Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 02. veebruar 2024:

eile rindejoones muutusi ei tuvastanud (vaid hallis alas pisu kõikumist) ja ometigi oli 63 vene poole rünnakut, vene poolel üks allveelaev veel lisaks, ports droone ja kaks raketti vene poolelt Ukraina linnade suunal ja 150-et asulat pommitati. Lugemissoovitus: p.9. Zalužnõi sulest: uus lähenemine sõjandusele.

1. Kropivnõtsk ja Krivõi Rihh.

2. Ei Venemaal ega Krimmis rahulik ole.

3. Kupiansk-Kreminna: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud aga eeldusi vene poolel surve tõusuks ning edenemiseks siiski on.

4. Siversk: „vaikne”.

5. Bahmut: eile küll muutusi rindejoones ei tuvastanud, aga tuli rohkem vene poole kurtmist.

6. Donetsk: tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.

7. Lõunarinne: ühes lõigus tõusis vene poole aktiivsus ja teises Ukraina oma, muutusi rindejoones ei tuvastanud.

8. Herson: veelgi vene poole rünnakute arv tõusis, rindejoon küll ei muutnud eile, aga pisu murelikum ikka.

9. Ukraina armeeülem: sõja ülesehitus on muutunud (lugemissoovitusega).

10. Ühe vene milblogijate portaali arvamus tegeliku olukorra varjamisest.

11. putin teatas „demilitariseeritud tsooni” ideest Ukrainas. USA: viige oma väed sealt välja.

12. Lühiuudised

1. 25 öist drooni ja 2 päevast raketti vene pool teele saatis. Droonidest lasti alla 11 ja rakettidele pihta ei saadud. Muret teeb, et droonide allalaskmise % on kõvasti langemas. Kropivnõtskis ja Krivõi Rihhis kuulda öise droonirünnaku tagajärjel plahvatusi. Viimases kadus osades linnaosades vool ja vesi. Jätkuvalt on väga tihe nii Ukraina piiriäärsete kui rindelähedaste asulate pommitamine.

2. Ikka kurtmist tuli nii kolmest Ukrainaga piirnevast oblastist, miskit olla olnud üleeile Voronezi kandis ja Krimmi ümber palavust jagus.

GUR avaldas kaadrid mereväe droonirünnakutest Venemaa raketilaeva Ivanovetsi vastu Ozero Donuzlavis okupeeritud Krimmis. Rea otselöökide tagajärjel kerele sai vene laev edasise liikumisega kokkusobimatuid kahjustusi ja muutus allveelaevaks. Pisu pani imestama vene droonitõrje nigel võimekus, sest ei näinud rakettide kasutamist ning heaks uueks asjaoluks oli suutlikkus panna meredroon pidevalt põiklema ja mitte lasta end seeläbi tabada tavaliste pardarelvadega. Njah, vene pool kurtis, et samaaegselt droonirünnakuga oli seal lähistel õhus ka USA RQ-4B „Global Hawk”.

Tulekahjust teatati okupeeritud Krimmi lõunaosas meres, mis seal põles, on siiski teadmata.

Njah, Venemaa riigiagentuur TASS väidab allikatele viidates, et IL-76 alla tulistanud õhutõrjesüsteemi Patriot meeskond koosnes nii ukrainlastest kui ka USA spetsialistidest.

Venemaa on vähendanud bensiini eksporti SRÜ-sse mittekuuluvatesse riikidesse, et kompenseerida rafineerimistehaste planeerimata remonti, kuna Venemaa maadleb tulekahjude ja droonirünnakute mõjuga oma energiainfrastruktuurile.

3. Kupiansk-Kreminna: eile tugev vene poole rünnakute laine kolmes rindelõigus jätkus ja muutusi need rindejoones ei toonud. Veelgi on tõusnud vene kaudtuleüksuste ja lennunduse töötlus nii piki rinnet Ukraina eesmiste possade pihta kui sügavusse. Sinna, kuhu toru ei ulata laskma, kasutatakse lennundust. Tundub, et hetkel on Ukraina suurim mure soomuse hävitamise võimekuse hoidmine läbi jooksvalt hästi toimiva logistikavõrgustiku. Eks seda on ka vene pool hetkel üritamas rikkuda. Lisaks teeb muret suur vene diversiooni- ja luureüksuste aktiivsus siin rindel. Otsitakse nii läbipääse miiniväljadest kui üritatakse leida olulisi sihtmärke ja siis vastavalt tuld juhtida.

