Sõja ülevaade: 686. päev – kaks edenemist Ukraina poolelt
Avaldatud: 10 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/DefenceU Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. jaanuar 2024:
77 vene poole rünnakut, kõige käepärasega tihe Ukraina piiri- ja rindelähedaste asulate pommitamine, kaks edenemist Ukraina poolelt Donetski rindel (meeldiva üllatusena), Venemaal muresid jagub ja Briti välisministri jõuline avaldus.
1. Ikka Harkiv ning tihe piiri- ja rindelähedaste asulate pommitamine kõige käepärasega.
2. Venemaal kurtmist jagus ja miskit ka Krimmis.
3. Kupiansk-Kreminna: kolmes suunas edutud vene poole rünnakud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: muutusteta ehk siis vene poole rünnakud edu toonud neile pole.
6. Donetsk: Ukraina üllatas kahe tugeva vasturünnakuga ning pisu edenes.
7. Lõunarinne: torgivad mõlemad pooled ja eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: vene pool teeb pingutusi Ukraina sillapeade likvideerimiseks, kuid seni edutult.
9. Orban esitas uue nõude vabastamaks Ukrainale finantsabi.
10. Pisu lugemist kõhklustest ja kartustest teemal USA-Venemaa seoses Ukraina sõjaga.
11. Kurski oblasti tuumajaama territooriumilt avastati tundmatu droon.
12. „Enne surma saamist koju ei saa.”
13. Pisu rahvastiku kiirest vähenemisest Venemaal. No kipub lemmik teema olema…
14. Kuidas Venemaal sügisese ajateenituse numbrid kokku saadi.
15. Kui torumees on Ukrainasse sõdima saadetud.
16. Briti välisminister: oleme valmis toetama Ukrainat aastaid – see ei ole vaidluse objekt nagu USAs.
17. Lühiuudised
1. Täna öösel jätkas vene pool igapäevast Harkivi pommitamist S-300 rakettidega ja mitmest kohast kostus plahvatusi. Tabati ka üht laste tervisekeskust. Üks 6. jaanuaril Ukraina suunal lastud rakettidest tuvastati jälle Põhja-Korea omana. Piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommisadu jätkus ning tõusnud on ka nende pommitamine droonidega.
2. Ukraina tabas kahe drooniga Venemaal Orjoli piirkonnas asuvat naftabaasi ja energiaettevõtet. Kaugus Ukraina piirist 160 km. Nii Brjanski, Kurski kui Belgorodi oblastist kurtmist tuli ning igaöine mure Belgorodi linnast pole ka ära kadunud. Õhutõrje oli aktiivne okupeeritud Krimmis Jevpatorija kohal. Täpsemat infot pole.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski ja Torske suunal ning Kreminnast edelas asuvas metsaalas vene rünnakud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Uuesti on tõusuteel vene kaudtule ja lennunduse töötlemine rindelähedaste asustatud punktide pihta. Lisaks olla tõusnud vene poole diversiooni ja luureüksuste tegevus. Eks ikka tugeva vene poole rünnakutelaine ootel nii Kupianski kui Torske suunal jõudmaks Oskoli jõeni.
Kaitseminister Umerov, ülemjuhataja Zalužnõi ja kindralstaabi ülem Šaptala külastasid Ukraina vägede positsioone Kupjanski oblastis. Njah, eks Ukraina omad peavad siin suunal pisu kasina toetusega hakkama saama. No ei jagu moona ja relvastust ning reserve tervele rindele.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene poole rünnakud põhiliselt Klisiivka-Andriivka joonel ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: vaatmata tugevale vene poole surve jätkumisele edenes kahes kohas hoopis Ukraina ja pani vähemalt ühte vene milblogijat pead vangutama.
Avdiivkast loodes sai Ukraina tagasi kontrolli Stepove idaosa ning Stepove ja Avdiivka koksitehase vahelise puujoone üle ehk siis vene poole viimase paari nädala jooksul saavutatud edu tagasipööramine. Hetkel ettevaatlikult optimistlik edasiste arengute suhtes.
Ukraina omadel õnnestus venelased Novomõhailivka lõunaosast kaugemale lükata ja eelmise nädala vene poole edu siingi kaotsi neil läks. Hetkel ei oska arvata, miks samal päeval kaks sellist edenemist toimus. Kas vene jõulu/uusaasta periood mõjub soldatitele võitlusvõimet halvendavalt või on Ukraina toonud juurde täiendavaid reserve võtmaks üle initsiatiivi.
7. Lõunarinne: eile ei tuvastanud ka lainetust.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vene poole sõnul käivad siin suunal aktiivsed vastastikused rünnakud. Olla Ukraina omad jagu kuni rühm jalaväge ja vene poolelt rühm kuni kaks jalaväge, mida vahel ka soomukid toetavad. Suuremaid läbimurdeid ei oota isegi vene milblogijad. Kaudtuleduell on suurim kaotuste põhjustajaid kummalegi poolele. Eile rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne
8. Herson: vene pool jätkab põhiliselt soomusega ründamist nii Krõnki kui Poima juures. Seni see edu pole toonud ja mõnede vene milblogijate sõnul olla vene pool läinud vastase kurnamise taktikale. Lihtsalt edulugusid pole. Tõuseb vene droonide arv õhus, kui seni domineeris siin suunal sellega Ukraina, siis vene poole droonide arvu tõus teeb murelikuks. Eile said Ukrainlased maha kaks võimekat vene luuredrooni ja võitlus droonide maha surumiseks käib mõlemapoolselt. Seni on sel suunal edukam Ukraina. Tundub, et siingi rindel on väikseid odavaid granaadipillamise droone Ukrainal piisavalt, sest jahitakse vene soldateid ka ühe kaupa. Kuna pisu on takerdunud nii moona kui sõjatehnika tarne Ukrainale, siis hetkel vist siit suunalt tugeva Ukraina edenemise peale ei looda, pigem üritavad nn vähesega hakkama saada.
9. Ungari valitsus eesotsas peaminister Viktor Orbaniga on esitanud uue nõude vabastamaks Ukrainale 50 miljardit eurot. Budapest võib oma veto tühistada seni, kuni rahastamine vaadatakse igal aastal üle, ütles kolm Politico küsitletud nimetut Euroopa diplomaati.
Väljaande allikate hinnangul annaks Euroopa Ülemkogu heakskiidu iga-aastase vahendite eraldamise hääletuse Ungarile võimaluse blokeerida Ukraina rahastamine igal aastal või saada Brüsselist järeleandmisi vetost keeldumise eest.
Politico märgib, et Budapest sõnastas selle idee 27 EL-i eelarveeksperdi kohtumisel ja saatis vastava dokumendi EL Nõukogule, kus Belgia eesistuja on. Läbirääkimistega kursis oleva diplomaadi sõnul annab EL Ungari ettepaneku kohaselt Ukrainale toetuste ja laenudena aastas 12,5 miljardit eurot, mis ulatub nelja aasta jooksul Euroopa Komisjoni pakutud 50 miljardi euroni.
Mõned Euroopa diplomaadid on Ungari ettepaneku suhtes skeptilised. „ELi seitsmeaastane eelarve on mitmeaastane struktuur, me ei saa selles aastast aastasse kokku leppida,” ütles üks diplomaat. Järgmine EL-i tippkohtumine, kus tuleks taas kaaluda Ukrainale mõeldud 50 miljardit eurot, toimub 1. veebruaril.
10. Ukraina sõja esimesel aastal ähvardas putin läänt mitu korda tuumarelvaga. Kuigi Kiiev veenis liitlasi, et tegemist on blufiga, töötas väljapressimine, nagu selgub Wall Street Journali (WSJ) rahvusvahelise peakorrespondendi Jaroslav Trofimovi raamatust. USA ei julgenud mitu korda varustada Ukrainat relvadega, mis võiksid konflikti kulgu radikaalselt muuta, kirjutab Trofimov Ukraina ja Ameerika ametnikele, sõjaväelastele ja luureohvitseridele viidates.
Jaroslav Trofimov on WSJ-le kirjutanud aastast 1999. Ta alustas tööd Ukrainas 2022. aasta jaanuaris. Varem on ta kajastanud sündmusi Venemaal, Afganistanis ja Lähis-Idas. Praegu on ilmumas kahe raamatu autor, kolmas raamat „Our Enemies Will Disappear: The Russian Invasion and Ukraine’s War for Independence”.
Ukrainasse vägesid saates hoiatas putin läänt konflikti sekkumise eest ja ähvardas ettearvamatute tagajärgedega, kui teda ei kuulata. Ta ähvardas tuumarelvadega isegi rahuajal. 2018. aastal ütles president, et Venemaa on valmis seda kasutama, kuigi doktriini kohaselt, vastuseks potentsiaalse agressori tegevusele. „Agressor peab teadma: kättemaks on vältimatu, ta hävitatakse niikuinii,” ütles putin. „Meie, nagu märtrid, läheme taevasse ja nad lihtsalt surevad.” Sest neil pole aega isegi meelt parandada.
Ukraina sõja esimestest päevadest peale oli Ameerika administratsiooni peamiseks prioriteediks mitte ületada kremli poolt visandatud „punaseid jooni” ning mitte esile kutsuda Venemaa ja NATO otsest, eeskätt tuumavastast vastasseisu, kirjutab Trofimov. USA, teades Venemaa kavatsusest Vladimir Zelenski füüsiliselt kõrvaldada ja uskudes, et Ukraina armee ei kesta kaua („Osalt seetõttu, et ukrainlased ei jaganud meiega oma ettevalmistusi ja plaane ning need, mida jagati, olid sõjalised desinformatsioon,” ütles Pentagoni kõrge ametnik hiljem Trofimovile), tarniti ainult 90 Javelini tankitõrjeraketti.
Washington ja tema liitlased ei tarninud pikka aega raskerelvi ja kui nad otsustasid, tegid nad seda aeglaselt. Selle tõttu ei saanud Kiiev lääne relvi täpselt siis, kui need oleksid võinud konfliktis otsustavat rolli mängida – 2022. aastal, märgib Trofimov (katkendeid tema raamatust avaldab Washington Post). Vene armee demoraliseeriti seejärel, kaotas olulise osa sissetungiks ettevalmistatud vägedest ja varustusest ning taandus. Kui sõja teiseks aastaks hakkasid Ukrainasse jõudma relvi vajalikus koguses, oli juba hilja: Venemaa mobiliseeris, tugevdas kaitset okupeeritud aladel ja viis majanduse sõjalisele alusele.
2022. aasta juulis kohtus Trofimov Zelenskiga. Ta oli Washingtoni aegluse peale vihane ja nimetas konflikti eskaleerumisega seotud hirme alusetuks. Venemaa on Ukrainas juba kasutanud igat tüüpi relvi, välja arvatud tuumapommi, mis ta muud teha saab, ütlesid ukrainlased ameeriklastest vestluskaaslastele. Washington võttis aga Moskva tuumaähvardusi jätkuvalt tõsiselt. USA ja Ukraina huvid kattuvad 85%, kuid ülejäänud 15% on „väga oluline,” selgitas teine Pentagoni esindaja Trofimovile. Ukrainlased võitlevad juba oma olemasolu eest. Kuid USA-l on eriline kohustus vältida tuumasõda, mis lõpetaks elu planeedil Maa igaveseks.
Sel suvel töötasid Ukraina, Ameerika ja Briti sõjaväelased välja vastupealetungi plaanid. Zelenski ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi nõudsid operatsiooni Zaporožje piirkonnas, et jõuda Aasovi mereni ja läbi lõigata „maasild” Krimmi, mis varustab Venemaa armeed. Siis oli tal Ukrainasse jäänud vaid umbes 100 000 sõdurit. Zalužnõi küsis oma abide sõnul USA-lt vaid 90 lisahaubitsat ja vastava koguse laskemoona.
Kuid ameeriklased uskusid, et Ukraina relvajõududel ei olnud nii ulatuslikuks operatsiooniks piisavalt koolitatud sõjaväelasi ja nõudsid Hersoni vabastamist.
Kui Ukraina väed 2022. aasta septembris äkitselt Harkovi oblastit vabastama hakkasid, kuulutas putin välja mobilisatsiooni, korraldas võltsreferendumid nelja osaliselt okupeeritud piirkonna Venemaa koosseisu kaasamise üle ning hoiatas taas, et kui selle territoriaalne terviklikkus satub ohtu, võib ta kasutada tuumarelvi. „See ei ole bluff,” ütles ta siis.
Ukrainlased ei langenud provokatsiooni alla ja jätkasid pealetungi ning vabastasid seejärel Hersoni. Washingtonis on aga hirm konflikti tuumaks muutumise ees saavutanud haripunkti, kirjutab Trofimov. USA luure hinnangul võiks putin tuumalöögi võimalust kaaluda kolmel juhul:
suur rünnak Venemaa enda vastu, eriti NATO osalusel;
Krimmi kaotamise tõenäosus;
Ukraina võit lahinguväljal, mis Pentagoni kõrge ametniku sõnul „võidab täielikult vene sõjaväe, nii et vene riik tunneb end oma olemasolu tõttu ohustatuna”.
Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas isegi avalikult, et Washington hoiatas Moskvat otse ja eraviisiliselt „tuumarelvade kasutamise katastroofiliste tagajärgede eest Ukrainas”.
Novembri lõpuks hakkas Ukraina relvajõudude vastupealetungi aur otsa saama, sealhulgas uute suurtükimürskude varude puudumise ning USA ja tema liitlaste keeldumise tõttu lääneriikide tanke ja soomusmasinaid hankida, kirjutab Trofimov. Vahepeal alustas Ukraina grupi uus ülem kindral Sergei Surovikin kaitsekindlustuste rajamist ja 300 000 mobiliseeritud venelast liitus okupatsiooniarmeega.
2023. aastal ei suutnud Ukraina uue vastupealetungi raames, juba Lääne tehnoloogia toel ületada vene üksuste vastupanu.
11. 9. jaanuari keskpäeva paiku avastati Kurtšatovi linnas Kurski tuumajaama (Venemaa) territooriumilt alla kukkunud lennukitüüpi droon. Mehitamata sõiduki avastas tuumajaama turvatöötaja territooriumil patrullides. SHOTi andmetel oli droonil lõhkepea lõhkeainega, mille tüüp jääb ekspertide otsustada. Lõhkekeha ei plahvatanud, inimohvreid ega kahjustusi ei olnud.
Eelmine kord rünnati Kurski tuumajaama õhust mullu oktoobri lõpus. Seejärel märkasid sõjaväelased tuumajaama piirkonnas kolme drooni, millest üks plahvatas tuumajäätmete hoidla kõrval, ülejäänud kaks aga ei plahvatanud.
Kurtšatovi linn asub Ukraina piirist umbes 70 km kaugusel. Kurski TEJ-s töötab kolm jõuallikat, teine peatati 2021. aastal hilisemaks kasutusest kõrvaldamiseks. Rosenergoatomi andmetel varustab jaam energiat enamikule Kurski oblasti tööstusettevõtetest.
Enne seda püüti droone korduvalt kinni ka Kurski tuumaelektrijaama piirkonnas. Samuti süüdistas putin Ukraina eriteenistusi katses korraldada kolm terrorirünnakut jaama vastu. Eelkõige õõnestasid nad tema sõnul elektriliine, mis viivad tuumajaamani. Sellel ei olnud tõsiseid tagajärgi ning kahju likvideeriti esimesel võimalusel, märkis putin.
Njah, kuna vene pool eelmiselt talvel ründas Ukraina tuumajaamu, siis pigem arvan, et tehakse nn eelluuret võimalikuks vastuseks uue Ukraina tuumajaamade ründe puhuks. Osaliselt võib teha olla ka nn manitsusega, et teete teie, teeme ka meie.
12. Sõjaväelaste aktiivne värbamine lepingulisele teenistusele ei mõjuta mobilisatsiooni kutsutute saatust: nad jäävad Ukrainasse sõdima. Riigiduuma kaitsekomisjoni esimees andrei kartapolov rõhutas Fontankale antud intervjuus, et rotatsiooni ehk mobiliseeritute asendamist teiste ajateenijatega ei ole ette nähtud.
kartapolov eitas väiteid mobiliseeritute võimaliku laialisaatmise kohta pärast aastast teenistust ja nende asemele uute ajateenijate värbamist. „Seda levitavad meie vaenlased. Sa ei pea neid kuulama. Lõppude lõpuks, kellele helistati? Kutsuti sõjaväeteenistuse eest vastutavad Vene Föderatsiooni kodanikud. Iga ajateenistuskohustuslik Vene Föderatsiooni kodanik peab olema igal ajal kodumaa käsul valmis ülesande täitma,” ütles ta.
„Need inimesed (mobiliseeritud), nad on juba aasta aega võidelnud, neist on saanud oma ala professionaalid. Ja teete ettepaneku värvata oma ala professionaalide asemel teisi ja neid siis pikka aega koolitada?” ütles ta, lisades, et selline lähenemine on kohatu.
Septembrist saadik mobiliseeritud Ukrainas sõdinute perekonnad nõuavad koju tagasi. Nad korraldavad pikette, koostavad petitsioone ja väljendavad oma nõudmisi sotsiaalvõrgustikes. Võimud keelduvad aga sündmusi koordineerimast, viidates „koroona-vastastele” piirangutele. kreml nõuab kuberneridelt mobiliseeritud abikaasade kõnede peatamist, kartes negatiivset mõju eelseisvatele presidendivalimistele.
Varem kirjutas ajaleht Kommersant, et Ukrainas rindele läinud vene lepinguliste sõdurite puhul keeldutakse seadusele viidates pärast 50. eluaastaks saamist vallandamist. Sõjaväe juhtkond viitab 2023. aasta juunis jõustunud seadusele, mille kohaselt tõsteti teenistusea piir vanemohvitseridel 70 aastani ja „teistsuguse sõjaväelise auastmega isikutel” 65 aastani.
Vene kaitseminister šoigu ütles 19. detsembri kaitseministeeriumi nõupidamisel, et aasta algusest on teenistusse astunud 490 tuhat lepingulist sõjaväelast ja vabatahtlikku. Ajakirjanik Farida Rustamova allikate sõnul said piirkonnad juba detsembris Moskvalt lepingu 2024. aasta plaani ja see on ligikaudu sama, mis eelmisel aastal.
13. Järgmise kahe aastakümne jooksul võib Venemaa kaotada keskmiselt üle 800 tuhande inimese aastas ja 21. sajandi keskpaigaks võib ta kaotada 15,1 miljonit alalist elanikku. RBC teatel on see Rosstati „negatiivne” prognoos, mis avaldati lisaks oktoobris esitatud „baasstsenaariumile” ja mida kasutati riigi pensionide ja lastetoetuste eelarve koostamisel.
„Põhiprognoosi” kohaselt on Vene Föderatsiooni rahvastiku loomulik kahanemine aastatel 2023–2046. keskmiselt umbes 500 tuhat inimest aastas ja kogurahvaarv väheneb 7,6 miljoni inimese võrra, 138,8 miljonini – see on miinimum alates 1981. aastast.
Rosstati „pessimistliku” stsenaariumi järgi võrdsustub Venemaa 19. sajandi teise poolega vaid 130,6 miljoni alalise elanikkonnaga, mis vastab RSFSRi tasemele 1970. aastate alguses (130 miljonit) või Vene impeeriumi tasemele 1897. aastal (129 miljonit).
Vaatamata keskmise oodatava eluea pikenemisele 73,17 aastalt 2024. aastal 77,15 aastale 2045. aastal, suureneb surmade arv Venemaal „pessimistliku” prognoosi kohaselt ja 2039. aastaks võrdub COVID-19 pandeemia rekorditega – 2,09 miljonit inimest aastas. Veelgi enam, isegi „pessimistliku” stsenaariumi korral prognoosib Rosstat sündimuse tõusu: sel aastal 7,9 lapselt 100 tuhande elaniku kohta 9,3-le 2045. aastal. Demograafid ootavad maksimaalset sündide arvu 2042. aastal – 1,23 miljonit, misjärel ennustavad nad arvu edasist langust.
Olukord võib kujuneda veelgi hullemaks, kui migrantide sissevoolu ei toimu, nagu prognoosist järeldub: „pessimistliku” stsenaariumi korral eeldab Rosstat seda 154 tuhande inimese tasemel aastas. See kompenseerib ligikaudu viiendiku rahvastiku loomulikust kahanemisest.
Rosstati „pessimistlik” prognoos vastab ÜRO majandus- ja sotsiaalministeeriumi baasprognoosile. Ta eeldab, et Venemaa elanike arv väheneb 2050. aastaks praeguselt 146 miljonilt 133 miljonile. Selle tulemusel langeb Venemaa rahvaarvult maailma esikümne riigi seast välja, jäädes maha näiteks Kongo Vabariigist, Etioopiast ja Mehhikost. Etioopia rahvaarv kasvab ÜRO prognooside kohaselt praeguselt 122 miljonilt 2050. aastaks 213 miljonini, Kongo elanikkond 97 miljonilt 215 miljonile, Mehhiko elanikkond 127 miljonilt 144 miljonile.
Nõukogude Liidu lagunedes elas Venemaal 148 miljonit inimest ja oli maailmas rahvaarvult kuuendal kohal (pärast Brasiiliat, Indoneesiat, USA-d, Indiat ja Hiinat), kuid 30-aastase kaasaegse ajaloo jooksul on ta kaotanud üle 14 miljoni inimese loomuliku kahanemise tagajärjel.
Tegelik rahvaarv vähenes vähem tänu territooriumide annekteerimisele ja migrantide sissevoolule, mis osaliselt kompenseeris demograafilise kollapsi.
Venemaa seisab silmitsi „raskete demograafiliste väljakutsetega” ja nende ületamiseks on vaja taaselustada suurperede traditsioon, ütles putin novembris. Ta meenutas, et vaid paar põlvkonda tagasi – praeguste venelaste vanaemade ja vanavanaemade – peres oli seitse-kaheksa last või isegi rohkem. „Hoidkem ja taaselustagem neid toredaid traditsioone. Paljude laste ja suure pere saamine peaks saama kõigi Venemaa rahvaste normiks, elustiiliks,” kutsus president.
putini sõnul osutus „võimatuks” lahendada demograafilisi probleeme ainult raha, toetuste, sotsiaalmaksete ja toetuste abil. 2018. aastal käivitas kreml 4 triljoni rubla (40 miljardi euro) väärtuses riikliku projekti „Demograafia”, mille raames plaaniti 6 aastaga peatada riigi väljasuremine. Tegelikkuses 2018.–2022. Venemaa kaotas rahvastiku loomuliku kahanemise tõttu 2,9 miljonit inimest.
14. 2023. aasta sügisene vene ajateenistus purustas venelaste õiguste rikkumiste rekordeid ja kujunes kõige karmimaks kogu riigi uusaja ajaloos, teatab projekt „Mine läbi metsa”, mis aitab kodanikel mobilisatsiooni vältida.
Kogutud statistika järgi korraldasid vene julgeolekujõud 1. oktoobrist 31. detsembrini 90 haarangut sõjaväeealistele meestele. Inimesi peeti kinni tänaval, metroos, kaubanduskeskustes, klubides ja hostelites. Samal ajal registreeriti paljud teenistusse, arvestamata dokumente terviseprobleemide ja muude tegurite kohta. Projektis loeti vähemalt 65 sellist juhtumit.
Näiteks peeti kinni ja saadeti mõni tund hiljem jaotuspunkti üks astmahaigetest IT-spetsialistidest, kelle tööandja väljastas edasilükkamise. Julgeolekujõud ei arvestanud ka sellega, et mees ootas kohtukutset edasikaebamiseks.
Teises abipalves seisis, et 21-aastane nooruk peeti kinni otse tema enda maja sissepääsu juures, temalt võeti ära telefon ja pass ning seejärel sunniti ta kriminaalsüüdistuse ähvardusel allkirjastama sõjaväetunnistust ja saadetakse jaotuskeskusesse. Järgmisel päeval läbis ta tervisekontrolli, misjärel viidi ta kohe jaoskonda.
Projektist on teada 109 sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroo sunniviisilise kinnipidamise juhtumit. Ühest neist kirjutas BBC Russian Service. Niisiis tuli 24. novembril ühe Moskva ülikooli üliõpilane sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse, et anda tõend, mis kinnitab tema õpinguid magistriõppes. 25-aastast meest tagasi ei lastud ja teda hoiti järgmise päeva õhtuni komissariaadis, vaatamata sellele, et ta keeldus kutsele alla kirjutamast. Seejärel pandi tal käed raudu ja ta viidi jõuga kogunemispunkti. Ajateenijatele öeldi, et kui nad ei soovi läbida arstlikku läbivaatust ega allkirjastada sõjaväetunnistust, tehakse seda nende eest. Mehe astmat eirati. Päev hiljem saadeti ta sõjaväeossa.
Sügisese ajateenistuse käigus osutas „Läbi metsa” juriidilist, psühholoogilist ja nõustamisabi 2981 ajateenijale. Projektile laekus kaebusi ka 15 ajateenijalt, kes olid sunnitud allkirjastama lepingu sõjas Ukrainaga osalemiseks.
Seda, et sügisese ajateenistuse ajal on rikkumised laialt levinud, viitab ka kohtustatistika. Moskvas esitatud nõuete registri andmetel registreeriti 1. oktoobrist 31. detsembrini 1117 juhtumit, milles kostjaks oli komissariaat. Venelased vaidlustavad nende teenistusest vabastamise, edasilükkamise või arstlikule läbivaatusele saatmise keeldumise.
Samal ajal toimub märkimisväärne osa rikkumistest Moskvas ja Moskva oblastis. „See sügisene ajateenistus püstitab omavoli rekordi. Ja see omavoli toimub just Moskvas,” kinnitab organisatsiooni „Ajateenijakool” direktor Aleksei Tabalov.
Sügisese ajateenistuse tulemusena saadeti sõjaväkke 130 tuhat venelast, teatas kaitseministeerium. See on viimase nelja aasta rekordarv: aastatel 2020–2022 võeti relvajõududesse 120 tuhat inimest.
15. Jaanuari külmahooga hakkasid kogu Venemaal juhtuma õnnetused kommunaalettevõtetes, millele järgnesid massilised sooja vee, soojuse ja elektri katkestused. 9. jaanuaril ilmusid teated elamute soojuskatkestuste kohta Saratovis, Hantõ-Mansi autonoomses ringkonnas, Vladimiris, Penzas, aga ka mitmes Moskva lähedal asuvas linnas: Solnetšnogorskis, Kuznetskis, Železnodorožnõis. Sverdlovski oblastis Kljutševski külas, kus katlamaja kommunaalõnnetuse tõttu töö lõpetas, kutsus linnapea kuue kütteta jäänud kortermaja elanikke ajutiselt elama Zarnitsa laste maalaagri soojadesse ruumidesse.
Suurimad õnnetused juhtusid Moskva oblastis: esiteks jäi 2. jaanuaril Balashikhas kütteta 26 kortermaja, soojusvarustus taastus alles 3-4 päeva pärast. Seejärel jäi 4. jaanuaril Podolski mikrorajoonis Klimovskis kütteta ligi 20 000 inimest, kui linnas lõhkes soojustrass. Kohalike elanike sõnul langes temperatuur korterites 5 kraadini, valgust „vahel anti, vahel mitte”. 5. jaanuaril tulid mitmed linlased peaväljakule nõudma soojuse tagastamist oma kodudesse.
Katkestused tekkisid Klimovski kassetitehase katlas toimunud õnnetuse tõttu. Selle tulemusel võttis putin olukorra üle kontrolli. Ametivõimud nimetasid õnnetuse põhjuseks esialgu „järsult suurenenud soojustarbimist”, kuid lõpuks algatas uurimiskomisjon kriminaalasja ohutusnõuetele mittevastavate teenuste osutamise pärast. Kriminaalasjaga seoses peeti kinni linna abilinnapea ja katlamaja juhataja. Pärast seda andis putin käsu natsionaliseerida tehas, kus õnnetus juhtus.
Klimovskis on kütteta jäänud 90 kortermaja, milles elab üle 7000 inimese. Elanikel, kellel pole kütet olnud alates 4. jaanuarist, lubati selle eest mitte maksta.
Kokku ilmus 2023. aastal Venemaa meedias üle 4900 teate kommunaalteenuste avariidest – seda on peaaegu kaks korda rohkem kui sõjaeelsel 2021. aastal. 2022. aastal teatati enam kui 3200 intsidendist ja 2021. aastal 2900 õnnetusest. „Praegu läheneme Brežnevi ajal sinna rajatud võrkude kulumisele,” selgitas urbanist Pjotr Ivanov ajalehele Moscow Times. „Kui 10 aastat tagasi oli meil Hruštšovi hoonete kulumine hüppeline, siis nüüd on meil juba Brežnevi ajal hoonete kulumise hüpe.” Ta lisas, et nende võrkude parandamiseks ei tehtud Venemaal peaaegu mitte kusagil suuremahulisi taristuprojekte – ainult punktremont rikete korral.
2024. aasta esimesel nädalal on Venemaa piirkondades juhtunud juba kümneid õnnetusi. Moskva oblastis oli kütteprobleemidega silmitsi vähemalt kümme suvilaasulat ja küla, Lotoshino linnaosas lülitati 7. jaanuaril soojatrassil toimunud avarii tõttu välja küte ja soe vesi. Teisel päeval pärast õnnetust hakkasid ametnikud kohalikele elanikele küttekehasid jagama.
Moskva kaguosas asuva Lõtkarino elanikel kadus küte 7. jaanuaril. Külas oli probleeme ka elektriga. Selle tulemusena hakkasid kohalikud elanikud oma hoovides süütama puidust ja ehitusjäätmetest lõket – mitte ainult sooja hoidmiseks, vaid ka probleemile tähelepanu juhtimiseks.
8. jaanuaril kaebasid Krasnogorski mitme tänava majade elanikud küttepuuduse üle. Moskva oblasti Naro-Fominski rajooni Seljatino küla elanikud salvestasid videosõnumi, milles nad teatasid, et nende küla katlamajad „kas töötavad või ei tööta”, mille tulemusena on korterite temperatuur langenud 14 kraadini, inimesed soojendavad end gaasipliidi ja sooja veega.
Küttekatkestusest teatati ka Pavlovski Posadis, Tarasovo, Kuznetsõ, Nosõrevo ja Zaozere, Solnetšnogorski, Ljubertsõ ja Elektrostali, Troitski, Noginski ja Lobnja külades, Jaroslavli oblastis, Tjumenis, Leningradi oblastis, Voronežis ja Volgogradis. Tšuvašias Tolikovo külas lülitati 8. jaanuaril kogu vesi, nii soe kui külm, kinni ning inimesed olid sunnitud lund sulatama.
16. Briti välisminister: oleme valmis toetama Ukrainat aastaid – see ei ole vaidluse objekt nagu USAs. Cameron ütles, et Venemaa sõda Ukraina vastu on väljakutse tervele põlvkonnale ja seetõttu peavad Kiievi partnerid tugevdama relvatootmist
Briti välisminister David Cameron ütles, et tema riik on valmis Ukrainat toetama aastaid ning tema liitlased peaksid jääma abistamisel ühtseks. Ta teatas sellest kogukondade kojas toimunud debatil, mille edastas telekanal Sky News. Tema sõnul on Suurbritannia valmis Ukrainat aitama aastatel 2024, 2025 ja 2026, kuna see on väljakutse tervele põlvkonnale.
„Ma ei taha laskuda kastides olevatesse numbritesse, vaid liitke kokku koalitsiooniriikide SKT ja me edestame Venemaad 25:1, seega ei tohiks olla võimatu, et saame toetuda piisavale tööstuslikule alusele,” ütles diplomaat.
Ta märkis, et Iisraeli sõda Hamasi vastu tõmbab tähelepanu Ukrainalt kõrvale.
Cameron ütles, et Londoni ülesanne on teha kõik selleks, et Ukraina küsimus jääks rahvusvahelise üldsuse tähelepanu keskpunkti.
„Et Ukrainat toetavate riikide partnerlus ja koalitsioon oleks võimalikult tugev, ühtne ja fokusseeritud. Erinevalt USA-st ja mõnest teisest riigist pole see Suurbritannia poliitikas vaidlusi tekitav,” lõpetas ta.
17. Lühiuudised
„Venemaa ei piirdu Ukraina ründamisega. Järgmised on Poola ja Balti riigid. Need on NATO riigid, kes panevad Ameerika sõtta,” ütles USA endine suursaadik ÜRO juures ja praegune USA vabariiklaste partei presidendikandidaat Nikki Haley.
Soome europarlamendi saadik Petri Sarvamaa algatas petitsiooni Ungari hääleõiguse tühistamiseks Euroopa Ülemkogus. „EL-i otsustusmehhanism on Orbáni tõttu kinni. Ainus viis selle toimimiseks on võtta Orbánilt valimisõigus,” sõnas ta. Njah, pole kindel, et seegi samm õiguslikult võimalik on.
Saksa kaitsetööstusefirma Flensburger Fahrzeugbau Gesellschaft (FFG) alustas Ukrainas soomukite teeninduskeskuse ehitamist.
„Kiievi režiim ei kõhkle tsiviilsihtmärkide tulistamisest, vene sõjavägi teeb kõik, et ohtu minimeerida,” ütles peskov. Njah, kas annavad alla, muid võimalusi nn ohu minimeerimiseks pole…
USA valitsuse esindajad kohtusid eile USA sõjatööstuskompleksi juhtidega, et arutada Ukrainale relvade tootmist. Keskenduti mitmetele süsteemidele, nagu (vastu) UAV-dele, samuti demineerimise probleemi lahendamisele.
Ukrainlaste arendatud ShaBla on kuulikindel automatiseeritud kuulipildujasüsteem, mis aitab sõduritel vaenlast eemalt hävitada. Tänu kaugjuhtimisele säästab pisu kõrgendatud jalgadel asuv kuulipildujate elu ja tervist ning võimaldab rahulikumalt ning täpsemalt sihtida. Saber on uuendus ja näide kaasaegse sõjapidamise relvast. Arendus on liikunud idufirmast riigi lepingulisele partnerile tootmiseks. Sellised lahendused on oluliselt paremad, kui meite toodetavad hirmkallid roomikutel liikuvad relvakompleksid, hind lihtsalt pole võrreldav…
Lõuna-Korea armee tankide K1A2 (ja nendel põhinevate ARV-de), jalaväe lahingumasinate K200A1, K30 Biho õhutõrje iseliikuva paigaldise ja muu varustuse üleviimimine 38. paralleeli suunas (Põhja ja Lõuna Korea kontrolljoon). Põhjuseks Korea poolsaarel julgeoleku olukorra halvenemine ning puudulike suhete veelgi pingestumine.
Albaania, Andorra, Argentina, Austraalia, Austria, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Horvaatia, Küprose, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Guatemala ja Islandi välisministrite ühisavaldus , Iirimaa, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Holland, Uus-Meremaa, Põhja-Makedoonia, Norra, Palau, Poola, Portugal, Korea Vabariik, Rumeenia, San Marino, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ukraina, Ühendkuningriik, Euroopa Liidu kõrge esindaja ja Ameerika Ühendriikide välisminister: mõistame võimalikult karmilt hukka Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) KRDV ballistiliste rakettide eksport ja Venemaa ostud, samuti nende rakettide kasutamine Venemaa poolt Ukraina vastu 30. detsembril 2023 ja 2. jaanuaril 2024. Nende relvade üleandmine suurendab Ukraina rahva kannatusi, toetab Venemaa agressioonisõda ja õõnestab ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamise korda.
kreml tahab piirata sel aastal vene kodanike kulla väljavedu riigist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
