Sõja ülevaade: 699. päev – mitu ärevust tekitavat vene poole edenemist
Avaldatud: 23 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. jaanuar 2024:
mitu ärevust tekitavat vene poole edenemist Avdiivka lähistel, pigem prognoosib vene surve tõusu ja seda ka uutes suundades, ikka vene droone ja rakette Ukraina taevas ja egas Venemaalgi väga rahulik ole ning murepilvi jagub mujalgi…
Pisu mures Ukraina poolelt kasvava moona vähesuse sõnumite pärast. Võimalik, et ka seetõttu on vene pool suurendanud paljudes kohtades survet, kasutamaks seda ära.
Pisu palju pahane USA opositsioonisaadikute käitumise üle ja Euroopa riikidest enamus suudaks kordades rohkem teha ning eks meitelgi teeb murelikuks, et mõnede arvates me anname oma relvastust ja moona liialt palju ära, hetkel veel ei hakka sel teemal vandenõu teooriaid kerima, aga pisu ikka tahaks… loodab, et tegu on vaid kas rumaluse või võimuhimuga ükskõik, mis loosungi abil. Aega on, võtame rahulikult, täna Ukraina suunal ei tööta, neil pole aega vabalt käes ja aeg tähendab surnuid ja haavatuid.
1. Läks Ukraina taevas jälle tihedaks õhus sebimine.
2. Piiriäärsetes vene oblastites ikka nurisetakse ning egas Krimmiski rahulik ole.
3. Kupiansk-Kreminna: tihe rindejoone kompimine jätkus suuremaid muutusi rindejoones toomata.
4. Siversk: tugev surve rinde põhja ja lõunalõigus ning vist suurema pealetungi ootuses vene poolelt Siverski suunal.
5. Bahmut: tugev surve tervel rindel jätkus ja kas muutusi rindejoones oli, ei tea.
6. Donetsk: mitmed vene poole edenemised teevad murelikuks.
7. Lõunarinne: vaikse võitu.
8. Herson: tugav vene poole surve muutusi rindejoones seni toonud pole.
9. Vene armee kipub ikka enda linnu jätkuvalt pommitama.
10. Venemaal hakatakse valitsuse ja sõja kritiseerimise eest vara konfiskeerima.
11. Venemaa võib kaotada 40% naftaekspordist, kui Ukraina ründab Baltikumi terminale.
12. „1990ndate viga”. Venemaa kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku erastatud korterid venelastelt ära võtta.
13. USA armee endine ülemjuhataja Euroopas kirjeldas sõja stsenaariumit Venemaaga järgmise 20 aasta jooksul.
14. Lühiuudised.
1. Rühm vene Shahedi droone sisenes Lõuna-Mõkolaivi ja Hersoni piirkonda. Õhutõrje töötab. Harkivi linn oli raketirünnaku all u kella nelja ajal täna öösel ja kostus plahvatusi. Arvatavalt ikka S-300 käigus oli. Lisaks lendas Ukraina suunas ports rakette loo kirjutamise ajal (olid teel üle Poltaava oblasti), osa juba jõudis Kiievi ja Dnipro peale. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamise tavaline päev ja rindelähedaste asulate väga tihe pommitamine ulatusega kuni 30 km rindest.
2. Eile ikka vene poole kurtmist nii Brjanski, Kurski kui Belgorodi oblastist tuli. Huvitaval kombel ühestki hukkunust teada ei antud. Njah, vene poole uudise künnise ületas üks Donetski kohalik, lüües kukkudes pea ära ehmatuse või lööklaine tõttu.
Paljudes okupeeritud Donetski piirkondades on endiselt kottpime peale üleeilset Makiivka kandi alajaama tabamist.
Sevastoopolis teatati plahvatustest.
