Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. jaanuar 2024:

vene pool andis teada kolme küla vallutamisest (kogu rindel 79 rünnaku tagajärjel), millele siiski pole veel kinnitust leidnud ning drooni/raketi/pommisaju all oli enam kui 100 Ukraina asulat ning päris kurtmata pole ka Venemaa elanikud.

1. Zaporižja, Poltaava kant ja Harkiv.

2. Kõigist kolmest Ukrainaga piirnevast oblastist ikka kurtmist tuli.

3. Kupiansk-Kreminna: hetkel vaid vene poole väide, et kolm küla kätte said.

4. Siversk: ikka edutult Bilohorivka küla suunal.

5. Bahmut: miks rünnakuid vene poolelt jagub, aga väikeses mahus on siiski teadmata.

6. Donetsk: karm rünnakutelaine eile muutusi rindejoones ei toonud.

7. Lõunarinne: päris vaikne.

8. Herson: miskipärast vaid kaks vene poole rünnakut.

9. Venelased petsid enamikku Storm-Z palgasõdureid raha ja karistusregistritest kustutamisega.

10. putin teatas, et Ukraina sõjas käinutest saab uus Venemaa eliit.

11. Venemaal tehti juba teist korda nädala jooksul ettepaneku konfiskeerida kodanikelt korterid.

12. Angola lükkab sanktsioonide tõttu Venemaa teemandikaevandamise projektist välja.

13. Jakuutias jätkub WhatsAppi ja Telegrami blokeerimine neljandat päeva

1. Infrastruktuur Zaporižjas sai droonirünnaku tagajärjel eile hilisõhtul pihta. Belgorodi piirkonnast lasti välja mitu ballistilist raketti ja seejärel Poltaava piirkonnas teatati plahvatustest. Harkiv oli raketirünnaku sihtmärgiks eile õhtul u kella kaheksa ajal ja kostus plahvatusi. Kuna siia ulatuvad ka S-300 raketid, siis arvatavalt nendega pommitatigi. Tihe Ukraina piiriäärsete ja rindelähedasti asulate pommitamine jätkus ja ikka kõige käepärasega alates vene lennukitelt teele saadetud liugpommidest, droonidest kui mitme kaliibriga torudest. Arusaamatul kombel pole isegi Avdiivkast kõik inimesed ära kolinud ja Ukraina päästjad peavad eluga riskides neile toitu viima ja haavata saamise korral aitama jne… ehk siis kui ikka jääd lahingute alasse, siis tuleks ära mitte ainult enda elu vaid ka teiste elude kaitsmiseks. Lisaks ei häiri kohalike olemasolu vene poolt, aga väga segab Ukraina võitlejaid.

2. Ukraina luure peadirektoraadi küberspetsialistid hävitasid kogu Venemaa sõjatööstuskompleksi huvides töötanud ettevõtte IPL Consulting sisemise IT-infrastruktuuri. Andmed (baasid) ja serverid, suurusega 60 TB hävitati.

„Kumbki pool ei saa vastata, mis juhtus Il-76-ga, kuid venelaste seisukoht on kummaline,” ütles GURi juht Kõrõlo Budanov. Budanov märkis, et Venemaa üritab jätkuvalt kõiges Ukrainat süüdistada, kuid pole veel esitanud tõendeid selle kohta, et pardal olid tõepoolest vangid.

3. Kupiansk-Kreminna: neljas lõigus vene poole rünnakud jätkusid. Sinkivka külale pole vene pool seni lähemale saanud seda päevas mitmel korral ja mitmel suunal rünnates. Ikka igatsugu taktikat on proovitud.

Eilsed Venemaa sotsiaalmeedia Telegrami kanalite teated vene 47. kaardiväe tankidiviisi (tõenäoliselt uus 153. tankirügement ja kaastöö) edenemisest Harkivi oblasti põhjaosas (Kupiansk-Svatove maantee läheduses, 22 km Kupianskist) asuvatesse Tabaivkasse, Kotljarivkasse ja Kõslivkasse, kuid visuaalne kinnitus selle puudub ning pole ka Ukraina blogijad seda kinnitanud, sestap hetkel seda veel vene poole soovmõtlemiseks peab, aga silmad siin suunal lahti hoiab.

