Sõja ülevaade: 691. päev – vene lennuvägi võis kaks olulist elukat kaotada
Avaldatud: 15 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. jaanuar 2024:
rindejoones muutusi ei tuvastanud ja oli kohatist vene poole surve langust, vene lennuvägi võis kaks väga olulist elukat Aasovi mere kandis kaotada ja palavust nii Kurski kui Belgorodi oblastis jagus.
1. Krõvõi Rih ja rindele lähemal asuvad linnad olid tiheda pommisaju all.
2. Palju kurtmist nii Kurskist kui Belgorodist ning kaks olulist vene sõjalennukit vähem.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu kohatist surve langust ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: siin algasid vene poole tugevamad rünnakud seni rindejoones muutusi toomata.
5. Bahmut: juba mitmes päev suht rahulik, mõni vene rünnak ikka.
6. Donetsk: Avdiivka ümber õige pisu rahulikum ja Marinka ümber tavapärane tugev vene surve ja muutusi rindejoones kuskilgi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: ikka Tokmaki suunal pisu kumbki pool kombib.
8. Herson: vene rünnakute arv tuntavas languses ja süüdistasid kehva ilma…
9. Belgorod valmistub edasiste drooni- ja raketirünnakute kahjude vähendamiseks.
10. Kui tahta, siis „põhjuseid” sõjaks leiab alati… eriti kui neid päriselt pole…
11. Ühendkuningriigi luure andmetel ähvardab Venemaad sõja tõttu tõsine tervise kriis.
12. Kindral Nikolai Oleštšuk toetas Sõrski väidet, et Ukraina ei vaja ainult Lääne hävitajaid, vaid ka ründelennukeid.
13. Seni USA otsuste ootel…
14. Venemaa veab prügi okupeeritud aladele.
15. Davosis on arutusel Ukrainas toimuv.
16. Lühiuudised.
1. Eile päeval Krõvõi Rihis teatati plahvatustest. Lisaks kostus plahvatusi Harkivis ning kuratlikult tihe pommi ja droonisadu oli Hersoni linnas ja kogu Dnepri läänekaldal seal läheduses. Piirilähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine. Väga tihe rindelähedastes suurema vene surve all olevate lõikude töötlemine nii lennunduse kui kaudtuleüksustega.
2. Teatati plahvatustest nii Belgorodi kui ka Kurski oblastis Venemaal. Belgorodi oblastis oli kohaliku kuberneri sõnul rünnaku all 18 asulat. Kohalikud elanikud ütlesid, et nad kuulsid Kurski linna kohal 3-4 plahvatust ja nägid seejärel eredat sähvatust.
Krimmi sild on taas suletud. Okupeeritud Krimmis on välja kuulutatud ka raketioht.
RBC Ukraine väidab, et suudab kinnitada (Ukraina kaitsejõudude allikate põhjal), et Aasovi mere kohal vene A-50 AWACS on alla tulistatud, samuti IL-22M11. „Teatavasti tulistati A-50 alla kohe pärast seda, kui see oli Kõrõlivka läheduses valves 14. jaanuaril kella 21.10-21.15 paiku. A-50 kadus radarilt ja ei vastanud taktikalistele lennunduskutsungitele ning hiljem avastas vene õhujõudude lennuki Su-30 piloot tundmatu lennuki tulekahju ja allakukkumise. Eks ootab kinnitust sellele loole. Vähemalt üks vene milblogija juba seda kinnitas. Mõni vene blogija arvas, et kui see juhtus, siis võimalik oli nn sõbralik tuli jne. Eks päeva peale tuleb vast rohkem infot. Lisaks kostus vene milblogijatelt kurtmist, kuidas selline info nii kiirelt üldse levima pääseb ja Ukraina meediasse jõuab.
A-50 AWACS on juhtimise ja seirelennuk, mis suudab õhusihtmärke tuvastada 800 km ja maasihtmärke 300 km kauguselt. Meeskond 15 liiget ja hind u 500 miljonit dollarit. Olla ka pisu nuhtluseks, miks Ukraina lennukeid tabatakse.