Venemaa energiaettevõte Novatek jätkab tõenäoliselt pärast droonirünnakut suuremahulisi tegevusi oma Ust-Luga töötlemiskompleksis ja Läänemere terminalis nädalate, halvimal juhul kuude jooksul. Väidetavalt said kahjustada kaks akumulatsioonipaaki ja pumbajaam.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu langes surve Kupianskile kirde ja ida suunalt. Võimalik, et käib vene poolel üksuste vahetus ja homme või ülehomme uuesti surve tõuseb. Rinde keskmises osas on vene pooljuurdunud Krohmalne piirkonda. Novovodjannõi ja Terni piirkonnas ebaõnnestusid kõik vene poole rünnakud. Viimased päevad on Kreminnast edelas asuvas suures metsa-alas olnud keeruline: midagi läks kaduma, midagi saadi tagasi ehk siis rindejoon kõigub. Eks positiivne on see, et siin suunal suudab Ukraina vasturünnakuid teha. Jätkuvalt mures tiheda vene lennunduse ja kaudtuletöötluse pärast, mida siin rindel pole Ukraina suutnud piisavalt mõjutada. Vaid Kreminna ümbruses on tänu Bilohorivka küla hoidmisele Ukraina kaudtule mõju enam-vähem piisav.
4. Siversk: Bilohorivka lähedal püsib pingeline olukord, vene poole rünnakud ida ja kagu suunalt külale jätkusid ning hetkel on teadmata, kas külast väljas kagu suunal õnnestus vene poolel pumbajaam kätte saada. Need hooned olid mõni kuu tagasi mitu nädalat vene poole kontrolli all. Hetkel on teadmata ka vene poole rünnakute tulemus Spirne ja Vesele vahel, suruvad kõvasti. Tundub, et vene pool (vähemalt mõne Ukraina blogija andmetel) tõi siia suunale juurde dessantvägesid rinde põhjalõigust ja jutt käib kuni kahest polgust (51. ja 119. õhudessandipolk). Kui info on õige, siis kipub arvama, et siit suunalt algab peatselt suurem pealetung Siverski suunal.
5. Bahmut: Ivanivske ja Klisiivka vahel võis vene poole rünnakutel olla eile edenemist, aga hetkel täpsem selgus veel puudub. Mujal rindelõikudes torgitakse aktiivselt pigem väikeste jalaväe üksustega terve rinde ulatuses leidmaks nõrkusi Ukraina kaitses.
Ukraina laskemoonapuudus muutub iga päevaga raskemaks. Bahmuti ümbruses olla ühes rindelõigus ainult suitsu laskmise mürske. Pisu kompenseerib seda droonindus. Lisaks tuleb sealt rindelt sõnumeid, et üksuste vahekord olla 1:10-le vene poole kasuks.
6. Donetsk: Avdiivka põhja ja loode küljel pole vene rünnakud peale suurte kaotuste edenemisi toonud.
Väga murettekitavaks on jätkuvalt linna kagu- ja lõunaservas vene poole juba teist päeva edenemine. Edasi liiguti lõunapoolses sektoris, liikudes Tsarska Ohota-Soborna tänavale, kindlustades samal ajal ka sellega piirneva ala idas tööstustsooni suunas.
Mitmes kohas on vene poole jalavägi jõudnud linna äärmistele tänavatele, (mitte veel sügavusse). Kas nad suudavad siin kanda kinnitada ja edasi liikuda, sõltub Ukraina otsustavusest ning pikematest plaanidest. Kui mõne päeva jooksul siin rinnet pidama ei saada ja lastakse vene pool end kindlustada, siis Avdiivka linnalahingud algavad. Pisu olla siin seis rindel väga dünaamiline ja sestap kipub olema palju omade tuld ja loodetavasti põhiliselt vene poolel ning kaudtule toetusega on keeruline.
Oma mureportsule tuli lisa ka Opõtne juures, kus vene poolel õnnestus üle pika aja edeneda üle mitme põllulapi suunaga Avdiivka poole mõnisada meetrit ehk siis kotisuu pisu koomale tõmbus.
vene pool jätkas Pervomaiske ründamist osalise eduga ning asula põhjaküljel u 100-200 edasi sai.