Kreminnast läänes vene poole rünnakud edu ei toonud ja isegi nende kiitlemist ei tuvastanud. Jätkuvalt suurema vene pealetungi ootel siin rindel. Seni on vene poole rindelähedast asulate pommitamine väga tihe ja moona puudust vene poolel pole seni täheldanud ning suhe laskudega on Ukraina kahjuks üle suhte 1:10-le. Aga Ukraina peab vastu.

4. Siversk: tugev vene poole surve Bilohorivka küla suunal jätkus ja liikus kõlakas, et vene poole kaotused siin olla kõrgeks läinud. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

5. Bahmut: pisu on vene pool tõstnud rünnakute arvu, aga muutusi rindejoones ei täheldanud. Hetkel arvamusel, et heitlik külmetav/sulatav ilm on mõjunud pisu vene poole aktiivsusele. Njah, nii siin kui mujal jääb pisu arusaamatuks, miks saadetakse üksik tank kuskil Ukraina possasid näppima, tavaliselt see ära lastakse kas maa pealt või õhust. Võimalik, et seeläbi saab vene poole mingi komandör lugeda rünnaku päevas tehtuks, vaid kurbmänguga keegi teele saadetakse nn päeva päästma.

6. Donetsk: Avdiivka kandis kokku 28 vene poole rünnakut ja edu mitte muhvigi. Pisu on selguseta küll jooksev seis Avdiivka lõunaküljel, aga seal nn dünaamiline ehk siis pidev päevas mitu korda muutuv olukord koos possade/hoonete käest-kätte käimisega jätkus ja sestap joont kuidagi seal tuvastada ei suutnud. Vähemalt Ukraina blogijadki rindejoone muutusest Ukraina kahjuks teada ei andnud. Küll anti teada, et vene poole soomuse kaotuse numbrid olid siin suunal uuesti tõusma hakanud.

Marinka-Novomihailivka juures tihe vene poole surve (14 rünnakut) lääne suunal jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.

7. Lõunarinne: suht vaikne

Berdjanski suund: suht vaikne.

Tokmaki suund: siin langes kummagi poole aktiivsus, vaid mõned üksikud kompimised siin ja seal ehk pooled on keskendunud üksteise mõjutamisele õhust kui suure kaarega läbi õhu.

Melitopoli suund: vaikne.

8. Herson: njah, teada anti vaid kahest vene poole rünnakust ning Ukraina teatas, et üritab jätkuvalt sillapeasid laiendada. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.

9. Enamik ründekompaniide Storm-Z koosseisus Ukraina vastu võidelnud vange ei saanud Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumilt lubatud makseid, samuti dokumente nende karistusregistrist kustutamise kohta. Sellest teatas erioperatsioonide vägede loodud Rahvusliku Vastupanu Keskus.

Keskuse teatel ei saanud suurem osa Storm-Z palgasõdureid sõjategevuses osalemise tagajärjel saadud vigastuste või puude eest palka ega hüvitisi. Samuti selgus, et Storm-Z teenistuse „lepingud” sõlmiti sageli mitte sissetungijate kaitseministeeriumi, vaid DPR terrorirühmituse juhiga „vabatahtlikus formatsioonis osalemiseks”, selgitab CNS. Seega ei kuulu need vangid juriidiliselt isegi sissetungijate relvajõududesse, mis ei anna neile õigust mingitele sotsiaalsetele ja rahalistele tagatistele, järeldab vastupanu keskus.

2023. aasta oktoobris kirjutas Reuters, et okupandid kasutavad Storm-Z üksusi Stalini karistuspataljonide vaimus. 8. detsembril teatasid Ukraina relvajõud, et Avdiivka suunas jätkab Venemaa Föderatsioon vaatamata „väga olulistele” kaotustele reservide – Storm-Z ja ‚äsja mobiliseeritud mitte väga kogenud inimeste” kasvatamist. 18. detsembril teatas Briti luure, et Vene okupandid Storm-Z üksustest naasevad tõenäoliselt lahingusse paranemata haavadega ja isegi pärast amputatsioone.

10. Ukraina sissetungi osalised on inimesed, kellele Venemaa saab „üle anda”, ütles putin. Tema hinnangul asuvad tulevikus just nemad valitsuses kõrgetele juhtivatele kohtadele.

„Just nendest inimestest peame tulevikus moodustama riigi eliidi. Mitte kõik neist, vabandust, kes paljastavad oma suguelundeid või näitavad tagumikku – noh, selliseid veidrikke on ka meil vaja, las nad olla. Aga nendest inimestest tuleb moodustada riigi tegelik eliit, kelle kätte saab Venemaa üle anda,” ütles putin.

Presidendi sõnul on lahingutsoonis praegu 600 tuhat inimest, kellest „peaks saama vene riigi alus”. „Kogu riigiaparaat seatakse üles aitama nende eneseteostust,” rõhutas putin: „Inimesi, kes on läbinud võitluskatsete tiigli, on isamaal alati vaja.”

putin oli juba varem kutsunud üles rindelt naasvatele poistele tähelepanu pöörama. Tema sõnul sõja läbi elanud „vaatavad elule teistmoodi” ning neil on erinevad prioriteedid ja väärtused. „Kui inimesed otsustavad seda teha, kui nad läbivad selle tiigli ja naasevad, on paljud elu prioriteedid erinevalt ritta seatud. Siis ei hüpata enam ühelgi üritusel ilma püksteta,” märkis riigipea.

2023. aasta juunis teatas tööministeerium, et enam kui 133 tuhat Ukraina sõjas osalejat said lahinguveterani staatuse. Detsembri lõpus kirjutas putin alla rindelt naasnud inimeste eelisjärjekorras palkamise seadusele. Kuu aega hiljem nõudis ta, et sõja üle elanud võetaks vabadele kohtadele linna- ja maavalitsustes. 23. jaanuaril sai teatavaks, et võimud keelavad võitlejatele tööle asumise keelamise.

11. Nende võlgade tasumiseks tuleb korterid ära võtta kodanikelt, kes ei maksa eluaseme ja kommunaalteenuste (HCS) eest, ütles Almetjevski linnapea Timur Nagumanov Tatarstani riikliku tariifikomitee koosolekul. „Tuleb välja töötada mehhanismid elamukinnisvara kohtu teel arestimiseks koos väiksema väärtusega asendamisega,” rõhutas ta (tsit. Business Online’ist).

Nagumanovi sõnul jäi Tatarstani eelarvest hoolimatute elanike tõttu puudu 9 miljardit rubla (90 miljonit eurot). Selliste inimeste hulka kuulusid „professionaalsed” kohustuste täitmata jätjad ja tühjade korterite omanikud, kes sellest probleemist ei hooli. Viimased võivad kanda vanglas karistust või olla riigist lahkunud, pakkus ta, märkides, et olemasolevad „seaduslikud mõjutamismeetodid” selliste võlgnike suhtes ei tööta.

Nagumanov ütles, et 98% võlgadest saab sisse nõuda kohtu kaudu, kuid jääb veel 2%, mida „erinevatel põhjustel ei saa sisse nõuda”. Sellega seoses tegi ta ettepaneku jagada ülejäänud summa kõigi elanike vahel, kaasates see tariifide hulka, mida juba 2024. aastal plaanitakse tõsta 10-15%.

Linnapea märkis, et ainuüksi Almetjevski rajoonis on kodanikel eluaseme ja kommunaalteenuste eest võlgu 355 miljonit rubla ning igal aastal saab seda summat vähendada vaid 10 miljoni rubla võrra. „Selle kursiga kaotame selle võla määramata ajaks,” selgitas ametnik oma ettepanekut.

Vabariigi peaminister Aleksei Pesošin kinnitas probleemi olemasolu. Tema hinnangul aitaks 9 miljardi rubla võla tagasimaksmine „pidurdada tariifide kasvu ning parandada eluaseme- ja kommunaalteenuste osutamise kvaliteeti ning võrkude korrashoidu”. Jaanuaris juhtus Kaasanis mitu kommunaalteenuste õnnetust. Selle tagajärjel ujutati mitu tänavat üle ning veeta jäid enam kui 10 kortermaja elanikud.

Almetjevski linnapea algatust saab osaliselt ellu viia, ütleb Veta rühma ekspert Aleksandr Terentjev. Kommersandile antud kommentaaris meenutas ta, et varem oli ainsa eluaseme arestimine keelatud võlgade tasumiseks, kuid riigi- ja konstitutsioonikohus selgitasid, et erandeid on.

„Selle ainsa eluaseme kvaliteeti ja omadusi hindavatel kohtutel on tekkinud pretsedente. See tähendab, et kui kohtud leiavad, et võlgnik, sealhulgas eluase ja kommunaalteenused, võivad ruumi teha, siis müüakse tema eluase võlgade tasumiseks ja ta kolib tagasihoidlikumasse korterisse,” selgitas Terentjev.

Samas juhtis ta tähelepanu asjaolule, et „enamik eluaseme- ja kommunaalteenuste võlgnikest omavad tagasihoidlikke standardsuuruses kortereid, mistõttu ei maksa selle ettepaneku elluviimisel oodata massiefekti”.

Varem tuli Venemaa Kaubandus-Tööstuskoja elamumajanduse ja kommunaalsektori ettevõtluse komitee esimees Andrei Širokov välja ideega konfiskeerida venelastelt korterid. 22. jaanuaril ütles ta AiF-ile antud intervjuus, et massiline erastamine oli üks elamu- ja kommunaalmajanduse degradeerumise põhjusi, mis kulmineerusid soojuse ja valguse katkestusega kaasnenud õnnetuste jadaga, mis mõjutab pooli riigi piirkondi aastal. „Võib-olla oli eluaseme erastamine üks 90ndate suurimaid vigu. Sest see on loonud tohutu hulga „vaeseid omanikke”, kes ei tea, kuidas ja sageli ei tahagi oma kodu majandada,” ütles Širokov. Ta lisas, et Venemaa majanduse praegusel arengutasemel peaks 60% elanikkonnast elama „üürimajades”, mitte oma korterites, mis tuleks riigile tagastada.

12. Angola valitsus nõudis vene ettevõtete grupilt (GC) Alrosa läänepoolsete sanktsioonide tõttu Catoca kaevanduse teemandikaevandamise projektist loobumist, edastab Expansao.

Maardla arendusega tegeleb Sociedade Mineira de Catoca, millest 41% kuulub Angola riiklikule ettevõttele Endiama. Alrosa omab samasugust osalust. Veel 18% aktsiatest kuulub rahvusvahelisele holdingule LL International Holding B.V.

Ajalehe andmetel on Angola võimud püüdnud juba mitu kuud ettevõtte ühiskapitalis olevast Venemaa ettevõttest lahti saada, kuna selle kaevandatud teemandid on muutunud müügiks „mürgiseks”. Endiama president Ganga Junior ütles, et Alrosa kohalolek õõnestab valdkonnaarendaja autoriteeti rahvusvahelisel turul ning paljud pangad keelduvad sellise koostöö tõttu nendega koostööd tegemast.

vene ettevõte avaldas valmisolekut projektist lahkuda, kuid ainult tingimusel, et tehtud investeeringute eest hüvitatakse rahaliselt. Luanda aga välistas maksevõimaluse, märkides, et kaevandus on „Angola pärand” ja seetõttu pole riik kellelegi võlgu ning Alrosa on kohustatud lahkuma „kohe ja ilma igasuguste nõueteta”.

Jaanuari keskel saatis Angola delegatsiooni Dubaisse, et kohtuda Venemaa ametivõimudega, et teha veel üks katse tehingut blokeeringust vabastada. Üheks võimaluseks on Alrosa lahkumine riigist tagasipöördumise garantiiga pärast sanktsioonide tühistamist tulevikus. Moskva suhtub aga sellisesse ettepanekusse kahtlustavalt, arvestades Angola lähenemist USA-le.