4. Siversk: vaid kaudtuli.

5. Bahmut: pisu tuli vene poolelt kurtmist, et Ukraina enda olukorda üleeile parandas. Olid ka mures, et vaatamata Ukriana kaitses olemisele ja vene initsiatiivile siiski suudab Ukriana vasturünnakuid teha ja ka edeneda. Eile rindejoones muutusi ei tuvastanud ja jätkuvalt arvamusel, et kuidagi passiivne on siin vene üksuste rünnakutahe.

6. Donetsk: 22 vene poole rünnakut Avdiivka kandis eile muutusi rindejoones ei toonud. Ikka mure Avdiivka lõunaserva ja Pervomaiske suuna pärast, kus viimasel kahel nädalal on vene pool suutnud edeneda.

Marinka-Novomikhailivka kandis 11 vene poole rünnakut ning nende edenemisi ei tuvastanud. Ikka põhiliselt vaid soomusega rünnatakse ja enmasti juba droonidega soomuse read piisavalt hõrendatakse. Eks vene pool kurdab ka miinide pärast.

7. Lõunarinne: pisu surve langes.

Berdjanski suund: üks tugevam vene poole rünnak ja mõned kompimised muutusi rindejoones ei toonud, aga arvatavalt tõuseb uuesti surve Prõjutne kandis.

Tokmaki suund: pisu vene pool kurtis, et Ukraina hakkas aktiivsemaks mutuuma ja paneb vene milblogija kokkuvõte sellest: Zaporožje rindel tuvastati Robotõne lähedal esimest korda üle pika aja 4 vaenlase tanki. Piirkonda tabasid MLRS ja lennukid. Maastiku pommitamine vaenlase poolt ja tema droonid, mis lendavad repiiterite abil kuni 25 km kaugusel, toovad meie vägedele probleeme. „Seltsimehed üleval, me vajame elektroonilist sõda,” kirjutavad dessantväelased.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: vene rünnakute arv tõusis veelgi ja muutus juba väljakujunenud rünnakute arvu ülepäevane kõikumine (ülesse-alla). Eile 14 rünnakut ja pisu muret teeb, et võib-olla on hakanud siin suunal paranema vene poole koordineerimine. Hetkel ei oska kommenteerida vene poole kiitlemist, et on hakatud rohkem tabama Dnepri ülest transporti. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. SÕJALISTE OPERATSIOONIDE KAASAEGSEST DISAINIST
VENEMAA-UKRAINA SÕJAS: VÕITLUSES ALGATUSE EEST

Autor: Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi.

Pea kaheksakümmend aastat lahutab meid II maailmasõja viimastest lahingutest, mis sai kahekümnenda lõpu ja alguse sõdade strateegilise visiooni aluseks kahekümne esimesel sajandil.

Vaatamata relvade ja varustuse kiirele arengule, nimelt: lennundus, raketid ja kosmosevarad, side- ja elektroonikaseadmete arendamine sõjapidamises oli võidustrateegia vaenlane hävitada ja vangistada või vabastada territooriumil. Samas vormid ja meetodid, millega see saavutati sõltus otseselt arengutasemest ja kasutatud relvade arvust.

Muidugi peaksid teadmised strateegia põhitõdedest, operatiivkunstist, taktikast käima kaasas sõjaväespetsialistide karjääriga ja lahendama kaks peamist ülesannet.

Esimene on ilmselt teisejärguline. See seisneb komandöri väljaõppes otse eelseisvale sõjale keskendudes ennustades sõjaolukorda, et olla valmis vaenutegevuse alguseks. See on üliraske ülesande lahendus, mis võimaldab teil juhtida ja anda vääriline tagasilöök vaenlasele, vabastada oma löögijõud ja saada seeläbi aega initsiatiivi haaramiseks. See kogu protsess hõlmab tohutuid riske ja kahtlusi, mis on tingitud asjaolust, et on
vaid üks võimalus osutada korralikku vastupanu väiksemate jõududega ja piiratud ressurssidega.