Marinkast Georgiivka suunal jätkus tugev vene poole surve ja pisu ka edeneti (u 100m). Novomihailivka ümber vene rünnakud neile edu ei toonud.
Tervel rindel vene poolel ressurssi pikemaks surveks veel jagub ning kaotustest mittehoolimine laseb hoida rünnakute tihedust kõrgel.
7. Lõunarinne: muutusteta
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Verbove ja Robotõne lähedal toimusid kokkupõrked, kuid muudatusi need rindejoones ei toonud. Pisu vene pool kurtis, et kasvanud olla Ukraina drooninduse mõju.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: tugev surve põhiliselt Krõnki suunal jätkus. vene poole blogijad andsid teada, et Ukraina kaotused on kõrged (1.-20. jaanuar 350 merejalaväelast). Isegi, kui suurusjärk on ligilähedane, siis vene poole kaotused olid tuhandetes, rääkimata tehnikast. Seda, et siin rindel raske on, tunnistab ka Ukraina. Veod üle Dnepri pole lihtsate killast ning egas vene liugpommide tabamuse eest pole Krõnki ümbruses ka erilist kaitset ning kui pole hoonete keldreid, siis ka sügavusse kaevumine on keeruline, sest kohe tuleb vesi vastu. Õnneks on siin suunal suudetud olla domineeriv droonide ja kaudtulega.
Njah, kipub sõjandus üle minema drooninduse/kaudtule/lennuväe koostööle ning jalaväelane muutub järjest enam vaid maa-ala puhastajaks. Ei kipu jalaväelast ka soomus aitama.
9. Vene lennuk viskas kogemata Belgorodi oblastile pommi, kirjutab Astra. Sotsiaalmeedia Telegrami kanali allikate sõnul kukkus 21. jaanuaril FAB-250 Ionovka farmi lähedal tammile, kahjustades osaliselt konstruktsiooni. Pomm leiti tiigist, see ei plahvatanud. Kaitseministeerium plaanib selle lõhata Jakovlevski rajooni polügoonil.
See on vähemalt kuues kord, kui Venemaa sõjalennukid on teel Ukrainasse riigi territooriumile laskemoona heitnud. Varem teatati sarnasest juhtumist 13. jaanuaril. Seejärel leiti Krasnodari piirkonnast Pavlovskaja ja Atamanskaja külade vahel raketi X-101 osad.
2. jaanuaril langes Venemaa rakett Voroneži oblastis Petropavlovka külale ja plahvatas. Vigastada sai neli inimest, kannatada said üle 100 maja, kool, rahvamaja, haldushoone, samuti viis sõiduautot ja traktor. Piirkonna kuberner Aleksander Gusev ütles, et võimud peavad ümber ehitama üheksa maja.
Veel üks „lennuki laskemoona ebanormaalne heide” oli 20. aprillil 2023 pommitaja Su-34 lennu ajal Belgorodi kohal. Pomm kukkus kesklinnas – Vatutina ja Gubkini tänavate ristumiskohas, mille tagajärjel tekkis 20-meetrise raadiusega kraater. Plahvatus purustas naabermajades klaasi, lööklaine lükkas maha elektripostid ning üks autodest „lendas” poe katusele. Kolm inimest said vigastada.
4. ja 25. mail avastati Belgorodis ja selle piirkonnas veel kaks lõhkemata õhupommi FAB-500. Esimene läks Shalandini tänaval asfaldi alla. Teine mattis end maa alla eramu territooriumile, mille omanik teatas hädaolukorrast. Laskemoona kahjutuks tegemiseks tuli evakueerida terve tänav – 56 inimest.
Tänavu jaanuaris leiti Belgorodi piirkonnast ka rakett X-101. „Sõjaväekorrespondendi” Boriss Rožini sõnul kukkus ta rikke tõttu.
Okupeeritud Luhanski oblastis Rubižne linnas langes 8. jaanuaril veel üks pomm. LPR Pasetšniku juht väitis, et keegi viga ei saanud. Samal ajal evakueeriti lähedalasuvate majade elanikud kiirkorras ajutistesse majutuskeskustesse.
10. Vara konfiskeerimise seaduseelnõu, millele on alla kirjutanud kolmveerand riigiduuma saadikutest, sealhulgas spiiker Vjatšeslav Volodin ei mõjuta mitte ainult neid, kes on süüdi mõistetud „armee kohta võltsuudiste levitamises”, vaid ka kõiki, keda süüdistatakse riigi julgeoleku vastastes kuritegudes või üleskutses sellistele kuritegudele. Lisaks näeb dokument ette võimaluse jätta auhindadest ja tiitlitest ilma, sealhulgas „ebasoovitavate” organisatsioonide töötajad.
22. jaanuaril riigiduuma ametlikus seadusandlike tegevuste portaalis avaldatud seaduseelnõu tekstist nähtub, et nende tegude loetelus, mille puhul võib süüdistatava suhtes kohaldada vara konfiskeerimise meetmeid, on: „võltsingud sõjaväe kohta”, riigi julgeoleku vastaseid kuriteod, samuti avalikud üleskutsed selliseks tegevuseks.
„Pole raske arvata, mis on võimude motivatsioon, loomulikult on see ettevalmistus valimisteks. Võimud on väga hirmul protestitegevuse hoogustumist piirkondades,” ütles inimõiguste projekti OVD-Info jurist Maria Tšaštšilova ajalehele Moscow Times. „Kindlasti kavatsevad võimud selle tööriista abil kõik oma kriitikud vaigistada. Ja selline motivatsioon Venemaa võimude jaoks pole kahjuks uus. Ükskõik, kuidas eelnõu autorid muudatusettepanekuid tõlgendada püüavad, on süüdistuse esitamine selles loetletud artiklite alusel poliitiliselt motiveeritud”.
Eelnõuga tehakse ettepanek täiendada riigi julgeoleku vastasteks kuritegudeks üleskutsete artiklit punktidega, mis käsitlevad kuriteo toimepanemist palgasõduri või palgatöö eesmärgil, samuti poliitilise, ideoloogilise, rassilise, rahvusliku või usulise vihkamise või sotsiaalse vaenulikkuse põhjustel. Inimõiguslase sõnul võimaldab viimastel aastatel väljakujunenud kohtupraktika koos eelnõu ebamäärase sõnastusega, mis ei näe ette kvalifitseerivaid tegureid, õiguskaitsjatel tõlgendada sellega kehtestatud reegleid võimalikult laialt.
„Venemaa kohtupraktikas on juba pretsedente, kui julgeolekujõude ja ametnikke tunnistati sotsiaalseks rühmaks. Seetõttu on soovi korral võimalik süüdistada kõiki, kes kritiseerivad võimu, korrakaitsjaid ja isegi kirikut „riigi julgeoleku vastasele kuriteole kutsumises” ning vara konfiskeerida,” ei välista Tšašilova.
Sama eelnõu, mida juba enne riigiduumale esitamist toetasid peaprokuratuur, uurimiskomisjon, justiitsministeerium, Rosfinmonitoring ja seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon, teeb ettepaneku lubada kohtutel võtta ära autasud ja tiitlid.
„Eelnõu elluviimine on suunatud põhiseadusliku korra aluste, riigi kaitsevõime ja riigi julgeoleku õõnestamise eesmärgil läbiviidava kuritegevuse ärahoidmisele ja tõrjumisele,” seisab dokumendi seletuskirjas.
11. Ukraina esimesed löögid Leningradi oblastile sõja ajal ohustavad rajatisi, mille kaudu Venemaa saab olulise osa oma naftadollaridest. Edukas rünnak Läänemere naftaterminalidele võib peatada 1,5 miljoni barreli suuruse ekspordi päevas.
Pühapäeval ründasid droonid Ukraina piirist umbes 1000 km kaugusel asuvat Venemaa suurimat Baltikumi sadamat Ust-Lugat. Kahe plahvatuse tagajärjel süttis gaasikondensaadiga töötav firma Novatek terminal. Terminali töö, mis tegeleb ka vene armee kütusega varustamisega peatati, ütles Bloombergile sellest teadlik ametnik.
Leningradi oblastis on ka kaks suurt naftaekspordi terminali: üks neist asub Ust-Lugas, teine Primorskis, Soome lahe vastaskaldal. Ust-Lugas, otse Novateki terminali kõrval on kaid nafta tankeritele laadimiseks ning veidi eemal nafta ja naftasaaduste hoidlad.
Kpleri andmetel saadetakse Ust-Lugast ja Primorskist välismaale üle 75% Uurali naftast. Kokku vedasid tankerid iga päev välja üle 40% toornaftast (1,5 miljonit barrelit), mida Venemaa 2023. aasta jaanuarist novembrini meritsi eksportis, arvutas Bloomberg.
Uurali hind langes detsembris veidi alla 60 dollari barreli kohta, kirjutas Rahvusvaheline Energiaagentuur eelmisel nädalal. Selle hinna juures oli Baltikumi sadamatest eksporditud nafta hind umbes 90 miljonit dollarit päevas. „Raskete droonide regulaarsed rünnakud või löögid võivad häirida Balti sadamate tegevust ja viia ekspordimahtude languseni,” ütles nafta- ja gaasitööstuse ekspert, Carnegie Internationali sihtkapitali Berliini Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse teadur Sergei Vakulenko. Samal ajal korraldasid Ukraina droonid eelmisel nädalal Leningradi oblastis veel kaks rünnakut: neljapäeval ja reedel toimusid plahvatused Rosnefti naftabaasides.
Vakulenko sõnul pole Venemaal praktiliselt mingeid alternatiivseid võimalusi sellises mahus nafta välismaale eksportimiseks. Uurali naftat eksporditakse läänesadamatest, kuid Novorossiisk saaks käidelda vaid umbes 300 000 täiendavat barrelit päevas, osutab Kpleri juhtiv naftaanalüütik Victor Katona. Lisaks on Novorossiisk palju lähemal Ukrainale, kes suudab seda rünnata mitte ainult õhuga, vaid ka meredroonidega.
Barentsi mere eksporditerminalid on piiratud võimsusega ning naftat saab neisse tarnida vaid raudteed pidi, samas kui Hiina ja Kaug-Ida transporditeed on täielikult ummistunud ning neid mööda pole võimalik täiendavat naftat saata, lisab Vakulenko.
Ekspordi peatamine Baltikumi sadamatest oleks naftaturule „suur šokk”, usub Rystad Energy naftaturu vanemanalüütik Viktor Kurilov. Turg reageeris droonirünnakule Ust-Lugas: esmaspäeval ei tõusnud Brenti hind mitte ainult rohkem kui 1%, vaid ka lähima ja järgmise tähtajaga futuuride vaheline preemia tõusis 0,45 dollarini barreli kohta (maksimaalne alates novembrist) . See näitab, et turuosalised tunnevad muret võimalike tarnehäirete pärast lähitulevikus.
12. Elamumajanduse erastamine, millest sai 1990. aastate üks esimesi ja suuremaid reforme, mis andis kinnisvara eraomandisse miljonitele Venemaa kodanikele, oli „suur viga”. Selle hinnangu andis intervjuus AiF-ile Venemaa Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja elamumajanduse ja kommunaalteenuste sektori ettevõtluse komitee esimees Andrei Širokov.
Širokovi sõnul oli massiline erastamine üks elamu- ja kommunaalmajanduse degradeerumise põhjusi, mis kulmineerusid 2024. aastal pooli Vene Föderatsiooni piirkondi puudutavate soojus- ja valguskatkestusõnnetustega.
„Võib-olla oli eluaseme erastamine üks 90-ndate suurimaid vigu. Sest see on tekitanud tohutu hulga „vaeseid omanikke”, kes ei tea, kuidas ja sageli ei tahagi oma kodu majandada ning neil pole piisavalt raha selle hooldamiseks ja remondiks,” rääkis Širokov.
Ta lisas, et Venemaa majanduse praeguse arengutaseme juures ei peaks 60% elanikkonnast omama oma korterit, vaid peaks elama „üürimajades”. Probleemi lahenduseks võiks Širokovi sõnul olla kinnisvara tagastamine riigi omandisse.
„Võimalik (vabatahtlikult, majanduslike stiimulite kaudu) osa kortereid ära võtta ja luua subsideeritud üürielamute segment – eelkõige vaestele. Jah, vald saab selle omanikuks, aga ta kannab ka täielikku vastutust selle korrashoiu eest,” selgitas Širokov.
Ta lisas, et 1990-ndatel aeti kõiki valimatult eraomandisse ja nüüd „nad jätkavad selle edasilükkamist hüpoteeklaenude abil”.
Venemaa elamufondi erastamise seadusele kirjutas 4. juulil 1991 alla tulevane president ja toonane RSFSR Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin. Esialgu eeldati, et vähemalt 18 ruutmeetrit saab tasuta kodanike omandisse anda korteri üldpinda inimese kohta ja lisaks 9 ruutmeetrit pere kohta. 1992. aasta detsembris muudeti seadust ja erastada sai täiesti tasuta.
Selle tulemusena: 30 aasta jooksul on venelased erastanud 31 miljonit eluruumi, mille turuväärtuseks ehitusministeerium hindas 2021. aasta seisuga 84 triljonit rubla. Põhiline erastamislaine toimus aastatel 1992–95, mil eraomandisse läks 12,5 miljonit elamispinda. Võrdluseks: järgmise 12,5 miljoni korteri erastamine võttis aega üle kümne aasta
13. Lääne sõjaväeametnikud ja poliitikud on viimastel nädalatel korduvalt kutsunud valmistuma sõjaks Venemaaga. putin on tema enda sõnul astunud eksistentsiaalsesse vastasseisu läänega. Ta ei ole rahul NATO bloki olemasoluga, märgivad eksperdid.
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius usub, et läänel on sõjalise kokkupõrkeni aega 5-8 aastat ning tema ministeerium on arvestanud Venemaa rünnaku võimalusega NATO idatiival juba 2025. aasta suvel. NATO sõjalise komitee esimehe admiral Rob Baueri sõnul peavad kõik bloki riigid valmistuma selleks, et sõda algab järgmise 20 aasta jooksul.
USA armee komandör Euroopas aastatel 2014–2018 kindral Ben Hodges ja mitmed sõjalised eksperdid esitasid intervjuus Daily Mailile stsenaariumi Venemaa rünnakust alliansi riikide vastu.
Rünnak algab nende hinnangul suurte küberrünnakutega, mille eesmärk on Hodgesi sõnul provotseerida ulatuslikke häireid infrastruktuuri, transpordi- ja logistikarajatiste ning tarneteede töös. „Kosmoses võib isegi tekkida konflikt, kui satelliidid ründavad üksteist või nende signaalid on häiritud, nagu oleme näinud Ukrainas väiksemas ulatuses,” lisab Sam Cranney-Evans Ühendkuningriigi Kaitseuuringute Instituudist.
Hodges ütles, et Venemaal poleks siis mingit kahtlust, kui ta kasutaks sadu kaugmaarakette tsiviilsihtmärkide vastu kogu Euroopas:
Nad tegid seda Ukrainas ja neid ilmselgelt ei huvita seal iga päev toime pandud sõjakuritegude tagajärjed. Seega, kui nad otsustavad rünnata NATO-t, ründavad nad rakettide ja droonidega kõiki peamisi sadamaid ja lennujaamu, transpordikeskusi, aga ka suuri sõjaväe peakortereid, õhubaase ja muid selliseid objekte. Seetõttu on Euroopa jaoks nii oluline piisava õhu- ja raketitõrjesüsteemi olemasolu; praegu pole ta nii ulatuslikuks löögiks piisavalt ette valmistatud, kinnitab Hodges.
Ukraina vastasseisu peamine õppetund on see, et elektrooniline sõda ja kübersõda ei tühista kõiki sõjakoledusi, ütles USA erukindral Kevin Ryan ajalehele: „Sõda Venemaa ja NATO vahel toob kaasa tohutu hävingu ja surma, kumbki pool püüab murda teise tahet.” Tema hinnangul on Moskva juba teinud otsuse tulevase rünnaku kohta NATO vastu. Kulutada kolmandik föderaaleelarvest nagu 2024. aastal ainult sõjale kolm korda väiksema rahvaarvuga Ukrainaga, pole mõtet, vene rahanduse ja majanduse vaadeldud suunamine sõjaseisundile „on mõttekas ainult siis, kui Venemaa on valmistudes võitlema sellise suure vaenlasega nagu NATO”.
Venemaa õpib oma vigadest, on suutnud oma arsenali täiendada ning teeb Iraani ja Hiina abiga olulisi tehnoloogilisi edusamme, ütles Hodges.
Tema ja teised eksperdid usuvad, et küber- ja raketilöögid on vaid eelmäng maapealsele operatsioonile. Ühe stsenaariumi kohaselt võivad vene väed Hodgesi sõnul püüda hõivata niinimetatud Suwalki koridori, umbes 100 kilomeetri pikkune ala Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahel, mida mööda Poola piirneb Leeduga. Kui Balti riigid suudetakse niimoodi oma liitlastest Euroopas ära lõigata, võiksid vene armee üksused, eriüksused ja tehisintellekti juhitavad tankid kasutada okupeeritud sillapead ja Valgevenet NATO idatiiva – Leedu, Poola või Eesti – edasiseks ründamiseks.
Pärast seda võib Moskva teha pausi, et hinnata, kuidas NATO riigid on valmis oma partnereid kaitsma, usub Hodges: „Kui me kõhkleme, viib NATO põhikirja artikli 5 kohaste kohustuste täitmata jätmine alliansi kokkuvarisemiseni. Sellise kõhkluse korral Putin ega tema järgija ei peatu”, usub Hodges.
Samuti püüab tema hinnangul vene laevastik Arktika mereterritooriume kontrolli alla võtta. Lääneriigid ei saa sekkuda nafta- ja gaasitarnetesse Hiinasse ja Indiasse mööda Põhja mereteed ning Venemaa saab kaugmaarakettide abil kontrollida Põhja-Atlandil toimuvat.
Hodges ütleb, et Venemaa eesmärk ei ole kogu NATO ülevõtmine. See ei ole nende eesmärk järgmise 20 aasta jooksul. Eesmärk oleks lõhestada NATO kui allianss, tungides idatiival asuvatesse riikidesse ja saavutades kontrolli selliste piirkondade üle nagu Arktika, mis annaks neile eelise.
Tõenäoliselt ei toeta Hiina Venemaad Euroopa operatsioonide suunal. „Ma arvan, et Hiina ei armasta Venemaad eriti ja nad ei ole eriti huvitatud selle pinnal hoidmisest,” ütleb Hodges. Kuid Pekingile on oluline tooraine tarnimine Venemaalt ja kahju, mida see võib Läänele tekitada; Hiina võiks ära kasutada ka sõda Euroopas, et võtta kontrolli alla Taiwan ja merekaubateed selles piirkonnas.
Põhja-Korea võib muutuda ohtlikumaks, saades Venemaalt sõjatehnoloogia abi ja relvamakseid, ütleb RAND Corporationi rahvusvaheliste konfliktide uurija Bruce Bennett. Põhja-Korea võib tuumarelvadega ähvardada lääneliitlasi Aasias – Jaapanit ja Lõuna-Koread – või otse USAd ennast, usub ta.
