Sõja ülevaade: 679. päev – Ukraina ja vene linnad rünnaku all
Avaldatud: 3 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. jaanuar 2024:
57 vene poole rünnakuid ja kummaltki poolelt üks edenemine, Harkiv ikka pommisajus ja Belgorist kostab plahvatusi ning egas Krimmiski vaikne ole.
1. Harkiv.
2. Sevastoopol ja Belgorod.
3. Kupiansk-Kreminna: Ukraina omad suutsid vene poolt Sinkivka külast kaugemale lükata.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene pool vähendas Ukraina kontrollitavat ala Andriivka-Kurdjumivka joonel raudteest idas.
6. Donetsk: ei ühtki vene poole edenemist, kuigi rünnakuid jagus ikka väga tihedalt ja tugevalt.
7. Lõunarinne: lainetama on rinne hakanud.
8. Herson: vene poole ponnistused kõigi Ukraina sillapeade likvideerimiseks tõusevad kuid seni edutult see läheb.
9. Vastase silmadeks võib olla ka tavaline veebikaamera (näiteks parkla valve).
10. Hea ülevaade Hiina-vene kaubavahetuse seisust.
11. 2023. aastal vahetas oma spordikodakondsust 104 Venemaa maletajat
12. Ülevaade vene kekspanga valuuta, väärtpaberite ja kulla reservidest.
13. Lühiuudised
1. Eile öise ja hommikuse vene poole drooni- ja raketirünnaku ohvrite arv on kasvanud 129 inimeseni, hukkus 5 inimest, teatab eriolukordade riiklik talitus. Töö tagajärgede likvideerimiseks Kiievis ja Harkivis veel käib.
Kokku lasti alla:
35/35 Shahed
59/70 Kh101/555/55
10/10 Kh-47M2 Kinzhal
3/3 Kalibr
?/12 Iskander-M/S-300/S-400
Peale eilset õhurünnakut Kiievile leitud vene tiibrakettide Kh-101 jäänused (saba ja lõhkepea) viitasid väidetavalt sellele, et see toodeti 2023. aasta neljandas kvartalis.
Kinžal ja Kalibr rakettide ning droonide alla laskmise protsent oli 100. Mitmed analüütikud on siiski mures, et kui lääne abi väheneb (õhutõrje valdkonnas), siis võib praeguste vene tootmismahtude ja Iraani toodangu jätkuval suurel veol Venemaale oodata suuremate õhurünnakute jätkumist üle Ukraina ja järjest enam peab Ukraina hakkama keskenduma vaid kriitilise taristu kaitsmisele. Mitmed suuremate lääneriikide riigipead on kutsunud üles rohkem õhutõrje vahendeid Ukrainale andma ja eks näis, kuidas tegelikkus on…
Zelenski oma eile hilisõhtuses kõnes kutsus jälle üles inimesi õhutõrje häire ajal minema varjenditesse/keldritesse. Njah, vist heaks ööuneks magakski alaliselt seal… eriti rindele lähemal olles.
Tänasest ööst on varahommikuselt infot vaid Harkivi tihedast pommitamisest ning ikka enamus piiriäärseid ja rindelähedasi asulaid vene pommisaju käes on. Njah, Kurski oblasti suunalt siiski ühtki pommitamist ei tuvastanud.
2. Teated plahvatuste kohta Sevastoopolis. Väidetavalt on Sevastoopoli kohale pärast plahvatusi tõusnud kaks suitsusammast. Lööklaine olevat olnud päris tugev.
Belgorodis teatati taas plahvatustest. Lisaks Ukraina rünnakutele tabas ka üks vene enda rakett Belgorodis kortermaja. Hetkel veel ootel, mis on Ukraina suurem plaan Venemaal asuva infra ja sõjaliste objektide tabamiseks.
Ukrainlastel õnnestus MLRS-iga tabada üht uusimat vene seireelukat 1K148 Yastreb-AV (kaudtule radarisüsteemi). Venemaa kaitseministeerium teatas, et süsteem läks teenistusse Ukraina territooriumile paigutatud suurtükiväeüksustega. Koos Zoopark-1M süsteemiga tuvastab Yastreb-AV vastase suurtükiväe laskepositsioone. 1К148 Yastreb-AV radarisüsteemi omadusi ei avalikustatud. Süsteemi mudelit demonstreeriti Army-2022 foorumil. Venemaa sõjavägi hakkas seda saama hiljuti ja katsed lõpetati alles 2021. aasta lõpus või 2022. aasta alguses.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevad rünnakud Kupianskile nii kirde kui ida suunalt jätkusid, aga eile hoopis Ukraina sai tagasi ala Sõnkivkast põhja pool ja lükkas vene väed on 500-1000 meetrit tagasi.
Uuesti hakkas tõusma vene poole surve rinde kesk- ja lõunaosas ja muutusi need rindejoones ei toonud. Kaudtuld jagub vene poolelt palju ning rohkem on hakatud keskenduma rindel olevate Ukraina possade töötlemisele ning sarnaselt Ukrainlastele üritatakse töödelda võimalikke logistikaahelate marsruute.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: eile jagus vene rünnakuid nii linna loode- kui edelaküljele. Eile loodeküljel siiski enam edasi ei saadud, aga Kurdjumivkast põhja pool sai vene pool kätte osa raudtee idakülge. Küll pole Andriivka juures veel suudetud likvideerida Ukraina sillapead raudteest ida pool. Väga tihedaks on läinud siingi vene kaudtuletöötlus ja kipub eeldama, et uuesti hakkab vene poole surve tõusma.
6. Donetsk: no ei saa vene pool vaatamata tugevatele rünnakutele (24) ja kaotustele Avdiivkale lähemale. Kui kolonn on suurem, siis isegi jõutakse peaaegu Ukraina possadeni. Jätkuvalt toob hea seire Ukrainlastele edu ning kiire infovahetus tagab kolonni töötluse nii kaudtule kui õhuvahenditega. Eks näeb ka Ukraina possadeni jõudvate vene üksuste hävitamist käsitulirelvadega (nii soomuse kui elavjõu vastaste). Olla aga vene pool osa tanke nihutanud Avdiivkast kagusuunale, sestap vist üritavad peatselt hakata tugevama soomusega siit poolt piki kõvakattega teid proovima. Eile ei suudetud vaatamata tugevatele rünnakutele edasi saada ka Avdiivkast edelas.
Marinka ümbruses proovib vene pool asulast edasi saada ja seni see pole õnnestunud. Küll algas oluliselt suurem vene kaudtuletöötlus alates Marinkast kuni Vuhledarini, sestap võimalik, et siitki hakatakse rohkem suruma.
Seni on Ukraina taktika end õigustanud, sest olla mitme blogija hinnagul Ukraina/vene kaotuste suhe isegi 1:10-le. Riikide rahvaarvu võrdluses on suhe 1:3,3-le. Siin kaotab vene pool ka enim enda kaudtuleüksusi ja seireseadmeid ning logistilise toetuse tehnikat.
7. Lõunarinne: rinne on hakanud uuesti lainetama.
Berdjanski suund: kombivad mõlemad pooled ning olla siingi pisu lainetust hallis alas.
Tokmaki suund: siin rindel on hakanud igapäevaselt toimuma nn possavahetusi hallis alas ja surve on tõusnud mõlemapoolselt ning võimalik, et pisu rohkem initsiatiivi tahab Ukraina tagasi saada mitte lastes vene poolel rahulikult toimetada.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: tugev vene poole rünnakute surve vähemalt kolme sillapea suunal jätkus ja muutusi pole need seni veel rindejoones toonud. Pisu olla vene pool siia mujalt veel üksusi juurde toonud ja ikka koos soomusega. Väidetavalt andsid vene lennukid FAB-1500 liugpommidega löögi Ukraina positsioonidele Katšarivkas (Hersoni linnast loodes) ehk siis pommid ikka suuremaks. Peale Avdiivka suuna on see teine rindelõik, kus Ukraina seire ja sihtmärkide tihe töötlus ulatub rindest paarikümne kilomeetri kaugusele. Tabatakse nii olulist vene tehnikat kui suuremaid üksuste kogunemiskohti. Eks vene pool üritab kvantiteediga vastata ja ikka loodab, et professionaalsete vene soldatite arv on kiires languses ning kui on isegi ok tehnika anda, siis pole oskuslikke kasutajaid.
9. Kiievi kaamerad „paljastasid” õhutõrje töö 2. jaanuaril. Ukraina luure (SBU) ütles, et neid häkkis Venemaa eriteenistus. Ukraina luureteenistuste teatel kasutas Venemaa pealinnale raketirünnakute ettevalmistamiseks kahte tänavakaamerat.
Ukraina julgeolekuteenistus teatas, et blokeeris veebikaamerad, mis edastasid õhutõrjeoperatsioone Venemaa raketirünnaku ajal Kiievile. Jutt on kahest robotiseeritud valvekaamerast, millesse häkkisid Venemaa luureteenistused väidetavalt kaitseväe järele luuramiseks.
SBU küberspetsialistid väidavad, et üks seadmetest asus kortermaja rõdul ja seda kasutasid kohalikud korterelamud kohaliku piirkonna jälgimiseks, kuid häkkimise tulemusena said Venemaa häkkerid selle veebikaamera juhtimiseks kaugjuurdepääsu.
Kaamera seadetesse tunginud Venemaa luureteenistused muutsid väidetavalt vaatenurka ja ühendasid selle YouTube’i voogedastusplatvormiga. Nii jäädvustasid okupandid salaja kogu kaamera ulatusse jääva visuaalse info, lisasid korrakaitsjad.
Ühes Kiievi elamukompleksis blokeeriti veel üks väline seireseade. Elanikud kasutasid seda oma kohaliku parkla hooldamiseks.
SBU tuvastas, et seda veebikaamerat „juhtis vaenlane kaugjuhtimisega, et salvestada varjatult lähedalasuvat territooriumi, sealhulgas kriitilist infrastruktuuri”.
Ukraina luureteenistuste teatel kasutas Venemaa neid kaameraid pealinnale suunatud raketirünnakute ettevalmistamiseks.
10. Pöördumine ida poole, eelkõige Hiinaga toimuva kaubavahetuse järsk kasv, mille üle vene võimud nii uhked on, on seotud tõsiste riskidega. Hiina roll Venemaa väliskaubanduses on muutunud nii suureks, et katkestuste korral asendust enam ei leita.
Venemaa peamine kaubanduspartner on Hiina, kelle osakaal kaubavahetuses on 10 kuu jooksul hinnanguliselt 32%: impordis 41%, ekspordis 26%, arvutasid Gaidari instituudi rahvusvahelise kaubanduse labori juhataja ja vanemteadur Alexander Knobel ja RANEPA rahvusvahelise kaubanduse uurimiskeskus Aleksandr Firantšuk Hiina tolli andmete põhjal (Venemaa statistika on nüüd suletud). Venemaa ja Hiina kaubavahetuse käive ületab tänavu 200 miljardit dollarit, rõõmustas hiljuti putin. Kui Venemaa jaoks on see grandioosne saavutus, siis Hiina jaoks kohalik edu.
Tema peamised kaubanduspartnerid on endiselt Venemaa suhtes „ebasõbralikud” riigid ning Venemaa ise ei kuulu vaatamata ümberorienteerumisele Hiinale isegi viie suurima kaubanduspartneri hulka, märgivad Knobel ja Firantšuk. Hiina kaubanduskäibes on liidripositsioonil kindlalt EL (13,2%), USA (11,2%), Jaapan (5,4%), Lõuna-Korea (5,2%), Taiwan (4,5%) ja Austraalia (3,9%). Venemaa osatähtsus on sama, mis Austraalia oma: (jaanuaris-novembris 3,9%): Hiina impordist moodustasid Venemaa kaubad 5,1%, Hiina ekspordist moodustas Venemaa müügiturg 3,3%. Hiina jaoks on Venemaa vähem oluline kaubanduspartner, järeldavad eksperdid.
Nad hoiatavad, et see säilitab kaubanduse vähenemise riski teiseste sanktsioonide korral. Kui Lääs seab Hiina valiku ette, kas nemad või Venemaa, ei ole vastus Venemaa kasuks.
Venemaa on Hiinale oluline tooraine tarnija: see on Venemaa ekspordi domineeriv kaup (70%) ja peaaegu 20% Hiina ostetavast kütusest (Knobeli ja Firantšuki arvutuste kohaselt 10 kuu jooksul 18,4%). aasta lõpus on Hiina osa Venemaa nafta ja naftatoodete ekspordis 50%, ütles asepeaminister Aleksandr Novak.
Kaubad on aga paremini asendatavad kui tööstuskaubad, märgivad Knobel ja Firantšuk. Seega, võttes arvesse riikide osakaalu üksteise kaubakäibes, „võime öelda, et Hiina sõltuvus ebasõbralikest riikidest pärit tööstuskaupade tarnimisest ületab oluliselt tema sõltuvust Venemaa tooraine impordist”, järeldavad eksperdid.
See suurendab võimalust kasutada sekundaarseid sanktsioone Hiina ja Venemaa vastastikuse kaubavahetuse piiramiseks, eriti kui tegemist on sanktsioonidega üksikute ettevõtete vastu.
Venemaa impordib Hiinast peamiselt masinaid, seadmeid ja sõidukeid – need (va salajased tootegrupid) moodustavad üle poole Hiina impordist (61%). Erilise koha hõivavad autod, kus hiinlased on Venemaa turult lahkunud teiste riikide kaubamärkide koha sisse võtnud. 10 kuu tulemuste põhjal moodustas Venemaa 32% Hiina sõiduautode ja 45% veoautode ekspordist (kaks aastat varem oli see mõlemal 12%). Venemaa jaoks on see peamine allikas: aasta lõpuks moodustasid Hiina kaubamärgid enam kui 60% Venemaa uute sõiduautode müügist. Ja teiste laiendatud tooterühmade puhul ei ületa Venemaa osa Hiina ekspordis 5%, märgivad Knobel ja Firanchuk.
Kahe riigi majandussuhteid „iseloomustab pigem Venemaa ühepoolne sõltuvus Hiinast kui laiem vastastikune sõltuvus peale mõne konkreetse toote, näiteks nafta”, märkis Soome Pank 2016. aastal. Nüüd nimetab Soome Panga Siirdemajanduse Instituudi juht Iikka Korhonen Venemaad impordi osas „kui mitte Hiinast kõige sõltuvamaks riigiks, siis Põhja-Korea järel teiseks riigiks”.
11. 2023. aastal vahetas oma spordikodakondsust 104 Venemaa maletajat, Venemaale asus mängima vaid neli uut sportlast. See tuleneb rahvusvahelise maleliidu (FIDE) üleminekustatistikast, märkis portaal Sports.ru.
Tippsportlastest lahkusid Venemaa koondise naiste reitingust Sanan Sjugirov (maailma edetabelis 40.), Aleksei Sarana (41.), Vladimir Fedosejev (45.), Nikita Vitiugov (50.), Alexandra Kosteniuk (11. number) ja teised.
Uute nimede seas mängivad nüüd Venemaa eest kaks endist Ukraina maletajat Juri Airapetjan ja Viktor Filonov, David Bukata Austraaliast, Kanan Heydarli Aserbaidžaanist ja Nadežda Iskitšekova Kasahstanist. Loetletud sportlaste FIDE edetabelis on kõrgeim koht Hayrapetyan – 862. positsioon.
Sportlased loobuvad ka Venemaa spordikodakondsusest. Nad teevad seda selleks, et osaleda rahvusvahelistel võistlustel, millele juurdepääs Ukraina sõja tõttu oli neil blokeeritud. 2023. aasta juulis hindas väljaanne Holod, et alates Venemaa sissetungi algusest on spordikodakondsust vahetanud vähemalt 204 venelast, sealhulgas 141 maletajat ja 11 iluuisutajat.
Vene Föderatsiooni spordiministeerium töötab selle nimel, et „spordikodakondsuse muutmise juhtude arvu minimeerida”, sõlmides sportlastega „tõhusaid lepinguid”, ning nõuab ka väliskoondisesse minejatelt ettevalmistuseks kulutatud raha tagastamist, ütles aseminister Aleksei Morozov.
Njah, miski pärast meenus vanarahva ütlus: kured läinud, kurjad ilmad, luiged läinud, lumi maas.
12. Venemaa ei suuda kontrollida umbes poolt oma sanktsioonidega külmutatud kulla- ja välisvaluutareservidest ning lääneriigid otsivad põhjuseid nende kasutamiseks või konfiskeerimiseks. Eksperdid usuvad, et kui blokeeritud varade arestimisega tekib pretsedent, sunnib see teisi riike muutma oma lähenemist reservide haldamisele ning võtab välisinvestoritelt ka lootuse Vene Föderatsiooni jäänud varade tagasisaamiseks.
Venemaa keskpank, nagu kõik maailma regulaatorid, paigutas kulla- ja välisvaluutareservid kõige likviidsematesse ja usaldusväärsematesse varadesse, milleks on kõrgeima krediidireitinguga riikide reservvaluutad, kuld ja riigivõlakirjad, kuid geopoliitika sundis Venemaa keskpanka kaaluma ümber valuutavarade haldamise põhimõtted.
Keskpanga juht Elvira Nabiullina, keda riigiduuma saadikud kritiseerisid selle eest, et osa riigi kulla- ja välisvaluutareservidest külmutati Lääne taristu kontodel, ütles, et keskpank moodustab nüüd reserve, millele ei saa panna sanktsioone. Keskpank nimetas selliseid varasid kullaks, Hiina jüaaniks ja sularahaks välisvaluutas.
Alates 2014. aastast hakkas keskpank Nabiullina juhtimisel kiirendama oma reservide kulla suurendamist, samuti Hiina jüaani ja sularaha välisvaluuta ostmist, mille import Venemaa Föderatsiooni välismaalt toimus suures mahus ning mida piiravad ainult logistilised võimalused.
Samal ajal vähendas keskpank oma positsioone USA dollarites, müües järk-järgult USA riigivõlakirju. Arvestades 2008. ja 2014. aasta kriisi tagajärgede leevendamise kogemust, säilitas keskpank USA dollarites ja eurodes reserve summas „kuni mitmesaja miljardi dollari ekvivalendina”, teatas regulaator ülevaates. 2023. aastal teatas keskpank, et on täielikult vabanenud investeeringutest USA riigivõlakirjadesse ega osta neid väärtpabereid.
Mis puudutab Venemaa kullavarusid, siis regulaatori hinnangul asusid kullast koosnevad väärismetallide varad juba 2021. aastal täielikult keskpanga varahoidlates. „Vene Föderatsioonis hoitakse kullavarusid väärismetallikangidena ja sularahas välisvaluutas ning jüaanides varasid hoitakse Hiinas, peamiselt investeeringutena Hiina valitsuse väärtpaberitesse,” teatas keskpank.
Pärast seda, kui lääneriigid külmutasid osa oma kulla- ja välisvaluutareservidest, on Venemaal jätkuvalt piisavalt kulla- ja jüaanivarusid, märkis regulaator, kinnitades ligikaudu 300 miljardi dollari blokeerimist. Sellest väärtusest moodustasid 2022. aasta alguse seisuga suurima osa eurodes nomineeritud varad – 33,9% ehk 207 miljardit dollarit, USA dollarites varad – 10,9% ehk 67 miljardit dollarit, varad naelsterlingites – 6,2% ehk 37 miljardit dollarit. Samuti oli varasid Jaapani jeenis (5,9%), Kanada (3,2%), Austraalia (1,0%) ja Singapuri (0,3%) dollarites. Šveitsi frangi kontojäägid olid vähesed.
Keskpank kinnitas, et need varad olid välisriikide jurisdiktsioonides, peamiselt investeeringutena välismaistesse väärtpaberitesse ja pangahoiustesse välismaiste vastaspoolte juures ning korrespondentkontodel välismaiste korrespondentpankade juures.
Keskpanga portfellis olevatest välisvõlakirjadest moodustasid suurema osa Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Austria ja Kanada valitsuse emiteeritud või garanteeritud valitsuse kohustused. „Vene Pank oli kulla- ja välisvaluutareservide paigutamisel väga otsekohene,” ütles keskpanga poliitikaga kursis olev allikas.
Keskpanga välisväärtpaberid, nagu enamiku venelaste omad külmutati nende hoiukohtades. Tavaliselt olid need rahvusvahelised depoopangad Euroclear ja Clearstream. Belgia Eurocleari andmetel kasvas 2023. aasta üheksa kuuga Euroclear Banki bilanss, milles on arvesse võetud makseid (dividendid, kupongid, lunastused) Venemaa omanike külmutatud väärtpaberitelt, 45 miljardi euro võrra ja jõudis 164 miljardi euroni. Euroclear ise sai 1,74 miljardit tulu venelaste külmutatud varade paigutamisest, sealhulgas nii sanktsioonide alla sattunud kui ka mitte-lääne sanktsioonide all olevate isikute osas.
Euroopa Liidu ja USA ametnikud tegid algul ettepaneku arestida ja Ukrainasse saata ainult venelaste külmutatud raha paigutamisest saadav tulu, kuid nõuavad nüüd üha enam vara enda konfiskeerimist. Nii kirjutas Financial Times neljapäeval, et USA on kutsunud G7 riike uurima võimalusi 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varade konfiskeerimist. Ajalehe teatel teeb USA Suurbritannia, Jaapani ja Kanada toetusel ettevalmistusi selleks, et G7 liidrid saaksid enne 24. veebruari 2024 võimalikul kohtumisel võimalusi kaaluda. „Vaatame, mis nad otsustavad… Ma arvan, et eraomandi kaitse on püha lehm, kes on neid palju sajandeid toitnud,” ütles üks kõrge Venemaa ametnik Reutersile. Ta eeldab, et tõenäoliselt ei ohverda USA ja tema liitlased eraomandi puutumatuse põhimõtteid olukorras, kus otsustusprotsess on täielikult bürokratiseerunud ja suhteliselt sõltumatu.
13. Lühiuudised
Ukrainal on eesliinil vaid käputäis töökorras tanke Leopard 2A6, sest vigade parandamine võtab liiga palju aega. Varuosadest on puudus.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas edusammudest Venemaa varade konfiskeerimise küsimuses Ukraina kasuks ja avaldas lootust, et 2024. aasta jooksul on võimalik kinnitada selleks ühtne õiguslik raamistik.
Välisminister Dmõtro Kuleba kutsus välisriike üles Venemaa raketirünnakule otsustavalt reageerima, võttes kasutusele meetmed: täiendavate õhutõrjesüsteemide, igat tüüpi lahingdroonide, 300+ km tegevusraadiusega kaugmaarakettide tarnimise kiirendamine, viima üle miljardeid Venemaa külmutatud varasid Ukraina vajadusteks ning lõpetama kontaktid Venemaa diplomaatidega asjaomastes pealinnades ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Türgi eitas, et oleks lubanud läbipääsu kahele Ukraina miinijahtijale, mille Ühendkuningriik kingib. Riik ei luba vene ega Ukraina sõjalaevu läbi Bosporuse väina.
Norra valitsus teatas 1. jaanuaril, et lubab Norra kaitseettevõtetel müüa relvi ja kaitsealaseid tooteid otse Ukraina valitsusele.
Euroopa Liidu tippdiplomaat Josep Borrell ütles, et Ukraina vastu suunatud massiliste rünnakute eest kannab vastutust Venemaa. Ta kirjutas sellest sotsiaalmeedias. Tema sõnul alustas Moskva uut aastat raketi- ja droonirünnakutega Kiievile, Harkovile ja teistele linnadele. Ta märkis, et sissetungijad tabasid tsiviilelanikke, hävitasid elumaju ja kriitilist infrastruktuuri. „Venemaa võetakse sõjakuritegude eest vastutusele. Jääme koos Ukrainaga,” ütles Borrell.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
