Sõja ülevaade: 706. päev – suurem ports droone Ukraina taevas
Avaldatud: 30 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. jaanuar 2024:
suurem ports droone öises Ukraina taevas ning pisu oli rindejoone kõikumist ja päris kaugele ulatus Ukraina eilegi.
1. Ikka rakette ja suurem ports droone Ukraina linnade poole teele saadeti.
2. Rahulik pole Venemaal mitte ja tundub, et Ukraina jätkab eelluure tegemist suurte vene naftaobjektide suunal.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ja olla Ukraina siiski enamuse kontrolli Tabaivka küla üle tagasi saanud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: ikka kuidagi loju on vene poole rünnakutega.
6. Donetsk: rünnakuid ja pomme vene poolelt jagus ilma edenemisi toomata ja üks rindejoone parandus.
7. Lõunarinne: vene pool suutis edeneda Berdjanski suunalt.
8. Herson: Ukraina omad andsid teada edenemisest Dnepri idakaldal aga kus ja mis siiski teadmata.
9. Kas ühe vene aktivisti kaebusest prokuratuuri piisab putini võimaliku konkurendi elimineerimiseks?
10. vene võimud plaanivad sõjaaegset valuutakontrolli määramata ajaks pikendada.
11. putin ja lukašenka leppisid kokku riikliku propaganda ühendamises.
12. Siberi ja Kaug-Ida hõbedakaevandused anti üle Omaani sultani kontrolli alla.
13. Pisu Telegrami keskkonnast.
14. Ports lühiuudiseid mitmelt rindelt.
1. Õhukaitsejõud tulistasid ööl vastu 30. jaanuari 35-st Shahed-136 droonist alla 15. Kiievi piirkonnas teatati plahvatustest, õhutõrje töötas droonide vastu. Kramatorski rajoonis teatati plahvatustest (raketid). Õhutõrje tegutseb Krõvõi Rihis Shahedi droonide vastu. Njah, väga tihe piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine jätkus ja ikka on kõrge ka vene lennunduse töö siin suunal juba üle nädala. Rindelähedaste linnadega sama mure kuni 30 km kauguseni rindejoonest.
2. Kummalisi sähvatusi märgati Venemaal Tšeljabinskis Šagoli lennuvälja kandis (vene Su-34 hävitati seal 4. jaanuaril).
Jaroslavlis asuvat naftatöötlemistehast rünnata üritanud UAV kukutati väidetavalt elektroonilise sõjapidamise vahenditega alla. Pildi järgi arvab, et pigem oli luuredrooniga tegu.
Kõigist kolmest Ukrainaga piirnevast vene oblastist pisu enam kurtmist tuli, ikka süüdistatakse Ukraina terroriste ja ikka vaid rahulike elanikke pommitamises…
3. Kupiansk-Kreminna: põhiliselt soomuse toel tugevad vene poole rünnakud kolmes põhilõigus jätkusid. Sinkivka kandis eile muutusi rindejoones ei tuvastanud aga vene soomukite purunemisi küll.
Ukraina relvajõudude pressiesindaja Volodõmõr Fitjo eitas teavet, et vene pool vallutas Tabaivka küla. „Mis puudutab infot, et Venemaa oleks Tabaivka juba vallutanud, siis see ei vasta tõele. Tabaivkas käivad praegu lahingud, meie kaitsjad üritavad neid positsioonidelt, kuhu nad ajutiselt on sattunud, tõrjuda,” rõhutas ta.
Olukord Tabaivka asula ümbruses Ukraina blogijate hinnangul: vene pool asulas kanda kinnitada ei saanud, lahingud olla jätkunud terve päeva küla serval ja küla läks halli alasse. Tabaivka küla asub kaitseks kehva koha peal, sest asub kahe seljandiku vahel madalikul. Kus on palju soist ala. Küla on väga raske kaitsta, ilma et oleks kontroll kahe ümbritseva kõrgustiku üle. Ka nende üle võitlus jätkus.
vene pool on viimastel päevadel hoogustanud ründetegevust Jampolivka-Ternõ suunas. Üsna suur mehhaniseeritud rünnak tõrjuti selle nädala alguses ja nüüd tõrjuti ka uus rünnak Jampolivka suunas. Ikka 3-10 ühikut soomust korraga ja liiguvad piki ida-lääne suunalisi põlluteid (kurivaimud kannavad ka) aga ikka enne rindeni jõudmist neist enamus ära lastakse ehk siis seni Ukraina seire ja kaudtule/drooni üksuste koostöö toimib ning moon päris otsas pole.
Kreminnast edelas asuva metsa-ala käivat isegi vene poole sõnul possalahingud ehk siis rindejoonel muutusi pole aga tundub, et pisu enam Ukraina vastu torgib.
4. Siversk: eile info rünnakutest puudus, vaid kaudtuli.
5. Bahmut: rünnakuid vene poolelt nagu jagub (arvuliselt), aga edenemisi tuvastada ei suuda. Njah, mõni vene blogija igapäevaselt siin teada annab, aga no muhvigi neile sisu ei leia. Jätkuvalt arvamusel, et siin suunal tehakse rünnakuid pigem lahingupäevikusse kirja saamiseks. Sellevõrra suurem aga on pommitamine nii kaudtuleüksustega kui lennukitelt (egas droonidki oma tööd teevad) ja tänu nii S-300 rakettidele ja liugpommidele kipuvad ulatuma ka rindejoonest 30km kaugusele ja töötlevad ka sinna ulatusse jäävaid linnu nagu Slovjansk, Kramatorsk, Myrnohrad jne. Isegi MLRS kasutamine mitmes rindelõigus on tõusnud.
6. Donetsk: vene poole tugev rünnakutesurve Avdiivkast põhjaküljel pole juba nädal ühtki edenemist toonud. Hetkel on saadud pidama ka Avdiivka lõunakülg ja sammhaaval olukord Ukrainale paraneb. Pisu tuli vene poole blogijatelt kaebust, et Ukraina kaudtuli ja droonide mõjutus olla siin suunal päris hulluks läinud.
Novomõhailivkast põhja pool on vene pool hiljuti geograafiliselt tuvastatud piltide põhjal saavutanud territoriaalset edu. Osa sellest on ilmselt varemgi Venemaa kontrolli alla sattunud, kuid pole veel kinnitust leidnud.
7. Lõunarinne: üks vene poole edenemine pisu ootamatult.
Berdjanski suund: suund, millest enam eriti ei kuule, kuid kus vene pool on viimasel ajal rünnakuid suurendanud. Värskelt geolokatsiooniga tehtud piltidel on näha vene poole rünnakut Prõjutnest põhja pool ja mitmed põllulapid koos metsaribadega enda kontrolli ala saadi.
Tokmaki suund: pisu aktiivsem maa peal on Ukraina aga õhus domineerib vene pool ning seda suunda pommitab vene pool isegi eesmisi possasid liugpommidega ehk siis kvantiteediga üritatakse olukorda parandada.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Ukraina sõjaväe siinse suuna pressiesindaja Humenjuk kinnitab, et Ukraina väed suutsid vasakul kaldal edasi liikuda, täpsustamata, kuhu. Teatavasti töötas Ukraina lennundus ja suurtükivägi massiliselt. Njah, ka vene poole kurtmist tuli rohkem ja eks olen siis edasiste uudiste ootusrežiimis, eks olen siin suunal ka pikalt oodanud ja seda koos Teiega…
9. Aktivist Vitali Borodin pöördus Venemaa peaprokuratuuri poole palvega kuulutada „välisagendiks” poliitik Boriss Nadeždin, kes kavatseb kandideerida Venemaa presidendiks. RT avaldas Borodini avalduse koopia.
Aktivist juhtis tähelepanu Nadeždini mittenõustumisele putiniga ja tema poliitikaga, sealhulgas osalemisele Ukraina sõjas. „See tähendab, et Vene Föderatsiooni presidendikandidaat kavatseb venelastele peale suruda seda, mida Venemaa Föderatsioon nii usinalt püüab kaitsta oma rahvast natsismi, äärmusluse ja LGBT propaganda eest,” ütles Borodin.
Lisaks märkis ta Nadeždini toetust opositsioonipoliitikute, aktivistide, ajakirjanike ja Aleksei Navalnõi toetajate poolt, arvates, et Nadeždini kandidatuuri kaudu propageerivad „liberaalid” Venemaal „läänelikku” tegevuskava. Borodin mainis ka kuulujutte, et Nadeždini peasponsor on Mihhail Hodorkovski, ning nõudis, et poliitikut tunnistataks „välisagendiks”, kui teda toetatakse välisrahastusega.
Boriss Nadeždini pressiteenistus vastas katsele kontrollida teda „välisagendina” öeldes, et selliseks tunnustuseks pole alust. „Meie peakorter ei saa ega ole kunagi saanud rahalist ega organisatsioonilist abi välismaalt ega teistelt välisagentidelt. Me ei pea seda surveks. Me ei pea vajalikuks avaldust teha iga linna hullude algatuse peale. Töötame edasi,” märkisid SOTA-visioni esindajad Nadeždini pressiteenistuses.
Vitali Borodin on avalik-õigusliku organisatsiooni „Föderaalne Julgeoleku- ja Korruptsioonivastane Projekt” juht ning on tuntud oma tava tõttu kirjutada hukka mõistvaid avaldusi Venemaa meedia, aga ka Venemaa näitlejate, muusikute, poliitikute ja ühiskonnategelaste vastu.
10. Piirangute kehtestamist alustanud vene võimud ei leia jõudu neist loobuda. Suuremate eksportijate poolt aprilli lõpuni kehtestatud kohustuslik repatrieerimine ja välisvaluutatulu müügi nõue suure tõenäosusega mitte ainult ei pikene, vaid muutub tähtajatuks. Bloomberg teatab sellest viitega eksportivate ettevõtete ametnikele ja tippjuhtidele.
putin andis oktoobri keskel välja määruse 43 ettevõtete grupi suurema osa eksporditulust kohustuslikust müügist – muidu poleks olnud võimalik peatada dollari tõusu üle 100 rubla. Paljud turul pidasid dekreeti valimiseelseks: rubla kokkuvarisemine ei tohiks varjutada putini tagasivalimist viiendaks ametiajaks. Ekspertide põhimure oli see, et Venemaal pole midagi püsivamat kui ajutine ja pärast 30. aprilli müük jätkub.
Keskpank on sellele kategooriliselt vastu, pidades dekreedi mõju ilmseks, kuid selle olemasolu on ilmselgelt halb signaal. Pärast määruse jõustumist rubla langemine peatus, kuid küsimus pole ainult piirangutes, rõhutas keskpanga esimees Elvira Nabiullina. Peale dekreedi langesid kokku mitmed tegurid: nafta hind tõusis, import vähenes, baaskursi tõus hakkas mõju avaldama – ja nende igaühe panust on raske määrata. Nabiullina nõudis, et piirangud tühistataks aprillis, kui dekreet lõpeb. Aja jooksul õpivad ettevõtted neist mööda minema ning muudavad keerulisemaks ka rahvusvahelised maksed, eriti impordimaksete puhul, selgitas ta. Keskpank „ei näe mõjuvaid põhjusi” välisvaluutatulu kohustusliku müügi pikendamiseks, kommenteeris keskpank valitsuse avaldust määruse pikendamise kohta aasta lõpuni: selle mõju valuutaturule, Keskpanga rahapoliitikale avaldatava mõjuga võrreldes oli see mõõdukas.
Kuid esimene peaministri asetäitja Andrei Belousov leiab, et piirangud „on näidanud oma tõhusust” ja tegi seetõttu ettepaneku neid pikendada. Rahandusministeeriumil oli vahepealne seisukoht: aseminister Aleksei Moissejev tunnistas, et määrust ei pikendata, kuid eksporditulu kohustusliku müügi nõude uuendamise võimalus avaldab eksportijatele mõju ning nad müüvad piisavalt valuutat.
Eksperdid hindavad nende piirangute tõhusust erinevalt. Kui määrust ei pikendata, hakkab rubla taas nõrgenema, uskus Finam Financial Groupi juhtivanalüütik Aleksandr Potavin. Ja kui valuutakontrolli meetmeid pikendatakse, võib rubla olla teisel poolaastal oodatust tugevam, kirjutasid Bank St. Petersburg analüütikud. Rubla tugevnemine langes lihtsalt trendi lõpuga kokku. Seda on näha ka maksebilansi andmetest. Kuna puudub teave kohustusliku müügi tegeliku mõju kohta vahetuskursile, on dekreedi tõhususe kohta raske järeldusi teha, kutsus Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu president Aleksandr Šohhin üles mitte kiirustama.
Ükskõik, kuidas eksperdid valuutapiirangute mõju hindavad, ei näe nad nende pikendamiseks tungivat vajadust: praegu ei ohusta rubla kurssi tõsiselt miski. Rubla tugevnemisel enne presidendivalimisi ja nendejärgsel odavnemisel pole praegu tõsiseid tõukejõude, on Renaissance Capitali Venemaa ja SRÜ peaökonomist Sofia Donets kindel (tema prognoos on aasta lõpus 92 rubla/$).
HSE professor Jevgeni Kogan eeldab rubla nõrgenemist, kuid mitte kokkuvarisemist ning peab seetõttu piirangute pikendamist asjatuks: „Kui meetmed mõjutasid vahetuskurssi vähe, siis miks oleks vaja eksportijatel lisakulusid? Kui nad tugevdasid rubla oluliselt, on see ujuva vahetuskursi moonutamine. Kas on mingeid analüüse, uuringuid, arvutusi, et tugevam vahetuskurss on riigile kasulik? Kas see kaalub üles valede turustiimulite kulud? Ma kardan, et mitte. Lõppude lõpuks, kui vahetuskurss on turukursist tugevam, siis ostame importkaupu rohkem, kui suudame endale lubada. See on muidugi suurepärane, kui me oma arengu pärast ei muretse. Nüüd on meil hea söök, aga mis siis ilma ekspordi arenguta? Turumajandus on see, mis aitas Venemaal sanktsioonidega kiiresti kohaneda. Ja turukurss on selle oluline komponent. Ükskõik, kuidas te probleemi ka ei vaata, ei näe ma valuutapiirangute säilitamisest mingit kasu.”
Aga sõjaajal on oma loogika. Venemaa valuutaturgu ei saa paljude erinevate piirangute tõttu praegu tõhusaks nimetada, meenutab GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin ja kirjeldab olukorda piltlikult: valuutaturg ei ole „ainult valuuta ost/müük”, see on ka arveldused, laenud/hoiused, tuletisväärtpaberid jne, ta on üsna „katki” ja seetõttu vajab ta „kipsi”, „karkusid” ja muid vahendeid, „et kui ta ei jookse, siis liigub”. Susin võrdleb kohustusliku müügi määrust „kiiresti tehtud kipsi/karguga”, mis suurendas turu likviidsust ja vähendas volatiilsust, kuid keerulised arvutused ja kasvanud tehingukulud, moonutavad turustiimuleid. „Kui kõnnid kipsis ja karkudel kauem kui vaja, siis võib miski atrofeeruda ja midagi muud täiesti moonduda ning sellega tuleb ka arvestada. Kui eemaldate kipsi ja viskate kargu enne tähtaega ära, pole teil probleeme”. Susin leiab (see on ainult tema isiklik arvamus), et „kipsi eemaldamine on ennatlik”, küsimus peaks olema selles, mida ja kuidas muuta, et kulusid vähendada, samuti töötada välja mehhanism edaspidiseks sujuvaks tühistamiseks. Kohustusliku müügi nõude pikendamine ei mõjuta Susini sõnul eriti rubla kurssi, kuid vähendab mõnevõrra devalveerimisootusi „pärast märtsi tühistatakse kõik ja kõik vabastatakse”.
Kuid rubla kurss on vaid sümptom sellest, mis on sandistanud kogu majanduse ja ainult sõja lõpetamine aitab selle vastu. Nagu Susin ütleb, „kips ei lahenda maksaprobleeme”.
11. Venemaa ja Valgevene presidendid allkirjastasid dekreedi liidu riikliku meediaettevõtte loomise kohta. RIA Novosti teatel tehti otsus Venemaa ja Valgevene Ülemnõukogu koosolekul Peterburis. Liitriigi loomises Venemaa ja Valgevene vahel lepiti kokku 1999. aasta detsembris ning 2021. aasta novembris kinnitati 28 liiduprogrammi. Samal ajal väljendas lukašenka ideed luua liiduriigi meediavaldus. Ta tegi ettepaneku mitte „laotada riigi propagandaks eraldatud raha olemasolevate ajalehtede, ajakirjade, Telegrami kanalite” ja muude meediakanalite vahel, vaid „koguda see rusikasse” ühe meediaettevõtte raames.
