Sõja ülevaade: 713. päev – vene rünnakute arv hüppas lakke
Avaldatud: 6 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. veebruar 2024:
vene poole rünnakute arv „läks lakke” ehk siis 126 rünnakut ööpäevas vist kipub uus rekord olevat, õnneks ei edenenud mõnes kohas ainult vene pool, raske seis Avdiivkas jätkub, 110 Ukraina asulat pommitati ning pisu kurdeti ka Venemaal.
1. „Vaid” piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommisadu jätkus.
2. Venemaaltki mõned üksikud kurtmised tulid.
3. Kupiansk-Kreminna: Ternõ suund teeb muret.
4. Siversk: siingi vene poole rünnakute arv tõusis.
5. Bahmut: vene pool sai küll rünnakute arvu üles, aga edenes ikka Ukraina.
6. Donetsk: Staliningradi lahing vene poolelt jätkus ja Avdiivka põhjaküljel veelgi edeneti.
7. Lõunarinne: kokku kogu rindel kummaltki poolelt kaks rünnakut.
8. Herson: „vaid” kolm vene poole rünnakut.
9. Ukraina võib saada rakette, mis ulatuvad lendama Moskva oblastisse.
10. Keskvalimiskomisjon otsustas Nadeždinit valimistel mitte lubada.
11. Türgi nõuab putinilt uut gaasi allahindlust.
12. Valgevene sõjavägi sai õiguse kasutada kodanike vastu relvi.
13. Gazpromil ei lähe mitte hästi.
14. „Kavatseb NATO-le väljakutse esitada.” Taani luure hoiatab Venemaa sõjalise sekkumise ohu eest.
15. Poola kaitseministeeriumi juht teatas vajadusest kiiresti valmistuda sõjaks Venemaaga.
16. Lühiuudised.
1. Kui piiri lähedaste Ukraina asulate pommitamine jätkub tavapärases mahus, siis rindelähedaste asulate pommitamine on jätkuvalt tihe. Võib-olla on kehv ilm mõjutanud droonide mitte tulemist Ukraina linnade kohale.
2. Pisu kurdeti nii Brjanski kui Belgorodi oblastist, aga mitte keegi surma polevat saanud isegi vene uudiste järgi.
Elektrikatkestused Rostovis, Bataiskis ja Rostovi oblastis Aasovis elektrivõrgu tehnilise rikke tõttu. Täpne põhjus siiski teadmata.
Niinimetatud „LPR” eriolukordade minister Aleksei Poteleštšenko suri 3. veebruaril Ukraina armee löögi tagajärjel Lõssõtšanski linna pagaritöökojale, ütles piirkonna okupatsiooniministeeriumi esindaja TASS-ile. Lisaks olla surma saanud veel mitu okupatsioonide võimude võtmeisikut. Paar blogijat kirjutab, et täppislöögiga tahetigi okupatsioonivõimude liidreid tabada. Venemaa Föderatsioon taotles seoses rünnakuga Lõssõtšanskis ÜRO Julgeolekunõukogu kiireloomulist koosolekut teisipäevaks, vahendab vene riigimeedia RIA. Njah, no kisub võrdlema; et ork (ikka Sõrmuste isanda triloogiast) teeb kaebuse, et teda olla rünnatud unustamata, kui rahumeelne ja sõbralik ning vennalik vene moodi ta on.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve tavapärastes rindelõikud eile oluliselt tõusis. Sinkivka küla lähistel 8 rünnakut ja vene pool mõne Ukraina possa hõivamisest teatas, aga neid kuidagi siiski tuvastada ei suuda, sestap vist jälle soovmõtlemine oli.
Küll teeb jätkuvalt muret Ternõ suund rinde lõunalõigus ning mõnisada meetrit edenes vene pool eilegi ning olulise põhja-lõunasuunalise Zerebetsi jõe idakaldal asuva suure maanteeni on veel 2,5 km. Njah, soomust jagub vene poolel kahjuks kõigile lõikudele. Õnneks tuli ka vene poolelt kurtmist, et Ukraina droonid teevad liiga.
Kreminnast edelas on hakanud ka vene poole surve tõusma, aga seni siin muutusi rindejoones täheldanud pole.
Positiivne asjaolu on, et vaatamata päris tugevale pealetungile on vene poole edusammud jäänud suht kohalikeks.
4. Siversk: siingi rindel hakkas uuesti vene poole rünnakute laine peale nii Bilohorivka kui Spirne kandis. Pisu on hakanud muret tegema, et Ukraina pole suutnud Bilohorivka küla kaguservast 600 m kaugusel asuvatest vist põllumajandusega seotud hoonete kompleksist välja lüüa ja siit järjest vene rünnakud üles mäge jätkusid. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: lõpuks sai vene pool rünnakute arvu (10) uuesti üles, aga hoopis Ukraina vägedel õnnestus taastada kontroll põhja poolt Klištšiivkasse viiva tee olulise osa üle. Samuti säilitab see kontrolli strateegilise kõrguse üle. Venelasi lükati mitusada meetrit tagasi.
6. Donetsk: Olukord Avdiivkas on ülimalt keeruline, vene pool on kindlalt jalad maha saanud linna põhja- ja lõunaservas. Raskemad lahingud kestavad terve öö. Eile suutis vene pool põhjalõigul veelgi edeneda ning järjest kotisuu koomale läheb. Lõunalõigus vene poole edenemisi ei tuvastanud. Njah, vene rünnakute arv vaid tõuseb, ainult Avdiivka-Pervomaiske kandis u 45 rünnakut. Õnneks mujal vene poole edenemisi ei tuvastanud. Jätkuvalt suudab küll Ukraina vähendada lähenemisteedel vene rünnakukolonne, aga mitte piisavalt ja madal pilvisus mõjub seire kvaliteedile ning vene pool on õppinud seda ära kasutama.
Marinka ja Novomõhailivka juures ka vene tugev rünnakutelaine (26) jätkus. Vene poole sõnul olla nad jõudnud Novomõhailivka asulasse sisse, aga olla hädas Ukraina kaitsjatega, kes suutvat olla maa all peidus kuni vene soldatid possad ületavad, ja siis selja tagant neid üllatavad. Rindejoone mutuusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: ikka suht vaikne.
Berdjanski suund: Ukraina omad ühestki vene rünnakust teada ei andnud.
Tokmaki suund: kumbki pool väitis, et mõlemad 2 rünnakut tegid, rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: jälle vaid 3 vene poole rünnakut ja vene poole blogijad andsid teada, et sarnaselt Ukrainlaste jahile leidmaks vene droonioperaatoreid, on seda tegema hakanud ka vene pool. Küll kurdeti, et vene lennundus ei julge enam liugpomme heita Dnepri idakaldale, sest rindejoone tuvastamine olevat neil keeruline, aga selle võrra rohkem neid läänekaldale teele saadetakse. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Venemaa kindralstaabile tõotab uut peavalu F-16 hävitajate tarnimine Ukrainasse, milles lääneriigid USAga kokku leppisid. Hävitajad, mille tarnimisega nõustusid Taani, Holland, Norra ja Belgia, varustatakse rakettidega, mille lennuulatus on kuni 500 km, ütles Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülem Sergei Najev esmaspäeval.
Tõenäoliselt räägime z-kanalite andmeil AGM-158 JASSM rakettidest, mida toodab Ameerika kontsern Lockheed Martin, mida juhib satelliitnavigatsioon ning millel on ka optilis-elektrooniline süsteem, mis võimaldab sihtmärki täpselt tabama. Nende rakettide tegevusulatus võimaldab neil jõuda Tuulasse (kaugus 453 km), kui need käivitatakse Harkovi oblasti piiridest. Ja Sumõ piirkonna piiridelt startimine hõlmab ka Moskva äärealasid, sealhulgas Rublevo-Uspenskoe maanteed, kus asuvad Venemaa eliidi maamajad ja presidendiresidents Novo-Ogarjovo (490 km).
Kaugmaarakettidega F-16 võimaldavad Ukraina kaitseväel „saavutada lahinguväljal veelgi suuremat edu ja vabastada territoorium vaenlase käest”, ütles Najev.
Ukraina on oma lääneliitlastelt juba saanud väikese hulga ATACMS-i rakette, mille lennuulatus on kuni 160 km, samuti Briti raketid Storm Shadow, mille lennuulatus on umbes 300 km ekspordiversioonis. Alates eelmise aasta maist on Ukraina küsinud Saksa rakette Taurus, mille lennuulatus on 500 km, mis on võimelised lendama ülimadalal (umbes 50 m) ja seetõttu radarile praktiliselt „nähtamatud”. Saksamaa võimud aga ei julgenud seda taotlust toetada, viidates asjaolule, et ka USA hoidub ATACMS-i kaugversioonide (300 km) üleandmisest. Jaanuaris lükkas Bundestag 485 poolt-178 vastuhäälega tagasi resolutsiooni Tauruse üleviimiseks Kiievisse.
Kokku saab Ukraina mitukümmend lennukit F-16, millega Ukraina relvajõudude piloodid õpivad juba praegu Suurbritannia, USA ja Rumeenia baasides lendama. Taani kavatseb Kiievisse üle viia 19 hävitajat, kuid viibib tarnetega: 2024. aasta alguse asemel toimuvad need teises kvartalis. Holland nõustus ära andma 18 lennukit ja teatas veebruaris, et kavatseb seda arvu suurendada 24-ni.
10. Kasutati kõige lihtsamat viisi: Venemaa keskvalimiskomisjoni (KVK) töörühm soovitas mitte registreerida endist riigiduuma saadikut Boriss Nadeždinit presidendivalimistel kandidaadiks. See juhtus pärast seda, kui enam kui 15% tema allkirjadest leiti olevat defektsed, samas kui lubatud on kuni 5%, vahendab TASS.
Lõplik otsus Nadeždini valimistele lubamise või mittepääsemise kohta tehakse 7. veebruaril toimuval keskvalimiskomisjoni koosolekul. Kuid nagu ütlesid Vestkale kremlile lähedal seisvad allikad, kavatses komisjon keelduda poliitiku registreerimisest presidendivalimistele „putini-vastase positsiooni ja allkirjade madala kvaliteedi tõttu”.
Väljaande allikate sõnul oli Nadeždin „algul kremliga kokku lepitud kandidaat”, kuid rääkis seejärel „mitte ainult Põhja sõjaväeringkonna, vaid ka putini vastu” ja tema toetamisest loobuti. Kahtlust märtsikuu hääletussedelil ilmunud poliitiku kandidatuuri „otstarbekuses” lisasid sotsioloogilised uuringud, mis näitasid, et „sõjavastast kandidaati toetab ootamatult palju inimesi”.
105 tuhandest allkirjast, mille Nadeždin 31. jaanuaril keskvalimiskomisjonile esitas, võib üle 9 tuhande allkirja olla kehtetu, ütles allikas 7×7 poliitiku peakorteris. Mõned neist võidakse tagasi lükata põhjusel, et allkirjade sisestamise kuupäevi ei sisestanud valijad ise, teised – seetõttu, et allakirjutanute nimesid ei sisestanud valijad ise ja kolmandad – seetõttu, et allkirjad olid passi andmetega eraldi lehtedel, mis polnud notari poolt kinnitatud.
Muud „defektide” põhjused on järgmised: ebatäpne teave valijate ja kogujate kohta, parandused ja puudulikud andmed allakirjutanute kohta. Enne 7. veebruari koosolekut on Nadeždinil vaja tõestada, et töörühma poolt tagasi lükatud allkirjadest on kehtivad vähemalt 4,5 tuhat.
CEC töörühma otsust on peaaegu võimatu vaidlustada, ütleb liikumise Golos endine kaasesimees Roman Udot. Tema sõnul tuleb allkirjade „taaspüüdmiseks” leida mitu tuhat inimest, kinnitada nende allkirjad ja korraldada visiit KRK-sse, mis on „ebatõenäoline”.
„15% Nadeždini vigadest väljakuulutamine on kohtuotsus ja vastuvõtt keeldumise otsus on tehtud,” usub politoloog Abbas Galjamov. kreml ei saa lubada endale sõjavastase kandidaadi valimistel kandideerimist, kuna on oht, et ta kogub nii palju hääli, et süsteem ei suuda neid varjata, on politoloog kindel. Galjamovi hinnangul võiks selline kandidaat ausa lugemise korral saada isegi rohkem hääli kui putin.
11. Türgi valmistub Ankara visiidi ajal nõudma putinilt uusi gaasisoodustusi. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, kes peaks 12. veebruaril putiniga kõnelusi pidama, kavatseb saavutada uusi allahindlusi vene gaasile, teatab TASS viitega Türgi diplomaatilisele allikale. Agentuuri allika sõnul kavatseb Erdoğan siduda Gazpromi hindade alandamise teema Türgi „gaasisõlme” projektiga, mille abil loodab kreml pärast Euroopa võtmetähtsusega riigi kaotamist leida gaasile uusi ostjaid.
„Türgi on alati olnud usaldusväärne vene gaasi tarbija. Vabariiklikud võimud ütlesid varem, et nad loodavad selle eest mõistlikumate hindadega, sealhulgas gaasikeskuse loomise plaanide valguses,” selgitas TASS-i allikas.
Olles mitte ühinenud Venemaa-vastaste sanktsioonidega ning saanud Venemaa impordi ja rahavoogude suureks „transiidikeskuseks”, pidas Türgi juba eelmisel aastal läbirääkimisi suure gaasi allahindluse üle, kui riiklik energiaettevõte Botas sai õiguse lükata edasi 4 miljardi dollari suuruseid makseid Gazpromile.
Nüüd loodab Erdoğan enamale ja tal on, millega Venemaad ähvardada: alates jaanuarist hakkasid Türgi pangad massiliselt blokeerima Venemaa Föderatsiooni makseid, tuues põhjuseks Ameerika sanktsioonide karmistamise ja ohu kaotada juurdepääs ülemaailmsele dollarisüsteemile. Rünnaku alla sattusid isegi tehingud liirides ja rublades ning seetõttu halvati Türgi kaupade voog Venemaa turule, mille maht ületas 10 miljardi dollari piiri aastas.
Eelmisel aastal langes nõudlus Gazpromi gaasi järele Türgis 4 aasta madalaima tasemeni: jaanuaris-augustis pumbati läbi Turkish Streami ja Blue Streami vaid umbes 10 miljardit kuupmeetrit – poole vähem kui aasta varem samal perioodil. 2023. aasta lõpus osutus Gazpromi kogueksport SRÜ-välistesse riikidesse madalaimaks alates 1985. aastast – kõigest 69 miljardit kuupmeetrit. Võrreldes sõjaeelse tasemega (185 miljardit kuupmeetrit) on see kokku kukkunud rohkem kui kolm korda.
30. juunil 2023 lõppenud aastal kandis Gazprom triljoni rubla puhaskahjumit, sattus rahahädasse ja oli sunnitud kulutama kaks kolmandikku oma sularahareservidest. Esimese poolaasta lõpus langes Gazpromi toodang sõjaeelse tasemega võrreldes veerandi võrra – see on rekord kodumaise gaasitööstuse ajaloos.
Gazpromi bilansi lappimiseks tõstavad võimud Venemaal järsult gaasitariife. 2024. aasta juulist tõusevad need 11,2% ja 2025. aasta juulist veel 8,2%. Kumulatiivselt tõusevad gaasihinnad kodanikele kahe aasta jooksul 20% ja sõja algusest 34%.
Aastaks 2025 võib Gazpromi saada tulude vähenemise, suurenenud maksukoormuse ja gaasistamisprogrammi eest tasumise tõttu veel triljoni rubla kahjum, ütles riigiduuma energeetikakomitee juht Pavel Zavalnõi novembris. Tema sõnul „eksporti ei toimu”, aga kulud „jäävad”.
12. Valgevene sõjavägi sai õiguse kasutada kodanike vastu relvi. lukašenka tutvustas vastavaid muudatusi Valgevene Vabariigi relvajõudude siseteenistuse hartas. Eelkõige käskis riigipea muuta dokumendi artiklit 11. Selle uus versioon ütleb, et sõjaväelastel on neile pandud ülesannete täitmisel õigus „kasutada relvi, arvestades valitsevat olukorda, kuriteo olemust, haldusõiguserikkumist ja süüdlase isikut”.
Sellele peab eelnema „selge ja ilmne” hoiatus relva kasutamise kavatsuse kohta. Samuti on rikkuja kohustatud andma piisavalt aega nimetatud nõuete täitmiseks, välja arvatud juhtudel, kui viivitus seab ohtu sõjaväelaste endi või teiste kodanike elu või võib kaasa tuua „muud rasked tagajärjed”.
„Kodaniku vigastusest või surmast” relva kasutamise tagajärjel teatatakse koheselt vastavale prokurörile, samuti eeluurimisasutusele. Samal ajal ei võeta sõjaväelasi vastutusele tekitatud kahju eest, kui nad tegutsesid „sõjaväe üldmääruste nõuete kohaselt”.
Varem oli artiklis 11 öeldud, et „füüsilise jõu, erivahendite, relvade, sõjalise ja erivarustuse kasutamine sõjaväelaste poolt üle volituste toob kaasa seadusandlike aktidega kehtestatud vastutuse”.
Seirerühm „Belarusski Gajun” tuletab meelde, et viimastel aastatel on lukašenka kontrolli all olevad sõjaväe- ja julgeolekujõud korduvalt oma kodanike vastu relvi kasutanud, mis tõi kaasa raskeid kehavigastusi ja mõnikord ka surma.
13. Gazpromi suurim megaprojekt, kokkuvarisemise äärel olnud gaasitöötlemiskompleksi ehitus Peterburi lähedale otsustati päästa riikliku hoolekandefondi vahenditega.
Sanktsioonide tõttu välisrahastuse kaotanud ja peamise välispartneri Saksa kontserni Linde isikus kaotanud projekt saab Hoolekandefondist 900 miljardit rubla (9 miljardti eurot), tuleneb valitsuse korraldusest, millele kirjutas alla peaminister mihhail mišustin 31. jaanuaril (dokument avaldati esmaspäeval õigusinfoportaalis) .
Ust-Luga tehas plaanib aastas töödelda 45 miljardit kuupmeetrit gaasi, tootes 13 miljonit tonni LNG-d ja 3 miljonit tonni polüetüleeni. Kaks aastat tagasi sai projekt juba valitsuse rahastuse – 10 miljardit dollarit VEB-ilt pidi katma veerandi ehitusmaksumusest, mis oli hinnanguliselt 40 miljardit dollarit.
Esialgu plaaniti Ust-Lugas asuv kompleks, mis oli mõeldud üheks suurimaks maailmas ja LNG tootmise poolest Loode-Euroopa võimsaimaks, kasutusele võtta 2023. aasta neljandas kvartalis. Tehase teine etapp pidi tööle hakkama 2024. aasta lõpus. Kuid pärast sõja puhkemist loobus Linde projektist, kellega sõlmiti leping kompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Nüüd on gaasitöötlemis- ja gaasikeemiakompleksi käivitamine kavandatud aastatel 2026-27 ning LNG tehas – aastatel 2027-28, tuleneb valitsuse korraldusest.
Gazprom ei suuda ehituse eest oma vahenditega tasuda. Pärast Euroopa turu kaotamist langes Gazpromi eksport mitte-SRÜ riikidesse madalaimale tasemele alates 1985. aastast – mullu vaid 69 miljardit kuupmeetrit. 30. juunil 2023 lõppenud aastal kandis Gazprom triljoni rubla (10 miljardit eurot) puhaskahjumit, sattus rahahädasse ja oli sunnitud kulutama kaks kolmandikku oma sularahareservidest.
Ettevõtte bilansi lappimiseks tõstavad võimud Venemaal järsult gaasitariife. 2024. aasta juulist tõusevad need 11,2% ja 2025. aasta juulist veel 8,2%. Kumulatiivselt tõusevad gaasihinnad kodanikele kahe aasta jooksul 20% ja sõja algusest 34%.
Aastaks 2025 võib Gazpromi saada veel täiendava tulude vähenemise suurenenud maksukoormuse ja gaasistamisprogrammi eest tasumise tõttu kuni triljoni rubla kahjumit, ütles riigiduuma energeetikakomitee juht Pavel Zavalnõi novembris. Tema sõnul on Gazpromi mure „kui eksportima ei hakka, siis kulud ikka jäävad”.
14. Venemaa avaldab NATO-le survet, sealhulgas kasutab „sõjalisi vahendeid” alliansi nõrgestamiseks ja lõhendamiseks, teatas Taani kaitseluureagentuur oma uuendatud hinnangus. Analüütikute sõnul on ebatõenäoline, et kreml üritab provotseerida otsest relvakonflikti maailma tugevaima sõjalise blokiga, kuid püüab seda õõnestada seestpoolt.
„Tõenäoliselt jätkab Venemaa ettevaatust, et tema tegevus ei käivitaks NATO artiklit 5. Kuid suure tõenäosusega kasutab ta selliseid sõjalisi vahendeid, mis võimaldavad alliansi riikidele väljakutse esitada, väljumata artikli 5 ulatusest,” rõhutab luureteenistus.
Seda saaks teha survestades üksikuid riike, eriti Balti regioonis: näiteks võib Venemaa sõjalennukite või sõjalaevadega rikkuda nende õhu- või mereruumi ning koguda ühiste maismaapiiride äärde vägesid ja korraldada seal õppusi.
Taani kuningliku kaitseakadeemia sõjaanalüütik Anders Park Nielsen usub, et Venemaa pikaajaline eesmärk on NATO destabiliseerimine. kreml loodab tema hinnangul, et artiklis 5 sisalduv lubadus rünnaku korral teineteisele appi tulla jääb tühjaks sõnakõlksuks.
Sama meelt on ka Taani rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur Flemming Splidsboel. „Ühegi riigi territooriumi hõivamise katsed on ebatõenäolised, kuid need võivad olla operatsioonid, mille eesmärk on õõnestada NATO otsustusprotsesse, panna proovile ühtekuuluvus ja nõrgestada alliansi tahet,” ütles ta.
Varem on Taani ja veel 9 Euroopa riigi sõjaväejuhid teatanud vajadusest oma rahvusarmeed ümber relvastada, et Venemaad pikemas perspektiivis ohjeldada. kremli suutlikkus olukorraga kohaneda ja majandus kiiresti sõjaseisundisse viia üllatas paljusid ning mõned Euroopa valitsused on juba hakanud rääkima sellest, et NATO-l on relvatootmise samale tasemele viimiseks aega vaid paar aastat.
Pärast Soome ja Rootsi otsust liituda NATOga on Venemaa strateegiline positsioon Läänemere piirkonnas nõrgenenud ning nüüd üritatakse sõjalist ülemvõimu tagasi saada, luues üksusi nii regioonis endas kui ka riigi loodeosas. Vägede kogunedes suureneb kremli riskivalmidus, hoiatab luure.
Taani kaitseministeeriumi juht Flemming Lentfer ütles 3. veebruaril, et NATO riikidel on relvastuse taastamiseks aega piiratud arv aastaid. „Sõjaliselt tundub Venemaa pärast peaaegu kaks aastat kestnud võitlust Ukrainas oodatust tugevam. Ma arvan, et see on juba üldtunnustatud tõsiasi, et ta on teinud märkimisväärseid edusamme oma majanduse ja tootmise ümberkujundamisel sõjalistel eesmärkidel ning taastab oma lahingujõu palju kiiremini, kui me Ukraina sõja ja rahvusvaheliste sanktsioonide valguses arvasime,” ütles Lentfer. Njah, Eesti jaoks ei miskit uut, sest oleme alates taasiseseisvumise esimesest päevast elanud selles teadmises ning vastavalt ka valmistunud (ok, alati võiks rohkem, aga see kõik tuleb millegi arvelt), aga tore, et lääneriigid on hakanud muret järjest enam teadvustama. Täna kahjuks on ka mure, et osa ajakirjanikke kipuvad uudiseid üle võimendama ja sellistest lugudest otsest sõjaohtu üritavad peegeldada, mida ka selles loos tegelikult pole.
15. Poola võimud ei välista Venemaa rünnakut riigile pärast Ukraina sõja lõppu, ütles vabariigi kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh intervjuus ajalehele Super Express.
„Ma aktsepteerin kõiki stsenaariume ja võtan neist halvimat täiesti tõsiselt. See on kaitseministri ülesanne olukorras, milles me täna oleme,” märkis ta. Kosiniak-Kamysh rõhutas, et ta „ei öelnud neid sõnu lihtsalt ootamatult”, vaid „kaalutas hoolikalt” kõiki riske. Tema sõnul on Poola kaitseministeerium juba asunud selle ohu taustal konkreetseid samme astuma, sealhulgas armee varustuses esinevate lünkade kõrvaldamist. Nii sõlmis uus valitsus pärast võimuletulekut 19 miljardi zloti (üle 4 miljardi euro) väärtuses lepinguid relvade tarnimiseks peamiselt Poola kaitsefirmadega.