3. Kupiansk-Kreminna: tunnistasid ka mõned vene milbogijad, et pisu on erinevatel rinnetel vene poole surve langenud. Eks ründavate üksuste suurused on languses. Pisu üllatusega näeb Sinkivka küla ümber ründavas tegevuses tanke mitmest kümnendist ja valik siis T-64-st kuni T-90-ni liikvel on. Rinde kesmises osas pisu tugevam torkimine Makiivka kandis ning mõned väiksemad üritused rinde lõunalõigus Ternõ ja Kreminnast edelas asuval metsaalal. Kuskil rindejoone muutusi ei tuvastanud. Tihe vene kaudtuletöötlus ja lennunduse pommitamine rindejoonest kuni 30 km kaugusele jätkub ja ikka suuremat pealetungi siit rindelt kahel suunal (Kupiansk ja Zaritšne) ootab.
4. Siversk: siin rindel algasid tugevamad rünnakud nii Bilohorivka küla suunal kui rinde keskosas piki maanteed Siverski poole. Nii vene kaudtule kui lennunduse mõju ulatus Siverkiski linnani ja seda oli ohtralt. Sestap kipub arvama, et paralleelselt Kupiansk-Kreminna rindele võib siitki suunalt samaegselt suurem surve alata. Rindejoone muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: pisu on vene poole aktiivsus langenud ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: siingi suunal andsid mõned vene milblogijad teada, et pisu olla siingi ümber Avdiivka surve langenud. Võimalikuks põhjuseks peab siiski üksuste vahetumist ja selle järel uut tugevat surve tõusu. Rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kaudtule ja drooni mõju on siin suunal Ukrainal suurem ja mõjusam ja ulatub piki rindele lähenemise teid pidi paarikümne kilomeetri sügavusse.
Marinka ümber siiski surve langust ei täheldanud (15 rünnakut) aga ka rindejoone muutusi mitte.
7. Lõunarinne: vaid Tokmaki suunal kumbki pool aktiivust näitas.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: enamasti vene poole torkimised ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: pisu olla kummagi poole intensiivsus langenud ja põhjuseks olla kehvad ilmastikutingimused. Seni kurdab vene pool, et Ukraina droonid kipuvad kõike tabama. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Belgorodi võimud otsustasid vastuseks suurenenud drooni- ja raketirünnakute ohule paigaldada rahvarohketesse kohtadesse raudbetoonkonstruktsioonid. Seda ütles piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov. „Meie eesmärk on luua täiendavaid varjualuseid rahvarohketesse kohtadesse, näiteks bussipeatustesse. Raketiohu korral saab sellist moodulit kasutada koos olemasolevate varjenditega,” selgitas piirkonna juht.
Koos Vene Rahvuskaardi piirkondliku osakonnaga tehtud katsed kinnitasid kahekordse tugevdusega raudbetoonist moodulite konstruktsioonide tõhusust. Varjendite lähedal plahvatas laskemoon erineva arvu kahjustavate elementidega – ühes lõhkekehas 350–3000. Sarnaseid mooduleid kasutas varem kaitseministeerium personali kaitsmiseks.
Ukraina relvajõudude poolt Belgorodi tulistamine sagenes 2023. aasta lõpus Venemaa vägede raketirünnakute taustal Ukrainale. 30. detsembril 2023 hukkus ühe Belgorodi kesklinna rünnaku tagajärjel 25 inimest. putin nimetas juhtunut terrorirünnakuks. Gladkov teatas pärast rünnakut kõigi 556 bussipeatuse kaitsmisest betoonplokkide ja liivakottidega, alustades nende kindlustamist 11. jaanuaril. Päev hiljem teatas kuberner plaanist kasutada moodulstruktuure varjupaikadena.
10. vene sõjaväelased „saavad hästi aru, mille eest nad võitlevad” Ukrainas, sest nägid kohalikes koolides sooneutraalseid tualette. Peterburi kuberner Aleksander Beglov kirjutas sellest oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis pärast kohtumist haavatud sõjaväelastega haiglas.
„Kõige lihtsam on võitlejatega poliitilistel teemadel rääkida. Need, kes, kuulipilduja käes, Donbassi ukrainaliseeritud versiooni läbisid, saavad hästi aru, mille eest me võitleme,” kirjutas Beglov.
Tema sõnul nägid sõjas osalejad Ukrainas tualette, „kus kahe ruumi asemel – tüdrukutele ja poistele – oli kolm ruumi: tüdrukutele, poistele ja sooneutraalsed”. Seetõttu usub Peterburi kuberner, et „neile meestele <…> ei pea selgitama, milliste väärtuste eest me seisame”.
Peterburi seadusandliku assamblee asetäitja Boriss Višnevski tuletas vastuseks kuberneri avaldusele meelde probleeme Venemaa infrastruktuuris: „Rosstati andmetel puudub veerandil venelastest tsentraliseeritud kanalisatsioon.” Ta tegi ettepaneku jagada Lääne ja NATO vastu võitlemiseks suunatud jõupingutused pakilisemate probleemide lahendamiseks ümber. „Üldiselt on raske ette kujutada midagi sooneutraalsemat kui õuekäimla,” lõpetas saadik.
Venemaa poliitikute ja ametnike avaldustes tõstatatakse Ukrainasse tungimise õigustuseks regulaarselt laste kaitsmise vajadust lääne mõjude eest ja „traditsiooniliste väärtuste” tugevdamist. Varem süüdistas putin lääneriike katses lastele perverssust peale suruda. „Kas me tõesti tahame siin, meie riigis, Venemaal, et „ema” ja „isa” asemel oleks „vanem number 1, number 2, number 3”? Täitsa hulluks läinud, – ütles putin 2022. aastal Ukraina alade annekteerimise tseremoonial. 2022. aasta detsembris kurtis vene välisminister lavrov sooneutraalsete tualettide üle Rootsis: „Te ei kujuta ette, kui ebainimlik see on, lihtsalt mitte inimene.”
11. Venemaa võimud on sunnitud vähendama toetust tsiviiltervishoiule kogu riigis suurte planeerimata kulutuste tõttu sõjameditsiinile. Venemaa tsiviiltervishoiusüsteem on Ukraina sissetungi tagajärgede tõttu tõsistes raskustes ja venelased tunnevad seda omal nahal.
Sõja mõju Venemaa tervishoiu olukorrale on agressorriigi elanikkonna jaoks ilmselt juba märgatavaks muutunud, väidavad Briti analüütikud. Nad märgivad, et Venemaa meedia teatab kasvavatest järjekordadest haiglates ja ravimite, sealhulgas laialdaselt kasutatavate antibiootikumide nappusest. Briti luure usub, et Venemaa võimud on sunnitud vähendama toetust tsiviiltervishoiule kogu riigis seoses suurte planeerimata kulutustega militaarmeditsiinile.
12. Kindral Nikolai Oleštšuk toetas Sõrski väidet, et Ukraina ei vaja ainult Lääne hävitajaid, vaid ka ründelennukeid. Tema postitus on seotud Sõrski hiljutise intervjuuga Reutersile, milles kindral ütles, et Ukraina soovib saada Lääne partneritelt rohkem lennukeid, sealhulgas ründelennukeid A-10 Thunderbolt (üheistmeline, kahemootoriline allahelikiirusega ründereaktiivlennuk, mis on sobilik soomuse hävitamiseks jne) või helikoptereid Apache ja Black Hawk.
„Täna on prioriteediks loomulikult F-16 arendamine, mille jaoks Ukraina piloote juba ümber õpetatakse. Meie spetsialistid uurivad aga ka muid võimalusi lennunduse kui terviku lahingupotentsiaali suurendamiseks,” kommenteeris Sõrski avaldust. Ta ütles, et on pidevas kontaktis maavägede ülemaga ja püüab teha kõik endast oleneva, et vägesid vaenlase õhurünnakute eest katta.
„Me ei välista partnerite abi mitmeotstarbelistes lennukites, ründelennukites, helikopterites. Iga uut tüüpi lennukite omandamine on meie jaoks keeruline ja aeglane protsess, kuid me saame sellest üle,” kirjutas Oleštšuk. Ta ütles ka, et Ukraina relvajõud ei saa koheselt Nõukogude lennukite opereerimisest loobuda, mistõttu koos F-16-ga hakkab taevas tegutsema ka MiG-29, on võimalik, et pommitajaid Su-24M tugevdavad Mirage-2000D ja ründelennukeid Su-25 – A-10 Thunderbolt II,” ütles ta.
13. USA Kongress hääletab sel nädalal föderaaleelarve üle. Plaani kohaselt eraldatakse vahendid USA föderaalasutuste toimimiseks 1. märtsini, mõnel juhul 8. märtsini. Fraktsioonide vaheliste läbirääkimiste tulemusena töötati välja plaan, mis hõlmab vahendite eraldamist föderaalasutuste toimimise jätkamiseks kuni 1. märtsini ja mõnel juhul kuni 8. märtsini.
Seiskamise (föderaalteenuste peatamine rahastamise puudumise tõttu) vältimiseks tuleb eelnõu vastu võtta enne 19. jaanuari.
8. jaanuaril teatasid demokraatide liidrid Chuck Schumer ja vabariiklane Mike Johnson, et fraktsioonid leppisid kokku eelarveaasta eelarve koostamises 1,66 triljoni dollari ulatuses, sealhulgas 886 miljardit dollarit kaitseks. Eelarveläbirääkimisi peetakse eraldi Valge Maja mitme miljardi dollari suuruse abitaotluse läbivaatamisest Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile.
Njah…
14. Venemaa soovib rajada Ida-Ukraina okupeeritud aladele prügilaid. Kreml kavatseb ajutiselt okupeeritud Donetski ja Luganski oblastitele rajada mitmeid prügimägesid, mis hakkavad teenindama Venemaa Föderatsiooni, edastab Rahvusliku Vastupanu Keskus.
Vaenlane kavatseb luua Luhanski oblastisse kuus sellist prügilat, Donetski oblastisse veel kolm. „Nad kavatsevad sinna vedada prügi mitte ainult okupeeritud aladelt, vaid ka Rostovi, Belgorodi ja Voroneži oblastist,” seisab sõnumis.
CNS-i andmeil veetakse juba praegu prügi Rostovi oblastist ajutiselt okupeeritud Donbassi territooriumile, loobudes samal ajal kohalike elanike protestide tõttu plaanist rajada uus prügila Rostovi lähistele.
15. Davosis on arutusel ka Ukrainas toimuv.
„Šveitsis Davosis algas rahvusvaheline kohtumine Ukraina rahuvalemi arutamiseks,” teatas presidendi kantselei juht Andri Jermak. Kohtumisel on kohal 81 riigi juhtide ja mõjukate rahvusvaheliste organisatsioonide nõustajad. Ukraina tegi Davosis ettepaneku töötada välja rahvusvaheline Vene vägede väljaviimise mehhanism ning luua selleks kaitseministrite ja riikliku julgeoleku nõunike tasemel töörühm. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov kirjutas sellest Facebookis. Umerov ütles, et ta tutvustas Davosis toimunud kohtumisel Ukraina „rahuvalemi” klauslit, mis nõuab vene vägede täielikku väljaviimist Ukrainast.
„Ta rõhutas, et Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamisest ei saa rääkida ilma vene vägede ja terroriorganisatsioonide täieliku väljaviimise ja desarmeerimiseta ajutiselt okupeeritud aladelt,” märkis minister.
Tema sõnul teeb Ukraina ettepaneku luua kaitseministrite ja riikliku julgeoleku nõunike tasemel rahvusvaheline töörühm, mis peab välja töötama vene vägede väljaviimise mehhanismi.
16. Lühiuudised
Ukraina peab kuue riigiga läbirääkimisi Ukraina julgeolekugarantiide üle, sarnaselt Ühendkuningriigiga sõlmitule, ütles presidendi kantselei juhi nõunik Vladõslav Vlasjuk. Riigid on USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada ja Poola.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