Alates Ukraina sõja algusest on Venemaa võimud investeerinud propagandasse rekordiliselt palju raha, kaotades samal ajal publikut. Järgmise kolme aasta eelarveseaduse eelnõus toodud andmetel moodustas 2023. aastal riigimeedia ülalpidamiskulu 122,1 miljardit rubla (1,22 miljardit eurot). See ületab mitme Venemaa keskmise suurusega piirkonna eelarvet. 2024. aastal ulatuvad kulud 121,3 miljardi rublani.
VTsIOM-i andmetel kasvas nende venelaste osakaal, kes televiisorit ei vaata, 13 protsendilt 2018. aastal 31 protsendini 2023. aastal. Samal ajal vähenes traditsioonilist meediat eelistavate ja internetti mittekasutajate hulk 23%-lt 16%-le.
12. Venemaa suurimad hõbedaleiukohad, mis asuvad Siberis ja Kaug-Idas läksid Omaani valitsuse kontrolli alla. Miljardär Alexander Nesise IKT-grupp müüs Omaani investorite konsortsiumile 23,9% Venemaa teisest kullatootjast ja suurimast hõbedatootjast Polymetal Internationalist. Reutersi andmetel oli Magadani ja Sverdlovski oblastis ning Habarovski territooriumil, Jakuutias ja Tšukotkas ettevõtteid omava ettevõtte suurima osaluse ostjaks investeerimisfond Mercury Investments International, mis kuulub Omaani valitsusele.
Tehingu tulemusena müüs ICT kontsern täielikult oma osaluse Moskva börsil 2,6 miljardi dollari suuruse kapitalisatsiooniga Polymetalis.Tehingu maksumust ettevõte ei avalikustanud, kuid börsi noteeringute põhjal võib pakett väärtuseks ligikaudu 600 miljonit dollarit. IKT-kontsern oli Polymetali suurim aktsionär. Ettevõtte veebisaidi andmetel kuulub veel 9,9% Ameerika fondile BlackRock Fodina B.V. – 3,3%, juhtkonnale ja direktoritele – 0,9%.
Polymetal muutis augustis oma „registreerimise” Venemaalt Kasahstani ja teatas plaanist täielikult vabaneda oma Venemaa ärist – kaheksast kaevandusest, mis annavad kolmveerand ettevõtte aastatoodangust. Polymetal kavatseb müügist saadud tulu investeerida Kasahstani ettevõtetesse, mis eelmisel aastal andsid ettevõttele poole puhaskasumist ja kogu rahavoo, ütles ettevõtte juht Vitali Nesis, endise Polymetalli omaniku Aleksandri vend.
Osaluse müük Omaani investeerimisfondile on jätk strateegiale, mille eesmärk on „vähendada äririske Venemaa varade müügiga”, ütles Nesis esmaspäeval tehingut kommenteerides. Tulevikus kavatseb Polymetal tootmist arendada Kasahstanis ja „Kesk-Aasia piirkonnas tervikuna”, vahendab Nesise sõnu tema pressiteenistus.
13. USA Luure Keskagentuuri (CIA) analüütikutel keelati töökohal kasutada Venemaal sündinud Pavel Durovi loodud Telegrami sõnumiteenust, väidavad allikad Bloombergile.
Nende sõnul ei saa rakendust käivitada ei ettevõtte arvutites ega nende enda mobiilseadmetes. Selle tulemusena peavad töötajad Telegrami kasutamiseks CIA peakorterist lahkuma. Telegram pakub huvi Venemaale spetsialiseerunud analüütikutele (njah, loeb isegi igapäevaselt). Erilist tähelepanu pööratakse Ukraina sõjaga seotud väljaannetele, sealhulgas kremli-meelsete sõjaväeblogijate kanalitele.
Agentuuri teatel kavatseb USA tugevdada CIA tööd avatud allikate analüüsimisel ning on juba alustanud riikliku OSINT-i strateegia väljatöötamist, kuid sellised piirangud mõjutavad andmete kogumise kiirust ja aeglustavad kasuliku info tuvastamise protsessi.
Samal ajal on CIA-l endal Telegramis ametlik kanal. Lisaks lõi asutus eelmisel aastal spetsiaalse kanali venelaste värbamiseks ja avaldas selles video üleskutsega infot jagada.