Teine ülesanne on minu arvates peamine – õigeaegselt välja selgitada sõja poolt püstitatud nõuded seoses tehnoloogia arengu edusammudega ja selle tulemusena relvade ja varustuse kiiret arengut, silmas pidades poliitilist olukorda nii maailmas kui ka enda riigis, majanduslikku olukorda,
jne ja seetõttu on iga sõja jaoks vaja leida ainult oma ainulaadne strateegia ja loogika, mis võimaldab uutes tingimustes leida tee võiduni.

Rääkides meie enda konkreetsest strateegiast, ei saa me mingil juhul täielikult tagasi lükata olemasolevaid doktriine, mis kirjeldavad operatsioonid ettevalmistamise ja läbiviimise protsessi. Peame lihtsalt mõistma, et need muutuvad pidevalt ja täituvad uue sisuga. Operatiivkunsti põhimõtted jäävad muutumatuks.

Seetõttu on meie tähtsaimaks ülesandeks tänapäeva nõudeid arvestades võtta omaks uus vaatenurk kaitseväe kasutamise vormidele ja meetoditele võidu saavutamiseks.

Vägede rakendamise strateegia, vormide ja meetodite muutumise peamiseks põhjuseks on loomulikult relvastuse ja varustuse, eriti mehitamata süsteemide arendamine, mille kasutamine on muutunud laialdaseks ja võimaldab täita väga erinevaid ülesandeid, mis pidevalt kasvab. Seetõttu on mehitamata süsteemid koos teiste arenenud relvaliikidega peaaegu ainsad vahendid positsioonilise vormi sõjalistest operatsioonidest taganemiseks, mis ei ole Ukrainale ajaliselt kasulikud teatud põhjustel. Samas on praeguses olukorras endiselt mitmeid tegureid, mis kahtlemata mõjutavad otsust otsida kaitseväe uusi töövorme.

Siin mõned neist:

ebastabiilne poliitiline olukord Ukraina ümber, mis viib sõjalise toetuse vähenemiseni;

suur tõenäosus, et Venemaa provotseerib Iisraeli ja Jeemeni eeskujul mitmeid konflikte ning segab peamiste partnerite tähelepanu Ukraina toetamisel;

meie partnerite suurtükiväe ja õhutõrje rakettide ja laskemoona varude ammendumine Ukrainas toimuva vaenutegevuse suure intensiivsuse ja nende kiire tootmise võimatuse tõttu ülemaailmse raketikütuse nappuse taustal;

sanktsioonipoliitika ebapiisav tõhusus, mille tulemuseks on sõjalis-tööstuskompleksi võimsuste rakendamine Venemaal ja selle partnerriikides, mis võimaldab vähemalt edukalt pidada positsioonilist kurnamissõda;

märkimisväärne eelis vaenlase inimressursi mobiliseerimisel ja Ukraina riigiasutuste suutmatus parandada kaitseväe mehitamist ilma ebapopulaarseid meetmeid kasutamata;

meie riigi sõjatööstuskompleksi reguleeriva regulatiivse raamistiku ebatäiuslikkus ja selle tööstuse osaline monopoliseerimine toovad kaasa raskusi kodumaise laskemoona tootmisel, mille tulemuseks on – Ukraina sõltuvuse süvenemine liitlaste tarnetest; ebakindlus sellise ulatusega relvastatud võitluse edasise olemuse suhtes, mis tuleneb meie liitlaste keerukusest toetusprioriteetide kindlaksmääramisel.

Ukraina relvajõudude lahingutegevuse kogemus, eriti aastatel 2022–2023, on ainulaadne ja jääb endiselt ainult meie pärandiks ning seetõttu kohustab meid pidevalt võiduni teed otsides pidevalt läbi viima olemasolevate võimete auditit, millest sõltub lahingutegevuse tulemus ja otsida võimalusi vaenlase ees eelise saamiseks. Veelgi enam, kasutades vaenutegevuse tulemuse kontseptsiooni, mõistame tingimusi, mille korral vaenlane keeldub edasisest agressioonist ja just selliste tingimuste loomist tajutakse relvajõudude arsenalis olemasolevate võimete tõhusa kasutamisena.

Eeltoodut silmas pidades ja ka tänapäeva sõjaolusid arvestades on ehk peamiseks eelise saamise võimaluseks omada suhteliselt odavate, kaasaegsete ja üliefektiivsete vahendite arsenali, mis kiiresti areneb. See on katse kasutada ära uute tehnoloogiate arendamise edusamme, mis võimaldavad võita teadusliku, tehnilise, tehnoloogilise ja taktikalise lahingu ning ei vii mitte ainult tingimusteta võiduni, vaid ka ressursside säästmiseni.

Ukraina ja meie partnerid.

Vajadus märkimisväärselt suurendada mehitamata süsteemide ja muude arenenud tehnoloogiliste süsteemide võimekust, et mõjutada positiivselt vaenutegevuse kulgu, julgustab sellest tulenevalt otsima uusi kasutusvorme ja -meetodeid, mis omakorda mõjutavad kindlasti ka sõjategevuse struktuuri nii relvajõude kui ka muid Ukraina kaitseväe komponente.

UAS-i ja teiste uusimate süsteemide mõju lahingutegevuse efektiivsusele on võimalik suurendada tänu:

ülemate olukorrateadlikkuse pidevale paranemisele ja võimalusele seda operatsiooni piirkonnas reaalajas hoida nii päeval kui öösel, kõikides ilmastikutingimustes;

tulekahjude ja löökide ööpäevaringne jälgimine reaalajas; pakkudes reaalajas luureandmeid löökide kohta;

täpse ja ülitäpse löögi andmine vaenlase ja tema sihtmärkide pihta nii lahinguala esiservas kui ka sügavuses.

Sellest tulenevalt on vaja luua uus olemasolevatel tehnoloogilistel võimalustel põhinev operatsioonide ülesehitus, mis ei põhine mitte ainult sõjaliste (lahingu)operatsioonide ruumilistel ja ajalistel näitajatel, vaid ka põhiliselt otsustavate tingimuste loomisel ja asjakohaste mõjudega, mis aitavad kaasa operatsiooni eesmärgi saavutamisele.

Lahingutegevuse kogemuse ja relvastatud võitluse arengu prognoosi põhjal on sellisteks otsustavateks tingimusteks:

absoluutse üleoleku saavutamine õhus, eriti kõrgustel, mis tagavad tõhusa tuletegevuse, ISR-i ja logistika;

vaenlase ilmajätmine võimalusest läbi viia ründe- või kaitseoperatsioone;

oma vägede mobiilsuse suurendamine ja vaenlase vägede mobiilsuse täielik piiramine;

ohutu juurdepääs teatud liinidele, maastiku oluliste alade kontrolli alla võtmine;

jätta vaenlane ilma võimalusest taastada kaotatud positsioon ja tugevdada jõupingutusi.

Esmapilgul on tegemist absoluutselt konservatiivsete ja klassikaliste tingimustega, mille saavutamine teenib kauaaegseid vorme ja meetodeid. Kuid see on ainult esmapilgul, kuna nende saavutamise vahendid on juba muutunud ja vanad vahendid on kahjuks Ukraina relvajõudude jaoks üha enam unistused, muutuvad ennekõike nende saavutamise viisid. Vastavalt esitatud defineerivate tingimuste loomise ideele tagatakse nende saavutamise protsess loomulikult mitmete operatiivülesannete lahendamisega ning iga operatiivülesande lahendamise käigus luuakse vajalikud efektid, mis tulenevad kaasatud vahenditest. Ja just nemad peaksid tehnoloogilise üleoleku arvelt käituma mallist erinevalt ja vähemalt kehtiva doktriini järgi.

Kahtlemata toob vajalike mõjude loomine juba täna radikaalselt kaasa muutusi tööhõivesüsteemis. Seega on vajalike efektide tekitamise tingimuste rakendamiseks täna vaja eraldiseisvana käsitleda:

luua digitaalvälja raadioelektroonilise olukorra juhtimise operatsioon;

mehitamata õhusõidukite ja kübervahendite kombineeritud ründeoperatsioon;

logistiline operatsioon.

Kõik loetletud toimingud on juba omandamisel ja arendamisel. Need viiakse läbi ühe kontseptsiooni ja plaani järgi, kooskõlastatult ja omavahel seotud, kuid erinevad sisult. Mis puudutab otseste mõjude saavutamise operatsioonide läbiviimist, oletatavasti sisu poolest, siis need on põhiliselt kaitsvad ja ründavad, kuid teostamisviisi poolest võivad need olla järgmised:

operatsioon vaenlase majanduslike võimaluste vähendamiseks;

täieliku isolatsiooni ja hõõrdumise toimimine;

robototsingu- ja löögioperatsioon;

robotoperatsioon kriisipiirkonna juhtimiseks;

psühholoogiline operatsioon ründevahendite abil;

kaitsetehnoloogiline kontaktivaba töö.

See operatsioonide loetelu kasvab pidevalt koos vahendite enda arenguga ja loomulikult soodustab muudatusi õpetusdokumentides ja täiesti uue sõjategevuse ettevalmistamise ja läbiviimise filosoofia kujunemist. Uute iseseisvate toimingute või nende kombinatsioonide tekkimine toob kaasa vajaduse luua uus korraldustabel. Kõik see on võimalik riigiasutuste paindliku ja kiire reageerimisega muutustele. Seega toimuvad muudatused nii klassikaliste kaitse-, ründe- kui stabiliseerimisoperatsioonide olemuses ja sisus, mille planeerimise ja läbiviimise lähenemine oli tavaliselt lineaarne ja mallipõhine. Samas need toimingud kombineeriti sisuliselt, sh partnerite seisukohtade järgi. Sellega koos ei leia ammu tuntud võrgukeskse sõja kontseptsioon uutes tingimustes, tänu relvastatud võitluse kõrgtehnoloogilistele vahenditele, oma tõlgenduse mitte vägede operatsioonide, vaid efektide loomise ja otsustavate tingimuste saavutamise kaudu vastavate võimete abil.

Lisaks tahaksin märkida, et lisaks lahingutegevuse tõhususe parandamisele suudavad mehitamata ja muud arenenud tehnoloogilised süsteemid lahendada mitmeid olulisi probleeme Ukraina kaitseväe lahingutegevuse korraldamisel ja läbiviimisel:

suurendada vaenutegevuse kontaktivaba käitumise määra ja selle tulemusena vähendada nende vahendite kaugjuhtimise võimaluse tõttu tekkivate kahjude taset;

vähendada traditsiooniliste relvade kaasamist lahingumissioonidesse;

tagada sõjategevuse läbiviimine raske sõjatehnika piiratud kasutamisega;

vaatamata mereväe laevade puudumisele lüüa nii vaenlase pinna- kui ka allveelaevu ja selle rannikuinfrastruktuuri peaaegu kogu ala sügavusel merel suure tõhususega ja minimaalse riskiga personalile;

anda tohutuid äkklööke kriitilise infrastruktuuri rajatiste, oluliste sidevahendite vastu ilma kulukaid töö- ja tootmisrakette ning mehitatud õhusõidukeid kasutamata.

See eeliste loetelu on puudulik ja kahtlemata muutub, laiendades tõhusate töökohtade ulatust. Muidugi otsib vaenlane lahinguväljal võimalusi kaitseks ja püüab initsiatiivi haarata. Seetõttu on ründesüsteemide, sealhulgas mehitamata süsteemide võimekuse arenedes äärmiselt vajalik kaitse- ja vastutegevuse süsteemide täiustamine. Seega on kaitseväel uute vormide ja meetodite valdamiseks vaja luua täiesti uus riiklik tehnoloogilise ümberrelvastuse süsteem, mis hõlmab järgmisi allsüsteeme:

arendus ja teadustoetus;

tootmine ja hooldus;

isikkoosseisu koolitamine ja lahingukogemuse üldistamine;

vägede (vägede) kasutamine paindlik finantseerimine;

logistika.

Tõenäoliselt vajab iga allsüsteem tulevikus eraldi uurimis- ja arendustegevust, kuid praegu võib julgelt väita, et süsteem peaks olema terviklik ja samas paindlik nii kaasatavate üksuste kui ka tootmise rahastamise ja muutmise suhtes. See kõik võtab kahtlemata aega, kuid just aeg on määrav.

Võttes arvesse juba olemasolevat värbamise süsteemi, leitud tehnilisi lahendusi ja juba väljakujunenud juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning saadud kogemusi, aga ka partnerite seisukohtadest lähtudes kaasaegsetes tingimustes sellise vajaliku mahuga süsteemi loomine tootmiseks võib kesta kuni viis kuud. See termin on tingitud vajadusest luua vastavad tabelid organisatsiooni ja nende mehitamise ja varustamise, personali koolituse, ressursitoetuse, vajaliku infrastruktuuri loomise, logistika ja doktrinaalse raamistiku arendamise kohta.

