Sõja ülevaade: 682. päev – vene poole intensiivsus langes
Avaldatud: 6 jaanuar, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. jaanuar 2024:
vene poole rünnakute intensiivsus pisu langes (32 neid oli), rindejoones muutusi ei tuvastanud ning Krimm on teist ööd suure tähelepanu all… ikka pisu mures erinevate pingekollete lisandumise pärast maailma kaardil.
1. Kaugemad linnad rahule jäeti.
2. Krimmis jagus juba teist ööd palavust.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu vene poole surve langes ning muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siingi vene poole surve langes.
6. Donetsk: siin vene poole rünnakute vähenemise langust ei tuvastanud ja rindejoones muutusi ka mitte.
7. Lõunarinne: rahulik.
8. Herson: nagu Donetski rindel siis siingi tugev vene surve jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
9. Venemaal strateegiliste rakettide varud vähenevad.
10. Inimesed soovivad järjest enam lahkuda Belgorodi linnast (Venemaa).
11. Pisu Venemaa eelarve raskustest.
12. Indiast ja Pakistanist jõudvat moon ja relvastus Ukraina omadele.
13. Külm teeb pahandust ka Moskva ümber.
14. Lühiuudised
1. Rindelähedaste Ukraina linnade pommitamine jätkub päris tihedalt ja kui tavalised torud ei ulatu, siis appi droonid ja S-300 raketid võetakse. Päris tihedalt pommitati piiriäärseid Ukraina asulaid.
2. Okupeeritud Krimmis on teatatud plahvatustest mitmes piirkonnas. Kertši sild on liikluseks jälle suletud. Vene väed Krimmis on Ukraina massilise kombineeritud rünnaku all, kasutades tiibrakette, õhudroone ja mereväe droone. Jevpatoriiat olla eriti rängalt tabatud. Njah, suitsusammaste kohta teatas kohalik okupatsioonivõim, et vene enda suitsukate. Jätaks tähelepanuta võimaliku gerassimovi hukkumise Krimmis kuniks saabub mngigi kinnitus sellele. Liialt palju igatsugu sarnaseid kõlakaid on osutunud hiljem valeks.
Ukraina eriüksuslased külastasid taas Belgorodi piirkonda. Operatsiooni viisid läbi Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi eriüksused. Nad mineerisid teed, mida okupandid kasutasid sõjaliseks logistikaks ja ründasid ka Vene sõjaväe kontrollpunkti. 5. jaanuari pärastlõunal teatas luure peadirektoraat, et korraldas reidi Belgorodi oblastis Grayvoronsky rajoonis, kui pealetungiva armee kõrgeim sõjaline juhtkond kavandas kontrolli personali väidetavate kaebuste tõttu halbade teenistustingimuste kohta.
1. jaanuaril teatas luure peadirektoraat, et 30. detsembril 2023 Venemaa sõjaliste sihtmärkide vastu suunatud rünnakute tagajärjel likvideeriti Venemaa uurimiskomitee ohvitser Venemaa linnas Belgorodis.
Belgorodi linnast tuli nurisemist ka eile ning tuntub, et see rahutute öiste seeria jätkub…
Donetski linna suunas olla vene poole sõnul Ukraina eilegi lasknud u 165 mürsku ja olla haavata saanud 5 tsiviilisikut.
3. Kupiansk-Kreminna: „vene vägede koondumist piirile Harkivi oblastiga ei ole registreeritud,” kommenteeris Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov Telegraphi artiklit Venemaa võimalikust korduspealetungist Harkivi oblastis. Sama infot tuli ka paarilt vene milblogijalt ning täiendavalt arvati, et seal suunal olla Ukraina alates vene pealetungi tagasilöömisest rajatud päris tihe kaitsekindlustuste süsteem, mistõttu sealt suunalt pealetungi ei peetavat perspektiivikaks.