Novembris piirati Prantsusmaal Telegrami kasutamist. Eelkõige anti valitsuse liikmetele käsk rakendus oma seadmetest eemaldada, kuna riiklik infosüsteemide turvaamet (ANSSI) ei kiitnud seda heaks. Keelati ka WhatsApp ja Signal.
Lisaks otsustas EL tugevdada järelevalvet Telegrami üle. Sõnumitooja oli kohustatud määrama 17. veebruariks 2024 seadusliku esindaja, kes suhtleks Euroopa Komisjoniga, et võidelda äärmusliku sisu ja vägivalla propagandaga.
Ka Saksamaal oli Telegrami vastu kaebusi. 2022. aasta jaanuaris lubas riigi siseministeeriumi juht Nancy Feser sõnumitooja blokeerida, kuna seda kasutasid äärmusrühmitused. Eelkõige juhtis ta tähelepanu sellele, et paremradikaalid koordineerisid proteste valitsuse pandeemiaga võitlemise meetmete vastu suunatud protestide kaudu ja ähvardasid tappa mitmeid Saksa poliitikuid.
Justiitsministeerium omakorda nõudis, et Telegrami juhtkond määraks Saksamaal ametliku esindaja ebaseadusliku sisuga seotud juriidiliste päringute jaoks. Keeldumise korral ähvardas ministeerium ettevõtet „miljonite” trahvidega.
14. Lühiuudised
Eagu eelmisel nädalal, levitasid mõned ajakirjanikud ähmaseid kuulujutte, mis väitsid, et Umerov tahaks ise tagasi astuda ja Zelenski vallandas Zalužnõi. Presidendi kantselei ja kaitseministeerium eitasid selliseid väiteid.
Euroopa Liidu riikide alalised esindajad leppisid 29. jaanuari kohtumisel kokku, et luuakse eraldi konto, kuhu kantakse külmutatud Venemaa varade maksustatavalt kasumilt intressid. Euroopa Liidu Nõukogu otsustas pikendada Venemaa Föderatsiooni vastu suunatud majandussanktsioone kuue kuu võrra.
Ukraina ja Belgia teatasid kavatsusest toota ühiselt Ukrainale relvi.
„Rheinmetall ehitab Saksamaale rekordajaga uut tehast laskemoona tootmiseks, et luua strateegiline varustuskindlus nii Bundeswehrile kui ka Ukrainale,” ütles Rheinmetall tegevjuht Armin Papperger.
Luksemburg liitus F-16 koalitsiooniga.
Lääs vajab kaks aastat, et valmistada Ukraina jaoks piisavalt laskemoona, et saada nad venelastega samale tasemele. Lääneriigid on sunnitud suurendama tarneid Ukrainasse samaaegselt oma kaitsearsenali ülesehitamisega, kirjutab Financial Times.
Lätis valitsev koalitsioon leppis kokku Venemaa ja Valgevene teravilja impordi lõpetamises.
Ungari opositsioon taotleb eriistungit, et kiita heaks Rootsi ühinemine NATO-ga, kuid seisab silmitsi väljakutsega, kuna päevakorra paikapanemiseks ei jätku hääli ilma valitseva bloki toetuseta. Kas opositsiooni taotlus rahuldatakse, pole teada.
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ja välisminister Kuleba kohtusid Užhorodis Ungari välisministri Péter Szijjártó ja tema meeskonnaga. „Töötame suhete loomise nimel, vajame avameelset ja konstruktiivset dialoogi. Oleme valmis,” lisab Kuleba. Njah, tundub, et jää veel sulama pole hakanud, sest Szijjártó ütles pärast kohtumist Užhorodis: Ukrainal on usalduse taastamiseks veel pikk tee käia.
Ei hakka siia lisama erinevate lääne riikide sõjaväejuhtide ja poliitikute sõnavõtte võimaliku vene ohu tõusu teemal, sest meitele need pole asjakohased, oleme seda teadnud alates iseseisvuse esimest päevast, aga eks need pisu kainestavalt mõjuvad neile endile ja sedagi on vaja… sestap pisu hüsteeria langust ka meitel poleks paha… ning jätkame vastavalt plaanidele oma riigikaitse arendamist ja igaüks meist saab sellesse panustada, nii sõjalistel- kui tsiviilerialadel ning tõsta enda valmisolekut kriisidega toimetulekuks, njah viimase paari aasta lemmiksõna on kerksus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