Eksperdid ütlevad, et ohjeldamise strateegia on selliste arengute ärahoidmise võtmeelement. See annab vajaliku sõjalise võimekuse ja „teeb teie vaenlasele selgeks, et olete valmis seda võimet kasutama,” ütleb Cranny-Evans. Tema sõnul on osa sellest strateegiast sel nädalal Euroopas algavad NATO ühisõppused, mis on suurimad pärast külma sõda. Nendes osaleb 90 000 sõjaväelast, lennukikandjad, allveelaevad, tankid, suurtükivägi ja hävitajad. Õppused, mille eesmärk on katsetada võimaliku Venemaa sissetungi tõrjumist kestavad mitu kuud Saksamaal, Poolas ja Balti riikides, sealhulgas Kaliningradi oblasti piiril.
Lülitades sõjalise tootmise 24-tunnisele režiimile, saades relvi Põhja-Korealt ja Iraanilt, relvastub Venemaa kiiremini kui NATO prognoosis eelmisel aastal, ütles Norra relvajõudude ülem kindral Eirik Kristoffersen. „Maailmas on tõsine julgeolekuolukord” ja „keegi ei tea, milline on putini järgmine samm,” ütles ta.
14. Lühiuudised
„F-16 väljaõppe protsess käib, piloodid lendavad juba taevas koos instruktoritega. Nii nagu kuu aega tagasi rääkisime, tuleb lennata teatud arv tunde. Nii Taanis kui ka USA-s väljaõpe on käimas,” teatas õhujõudude pressiesindaja Ignat.
Eskaleerumine Punases meres toimunud huthi rünnakute tõttu. Eeldatakse, et Suurbritannia ühineb USA-ga õhulöökide korraldamisel Iraani toetatavate huthide sõjaväepositsioonidele Jeemenis. Pealinnas ja mitmes teises piirkonnas on teatatud õhurünnakutest.
Venemaa välisminister lavrov ütles, et Venemaa pole kunagi keeldunud Ukraina-teemalistest läbirääkimistest ja on valmis läbirääkimisteks, kuid mitte selleks, et hoida võimul praegust Kiievi juhtkonda. Ta ütles ka, et nad ei alustanud „erioperatsiooni” mitte Ukraina rahva, vaid Kiievi kuritegeliku režiimi vastu. Ta kutsus inimesi üles kuulama, milline on Venemaa seisukoht Ukraina suhtes, „kuni aega veel on”.
Zelenski allkirjastas dekreedi, andes ministrite kabinetile ülesandeks töötada välja tegevuskava ukrainlaste rahvusliku identiteedi säilitamiseks Vene Föderatsioonis. „Täna peame astuma samme mitte ainult Ukraina ja meie rahva ühtsuse tugevdamiseks, vaid ka tegutsema õiguste ja vabaduste ühtsuse nimel, tõde ukrainlaste kohta, tõde meie kohta ja tõde meie ajaloost. Sel eesmärgil kirjutasin täna alla dekreedile „Vene Föderatsiooni Krasnodari, Belgorodi, Brjanski, Voroneži, Kurski ja Rostovi oblastite ukrainlastega ajalooliselt asustatud alade kohta”, rõhutas ta.
EL-i välispoliitikajuht Borrelli sõnul on liikmesriikide vahel poliitiline kokkulepe külmutatud vene varade tulude kasutamiseks. Kolmapäeval peaks EL saadikute poolt roheline tuli põlema. esmalt pannes tulu eraldi kontole kõrvale ja seejärel kasutama seda.
Türgi parlament peaks selle nädala lõpus hääletama Rootsi NATO-sse astumise üle. Kui Türgi selle otsuse heaks kiidab, jääb Ungari viimaseks takistuseks, kuid viimane venitab pidevalt, et küsimus parlamendis hääletusele panna. Njah, Orban lubas kunagi, et tema pole viimane…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