Rünnakud Kupianski poolle ja Kreminna suunalt jätkusid kui eile vist pisu lojumad need olid. Tundub, et vene pool tõstab üksusi ringi, et rünnakutesse lisanduks värskemaid üksusi, sestap peatselt uut suuremt survet ootab. Esmane vene poole eesmärk siiski on Kupianski vallutamine ning jõuda Oskili jõe joonele. Eks surub peale ka poliitliselt oluline teadaande puudumine, et vähemalt üks Ukraina oblast on 100% okupeeritud ja seda oleks vaja enne märtsi…
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siingi pisu vene poole surve langes, osa süüd aeti kehva ilma peale (vene pool). Võib olla annab tunda ka vene jõulude aeg, sest nende kalender on kahe nädalase nihkega… rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: Avdiivka ja Marinkaa ümber siiski rünnakute intensiivsuse ja arvu vähenemist ei tuvastanud nagu ka rindejoone muutusi. Mõnelt kaardilt näeb, et siingi vene pool on hakanud üksusi ümber paigutama, et jätkata värskemate üksustega nii Avdiivka loode suunal kui kagust.
7. Lõunarinne: pisu hallis alas lainetas.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: väiksemad torkimised kummaltki poolelt. Isegi vene pool edusammudest teada ei andnud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene poole info järgi verised lahingud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Jätkuvalt on kadunud vene milblogijate veergudelt Ukraina sillapeade likvideerimise tähtajad. Lisaks märkab juba mitmes kord, et mõned vene milblogijad üritavad Hersoni suunda vaid poliitliseks Ukraina surveks pidada vähendamaks enda ebaõnnestumisi sel suunal.
9. Venemaal strateegiliste rakettide varud vähenevad: 24. veebruaril 2022 oli neid 2300 ja praegu 900. Samal ajal on need Ukraina taevakaitsjate jaoks endiselt tõsine oht ja proovikivi. Sellest teatas kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andrei Jusov.
Luure peadirektoraat kontrollib USA-st pärit informatsiooni, et Venemaa on juba kasutanud Põhja-Koreast pärit ballistilistili rakette, kuid okupandid tahtsid väga osta välismaal toodetud rakette – selliseid taotlusi oli ja läbirääkimised käisid, ütles Jusov. Sõjaväeluure lubas selliste läbirääkimiste tulemustest eraldi aru anda.
Luure peadirektoraadi esindaja märkis, et Venemaa strateegiliste rakettide varud tõepoolest vähenevad: kui täiemahulise sissetungi alguses oli Vene Föderatsioonil umbes 2300 ühikut, siis praegu (arvestades tootmist, mida sissetungijad üritavad suurendada ) selliseid rakette on veidi üle 900. Ta täpsustas, et tegemist on koondandmetega, mis võtavad arvesse nii rakette Kalibr ja Kh-101 kui ka tiibrakette Kh-555, Kh-55 jt.
Luure peadirektoraadi andmetel on Venemaal ka märkimisväärsed õhutõrjerakettide varud S-300 jaoks – üle 10 000, samuti S-400 rakettide varu. „Üldiselt on reservid oluliselt väiksemad kui suure sissetungi alguses, kuid neid on siiski. See on tõsine oht ja proovikivi Ukraina õhu- ja raketitõrjesüsteemidele ja vägedele,” ütles luure esindaja.
Jusov lisas, et Venemaa vajab märkimisväärseid raketirelvade varusid mitte ainult nende kasutamiseks Ukraina vastu, vaid ka selleks, et säilitada oma „sõjalise suurriigi” kuvandit. „Venemaa peab näitama potentsiaalset suutlikkust tõhusalt tegutseda ka teistes valdkondades. Kuid need numbrid, mida me välja ütleme, pole teada mitte ainult meile, vaid ka meie partneritele ja tulevastele liitlastele (või vastupidi potentsiaalsetele vastastele) Vene Föderatsioonile. Kui neil on Kalibre jäänud umbes 200, siis on see info maailmas paljudele teada,” täpsustas ta.
10. Alates 30. detsembrist taevast langevate võõrkehade tõttu saavad Belgorodi elanikud linnast evakueerida. Seda ütles Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov. „Näen sotsiaalvõrgustikes mitut palvet, kus nad kirjutavad: „Me kardame, aidake meil minna turvalisse kohta.” Muidugi aitame! Mitmed pered on juba transporditud. Teeme kõike, mis meist sõltub,” märkis kuberner oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis.