Seda silmas pidades peame 2024. aastal keskenduma oma põhitegevusele:

kaitseväe kõrgtehnoloogiliste vahenditega varustamise süsteemi loomine;

vaenutegevuse ettevalmistamise ja läbiviimise uue filosoofia juurutamine, võttes arvesse piiranguid;

selle tulemusel omandada võimalikult lühikese aja jooksul uued sõjategevuse läbiviimise võimalused.

Niisiis, me räägime sellest, et tänapäeva tingimustes on Ukraina relvajõududel koos teiste riigikaitsejõudude komponentidega võimed, mis võimaldavad mitte ainult vaenlast hävitada, vaid ka tagada omariikluse enda olemasolu. Seetõttu on äärmiselt vajalik kasutada ära uute sõjatingimuste pakutavad võimalused, et maksimeerida uusimate lahinguvõimete akumulatsiooni, mis võimaldab vähema ressursiga vaenlasele maksimaalselt kahju tekitada, tema agressiooni peatada ja Ukrainat selle eest tulevikus kaitsta.

10. Dva majora: „Ametkondade ja sõjaväe juhtkonna desinformeerimine”

Ilmselt on aeg võtta kasutusele selline juriidiline termin ja vastav Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel.

Artiklite lõiked sätestavad teo erinevad subjektiivsed aspektid: isikliku kasu saamiseks, ametiseisundit kasutades, et vältida vastutust varem kuritegeliku tegevuse (tegevusetuse) eest. Muide, tõsiste tagajärgedeni viinud kuritegeliku tegevusetuse liik võib olla ka põhjustest ja tingimustest teatamata jätmine (teavitamata jätmine).

Paari aastakümne jooksul enne sõda tõusid mõned hoolimatud inimesed headele ametikohtadele, kuid raskete aegade saabudes nad end ümber ei struktureerinud. Õppisime ilusaid aruandeid kirjutama ja end kaitsma. Milleni see viib, on selge.

Vastasel juhul võite jõuda muinasjutu „Lefty” keskse tegelase juurde: „Ütle keisrile, et relvi ei puhastata tellistega”.

11. USA välisministeerium vastas vene diktaatori järjekordsele propagandaavaldusele.

putin on teatanud ideest luua Venemaa ja Ukraina vahele „demilitariseeritud tsoon”. USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ütles briifingul, et Venemaa peab alustama oma vägede väljaviimist Ukraina aladelt, kui ta on tõeliselt huvitatud Ukraina demilitariseerimisest.

„Mul on raske mõista, kuidas saab Venemaa ja Ukraina vahelise demilitariseeritud tsooni ellu viia, kui Venemaa väed on Ukraina territooriumil. Demilitariseeritud tsooni korraldamine on üsna keeruline, kui Venemaa väed jätkavad tegevust Ukraina poolel ja president putin on korduvalt andnud mõista, et ta ei ole muutnud selle eesmärki vallutada Ukraina,” ütles Miller.

Ta soovitas vene diktaatoril alustada sissetungivate vägede väljaviimist Ukraina maadelt, kui ta on Ukraina demilitariseerimisest tõeliselt huvitatud.

putin rääkis eile venelastega, kuulutades eesmärgiks luua „demilitariseeritud tsoon” ja viia Ukraina suurtükivägi rindejoonest võimalikult kaugele. Ta rõhutas ideed „demilitariseeritud” või „sanitaarsest” tsoonist Ukrainas, öeldes, et „see joon peaks olema meie territooriumist nii kaugel, et vältida Ukraina relvajõudude rünnakuid”.

12 Lühiuudised.

USA Senati enamuse juht Chuck Schumer ütles, et senat hääletab järgmisel nädalal riikliku julgeoleku lisaseaduse eelnõu üle, mis hõlmab kahepoolset kokkulepet piiri- ja migratsioonipiirangute ning abi andmise kohta Iisraelile, Ukrainale ja Taiwanile. Kahjuks pole veel selge, kas esindajatekoja spiiker Mike Johnson paneb lisa parlamendis hääletusele, kui see läbib senati.

Hiina ütles Ukrainale, et kahepoolseid suhteid võib kahjustada 14 Hiina ettevõtte lisamine Ukraina rahvusvahelise sõja sponsorite nimekirja. Hoiatus edastati Ukrainale eelmisel kuul Hiina suursaadiku kohtumisel Ukrainas.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised