piiriküsimusest eraldi.
12. Zelenski loetles Ukraina relvajõudude uue juhtkonna ees seisvaid ülesandeid.
13. vene armee hakkas Starlinki rindel massiliselt kasutama.
14. HRW raportis leitakse, et putini suhtes tuleb alustada sõjakuritegude uurimist Mariupoli hävitava rünnaku tõttu.
15. Lühiuudised.
Ukraina relvajõudude uueks ülemjuhatajaks sai kindralpolkovnik Oleksandr Sõrski, aga gerassimovist ikka veel ühtki elumärki…
Ukraina sõjavägi seisab silmitsi jalaväe kriitilise puudusega, mis mõjutab moraali, kuna Venemaa intensiivistab rünnakuid. Sõdurid ja komandörid teatavad tõsisest personalipuudusest, kusjuures mõnel üksusel on nõutavast 200-st vähem kui 40 jalaväelast. President Zelenski kaalus ülemjuhataja Zalužnõi väljavahetamist keset lahkarvamusi uute vägede mobiliseerimise üle, samas kui rahalised piirangud ja seiskunud abipaketid takistavad värbamist, tekitades muret rindel olevate sõdurite seas. Sõjaväelaste nappus toob kaasa rindel oleku aja pikenemise, kurnatuse ja nõrgenenud kaitsevõime Venemaa edasitungi vastu. Debatt mobilisatsiooni üle süvendab pingeid ja ohustab rinde stabiilsust, kirjutab Washington Post.
1. 100 Ukraina kangelast naasis vangide vahetuse käigus. Pisu üllatusena juba sel aastal teine vangide vahetus. Njah, vene pool jätkab massilist Ukraina asulate pommitamist nii üle piiri kui rindelähedaste asulate suunal ja kipuvad kuni 30 km kaugusele ulatuma. Harkivi lähistel (linnast paarkümmned kilomeetrit lõunas) siiski Shahedi droone oli ja kostus ka plahvatusi.
2. Venemaal Kurski oblastis toimusid plahvatused. Väidetavalt töötab õhutõrje.
Permi lähedal süttis arvatavasti pärast gaasitoru plahvatust kaubarong. Põlemas on kolm tsisterni ning tuli on levinud lähedalasuvale elumajale. Õnnetus juhtus Kueda küla lähedal. Sündmuskohale saabus päästeteenistus. Esialgselt sai vigastada üks inimene.
Belgorodis tegutseb õhutõrje. Kõlab õhualarm ja teatatakse plahvatustest, vene poole sõnul lasti kõik 12 drooni alla…
Tulekahju Ilski rafineerimistehases Krasnodari krais. Njah, tihedaks on läinud nende süttimine Venemaal. Hetkel veel põhjust ei tea aga samal ajal Krimmi suunal Ukraina droone teel oli ja üle või ümber Krimmi minnes jõuab ka Ilskini välja…
Vene kanalid teatavad võimalikust saabuvast rünnakust Krimmi vastu. Okupeeritud poolsaare suunas olla õhku lastud neli UAV-d.
Vahelduseks Krimmi suuna vene blogijate (dva majora) viimase ööpäeva kokkuvõte:
eile õhtul olid Krimmis taas rahutu: Odessa lennujaama territooriumilt lasti välja kuus drooni Krimmi suunas. Krimmi jõudnud, hõljus viis neist poolsaare lähedal õhus, mõnikord lähenedes ja mõnikord eemaldudes ja üks lendas Stereguštši piirkonnas ja lõpuks tulistas õhutõrje raketisüsteemi Pantsir meeskond Gvardeiskija kohal alla. Teised droonid said meeskondade poolt alla lastud ja kukkusid vette.
Kuid selle tulistamise olemus on lihtne: vaja ei olnud kahjustusi, vaid õhutõrjesüsteemide reaktsiooni hindamist ja droonide jaoks kõige vastuvõetavama marsruudi kontrollimist. Üks droon jõudis Simferoopolisse, mis viitab väikeste tühimike olemasolule. Selle ootuses viisid NATO lennukid ja droonid läbi põhjaliku luureoperatsiooni. Õhus olid Ameerika U-2S, MQ-9A, P-8A ja isegi Briti RC-135, kaasas kaks Typhoon hävitajat. Ja täna tegevus ei raugenud: standardsed droonid MQ-9A ja allveelaevatõrjelennukid R-8A liitusid Krimmi poolsaarest lõuna pool lennanud UAV-ga RQ-4B. Vaatame, milleni selline intensiivsus kaasa toob, kuid nagu viimaste kuude praktika on näidanud, ei tasu sellest midagi head oodata.
3. Kupiansk-Kreminna: õige pisu on vene rünnakute arv langenud ja ikka seda pigem uueks rünnaku ettevalmistamise faasiks peab ehk siis käib ümbergrupeerumine. Küll olla pisu edenenud Kreminnast edelas asuvas metsas Ukraina ja mitu vene possat kätte sai.
4. Siversk: ikka Bilohorivka suunal suruvad, aga eile muutusi see rindejoones ei toonud. Lõplikult pole külast kirdes ka Ukraina suutnud mõned päevad tagasi vene edu olematuks teha.
5. Bahmut: jälle vene poole surve langes ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: kokku 26 vene rünnakut Avdiivka-Pervomaisk kandis ja 16 Marinka-Novomikhailivka kandis. Paneb seekord Ukraina lehe kokkuvõtte ilma muutmata: olukord Avdiivkas on halvenenud. Idatiival pole Ukraina vägedel õnnestunud vene vägesid tagasi tõrjuda, samas kui viimased on võtnud veelgi kontrolli alla koksitehasest ida pool asuva ala ja trügivad lõuna poole erasektorisse.
Olukord Avdiivka piirkonnas on raske, kuid kontrollitav. Venelased suurendavad suurtükiväe rünnakute arvu ning jätkavad pealetungi- ja pealetungioperatsioonide intensiivistamist põhja- ja lõunatiival ning lahingud on juba jõudnud linnapiirkondadesse. Ukraina relvajõudude üksused jätkavad aga vaenlase ohjeldamist ja võtavad meetmeid kaitse tugevdamiseks. Seda ütles OVSU „Tavria” pressiteenistuse juht Dmitri Lihhovõ LIGA.net-ile antud kommentaaris.
OSINTi kanal DeepState kirjutas „kriitilisest ja kaootilisest” olukorrast Avdiivkas ning venelaste väidetavast osalisest edust raudteesilla piirkonnas. Analüütikud teatasid ka rünnakutest suvilatele sissepääsu juures asuva autobaasi suunas ning venelaste tegevusest lõunaosas, kus „vaenlane on nii fanaatiline, et on ringkaitses ja hoiab perimeetri kaitset”.
Vastates küsimusele, kas see vastab tõele, kinnitas Lihhovõ, et kokkupõrkeid ei toimu tegelikult mitte ainult erasektoris, vaid ka linnapiirkondades, sealhulgas Avdiivka põhjaosas. „Siin üritab vaenlane koksikeemiatehase territooriumi linnast ära lõigata ja logistikaarterit ära lõigata. Meie üksused seisavad sellele aktiivselt vastu. Kaitseväe üksuste logistikaga varustamine on raskendatud, kuid saavad seni hakkama,” rõhutas Ukraina relvajõudude esindaja.
Samal ajal võtavad Ukraina väed tema sõnul meetmeid kaitse tugevuse parandamiseks. Eelkõige tugevdatakse blokeerimisliini, rajatakse täiendavaid laskepositsioone ja vaatlusposte ning tuuakse sisse uusi üksusi. „Samas rõhutan: kui lahinguväljal tekkivad kõige keerulisemad olud, on prioriteediks inimeste – Ukraina kaitsjate – elude säilitamine, mitte kivihunnik. Seda on Ukraina väejuhatus korduvalt öelnud,” ütles Ukraina relvajõudude esindaja. Ta rõhutas ka, et nüüd ei koonda vaenlane oma põhijõude mitte ainult Avdiivkale, vaid ka Novomihhailivka piirkonda ja Orehhovski suunas (Rabotõne ja Verbove).
Avdiivka suund jääb esiotsa üheks kuumimaks. Okupandid on aktiivselt rünnanud alates 10. oktoobrist – juba neli kuud.
8. veebruaril, teatades Sõrski nimetamisest Ukraina relvajõudude uueks ülemjuhatajaks, loetles Zelenski kaheksa muudatust, mida ta lähiajal uuendatud armees ootab. Üks punkt on logistika. Avdiivka ei tohiks oodata, kuni kindralid saavad teada, kus droonid nende ladudes kinni on, ütles Zelenski.
Lisaks Ukraina lehe uudisele: Novomõhailivka: pärast mitut ebaõnnestunud mehhaniseeritud rünnakut asulale idast, mille tulemuseks olid tohutud kaotused, õnnestus venelastel siiski edusamme teha ja esimestele tänavatele jõuda. Võitlus jätkub.
7. Lõunarinne: vaid 1 vene poole rünnak.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: üks ebaõnnestunud vene poole rünnak Ukraina ametlike uudiste sõnul ja vene blogijad andsid teada, et siia suunale olla hakanud koonduma rohkem Ukraina soomust.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: kaks edutut vene poole rünnakut.
Venelastel on Hersoni oblastis soomusmasinatele komandöri embargo, ütles operatiivväejuhatuse lõunaosa pressiesindaja Natalja Humenjuk. „Oleme pikka aega täheldanud, et neil on soomukite kasutamise keeld rünnakute ajal. Alguses korraldasid nad rünnakuid klassika järgi – soomusmasinate toel, kuid kaotasid neid väga ohtralt. Aga nüüd on nad lõpetanud ja saime teada, et neil on keeld. Rünnakuid viivad läbi otse jalaväerühmad,” teatab ta.
9. Käsk Boriss Nadeždinil Venemaa presidendivalimistel mitte osaleda anti kremlist, ütlesid kaks Venemaa ametnikku, kes osalevad presidendivalimiste korraldamise protsessis. „See, et nägime Venemaa linnade tänavatel ridu Nadeždini toetuseks, oli kremlile ebameeldiv üllatus. Tema mitteosalemine valimistel oli enesestmõistetav,” ütles kremlile lähedalseisev allikas, kes soovis jääda anonüümseks, kuna tal ei olnud volitusi ajakirjanikega rääkida. „Kui alguses arvasime veel, et Nadeždini pääsemine valimistele elavdab nüri valimiskampaaniat ja muudab putini võidu eredamaks, ärritasid need järjekorrad kremli kõrgeid ametnikke,” ütles vene ametnik. „Meil peaks olema ainult üks poliitik, keda inimesed avalikult armastavad. See on putin,” lisas ta.
Kehtiva seaduse kohaselt pidi Nadeždin, olles riigiduumas esindatust mitteomava partei kandidaat, esitama vähemalt 100 tuhat venelaste allkirja, mis koguti proportsionaalselt igas Venemaa piirkonnas. Kandidaat andis 109 tuhat allkirja, kuid CEC ütles, et kontrolli käigus selgus 9147 kehtetut. Väidetavalt leiti nende hulgast surnud inimeste allkirju. Nadeždin kavatseb otsuse edasi kaevata riigikohtusse ja taotleda luba valimistel osalemiseks.
„Tavalised venelased annetasid minu kampaaniale kümneid miljoneid rublasid. See on pretsedenditu kogu Venemaa ajaloos. Kümned miljonid tahaksid minu poolt hääletada. Ja te räägite mulle 11 „surnud hingest”,” ütles Nadeždin pärast keskvalimiskomisjoni otsust keelata tal valimistel osalemine.
60-aastane Nadeždin on Venemaa poliitika veteran, otse kremli müüride taga maha lastud Boriss Nemtsovi endine assistent. Ta sattus meedia huviorbiiti pärast seda, kui oli võtnud sõna Ukraina sõja jätkumise vastu. Jaanuaris tekkisid Nadeždinile allkirjade kogumise punktis järjekorrad Moskva, Peterburi, Siberi linnade ja teiste Venemaa piirkondade tänavatel, aga ka välisriikides, kuhu põgenesid sajad tuhanded sõjavastased venelased. . Venemaa sõltumatu meedia avaldas iga päev fotosid pikkadest järjekordadest erinevates linnades.
See tuli ebameeldiva üllatusena putini administratsioonile, mille peakorter teatas, et kogus tema kandidatuuri toetuseks üle 2 miljoni allkirja. „Keegi pole kunagi näinud putini allkirjade kogumise punktides järjekordi, mis õõnestavad müüti rahva toetusest,” ütles endine Venemaa duumasaadik Dmitri Gudkov, kes lahkus Venemaalt 2021. aastal kriminaalvastutusele võtmise tõttu.
Hääletamine toimub Venemaal 15. märtsist 17. märtsini 2024. Sõjalise tsensuuri ning opositsioonipoliitikute, aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike represseerimisega on kreml loonud tingimused, mille korral putin kuulutatakse tõenäoliselt võitjaks ja ta saab viiendat korda presidendiks.
10. Ukraina piirivalve teatas uuest „absoluutsest rekordist” – 40-liikmeline meeste rühm (koos autojuhtidega) üritas ebaseaduslikult Ungarisse piiri ületada. Piirivalvurid teatasid, et peatasid piiri lähedal kaks väikebussi. Autojuhid + 38 meest – suurim grupp piiriületajaid, kes peeti kinni täiemahulise sissetungi käigus. Sellesse rühma kuulusid mehed 11 Ukraina piirkonnast.
Ebaseadusliku piiriületuse korraldajad kavatsesid riigi piirivalveteenistuse andmetel saada oma „klientidelt” 4500 kuni 8500 dollarit. Kinnipeetutele koostati haldusprotokollid ning piirivalvurid andsid andmed üle politseile. Jätkub ebaseadusliku skeemi korraldamise üksikasjade kontrollimine ja väljaselgitamine.
11. USA senat on tinglikult toetanud eelnõud, mis annab abi Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile – ilma migratsioonireformi ja piiriturvalisuseta. Selleks saadi kokku vajalik arv hääli (üle 60). See eelnõu näeb ette rohkem kui 95 miljardi dollari eraldamist. Nüüd peab senat selle uuesti hääletama, selleks on vaja minimaalselt 60 häält. Njah, kurjad keeled räägivad, et see siiski uuel lugemisel Senatis läbi minna ei pruugi ja pole ka teada, kunas see lugemisele uuesti jõuab…
12. Eelkõige nõudis riigipea jooksva aasta realistliku tegevuskava esitamist, võttes arvesse rinde olukorda ja selle väljavaateid. Lisaks seadis president järgmised ülesanded:
iga kindral peab tundma rinnet, kui kindral rinnet ei tunne, siis ta ei teeni Ukrainat;
sõdurite väljaõppe kvaliteedi tõstmine – rindel tohivad sõdida ainult koolitatud sõdurid;
logistikaprobleemide lahendamise vajadus;
vajadus luua sõjaväes efektiivne rotatsioonisüsteem;
Ukraina relvajõudude uut tüüpi vägede – mehitamata süsteemivägede – loomine ja nende vägede ülema määramine.
Neljapäeval pidas Zelenski isikliku kohtumise Zalužnõiga, mille käigus arutas kaadrimuudatuste küsimust Ukraina armees. Mõne aja pärast sai teatavaks, et Sõrski määrati uueks Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaks. Ühtlasi andis president mõista, et kaadrimuudatuste põhjuseks Ukraina relvajõudude juhtkonnas oli „seisak lõuna suunas ja raskused lahingutes Donetski oblastis, mis mõjutasid ühiskonna meeleolusid”.
13. Venemaa on väidetavalt alustanud Starlinki ostmist täielikult litsentsitud kontodega. Ukraina sõjavägi hakkas registreerima vaenlase massilist Starlinki kasutamist rindel. Teatavasti saabuvad täielikult litsentsitud kontodega terminalid Venemaa Föderatsiooni Dubai kaudu, need töötavad okupeeritud aladel. Ukraina relvajõudude võitlejad kirjutavad sellest sotsiaalvõrgustikes.
Võitlejate sõnul on vaenlane Starlinki varemgi kasutanud, kuid need olid üksikjuhtumid. Lisaks teatasid Ukraina sõjaväelased aeglasest interneti-teenusest rindel. „Nägin, et paljudel on probleeme. Selles sektoris on kõigil neti kiiruse probleemid. Kevadel oli Avdiikas Starlinki kohta sama palju inimesi ja kõik oli ok, aga nüüd…,” märgivad võitlejad. Sõjavägi avaldab ekraanipildid interneti kiiruse testist, mis on vaid 0,3 Mbit/s. Arvatavalt on siis interneti kasutajate arv kõrgele tõusnud.
14. CNN teatab: Venemaa president vladimir putin peaks seisma silmitsi sõjakuritegude uurimisega seoses Moskva julma kallaletungiga Mariupolile, mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi, hävis lugematu arv hooneid ja millele järgnes laialdane venestamiskampaania, ütles Human Rights Watch (HRW) uues aruandes, milles analüüsitakse laastamine Ukraina linnale.
Rahvusvaheline valvekoer leidis, et Venemaa piiras linna 2022. aastal, hõlmas tsiviilhoonete ja infrastruktuuri korduvat sihtimist ja hävitamist, mis on rahvusvahelise humanitaarõiguse ilmne rikkumine.
Hinnanguliselt hukkus lahingute otseses tagajärjel umbes 8000 inimest, tuginedes osaliselt linna kalmistute satelliidipiltide, fotode ja videote ülevaatele, kuid märgiti, et see arv on konservatiivne hinnang.
215-leheküljeline aruanne, mis põhineb peaaegu kahe aasta jooksul koostöös Ukraina inimõiguste rühmitusega Truth Hounds läbi viidud uuringutel, kirjeldab üksikasjalikke Venemaa ametivõimude jõupingutusi Ukraina kultuuri kustutamiseks linnast alates selle hõivamisest, piirates ukrainlaste liikumist ja kehtestades kremli narratiiv oma koolides ja avalikus ruumis.
vene väed piirasid Mariupoli mõne päeva jooksul pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, enne kui alustasid kuid kestnud pommitamist, et murda Ukraina visa sõjaline vastupanu. Aasovi mere ääres Ukraina kaguosas asuvas linnas toimusid sõja kõige intensiivsemad ja tigedaimad lahingud.
„See oli julm ja laastav rünnak; inimesed, keda intervjueerisime ja kellel õnnestus põgeneda, kirjeldasid seda perioodi maapealse põrguna,” ütles HRW kriisi- ja konfliktiosakonna direktor Ida Sawyer CNN-ile. „Me näeme seda Venemaa Ukraina sissetungi ühe halvima peatükina,” ütles ta. „Loodame, et see projekt aitab tagada õigluse”. Aruandes jälgiti, kuidas vene väed hävitasid tuhandeid hooneid, sealhulgas sadu kõrghooneid ja tsiviilinfrastruktuuri, nagu haiglad, koolid ja ülikoolid.
Samuti tuvastas see 17 konkreetset vene või Venemaaga seotud sõjaväe- ja rahvuskaitseüksust, mis tegutsesid linnas lahingute kõrgpunktis 2022. aasta märtsis ja aprillis, ning kõrgemaid tegelasi, kes võivad selle väitel kanda kriminaalvastutusele.
„Oli selge, et kõrgemad ametnikud kuni president putinini olid olukorrast Mariupolis teadlikud ja näivad olevat otseselt seotud linnale suunatud rünnaku kavandamise ja koordineerimisega,” ütles Sawyer.
Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) on putini suhtes juba välja andnud sõjakuritegude vahistamismääruse, mille kohaselt kannab Venemaa president individuaalset vastutust Ukraina laste ebaseadusliku röövimise ja Venemaale küüditamise eest.
HRW aruanne soovitab teda ja teisi kõrgeid komandöre uurida ja nende rolli eest Mariupoli kampaaniaga seotud ilmsetes sõjakuritegudes, ebaseaduslike rünnakute ning „humanitaarabi ja evakueerimise võimaliku meelevaldse blokeerimise eest” uurida ja nende osaluse eest nõuetekohaselt vastutusele võtta.
„Vaatamata väljakutsetele sõjakuritegude uurimisel piirkondades, mis on muutunud vene okupatsiooni tõttu kättesaamatuks, oleme me ja meie partnerid kulutanud peaaegu kaks aastat, et paljastada tõde vene vägede poolt Mariupolis toime pandud kohutavate kuritegude kohta,” ütles Truth Houndsi tegevdirektor Roman Avramenko avalduses.
Aruandes hoiatati, et tegelik hukkunute arv võib olla hinnangulisest 8000-st oluliselt suurem, kuna paljude inimeste säilmed võisid olla maetud rusude alla või mitut surnukeha sisaldavatesse haudadesse.
Selle autorid viisid läbi intervjuud 240 inimesega, peamiselt ümberasustatud Mariupoli elanikega, ning analüüsisid järelduste tegemiseks kohalikke rekordeid, satelliidipilte ja fotosid.
Mariupolist sai Ukraina halastamatute Venemaa rünnakute ajal Ukraina vastupanu sümbol, kuna Moskva seadis linna vallutamise sõja esimestel kuudel üheks oma peamiseks prioriteediks. Kui suurem osa linnast oli juba langenud, pidas hulk Ukraina vägesid vastu Azovstali terasetehases, kus ühel hetkel oli varjunud koguni 1000 tsiviilisikut. Ukraina ohvitserid kirjeldasid sünge olukorda rajatises, kuna toidu- ja veevarud kahanesid ning sajad haavatud jäid ilma korraliku arstiabita. Isegi kui võitlus linna eest käis, oli mure, et Moskva väed võivad varjata tõendeid võimalike sõjakuritegude kohta linnas.
Linnavolikogu süüdistas tollal vene vägesid selles, et nad püüdsid kustutada tõendeid, kasutasid surnukehade hävitamiseks mobiilseid krematooriume ja tuvastasid filtreerimislaagrite kaudu mis tahes „koleduste” tunnistajaid. CNN ei suutnud väiteid kontrollida, kuid teatas Venemaa poolt väljaspool linna asuvate filtreerimislaagrite kasutamisest. kreml eitas paljusid neist väidetest, sealhulgas filtreerimislaagrite kasutamist kuritegude varjamiseks ja Mariupoli tsiviilelanike sihtimist.
Pärast linna langemist on Venemaa toetatud võimud korraldanud ulatuslikku venestamiskampaaniat, püüdes kremli jutustust sündmustest ja ajaloost neile, kes alles jäid, peale suruda.
Venemaa võimud kavatsevad linna 2025. aastaks Moskva maine järgi taastada ja 2035. aastaks edasi arendada, kirjeldatakse HRW raportis. Selles leiti, et nad juba „võtsid maha Ukraina identiteedi märgid, kehtestasid vene koolide õppekava ja nõuavad elanikelt Venemaa passi, et kandideerida teatud töökohtadele, saada sotsiaaltoetusi ja saada kasu riiklikust tervishoiust”.
Kooliõpikud on kiiresti asendatud õppekavadega, mis viitavad Ukrainale kui „neonatslikule riigile”. Teadaolevalt Ukraina-meelseid elanikke hoitakse tähelepanelikult jälgimise all ja neil võib olla raskusi linnast lahkumisega, leiti raportis.
„Nad töötavad selle nimel, et muuta linna kultuurimaastikku,” ütles Sawyer.
Mariupoli vallutamine tähistas vene vägede jaoks pikaajalist, kuid olulist läbimurret pärast seda, kui Kiievi väed tõrjusid tagasi nende esialgse täiemahulise sissetungi Ukraina pealinna. Seejärel keskendus Venemaa oma jõupingutused Ukraina idas ja lõunas, kus lahingud muutusid kurnavaks ja territoriaalset võitu oli kummalgi poolel raskem saavutada.
15. Lühiuudised
kremli teatel vestles putin Hiina presidendi Xi Jinpingiga tund aega telefonis ning kaks liidrit lükkasid tagasi „USA poliitika sekkuda teiste riikide siseasjadesse”. Peking ei ole Venemaa täiemahulist sissetungi hukka mõistnud ja nõuab konflikti neutraalsust.
Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsus oma Washingtoni-visiidi alguses liitlasi Euroopas ja USA-s üles toetama Ukrainat rohkem. Scholz rõhutas, kui oluline on saata Venemaa presidendile putinile selge signaal, et toetus Ukrainale jääb kestma ja on märkimisväärne. Ta kutsus kõiki riike üles suurendama jõupingutusi, öeldes, et seni lubatud toetusest ei piisa. Scholz hoiatas sõjalise toetuse vähendamise eest Ukrainale, rõhutades vajadust takistada Venemaa võitu. Tema Washingtoni-visiidi peamiseks aruteluteemaks on sõjaline abi Ukrainale.
Euroopa Liit on teinud ettepaneku karmistada sanktsioone umbes 55 ettevõtte ja enam kui 60 üksikisiku suhtes uue meetmepaketi raames, millega tähistatakse kahe aasta möödumist Venemaa kallaletungist Ukrainasse. Bloombergi dokumentide kohaselt oleksid piirangud suunatud isikutele ja ettevõtetele, kes tegelevad relvade tootmisega ning peamiste tehnoloogiate ja elektroonika tarnimisega, mida Venemaa kaitseettevõtted kasutavad relvastuse ehitamiseks.
Itaalia senat on andnud rohelise tule relvadekreedile, millega pikendatakse luba sõjaväesõidukite, materjalide ja varustuse üleandmiseks Ukrainasse. 260 saadikust hääletas poolt 218, vastu 42 saadikut.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