Kodanikud, kes soovivad kasutada ametiasutuste pakkumist, võivad võtta ühendust Belgorodi kuberneri või linnapea vastuvõtubürooga. Gladkov kinnitas, et nad transporditakse Starõi Oskoli ja Gubkini linnadesse, kus nad paigutatakse „üsna mugavatesse tingimustesse, soojadesse ja turvalistesse ruumidesse”.
„Te olete seal nii kaua, kui vaja. Meie piirkonnas ei ole ajutistes majutuskeskustes piisavalt kohti, mis tähendab, et ma pöördun oma kolleegide, teiste piirkondade kuberneride poole, et nad saaksid meid aidata,” lubas Gladkov.
11. Venemaa majanduse stabiilsus sõja ja sanktsioonide tingimustes, mida võimud nõuavad, tagatakse suures osas triljonite (rubla) suuruste eelarvesüstidega ning riikliku hoolekandefondi (NWF) aktiivse vahendite kulutamisega. Vähem kui kahe sõjaaastaga kulutati pool sellest palju aastaid kogunenud varust.
2023. aasta lõpus on fondil 12 triljonit rubla (120 miljardit eurot), ütles rahandusminister Anton Siluanov. See summa sisaldab kõike, sealhulgas Sberbanki kontrollpaki ja muid varasid, mida rahandusministeerium ei kavatse müüa või ei saa müüa, mis tähendab, et need on kriisiga võitlemiseks kasutud. Seetõttu on palju olulisem Hoolekandefondi nn likviidne osa, mida võimud saavad käsutada. Sellest rahastab rahandusministeerium eelarve puudujääki, võtab raha majanduse toetamiseks (investeerib valitud ettevõtete ja projektide väärtpaberitesse). „See on ressurss, mis võimaldab meil lisaks eelarvekujundusele ka ohutusvaru. Ja piirangute korral sanktsioonid, mis kehtestatakse või ehk kehtestatakse,” selgitas Siluanov. Tema sõnul on alles aasta lõpuks ligikaudu 4,7 triljonit rubla (47 miljardit eurot).
Sel aastal jätkab fond langust ja siis loodab rahandusministeerium selle fondi kasutamise lõpetada. „Peame järgmisel aastal läbi saama, järgmisel aastal on meil veel alles 1,3 triljonit rubla. Me võtame selle riigi hoolekande fondist eelarve tasakaalustamiseks. Alates 2025. aastast plaanime, et Hoolekandefondist sellist ülekannet ei toimu,” ütles Siluanov.
Eksperdid pole nii optimistlikud. Detsembris võttis rahandusministeerium Rahvahoolekande fondist välja 2,9 triljonit rubla. „Oli lootus, et see näitaja jääb väiksemaks, sest tundus, et eelarvesse laekus lisatulu kaubaturgude parematest tingimustest ja SKT suuremast kasvust… Kuid tuleb välja, et säästa polnud võimalik,” selgitasid MMI analüütikud. Hoolekandefondi netoinvesteeringud ulatusid teisel poolaastal 731 miljardi rublani ning arvestades esimesel poolaastal kulutatud 288 miljardit, võeti hoolekandefondist Venemaa ettevõtete toetuseks välja 1,02 triljonit rubla, arvutasid nad. Sellest summast kulutati detsembris ligikaudu 316 miljardit, mis viitab sellele, et selle põhjuseks võib olla lennukite tagasiost (Aeroflot, S7 ja Ural Airlines teatasid 92 lennuki tagasiostmisest välismaistelt rendileandjatelt). „See on hõre,” ütlevad nad Siluanovi nimetatud 4,7 triljoni rubla kohta. MMI analüütikud. — Uueks kriisiks ei piisa 2020. või 2022. aasta mastaabist. Aga selleks, et 55–60 dollarilise naftahinnaga paar aastat ellu jääda, ilma kulusid kärpimata, piisab.
Ei tohi unustada likviidsete vahendite lõplikkust riiklikus hoolekandefondis, ärgitavad Hard Figuresi analüütikud: „Kui Venemaa nafta hind on keskmiselt 60 dollarit barreli kohta, siis 2026. aasta lõpuks jääb likviidseid vahendeid alles umbes 1,9 triljonit rubla.” Seda on praegusest 2,5 korda vähem ja need arvutused põhinevad eeldusel, et oolekandefondi investeeringud moodustavad kolme aasta jooksul plaanipäraselt 3,2 triljonit rubla ja neid ei suurendata. Rahandusministeeriumi plaanide kohaselt on aastatel 2024–2026 struktuursed puudujäägid (nafta ja gaasiga mitteseotud pluss nafta ja gaasi põhitulud miinus kulud ilma riigivõla teenindamiseta. – TMT). on 1,6 triljonit rubla, vastavalt null ja null, kuid aastatel 2022–2023 olid need keskmiselt 4,5 triljonit rubla. „Kui on vaja rahastada 2022.–2023. aastatega proportsionaalseid lisakulutusi, siis on hoolekandefondi likviidse osa lõpp palju lähemal, kui võib tunduda,” järeldavad nad.
Siluanov lubab seda ära hoida. „Nüüd on meil 65–66 dollarit barreli kohta. Lisasime oma prognoosi umbes 70 dollari suuruse nafta ja selle põhjal arvutasime välja riikliku hoolekandefondi täienemise. Kui 70 dollarit ei ole, tuleb 60 dollarit, mis tähendab, et täiendamist ei toimu. Meie ülesanne on see, et kui raha ei ole, siis võtame selle hoolekandefondist. Ütlete, et teie osa kahaneb. Seal on selline asi, me ütlesime, et kogu osa on 4,7 triljonit rubla, millest osa on ette nähtud projektidele. Aga kui energiahindade osas on olukord täiesti negatiivne, siis kasutame hoolekandefondi. No kui näeme, et tasakaal väheneb, siis võtame muid tasakaalustavaid meetmeid.” Sel juhul on ta valmis „kulude poolel rohkem tööd tegema”.
12. Venemaa võimud on juhtinud New Delhi tähelepanu murele Indias toodetud laskemoona tarnimise pärast Ukrainasse läbi Euroopa. Ajalehe The Economic Times India väljaande allikate kohaselt oletatakse, et Ukraina relvajõud said India 155-mm suurtükimürsud 2023. aasta kolmandas kvartalis. India ei kuulu Ukrainale laskemoona tarnivate riikide hulka. Laskemoona võis Sloveenia või Poola kaudu Kiievisse saata kolmas isik.
Väljaande allikad räägivad, et riigi julgeolekuteenistused võtsid käsile laskemoona jõudmise Ukraina relvajõududele. Väidetavalt ostis üks lääneriikidest Indiast 155-millimeetrised suurtükimürsud ja toimetas need Ukrainasse läbi NATO liikmeks oleva Euroopa riigi, ütlesid allikad.
„Oleme näinud selle kohta mitmeid meediaaruandeid. Kinnitame kindlalt, et me ei tarninud Ukrainale ühtegi suurtükimürsku,” ütles India välisministeeriumi pressiesindaja Randhir Jaiswal briifingul. Ta täpsustas, et India ei müünud ega võõrandanud selliseid mürske.
India naaber Pakistan on viimase pooleteise aasta jooksul tõusnud üheks liidriks Ukraina sõjavarustuse tarnimisel. 2023. aasta juunis teatas ajaleht Economic Times, et Pakistanist saadeti relvi Ukrainasse Jordaania ja Poola kaudu. Tarnitud kaubaartiklid hõlmasid õhutõrjeraketisüsteeme, mitut raketiheitjat, veetavaid transpordiheitjaid, laskemoona ja varuosi.
13. Tuhanded Moskva piirkonna elanikud seisid silmitsi tõsiste probleemidega ulatuslike küttekatkestuste tõttu karmi pakasega. Piirkonnas on temperatuurid langenud alla -20 kraadi ning 6. jaanuarist 8. jaanuarini püsivad ebatavalised külmad, teatas eriolukordade ministeeriumi pealinna peakontori pressiteenistus.
Podolski mikrorajoonis Klimovskis jäi soojatrassi katkemise tõttu 4. jaanuaril kütteta 173 maja, milles elab umbes 21 tuhat inimest. Esikutes lõhkesid torud, korterites langes temperatuur 13–15 kraadini. Linnahaiglas soojendati patsiente soojapuhuritega, mikrorajoonis võeti kasutusele kuus soojuspunkti.
Podolski juht teatas 5. jaanuari hommikul, et soojustrassi avariitööd on lõpetatud ja lubas kolme tunni jooksul taastada majade soojusvarustus.
Kommunaalettevõtetes juhtunud õnnetuste tõttu jäid kütteta inimesed ka Himkis, Balašihhas, Solnetšnogorskis, Ljubertsõs ja Elektrostalis. Võstreli Solnetšnogorski mikrorajoonis valitseb kütte- ja soojaveepuudus juba oktoobri algusest ning elektrikatkestused algasid 3. jaanuaril. Mõnes korteris langes temperatuur alla 10 kraadi, mistõttu tekkis seintele hallitus.
Klimovski elanikud koostasid avalduse, milles nõuti kurjategijate karistamist. Sellele dokumendile kirjutas alla üle 1500 inimese. Keskväljakule tuli seltskond kodanikke, kes nõudsid oma majadesse kütte taastamist. Õnnetustest ja katkestustest teatavad ka Tula, Rjazani ja Kaluga piirkondade elanikud.
14. Lühiuudised
Mõne inimese mõttemaailma mõistmiseks: Tšetšeenia juht ramzan kadõrov pakkus välja 20 Ukraina sõjavangi vabastamist, kui Lääne sanktsioonid tema pereliikmete suhtes tühistatakse. „Minu ema, naine, tütred ja õepojad ei ole süüdi. Nad ei osalenud kunagi poliitilistes mängudes. Nad ei öelnud kunagi sõnagi. Ma võitlesin, ma võitlen… Pange minu vastu, mida tahate, aga ärge puudutage mu perekonda , mu ema. Kui nende inimeste elud on neile olulised, siis las nad vahetavad oma sõdurid sanktsioonide vastu.”
Ukraina peab Poola uue valitsusega kõikidel tasanditel läbirääkimisi piiri avamise küsimuses Poola vedajate streigi tõttu kontrollpunktide piirkonnas, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.
Nepal lõpetas Venemaal ja Ukrainas töötamiseks lubade väljastamise pärast Nepali sõdurite hukkumist Ukraina sõjas. Otsuse tegi Nepali ülemeredepartemangude osakond. Selle juht ütles Reutersile antud kommentaaris, et need meetmed võeti kodanike turvalisuse huvides. Nepali valitsuse ja kohaliku meedia andmetel teenib praegu vene sõjaväes vabatahtlikena kuni 200 riigi kodanikku, hukkunud on umbes 10 inimest. Umbes saja Venemaale lahkunud inimese saatusest pole midagi teada.
Saksamaa teatas Brunsbüttelis ehitatava gaasijuhtme sabotaaži uurimisest, mis ühendab sealse LNG terminali riikliku võrguga. Terminal on ehitatud vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Torustikku oli puuritud 3 auku.
Põhja-Korea tulistas läänerannikul välja umbes 200 suurtükimürsku, sellest teatasid Lõuna-Korea sõjaväelased. Seejärel anti korraldus tsiviilelanikkonna erakorraliseks evakueerimiseks Lõuna-Korea lääneosas asuvatelt piirisaartelt Yeonpyeongdo ja Baengpyeongdo. Mürsud langesid Kollase mere de facto merepiirist põhjademarkatsioonijoonest põhja pool asuvasse merepuhvertsooni. Puhvertsoon, kus suurtükiväe tule- ja mereväeõppused on keelatud, loodi 19. septembril 2018 sõlmitud Koreade vahelise sõjalise kokkuleppe alusel, mille eesmärk on vähendada pingeid piiril Olukord minevat järjest pingelisemaks.
India ookeanil India-poolsel küljel on jälle tõusnud mure seoses piraatidega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.