Sõja ülevaade: 693. päev – 98 vene poole rünnakut
Avaldatud: 17 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. jaanuar 2024:
98 vene poole rünnakut ja juba teist päeva ei tuvasta vene poole edenemisi kuigi rünnakud on paljudes lõikudes väga intensiivsed, droone ja rakette jagus mitmetele Ukraina linnadele ning kurdeti ka Venemaal. Muret teeb vene poole tõusnud koordineeritus rünnakute korraldamisel.
1. Harkiv ja Odessa.
2. Ikka Brjanski ja Belgorodi oblast.
3. Kupiansk-Kreminna: rinde lõunaosas läks vene surve lakke.
4. Siversk: siingi algas tugev vene rünnakute laine tervel rindel.
5. Bahmut: pisu rahulikum aga ikka üritavad.
6. Donetsk: hull surve nii Avdiivka kui Marinka ümber jätkus.
7. Lõunarinne: enamasti kaudtuleduell.
8. Herson: tavaline päev ilma rindejoones muutusi toomata.
9. putini sõnul ei loobu Venemaa kunagi okupeeritud aladest.
10. Google abi Ukrainale.
11. Pisu Ukraina drooniarmeest.
12. Ligi 90 protsenti Venemaa ettevõtetest ütles, et nad ei leia töötajaid.
13. Venemaa riigiduuma keelas välismaalastel Venemaa majandust analüüsida.
14. Miskit jää liigub Venemaa reservide kasutamise teemal.
15. USA on siiski suutnud Türgit survestada.
16. Lühiuudised
1. Ukraina õhutõrje töötas viies oblastis. Alla lasti 20 droonist 19. S-300 rakettidega tabati eile Harkivis kahte kortermaja, hommikuks teatati 17 haavatust. Vene lennundus lasi juhitavaid pomme Harkivi oblasti Vovtšanski linna suunas.
Kirde-Ukraina Harkivi piirkonna võimud kutsusid enam kui 3000 elanikku enam kui kahekümnest rindejoone lähedal asuvast külast vene rünnakute tõttu selles piirkonnas evakueeruma. Njah, piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommisadu on igapäevane.
Odessa sai tabamusi täna öösel droonidega ning ikka kortermajad pihta said ning teatati vähemalt kolmest hukkunust.
Shahedi droonid lendasid Zaporižži piirkonnast Dnipropetrovski oblasti suunas. Tundub, et seal kandis kõik alla lasti.
2. Eile hommikul töötas Belgorodi linnas õhuhäire. Nii Brjanski kui Belgorodi oblasti erinevaist paigust kurtmist tuli nii rakettide kui droonide pärast.
Venemaa kohus mõistis endise rahvuskaardi kõrgema ohvitseri kolonel Sergei Volkovi kuueks aastaks vangikolooniasse pärast seda, kui ta tunnistati süüdi kahe ebatõhusa radaripõhise õhutõrjesüsteemi ostmises. Seadmed pidid kaitsma Kertši silda, mis ühendab Lõuna-Venemaa Krimmiga. Njah… leiti süüdlane…
Prantsusmaa saadab Ukrainasse täiendavalt 40 pikamaa tiibraketti SCALP-EG (sama mis Storm Shadow), kinnitas äsja president Macron. Esialgu sai Ukraina 50 raketti SCALP-EG. Käisid kuulujutud, et Prantsusmaa tarnib (või võib juba tarnida) Ukrainale rohkem SCALP-EG-d.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu langes vene poole surve Kupianski suunal, võimalik, et väike reorg. Pommitamist siiski nii Kupianski linna kui Ukraina possade suunas jagus. Suurem vene poole rünnakutelaine algas rinde lõunalõigus põhiliselt Ternõ, Torske ja Lõmani suunas ning Kreminnast edelas asuvas metsaalas tõusis vene poole aktiivsus. Vene lennunduse ja kaudtuleüksuste tihe pommitamine ründesuundade toetuseks (ikka Ukraina kaitse eesliinist järjest edasi sügavusse) eile veel rindejoone muutusi ei toonud, aga selline surve võib peatselt miskit muutust rindejoones põhjustada. Pisu paneb muretsema, et vene pool suudab korraga paralleelselt u 10 km lõigul mitmes suunas korraga rünnata. Kas on suudetud parandada üksuste vahelist koostööd ja rünnakute koordineerimist? Kuna vene pool kaotustest ei hooli (neid saadi eilegi palju), siis tugevat rünnakute lainet edasigi prognoosib ning jätkuvalt on õhus võimalus, et võidakse enne märtsi jõuda Zerebetsi jõeni. Loodan siiski, et seda ei juhtu…
4. Siversk: siingi tugev rünnakutelaine tervel rindel algas ning vene poole rünnakud Bilohorivka, Spirne ja Vesele suunal käisid. Siinsetki rinnet iseloomustas väga tihe vene lennunduse ja kaudtuleüksuste töötlus Ukraina kaitse eesliinnist sügavusse. Eile need rünnakud veel edenemisi ei toonud ja sarnaselt Kreminna suunale on Ukraina suurimaks mureks laskemoona (nii jalaväe kui soomuse pihta) jagumine.
5. Bahmut: pisu tõusis nii Bahmutist loodes kui edelas vene rünnakute arv (5), aga edu need ei toonud.
6. Donetsk: vene milblogija hinnang Avdiivka ründamisele: Avdiivka suunal toimuvad rasked verised lahingud. Venemaa relvajõududel on initsiatiiv, kuid Ukraina relvajõud kaitsevad end kaotustest hoolimata tõhusalt.
Väga tugev rünnakutelaine ümber Avdiivka jätkus ning kokku oli 30 vene poole rünnakut. Siingi suunal suutis vene pool mitmest suunast koordineeritult paralleelselt mõne kilomeetrisel lõigul rünnata. Näiteks Avdiivkast kirdes ründas kaks jalaväe rühma samaaegselt paralleelselt u 300-500 m vahega ning kohe sellele järgnes veel u kilomeetri kaugusel 10 ühiku soomusega rünnak. Kõik rünnakud siiski kaotustega tagasi löödi, aga pisu murelikumaks teeb kasvanud vene poole koordineerimise võimekus. Seni pole vene poolel õnneks miinide kahjutuks tegemise võimekust piisavalt ja eks soomuskolonni eesmine masin on kamikaze ning pole suudetud ka maha suruda Ukraina droone rääkimata Ukraina kaudtule täpsest tööst. Jaguks vaid moona.
Marinka ümber sama sugune hullumaja ja rünnakuid (16) jagus vähemalt viiele suunale alates Krasnohorivka linnast kuni Novomikhailivka asulani (20 km lõik). Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: siingi suunal on vene pool hakanud rohkem liugpomme kasutama, rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: vaikne.
Tokmaki suund: kehv ilm on vähendanud vene poole rünnakuid ja enamasti piirduti vaid kaudtuleduelliga. Põhiliselt kurtis vene pool, et droonide lennutamiseks on liialt sademeid ja tuult.
Melitopoli suund: vaikne
8. Herson: vaid 6 vene poole rünnakut ja ikka nii Krõnki kui Poima juures. Rindejoon muutusteta. Seni pole vene pool leidnud rohtu Ukraina droonide vastu takistamaks seiret ja vähendamaks enda tehnika ja soldatite tabamisi kamikaze droonidega. Njah, järjest enam annab Ukraina pool välja videosid, kus pontoonpraamiga Ukraina soomustehnikat üle veekogude viiakse. Kipub arvama, et siin suunal pisu rohkem vene väge näha soovitakse, et tundub, et siin jätkuvalt võib olla Ukraina:vene kaotuste suhe 1:10-le.
9. Ukraina sõja vallandanud putin lükkas Kiievi pakutud „rahuvalemi” tagasi. Tema sõnul sisaldab see „läbirääkimisi keelavaid nõudeid”, eelkõige näeb see ette kõigi vene vägede väljaviimise 1991. aasta piiridele.
putin, kes väitis, et tal pole eesmärki Ukrainat okupeerida ja „huvisid mõne täiendava territooriumi vallutamise vastu”, teatas ootamatult, et ei kavatse naaberriigi okupeeritud piirkondi tagastada.
„Mis puudutab läbirääkimisprotsessi (rahuvalemi üle), siis see on katse julgustada meid loobuma viimase 1,5 aasta jooksul saavutatud edust. Kõik saavad aru, et see on võimatu,” ütles ta kohtumisel Vene Föderatsiooni moodustavate üksuste omavalitsuste juhtidega.
putin andis mõista, et Ukraina president Vladimir Zelenski peaks nõustuma kremli tingimustega ja alustama dialoogi, kuna sõjapiirkonna initsiatiiv on väidetavalt „täiesti vene relvajõudude käes”. Kui olukord areneb edasi oma praegusel kursil, „võib Ukraina riiklus saada korvamatu, väga tõsise löögi,” ähvardas putin.
Ta nimetas Ukraina ametivõime debiilikuteks, kuna nad keeldusid 2022. aasta kevadel läbirääkimistest. Tema arvates mõistab Kiiev, et konflikt oleks võinud juba ammu lõpetada, kuid valis teise tee. putin ütles ka, et Ukraina „kaotas” sõja „enne kui see isegi algas”, kuna selle kodanikud „reetsid oma esivanemaid ja nende huve”, „saates NATO-le signaale” ja „tõstes poodiumile ilmseid natside ja Hitleri kaastöötajaid”.
Varem kirjutas New York Times, et putin on varjatult väljendanud valmisolekut relvarahuks ja läbirääkimisteks, viidates Lääne ametnikele ja kremlile lähedastele allikatele. Nende sõnul ei nõua Venemaa president enam Zelenski võimult kõrvaldamist ja on nõus säilitama suveräänset Ukrainat, mille pealinnaks on Kiiev, kuid „ei ole valmis taanduma meetritki” vallutatud positsioonidelt ja loobuma Krimmist, Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastitest.
Samal ajal võttis Ukraina president sõna konflikti külmutamise vastu, märkides, et vaherahu tuleb ainult kasuks Venemaale, kes kogub ressursse uueks sõjaks. Zelenski keeldus putiniga läbirääkimistest 2022. aasta sügisel pärast seda, kui ta annekteeris neli riigi piirkonda.
10. Sel aastal jätkab Google Ukraina valitsuse toetamist küberjulgeoleku valdkonnas ja jõupingutusi Ukraina veebiturvalisuse tugevdamiseks ning eelkõige annab Ukraina valitsusele 5000 turvavõtit. Seda arutati Davosi maailma majandusfoorumi ajal digitaalasjade ministeeriumi meeskonna ja Google’i juhtkonna kohtumisel, teatab valitsusportaal.
„Meil on juba aastatepikkune Google’iga töötamise kogemus. Tehnoloogiaettevõte toetab digiministeeriumi projekte ja tagab digitaalse taristu kaitse, mis on laiaulatusliku sõja tingimustes ülimalt oluline. Eelkõige käivitasime koos Google’iga küberturvalisuse ja tehisintellekti kursused, ettevõte toetab Ukraina idufirmasid ja annab valitsusele 50 000 tööruumi litsentsi. Ettevõte pakub nüüd valitsusametnikele veel 5000 turvavõtit. See on signaal edasisest toetusest ja abist Ukrainale,” ütles innovatsiooni, hariduse, teaduse ja tehnoloogia arendamise ning digitaalse transformatsiooni minister, peaministri asetäitja Mõhailo Fedorov.
Google’i turvavõtmed on uuenduslik lahendus, mis võimaldab oluliselt tugevdada kontode turvalisust, kaitsta kriitilisi toiminguid ja tagada kodanike turvalisus digitaalses ruumis. Seadmed asendavad traditsioonilised paroolid füüsilise kontrolliga. Selline tööriist takistab teistel kasutajatel peale konto omaniku juurdepääsu teabele.
11. Ukraina drooniarmee koosseisus on juba koolitatud peaaegu 20 000 UAV-operaatorit. Seal on 33 kooli. Ukraina digiminister rääkis kahest etapist, tänu millele sai Ukraina armee oma ridadesse ligi 20 000 väljaõppinud UAV-operaatorit.
Fedorov ütles, et projekti käivitamisel said asutajad kohe aru, et lihtsalt droonide rindele viimine oli ebaefektiivne strateegia, kuna sõjavägi peab suutma neid kontrollida. „Vaid professionaalsed operaatorid saavad minimeerida droonide allatulitamist, nende kaotusi elektroonilise sõja mõjul ning oskuslikult juhtida droone luuremissioonideks, kohandades end suurtükiväe vajaduste järgi ja hävitades vaenlase varustust ja tööjõudu,” märkis ta.
Digiministri sõnul meelitasid asutajad operaatoreid koolitama 33 partnerkooli. Võitleja saab valida ühe 33 erakooli hulgast ja drooniarmee maksab tema hariduse eest eraannetajatelt kogutud vahenditega. Digiarengu ministeeriumi juht märkis, et drooniarmee koosseisus on välja õpetatud juba ligi 20 000 drooni operaatorit. Projekti esimeses etapis koolitati välja 10 000 operaatorit, kes õppisid juhtima peamiselt kergeid droone.
Teises etapis oli ministri sõnul eesmärgiks koolitada välja veel 10 000 drooni operaatorit. Kuid lisaks luuredroonidele on sõjaväelased õppinud juhtima erinevaid tüüpi droone ja üha võimsamaid.
Esiteks uurivad operaatorid droonide tehnilisi parameetreid, seadmete hooldust, kartograafiat, lennutaktikat elektroonilise sõja tingimustes, kamuflaaži, vaenlase paljastavaid tegureid jne, märkis Fedorov.
Praktilises osas harjutasid sõjaväelased ministri sõnul reaalseid lennuülesandeid, kamuflaažioskusi ja muid ülesandeid, mida siis rindel täitsid. Pärast seda sooritasid nad teoreetilise ja praktilise osa lõpueksami reaalsetes tingimustes.
2023. aasta tulemustele järgnenud pressikonverentsil ütles Zelenski, et 2024. aastal suurendab Ukraina mehitamata õhusõidukite tootmist: „Meie meeskonnad saavad kodumaised droonid. Tootmise osas toodame järgmisel aastal miljon drooni.”
Digiarengu minister ütles seejärel, et Ukraina on suuteline tootma 2024. aasta jooksul plaanitud 1 miljon drooni ja võib-olla rohkemgi.
10. jaanuaril teatati, et 2024. aasta esimesel nädalal (1. jaanuarist 8. jaanuarini) hävitasid drooniarmee võitlejad 228 sissetungijat ja 182 tugevdatud kaitserajatist. Njah, huvitav, et hävitatud vastase soomustehnikast ei räägitud, kuigi uusi videosid järjest kamaluga tuleb.
12. Valdav osa Venemaa ettevõtetest kogeb olenemata nende suurusest ja tegevuse liigist personali puudust. Sellistes tingimustes tegutseb 86% ettevõtetest, selgus portaali Superjob küsitluse tulemustest.
Taotlejate vähesuse üle kurdavad kõige sagedamini suurettevõtted: seda väitsid 89% enam kui 1000 töötajaga ettevõtete esindajad. Väikeettevõtete seas on need numbrid aga peaaegu sama suured. Eelkõige on töötajate leidmisega probleeme 85% kuni 100 töötajaga ettevõtetest ja 88% 100–1000 töötajaga ettevõtetest.
Peaaegu kõigis tööstusharudes on terav tööjõu puudus. Seda tunnustavad transpordi- ja logistikaettevõtted (88%), töösturid (87%), kaubandusorganisatsioonid ja teenindusettevõtted (mõlemad 86%). Tööjõu puudusest teatas ka 85% pankadest ja 83% IT-ettevõtetest.
Logistikatööstuses napib autojuhte ja laohoidjaid. Tootmis- ja ehitussektoris on kvalifitseeritud spetsialistid ja insenerid. Müügis – müüjad, laadurid, tellimuste komplekteerijad. Teenindussektoris – autoteeninduse tehnikud ja üldtöölised. Finantssektoris napib müügi- ja klienditeenindusjuhte. IT – programmeerijad, toote arendajad.
Expert RA andmetel täheldati eelmisel sügisel tööjõu puudust riigi 67 piirkonnas. Mõnes neist on töötajate puudus ulatunud 70–90%-ni. 10 halvimate näitajatega regioonide hulka kuulusid Inguššia (94,1%), Peterburi (69,1%), Permi territoorium (67%), Põhja-Osseetia (66,4%), Tõva (61,4%), Moskva (52,2%) ja Sahhalin. piirkonnad (51,3%), Neenetsi autonoomne ringkond (35,9%), Tambovi piirkond (35,2%) ja Altai Vabariik (34,8%).
Venemaa Teaduste Akadeemia Majandusinstituut hindas detsembris Venemaa personali puudust 4,8 miljonile inimesele. Majanduspoliitika instituut Gaidar (IEP) nimetas seda suurimaks alates vähemalt 1996. aastast. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina nimetas novembris majanduse peamiseks probleemiks tööjõu puudust. Sarnast arvamust avaldas ka majandusarengu ministeeriumi juht Maxim Reshetnikov.
13. Välismaised analüütilised ettevõtted kaotavad võimaluse uurida kaubaturge ja tarbijakäitumist Venemaal. Riigiduuma saadikud kiitsid vastava eelnõu esimesel lugemisel heaks.
Kui dokument lõpuks vastu võetakse, on selliste uuringute läbiviimise õigus ainult nendel ettevõtetel, mille põhikapitalist 80% kuulub Venemaa juriidilistele või eraisikutele. Veelgi enam, selliste ettevõtete aastakäive peab olema vähemalt 30 miljonit rubla, asuma Venemaal, olema registreeritud kohalikul tasandil ja kasutama kodumaiseid tehnilisi seadmeid. Kõiki nende kogutud andmeid säilitatakse ka Vene Föderatsioonis.
Muudatused tehakse kaubandustegevuse riikliku reguleerimise seaduses (FZ-381). Pärast seda peab föderaalne monopolivastane teenistus (FAS) looma spetsiaalse registri kaubaturu-uuringutega tegelevate analüütiliste ettevõtete registreerimiseks.
Eelnõu autorid leiavad, et välismaalased ei peaks jälgima hindade muutusi ja venelaste kulutuste dünaamikat, kuna sellist teavet saavad „ebasõbralikud” riigid kasutada Venemaa „majanduskasvu piiramiseks” ja selle julgeoleku negatiivseks mõjutamiseks. „See hõlmab toiduga kindlustatust, tervisega kindlustatust, farmaatsiaga kindlustatust ja nii edasi,” ütles algatuse kaasautor Vladimir Gutenev.
Tema kolleeg Anton Gorelkin ütles omakorda, et pärast sõja algust Ukrainas lahkusid paljud välisfirmad Venemaalt, kuid välismaised analüüsifirmad nagu Ipsos, GfK ja Nielsen jätkavad tegevust. Nad koguvad, uurivad ja müüvad andmeid tarbijate eelistuste, meeleolu, rahaliste võimaluste ja venelaste tervise kohta, kuid kuidas seda teavet kasutatakse, pole teada, märkis saadik. Gorelkini sõnul muutub see „suure tõenäosusega” välisriikide valitsustele analüütiliseks aruanneteks ja seda kasutatakse „sanktsioonide korrigeerimiseks”.
Eelnevalt toetasid eelnõud tööstus- ja kaubandusministeerium, majandusarengu ministeerium, rahandusministeerium, justiitsministeerium ja föderaalne monopolivastane teenistus. Tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhataja asetäitja Viktor Evtuhhov rõhutas, et analüütiliste ettevõtete tegevus „peab toimuma teatud raamistikus, mis arvestab Venemaa rahvuslikke huve”.
14. EL-i riigid on asunud ellu viima Euroopa Komisjoni ettepanekut kasutada 300 miljardi dollari ulatuses külmutatud Venemaa varadest saadud tulu Ukraina huvides, ütles Belgia rahandusminister Vincent van Peteghem. Tema ja ta kolleegid kordasid oma „kindlat pühendumust selles küsimuses kiiresti edasi liikuda”. „Töö tehnilisel tasemel on juba alanud ja teeme kiireid edusamme,” rõhutas van Petegem.
G7 riigid ja Austraalia külmutasid 2022. aastal pärast Ukraina sõja puhkemist 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa keskpanga varad. ELis hoitakse rohkem kui 220 miljardit dollarit: see hõlmab sularaha ja valitsuse võlakirju eurodes, dollarites ja muudes valuutades. Kiiev on korduvalt nõudnud nende vahendite ülekandmist riigi ülesehitamiseks. Ukraina president Vladimir Zelenski märkis, et see oleks „õiglane ja seaduslik” samm ning signaal kõigile „potentsiaalsetele agressoritele” maailmas.
2023. aasta detsembris kiitis Euroopa Komisjon heaks Venemaa külmutatud varadest saadava kasumi maksustamise mehhanismi ja lubas saadud vahendeid kasutada Ukraina abistamiseks. Teatati, et EÜ loodab neil eesmärkidel koguda kuni 15 miljardit eurot.
Teine lähenemisviis hõlmab vara täielikku konfiskeerimist. Detsembri lõpus alustasid USA kiireloomulisi läbirääkimisi oma G7 liitlastega selle algatuse elluviimiseks, kirjutas New York Times. Valge Maja nõuab, et Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kanada ja Jaapan töötaksid välja strateegia 24. veebruariks, sissetungi teiseks aastapäevaks.
Enne seda kutsusid USA G7 riike üles tunnistama end Venemaa Ukraina-vastase agressiooni „ohvriteks” ja selle alusel konfiskeerima kõik keskpanga külmutatud reservid. Lisaks on kavas need vahendid Kiievisse osadena üle kanda Maailmapanga või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kaudu. Sel juhul arvestatakse ülekandeid sõjakahju hüvitamise osana „ettemaksena”, mille Venemaa peab maksma rahu sõlmimiseks.
Siiski pole otsuseid veel langetatud ning mitmed riigid, sealhulgas USA ja Ühendkuningriik, peavad tegema seadusandlikke muudatusi, et luua selliste arestimiste läbiviimiseks vajalikud volitused.
kreml on korduvalt teatanud, et kaalub Venemaa varade konfiskeerimist „otseseks varguseks”. Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov ähvardas lääneriike kohtumenetlusega ning rahandusminister anton siluanov lubas peegelvastust.
15. Venemaa ettevõtetel on tekkinud probleeme koostöös Türgiga, millest on saanud üks suurimaid sanktsioonidest kõrvalehoidmise keskusi ja mis on peaaegu kahekordistanud kaubatarneid Venemaa Föderatsiooni – puuviljadest ja elektroonikast rõivaste ja autokomponentideni.
Alates 2024. aasta jaanuari algusest on Türgi pangad blokeerinud makseid Venemaalt, kirjutab Ekonomim olukorraga kursis olevatele allikatele viidates. Nende sõnul on maksete voog kaubandustehingute eest praktiliselt seiskunud ning löögi alla on sattunud kauplemine rahvusvaluutades: Türgi pangad ei võta Venemaalt vastu ei liire ega rublasid.
Mõned pangad on hakanud varem heaks kiidetud tehinguid tühistama, viidates asjaolule, et tehingud puudutavad „keelatud kaupu”, väidavad ka Ekonomimi allikad. Makseblokaad on muutunud peaaegu täielikuks ja puudutanud kõiki tööstusharusid: pangad blokeerivad makseid Venemaalt Türgi keemiaettevõtetele, autoosade tehastele, rõiva- ja jalatsitootjatele.
Probleemid tekkisid vahetult pärast seda, kui USA välisminister Antony Blinken külastas Türgit. Oma visiidi ajal arutas ta Türgi välisministri Hakan Fidaniga „sanktsioone ja ekspordikontrolle”, samuti võimalikke katseid neist mööda hiilida.
Veidi varem, novembri lõpus lendas Ankarasse USA rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo, kes vastutas sanktsioonipoliitika jälgimise eest. Bloombergi allikate andmeil tõi Adeyemo Türgi ettevõtetele „viimase hoiatuse”: Venemaa-vastaste meetmete rikkumise eest ähvardati neid finantssanktsioonidega, sealhulgas juurdepääsu äravõtmisega lääne pangandussüsteemile.
Türgi pangandussektori TASS-i allikas teatas, et probleemid maksetega on seotud USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) uute regulatiivsete meetmetega, millest pangad on tegevuse peatanud ja ootavad selgitusi. „22. detsembril andis OFAC välja uue regulatiivse korralduse. See on väga laialt sõnastatud. Nende reeglite kohaselt võivad sanktsioonid langeda ka välispankadele, kes toetavad Venemaa sõjalisi jõupingutusi,” selgitas allikas.
Alates sõja algusest Ukrainas on Türgi kahekordistanud oma kaubatarneid Venemaale, asendades lahkuvad lääne ettevõtted ja aidates Venemaa ettevõtetel piirangutest mööda hiilida. 2023. aasta esimese poolaasta lõpus ulatus Türgi eksport Venemaa Föderatsiooni rekordilise 4,9 miljardi dollarini, võrreldes 2,6 miljardi dollariga aasta varem samal perioodil. Kahesuguse kasutusega kaupade – ehk relvade tootmiseks kasutatavate – eksport kasvas jaanuaris-septembris 5,6 korda 158 miljoni dollarini.
Novembris pani USA rahandusministeerium musta nimekirja juba üle 20 ettevõtte Hiinast, Türgist ja Araabia Ühendemiraatidest, kes Washingtoni sõnul varustasid Venemaa Föderatsiooni sanktsioonide alla kuuluvaid tooteid.
Türgis blokeeriti USA sanktsioonid 7 ettevõttele, kes tarnisid Venemaa Föderatsiooni mikroskeeme, liitium-ioonakusid, metallitöötlemisseadmeid ning ostsid osariikidest sanktsiooni alla kuuluvaid kaupu ja suunasid need ümber Venemaa sõjatööstuskompleksiga seotud ettevõtetele.
16. Lühiuudised
Järjest suurem surve Scholzile, kes hoiab endiselt tagasi Tauruse raketitarneid Ukrainasse. Peamine opositsioonipartei soovib Bundestagis sel teemal hääletust. Huvitav on näha, kes vastu hääletab. 2024. aastal toetab Saksamaa Ukrainat enam kui seitsme miljardi euro suuruse sõjalise abiga.
Kõik Poola ja Ukraina vahelised piiripunktid on taas avatud. Vedajad otsustasid pärast kokkuleppe allkirjastamist protesti lõpetada.
Orban võib pidurdada, kuid näib, et Euroopa Liidu Nõukogul hakkab temast kõrini saama. Enamus nõustus resolutsiooni eelnõu tekstiga, mis sisaldab üleskutset jätta Ungari ilma hääleõigusest EL-i Nõukogus.
USA president Biden kutsus kongressi liidrid tänaseks Valgesse Majja kohtumisele, et arutada käimasolevaid läbirääkimisi Ukraina abistamiseks mõeldud riikliku julgeoleku kulutuste seaduse üle ja muid prioriteete. Pärast kuudepikkust arutelu pole ikka veel kokkulepet sõlmitud.
„Me peaksime lõpetama slaavlaste tapmise toetamise. Sest kui te ei lõpeta, võib juhtuda, et meie, slaavlased, ühineme. Usun, et meie kui vennad ühineme. Sõda Ukrainas on USA ja nende globaalsete huvide probleem. Ja EL on lihtsalt USA vasall. Vajame lahendust ilma USA-ta,” ütles Slovakkia Euroopa Parlamendi liige ja paremäärmusliku Slovakkia erakonna PATRIOT juht Miroslav Radačovský. Njah, ju vist Ukrainlased enam pole slaavlased…
Pärast kahepoolseid kõnelusi Budapestis ütles Slovakkia peaminister Robert Fico, et nõustub Orbaniga, et EL ei peaks abipaketti rahastama bloki ühisest eelarvest. Fico kordas ka Orbani väidet, et sõda ei lahendata sõjaliste vahenditega.
Trump väitis taas, et Venemaa poleks tema presoidendiks oleku ajal kunagi Ukrainat rünnanud, sest ta saab putiniga „hästi läbi”.
Hiina riigipangad karmistavad piiranguid Venemaa klientide rahastamisel pärast seda, kui USA kiitis heaks teisesed sanktsioonid välispankade vastu, mis aitavad Venemaad sissetungimisel Ukrainasse.
putin kohtus Moskvas külasoleva Põhja-Korea tippdiplomaadi Choe Son Huiga. Kohtumisest teatati riigitelevisioonis, kuid kreml rohkem üksikasju ei avaldanud. Choe, kes pidas läbirääkimisi ka Venemaa välisministri sergei lavroviga, kiitis kahe riigi „seltsimehelikke sidemeid”.
Meite teadlasest vene luuraja on jõudnud paljudesse maailma uudistesse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
