Sõja ülevaade: 689. päev – vene poole rünnakute arv tõusuteel
Avaldatud: 13 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. jaanuar 2024:
vene poole rünnakute arv (89) tõusuteel, suurem drooni- ja raketirünnak Ukraina linnade suunal.
1. Suurem öine ja hommikune drooni ning raketirünnak Ukraina linnade suunal.
2. Pisu kurtmist tuli Belgorodi oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv tõusuteel rinde põhjalõigus.
4. Siversk: „veel vaikne”.
5. Bahmut: õige pisu vene poole surve tõusis, rindejoon mutuusteta.
6. Donetsk: no ei saa vene pool Avdiivkale lähemale.
7. Lõunarinne: üks Ukraina edenemine
8. Herson: tugev vene poole surve jätkumine pole rindejoones muutusi toonud.
9. Jeemeni huthid tulistasid Adeni lahes ekslikult tankeri pihta, mis arvatavasti vedas vene naftat.
10. Venelased on ostnud Phuketis rohkem kinnisvara kui hiinlased, eurooplased ja ameeriklased kokku
1. Täna hommikul 05:54: Kh-101/555/55 raketid lasti välja kuuest Tu-95MS-st. Tund hiljem Dnipropetrovski oblastis, Kropivnitskis, Dnipros, Krementšukis jne (kõik Lõuna-Ukraina) teatati õhutõrje tööst ja erinevatest plahvatustest maapinnal. Kiievis töötas öösel tunnise vahega kahel korral Ukraina õhutõrje ja räägiti droonirünnakust. Hommikuks veel täpsemat infot polnud. Ivano-Frankivski lähedal (Lääne-Ukraina) tegutses õhutõrje u kella 8 ajal täna hommikul, siingi veel rohkemat ei tea. Samal ajal kostus plahvatusi Tšernihivis (Kiievist põhja pool). Väga tihe piiriäärsete ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine ei ulatuti mitmes kohas ka kaugemale kui tavapäraselt. Kasutati nii droone, liugpomme kui S-300 rakette.
Ukraina andis teada, et arvavatalt olla Ukriana lennuväljade pommitamise kasvu põhjuseks kunagi Ukrainasse jõudvad F-16 lennukid. Njah, eks neil Poolas baseeruda julgem oleks ja lennukaugus laseb toimetada üle Ukraina, aga reageerimiskiirus langeks.
2. Pisu kurdeti, et Belgorodi oblastis, Berdjanskis tugevamad plahvatused.
3. Kupiansk-Kreminna: ikka Kupianski suunal tugev vene poole rünnakute laine jätkus. Rindejoones need siiski muutusi ei toonud. Vene pool andis teada, et Ukraina omad olla toonud siia suunale täiendavaid reserve. Rinde keskosas eilne Ukriana poole kõlakas edenemisest rinde keskosas sai kinnitust. Peršotravneve juures suutis Ukraina paari soomuki ja jalaväe toel tagasi saada ühe põllu serval asuva metsariba.
4. Siversk: pisu vene poole torkimist Spirne kandis ja kipub arvama, et peatselt siit suunalt vene poole surve tõusta võib.
5. Bahmut: hetkel pole vene pool endist rünnakute intensiivsust saavutada suutnud, „vaid” 5 rünnakut kogu rindel ilma muutusi rindejoones toomata. Tundub, et siit suunalt tuli ühe tsetseeni soldati päris tugev hala läbi videsõnumi. Mees siis eesliinil ja kurdab, et laibad vedelevad (ikka omad) ümberringi, toitu pole, joovad lompidest vett ja kaevikust eriti nina välja pista ei julge, sest ümberringi olevat põrgu. Video tundus päris tõepärane ja ümbritsev tõesti kena polnud…
6. Donetsk: rünnakute arv ja intensiivsus jätkuvalt kõrge nii Avdiivka kui Marinka kandis, aga muutusi need eilegi rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: üks Ukraina edenemine.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vene pool rünnakud siinsel rindel on hakanud vaikselt tõusma ja proovivad nii siit kui sealt, kuid eduta. Ukraina väed vallutasid Verbove lähedal (edelas) tagasi varasemalt kaotatud possad ning rindejoon liigutati 2 km laiuselt 500m ida suunas.
Melitopoli suund: vaikne
8. Herson: tugev vene poole surve põhiliselt Krõnki suunal ning pole seni aidanud ei soomusega Krõnki servadel domineerimine ega väiksemate jalaväeüksustega metsaaladel Ukraina üksustest läbi pugemine. Miski pärast annab Ukraina juba nädal teada, et pisu sammhaaval sillapeade alade suurenemine toimuvat. Kinnitust sellele kaartidelt leidnud veel pole, aga pigem sel teemal Ukraina ametlikke teateid usub.
9. Jeemeni huthid tulistasid Adeni lahes ekslikult tankeri pihta, mis arvatavasti vedas vene naftat. Sellest teatab Briti mereturvafirma Ambrey, millele viitab Reuters. Ambrey väitel oli rünnak Jeemeni ranniku lähedal. Panama lipu all sõitva tankeri kapten andis kuningliku mereväe merekaubanduse koordineerimiskeskusele teada, et laev on tule alla sattunud. Tankeri suunas välja lastud rakett kukkus selle küljelt 400-500 meetri kaugusel vette. Tankeri meeskond märkas kolme väikelaeva, millest üks arvati olevat raketi välja tulistanud. Vigastada laev ei saanud ja jätkas oma marsruuti.
Ambrey väidab, et huthid tegutsesid aegunud teabe põhjal. Rünnaku sihtmärgiks saanud tanker kuulus varem Briti ettevõttele Union Maritime, need andmed lakkasid kehtimast viis kuud tagasi. See on teine kord, kui vene naftat vedanud tanker satub huthide eksliku rünnaku sihtmärgiks, märgib ettevõte.
Jeemeni huthid, kes kontrollivad suurt osa riigist ja keda toetab Iraan, on alates 19. novembrist Punasel merel aktiivselt raketi- ja droonirünnakuid Lääne kaubalaevadele korraldanud. Nad peavad seda protestiks Iisraeli sõjaliste tegevuste vastu Gaza sektoris.
Vastuseks nendele tegudele korraldasid USA ja Suurbritannia Jeemenis rünnakuid huthi sõjaliste sihtmärkide vastu. Venemaa mõistis löögid hukka ja kutsus üles kutsuma ÜRO Julgeolekunõukogu kiiremas korras kokku.
10. Tai on venelaste seas juba ammu populaarne, kuid sõda, repressioonid Venemaal ja isolatsioon välismaailmast sunnivad üha rohkem inimesi uut elukohta otsima. Enne sõda olid Tai suurimal saarel Phuketil peamised koduostjad hiinlased. Kuid eelmisel aastal ostsid venelased seal eluasemeid rohkem kui neli korda suurema summa eest, kui hiinlased kulutasid, kirjutab Nikkei Asia.
Peamine muudatus seisneb selles, et mitmete riikide esindajad eesotsas Venemaaga „ostavad üha enam mitte investeeringuks, vaid kolimise eesmärgil, pered otsivad kohta paremaks eluks”, märkis Phuketi raportis konsultatsioonifirma C9 Hotelworks. Vahepeal, 2023. aasta märtsis, ütles selle tegevdirektor Bill Barnett venelaste kohta: „See ei puuduta ainult inimesi, kes varjuvad sõja eest, vaid ka ärimehed, sealhulgas arendajad, kes peavad raha tööle panema. Lääne sanktsioonid on olnud nii karmid, et nad ei taha oma raha Venemaale investeerida nagu tavaliselt.”
C9 Hotelworksi andmetel ostsid venelased 2023. aasta esimesel poolel Phuketis 240 kinnisvaraüksust 875 miljoni Tai bahti (25,1 miljoni dollari) eest. Hiinlased olid 4. kohal veidi üle 200 miljoni bahtiga. Esiviisikusse mahtusid ka prantslased, ameeriklased ja britid, kuid keegi neist ei kulutanud üle 250 miljoni bahti. Enamasti ostetakse kortereid elamukompleksides (korterelamutes), aeg-ajalt ka üksikvillasid.
Samal ajal ostsid venelased kogu 2021. aasta jooksul Phuketis 251 miljoni bahti eest vaid 54 korterelamu korterit, olles kinnisvarainfo keskuse andmetel hiinlaste järel 2. kohal (66 korterit 315 miljoni bahti eest). Kuid juba 2022. aasta esimeses kvartalis kulutasid venelased 74 objektile 245 miljonit bahti.
Kui varem oli venelaste osakaal saarel eluasemete ostudes 10–15%, siis 2022. aastal hüppas see 40–60%ni, ütles Knight Frank Thailandi tegevdirektor Natta Kahapana. Üldises olukorras mängis rolli ka 2022. aasta nulltolerantsi poliitika Hiinas Covidi suhtes, mil riigi võimud panid miljoni elanikuga linnad karantiini, piirates kodanike liikumist. Kuid isegi pärast Hiina piirangute tühistamist 2023. aastal jäid venelased Phuketi aktiivseimateks ostjateks, säilitades oma turuosa.
Detsembris avati Phuketi kuberneri juuresolekul saare suurima elamukompleksi Gardens of Eden esimene etapp, mille valmimisel on üle 560 korteri. Ehitust rahastab Dubai erakapitalifond DPD Invest, mis töötab eelkõige Venemaa ja Lähis-Ida klientidega. Gardens of Eden peadirektor on arendaja Sotšist Aleksander Tšuvalov, kus tema ettevõte Fisht LLC tegeles elamu- ja mitteeluhoonete ehitamisega.
Nüüd elab perekond Tšuvalov Eedeni aedades. Tema hinnangul on viimase pooleteise aasta jooksul Phuketi elama asunud umbes 27 000 venelast.
11. Lühiuudised
USA on alustanud Ukrainaga läbirääkimisi julgeolekugarantiide üle.
Valge Maja toetab eelnõud Venemaa varade konfiskeerimiseks Ukraina kasuks, ütles USA Ukraina majanduse elavdamise eriesindaja Penny Pritzker. Uudise peale tegi juba kreml pardihäält…
Ecuador ja USA sõlmisid kokkuleppe 200 miljoni dollari väärtuses Nõukogude relvade vahetamiseks kaasaegse varustuse vastu. Tehing peaks valmima selle kuu lõpuks. Ecuador ei tea, mis eesmärgil USA neid vastu võtab.. võib olla Ukraina.
Venemaa hoiab teiste riikide abiga edukalt kõrvale relvade tootmise sanktsioonidest. USA-Ukraina uurimisrühm leidis, et Venemaale imporditi sanktsioonidega sõjaks vajalike kaupu 2023. aasta jaanuarist oktoobrini ligi 9 miljardi dollari väärtuses.
Ühendkuningriik annab Ukrainale täiendavalt 2,5 miljardit naela sõjalist toetust. Sunak oli eile Kiievis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