Minister märkis, et kuigi armee moderniseerimine on väga oluline, ei ole vähem oluline selle ümberkujundamine nii organisatsioonisüsteemis kui ka relvasüsteemis. See kehtib ka sõdurite individuaalse väljaõppe kohta. Kosiniak-Kamysh rõhutas, et need on prioriteetsed ülesanded, mida „peagi parlamendis esitatakse”. „Me liigume edasi, sest meil on järjest vähem aega,” ütles ta. Minister lisas, et Poola kavatseb mängida väga olulist rolli Euroopa Liidu ühises kaitses ning juba aastatel 2024–2025 on vabariigi üksused „täielikus valmisolekus” liituda ELi kiirreageerimisjõududega.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse otsustasid ka NATO liikme Poola võimud kahekordistada armee 300 tuhande inimeseni. 2035. aastaks plaanib valitsus investeerida relvajõudude moderniseerimisse vähemalt 524 miljardit zlotti (umbes 110 miljardit eurot). Poola on juba alustanud moodsate relvade ostmist USA-st ja teistest riikidest. Eelmise aasta jaanuaris sõlmiti 1,4 miljardi dollari väärtuses leping 114 M1A1 Abrams tanki tarnimiseks. Mais andis USA esimest korda 414 miljoni dollari eest Poolale üle 18 HIMARS mitmikraketisüsteemi koos laskemoona ja varustusega, juunis teatas vabariigi peaminister kavatsusest paigutada riigi territooriumile USA tuumarelvad.
NATO sõjalise komitee esimees, Hollandi admiral Rob Bauer teatas 19. jaanuaril sõja vältimatusest Venemaaga. Tema sõnul peavad kõik bloki riigid valmistuma selleks, et see algab järgmise 20 aasta jooksul. Sarnase üleskutse tegid ka Suurbritannia, Hollandi, Norra ja Rootsi armee ülemjuhatajad, Saksamaa, Tšehhi ja Taani kaitseministrid, Eesti kaitseministeeriumi kantsler ja peaminister.
16. Lühiuudised.
Holland lubas 6 täiendavat hävitajat F-16, kokku 24, mis saadetakse Ukrainasse niipea, kui Ukraina on valmis neid vastu võtma.
Saksamaa vastuseis EL-i sõjalise toetusfondi Euroopa rahutagamisfondi (EPF) reformimisele võib Ukrainale relvatarneid edasi lükata. Kavandatav 5 miljardi euro suurune süst jääb seisma, kuna riigid arutavad fondi reformimise üle. Saksamaa soovib teistsuguseid reegleid selle kohta, kuidas Kiievisse suunduvate relvade 5 miljardi euro suurune rahastamine peaks toimima, nõudes, et Kiievile kahepoolselt tarnitud relvade väärtust arvestataks tema osana fondist. ELi liidrid leppisid kokku maksta Ukraina majanduse toetamiseks nelja aasta jooksul 50 miljardit eurot, kuid ei ole lahendanud sõjalist rahastamist. Viivitused tekitavad muret Venemaa ja Ukraina vahelise laskemoona lõhe pärast.
Orbani partei Fidesz ja liitlased ei suutnud tahtlikult ratifitseerida Rootsi ühinemist NATO-ga, mis takistas veelgi Rootsi saamist NATO liikmeks.
Ukraina võib alustada kõnelusi JAS-39 Gripenist pärast seda, kui Rootsi on selle liige. Rootsi ütles, et see on nõue.
Kreeka valitsuse pressiesindaja Pavlos Marinakis ütles, et Kreeka ei kavatse tarnida Ukrainale S-300 rakette/süsteeme. Varem ilmus info, et Kreeka oleks valmis need Ukrainale üle andma.
Donald Trump kutsus üles mitte hääletama senatis ränderegulatsiooni kompromissleppe poolt, mis on osa suurest pakettprojektist, mis sisaldab rahalisi vahendeid Ukraina abistamiseks. Trump kirjutas sellest oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social.
Lääne sanktsioonide eest varjamiseks on Venemaa alused registreeritud Gaboni lipu alla. Selle lipu alla läinud laevade arv kasvas eelmisel kuul viiekordseks. Halli laevastiku laevade kolm parimat lipuriiki olid Panama, Libeeria ja Venemaa.
Ühendkuningriiki imporditakse endiselt miljoneid barreleid Venemaa naftast valmistatud kütust, näitavad uuringud, mis viitavad „rafineerimislüngale”. Venemaa toornafta rafineeritakse sellistes riikides nagu India ja seejärel müüakse tooted Ühendkuningriiki.
Türgi president Erdoğan kavatseb putiniga 12. veebruaril visiidil arutada uut mehhanismi Ukraina teraviljaekspordiks Musta mere kaudu. See on putini esimene reis NATO liitlase juurde pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