Catoca on hoiuste poolest maailmas neljandal kohal. 2019. aastal hinnati kaevanduse varudeks 120 miljonit karaati. Katokis kaevandatakse igal aastal umbes 6,8 miljonit karaati teemante.

Euroopa Liit kandis Alrosa ja ka selle tegevjuhi Pavel Marinõtševi musta nimekirja 3. jaanuaril. See juhtus Venemaa teemantide impordikeelu taustal, mis kehtestati 12. sanktsioonipaketi osana ja jõustus 1. jaanuaril. USA lisas Alrosa blokeeringute nimekirja juba 2022. aasta aprillis, poolteist kuud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Alrosa moodustab 28% ülemaailmsest teemantide toodangust. Üle 60% ettevõtte aktsiatest kuulub riigile. Alrosa on Angolas tegutsenud alates 1992. aastast.

13. Jakuutia võimud ei ole pärast 24. jaanuaril teatamist „ennetavast tööst” ikka veel juurdepääsu WhatsAppile ja Telegramile taastanud, kirjutab 14News. Suhtlusteenuseid saab käivitada ainult VPN-iga.

Lisaks on mõnes piirkonnas kadunud mobiilne internet. Seetõttu ei tööta kauplustes ja ühistranspordis pangakaardiga maksmise terminalid ning Ozoni turupunktides ei saa tellimusi välja jagada, vahendab Sakhaday.

Roskomnadzor olukorda ei kommenteeri. Riigiduuma asetäitja ja endine Jakutski linnapea Sardana Avksentieva juhtis probleemile tähelepanu. Ta saatis Roskomnadzorile ja digitaalarengu ministeeriumile taotlused piirangute kohta selgitusi.

„Juba mitu päeva on probleeme Internetiga, sõnumiteenused ei tööta. Talvel äärmuslikes kliimatingimustes on see väga märgatav. <…> Tööprotsessid on aeglustunud. Raske on lihtsalt bussi eest maksta või lennupileteid osta – kõik mobiilse internetiga seonduv ei tööta,” märkis ta. Avksentieva rõhutas ka, et Jakuutias on palju kaugemaid piirkondi ja kiirsõnumiteenused on üks väheseid ligipääsetavaid viise perega suhtlemiseks.

Olukorra mõistmisele kutsus üles ka Jakuudi parlamendi liige Ühtsest Venemaast Viktor Fedorov, märkides, et selline sulgemine rikub inimõigusi ja -vabadusi. „On väga halb, et Jakutskis ei tööta sotsiaalvõrgustikud ja kiirsõnumiteenused. <…> Meil on peamiselt elektrooniline andmevahetus. Kui rike tekkis, oli probleeme raamatupidamise, juhtimise, raamatupidamisega… Kaubanduskeskustes töötame töötajatega rühmade kaupa ja nad kõik on rahulolematud,” rääkis Fedorov.

Ta usub, et piirangud on seotud mõne päeva eest Jakutski elaniku mõrva tõttu toimunud spontaansete meeleavaldustega – kuriteos kahtlustati Tadžikistani põliselanikku, kes peeti kinni. Just siis hakati massiliselt kurtma WhatsAppi ja Telegrami rikete üle ning Jakuutia digiarengu ministeeriumi juhataja asetäitja Andrei Suslov teatas, et on tehtud ennetustööd, mis on kooskõlastatud Roskomnadzoriga.

Enne seda blokeeriti sõnumiteenused Baškortostanis, kus 17. jaanuaril protesteeris 10 tuhat inimest keskkonnaaktivist Fail Alsõnovi vangistamise üle. WhatsApp ja Telegram ei töötanud vabariigis mitu päeva. Sarnased probleemid registreeriti Moskvas, Kaasanis, Samaras, Nižni Novgorodis ja Peterburis.

WhatsApp on venelaste seas populaarseim sõnumiteenus. VTsIOM-i andmetel kasutab seda iga päev 67% riigi elanikkonnast, teisel kohal on Telegram – 35%.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised