Sõja ülevaade: 674. päev – suurem drooni- ja raketilaine üle Ukraina
Avaldatud: 29 detsember, 2023
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/DefenceU Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. detsember 2023:
suurem drooni- ja raketilaine üle Ukraina, päris rahulik pole ka Venemaal, tugev surve vene poolelt jätkus enamus rinnetel ja vaid kaks väiksemat edenemist.
1. Lviv, Harkiv, Odessa, Konotop, Tšerkassõ jne.
2. Venemaaltki kurtmist tuli.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev surve nii põhja- kui lõunalõigus vene poolele eile edu ei toonud, kaotusi ikka.
4. Siversk: ikka Spirne kandis aga muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: Bahmutist loodes ikka sammhaaval vene pool edeneb.
6. Donetsk: paar mitte Avdiivka suunalist mõnesaja meetrist vene edenemist, aga hind ikka väga kallis.
7. Lõunarinne: Berdjanski suunalt hakkas peale tugevam vene poole surve, hetkel ootel, kas algab siitki tugevam jätkurünnakute laine.
8. Herson: tihe lahingutegevus seni rindejoone muutusi pole toonud.
9. Maailma suurim krüptobörs nõudis venelastelt oma kontode sulgemist ja kogu raha väljavõtmist.
10. Mobiliseeritute naised soovisid, et putin „põrgus põleks”.
11. Venemaa võimud püüdsid varjata Hersoni oblastis Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamise tagajärjel hukkunute tegelikku arvu.
12. Nii nagu Ukrainal on vaja relvi, on vaja ka raha.
13. Hollandi armee ülemjuhataja kutsus üles valmistuma sõjaks Venemaaga.
14. New York Times avaldas oma toimetuskolleegiumi liikme teate, milles kutsus Ukrainat alustama läbirääkimisi Venemaaga.
15. kreml jätkab vene milblogijate „meelitamist”.
16. Venemaa saatis Ukraina rindejoonele Ukraina sõjavangidest moodustatud üksuse.
17. Lühiuudised
1. Öösel toimusid plahvatused Lvivis, Harkovis, Odessas, Konotopis ja Tšerkassõs. Tuli nii Iraani kui vene päritoluga droone ja rakette mitut tüüpi. Poltaava oblastis asuv Mõrhorod Kh-22 rakettide tule all ja Harkiv oli massilise S-300 rünnaku all. Sumõ oblastis Konotopis teatati ka kahest plahvatusest. Lvivi kandis olid Iraani droonid ja Odessas vist lisaks ka vene droone. Hetkel on teada nii tabamustest infra kui elumajade pihta. Väga tihe oli ka piiriülene Ukraina asulate pommitamine ning rindelähedased linnad (kuni 20 km rindest) said mitmes kohas ööpäevaselt rauda kaela. Kui Hersoni ja Kupianski igapäevane tihe pommitamine on nn tavauudis, siis Kramatorsk päris mitte.
Võimalik, et tegu on nn kättemaksuaktsiooniga Musta mere sõjalaevastiku vähenemise tõttu või mõjutas seda kasvav mõnede arvamus, et peaks istuma läbirääkimiste laua taha ja kreml üritab nüüd kahjusid juurde tekitada, et selline arvamus laiemalt ning jõulisemalt leviks.
2 inimest sai haavata, kuna Panama lipu all sõitev tsiviillaev sai Mustal merel meremiini otsa sõites viga.
2. vene pool teatas mõnede droonide alla laskmisest Krimmi kohal. Väga palju kurtmist tuli nii Brjanski, Kurski kui Belgorodi oblastist ja ikka droonide ja kaudtule tõttu. Donetski kandis anti teada, et sinna ikka igapäevaselt sadu Ukrana mürske pidi kukkuma.
Melitopoli linnapea Ivan Fedorov teatab, et partisanid on teist korda hävitanud Svitlodolõnske lähedal asuva raudteesilla. Pärast selle esmast õhkulaskmist otsustasid venelased selle remontida, misjärel see veel kord hävitati.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab tugevat rünnakulainet Kupianski suunal ning üritab nii Sinkivka küla suunal kui mööduda külast Oskili jõe ja Sinkivka vahel. Seni pole kuni kompanii suuruste soomuskolonnide üritused vilja kandnud. Enamasti suudab Ukraina tänu heale drooniseirele ja signaalluurele tuvastada vene rünnakukolonnid piisavalt varakult ning jõudes halli alasse hakkab kolonni tihe töötlemine peale. Koostöö droonide, kaudtulemeeskondade ja maapealsete rinde eesjoonel olevate võitlejate vahel paistab hästi toimivat. Tuli ka vene poole kurtmist, et Ukraina drooniseire olla liiga hea.
Kreminna suunal vene poole surve pisu langes ja seni pole nende edenemist tuvastada suutnud.
Mõlemas rünnakulõigus (põhjas ja lõunas) kasutab vene pool aktiivselt lennundust erinevat tüüpi mürskude saatmiseks Ukraina rinde tagalasse ja tihe on samadel suundadel ka vene kaudtuleüksuste töö, sestap arvab, et tugev surve vene poolelt veel jätkub.
4. Siversk: Spirne küla lähistel üritab vene pool jätkata edenemist, kuid paar päeva enam edasi saadud pole.
5. Bahmut: võitlused on liikunud Bohdanivkale lähemale. Klisiivka ja Andriivka ründamine jätkus vene poolele juba mitmes päev edu toomata.
6. Donetsk: no ei saa vene pool seni Avdiivkale lähemale. Suruvad küll hullusti. Kui mõnisada meetrit edu isegi saadakse (Opõtne kandis või Avdiivkast põhjas suunaga loode poole), siis see pigem suunaga mujale.
Marinkast juba teist päeva üritab vene pool jätkata edasi tungimist lääne poole Heorhiivka suunas. Ukrainalsed arvavad, et Marinkas vene pool siiski tugevalt kanda kinnitada ei suuda, sest väga polevat droonide ega kaudtule eest kuhugi varjuda.
7. Lõunarinne: vene poole surve tasapisi tõuseb.
Berdjanski suund: siin suunal hakkasid tugevamad vene poole rünnakud peale, seni edutult, aga võimalik, et see on suurema surve algus.
Tokmaki suund: siingi suunal on aktiivsem vene pool, eile siiski edenemisi neil ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: tihe lahingutegevus põhiliselt Krõnki ümber jätkus. Rindejoone muutusi Dnepri idakaldal pole seni tuvastanud. vene pool on keskendunud üle jõe Ukraina võimaliku logistikaahela lõhkumisele ja üritab tabada üle jõe liikuvaid paate vähendamaks võimalust nii Ukraina üksusi Dnepri idakaldal välja vahetada ja lõhkuda nende varustuskanal. Ukraina nopib aga erinevates lõikudes nii vene tehnikat (soomus, kaudtulerelv, seireseade) kui possadel olevaid soldateid. Abiks ikka droonid ja kaudtuli.
Kuidagi nukker oli eilne vene blogijate kajastus rindel toimuvast, viimaste päevade edunaeratus muutus hallimaks. Otsest põhjust ei tea.
9. Maailma suurim krüptobörs nõudis venelastelt oma kontode sulgemist ja kogu raha väljavõtmist. Krüptobörs Binance tuletas Venemaa klientidele meelde vajadust kontod üle kanda ja raha välja võtta enne 29. detsembrit, edastab RBC. Teatised saadeti neile, kelle asukoht määrati „ajutiselt või alaliselt” Vene Föderatsiooni territooriumil.
Platvorm hoiatas, et alates 29. detsembrist hakkab see sulgema venelaste allesjäänud avatud kontosid, seega peab neil olema aega kõigi kohustuste tasumiseks ja raha väljavõtmiseks kas CommEX-i börsile või mõnele muule krüptoplatvormile ilma piiranguteta.
Mahult maailma suurim börs Binance teatas, et lahkub Venemaalt ja müüb septembri lõpus oma kohaliku äri CommEXile. Ametlikus avalduses öeldi, et riigis tegutsemine ei ole Binance’i vastavusstrateegiaga kooskõlas.
On tähelepanuväärne, et CommEX loodi nädal enne tehingu avaldamist. Ettevõtte kasusaajaid pole avalikustatud, kuid Binance on eitanud, et tal on sellega mingit pistmist.
Augustis keelas börs venelastel p2p tehingud mis tahes välisvaluutaga ning alates 15. novembrist lõpetas rublades fiat-hoiuste toetamise, märkides, et rublade väljavõtmine on võimalik kuni 31. jaanuarini 2024.
Binance otsustas pärast USA justiitsministeeriumi juurdluse algust oma tööd Venemaa Föderatsioonis kärpida: Ameerika võimud kahtlustasid, et vahetuse abil hoidsid venelased mööda Ukraina sõja eest kehtestatud sanktsioonidest. Wall Street Journal teatas, et platvorm aitab endiselt Venemaa kodanikel raha välismaale üle kanda, hoolimata kohustusest järgida lääne piiranguid. Eelkõige jätkas Binance USA SND-loendisse lisatud Sberbanki ja Tinkoffi kaartide toetamist, nimetades need ümber „roheliseks kohalikuks kaardiks” ja „kollaseks kohalikuks kaardiks”.
10. Mobiliseeritute naised soovisid, et putin „põrgus põleks”. Varem putinit ise rindele minema ja surema kutsunud mobiliseeritute naised avaldasid Telegrami kanalis „Tee koju” uue pöördumise riigipeale.
„Täna suri meie liikme Maria abikaasa. <…> Loodame, et vladimir vladimirovitš ja tuhandete katkiste saatuste eest vastutajad ei lämbu uusaastapäeval meie meeste verre, mis on nende elegantses klaasis ääreni täis! Põlege põrgus,” ütlesid mobiliseeritute naised.
Kommentaar on postitatud videosõnumi alla naiselt, kes tutvustab end Peterburist pärit Maria Iškovana. Ta ütleb, et tema abikaasa mobiliseeriti 2022. aasta sügisel ja augustis saadeti tema üksus „nagu õhudessantväed, nagu ründelennukid” Zaporožje suunas, et peatada Ukraina relvajõudude vastupealetung ja detsembris ta suri.
„Ma tahan öelda kõigile inimestele, kes võitlevad oma armastatud meeste eest: <…> teil pole aega, sest absoluutselt iga päev võib saada saatuslikuks. Ja suure tõenäosusega see paratamatult ka läheb. Võitle nende eest kohe, täna, tehke kõik võimalik. Ja ma usun, et ainus võimalik asi on SOCH (üksuse volitamata hülgamine), see on põgenemine. Kui su mees naaseb koju, jookse lihtsalt temaga kaasa,” ütleb video autor.
Mobiliseeritute naised nõustuvad Mariaga, märkides, et nüüd „iga minut loeb”. „Peame lihtsalt oma lähedaste eest võitlema, et poleks liiga hilja,” lisavad nad.
Varem keeldus Venemaa kaitseministeerium piiramast mobiliseeritute teenistust ühele aastale. Ministeerium teatas, et Ukrainaga sõtta kutsutud reservväelased saadetakse koju tagasi niipea, kui president allkirjastab mobilisatsiooni lõpetamise dekreedi. Nad nimetasid teisi võimalusi „sobimatuteks”.
Ukrainas võitlevate mobiliseeritute perekonnad hakkasid mehi septembris massiliselt koju tagasi nõudma, koostades petitsioone ja rünnates küsimustega sotsiaalvõrgustikes ametnike lehti. Sõjaväelaste sugulased üritasid aktsioone korraldada ka Moskvas, Peterburis, Novosibirskis, Krasnojarskis ja Tšeljabinskis, kuid võimud keeldusid neid kõikjal heaks kiitmast, viidates „Covidi-vastastele” piirangutele.
Samal ajal nõudis kreml kuberneridelt mobiliseeritud abikaasade kõnede lõpetamist, mis võib presidendivalimiste eel luua negatiivse fooni. „Ülesanne on peatada väline protest iga hinna eest. Veena, luba, maksa. Mida iganes, kuni see tänavale ei lähe, suvalises koguses, isegi 50 inimest,” märkis väljaande Insider allikas. Samuti hakati FSB-sse ülekuulamisele kutsuma liikumisaktivistide abikaasasid.
Vene politoloog Tatjana Stanovaja usub, et mobiliseeritute naised ei pruugi putini leebusele loota. „Ei tule kahju. Ja kreml püüab neid vaigistada. Ja kui tuleb radikaalsemaid meetmeid, võtavad nad (võimud) kasutusele rohkem repressiivseid meetmeid,” ütles ta.
Stanovaja märkis, et kreml üritab praegu skandaali vältida, nii et nad üritavad tegutseda kuberneride kaudu, kellel kästi naised kuidagi „inforuumist kaduma” panna. „Kui proovite saata 100 politseinikku neid naisi vahistama, tekitab see avalikus ruumis palju müra, seega pole see valik,” lõpetas ta.
11. Okupeerivad Venemaa võimud püüdsid varjata Hersoni oblastis Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamise tagajärjel hukkunute tegelikku arvu. Ametlikult teatati 59 inimese hukkumisest, kuid ainuüksi Aleški linnas, mis oli üks enim kannatada saanud, võis hukkuda kuus korda rohkem – kuni 300 inimest, kirjutab Associated Press viidates kohalikele meditsiinitöötajatele.
Pealtnägijate sõnul kadusid okupatsioonivõimud pärast üleujutuse algust Aleškis, mille elanike arv oli tragöödia ajal 16 tuhat inimest, kolmeks päevaks – 6. juunist 9. juunini. Sel ajal püüdsid linnaelanikud üksteist päästa, kuna mõnel polnud aega kodust lahkuda, teised olid katustel lukus ja üleujutatud tänavatel vedelesid punnis kehad.
Kui okupatsioonivõimud tagasi tulid, keelasid nad haigla arstidel väljastada uppunutele surmatunnistusi. Selliste surmade registreerimist jälginud õe Svetlana sõnul oli tegemist kõrvalekaldega protokollist, mida arstid olid varem järginud ka vene okupatsiooni ajal. Suuliselt edastatud keeld, mis ei olnud paberil kirjas, võttis arstidelt tegelikult võimaluse surmade arvu dokumenteerida. Samas käis politsei iga päev haiglas surmatunnistusi kopeerimas ja veenduma, et ükski neist ei kuulu uppunutele.
Üks anonüümseks jääda soovinud kohalik elanik ütles, et koos abikaasa ja kahe naabriga korjasid nad üles vähemalt sada üleujutuses hukkunute surnukeha. Nad viisid nad Aleški keskkalmistule ja matsid meetri sügavustesse haudadesse. Pärast seda asusid okupatsioonivõimud naist ähvardama ja keelasid surnukehade kogumise.
Aleški elanikel ja tervishoiutöötajatel kästi surnukeha nähes politsei kutsuda. Surnukehad viidi minema Venemaa eriolukordade ministeeriumi sõidukitega ja seejärel maeti need kiiruga ühishaudadesse, üle puistatuna valgendiga. Üks matustest oli Aleški kesklinnas asuva õigeusu eestpalvekiriku hoovis. Kohalikud elanikud väidavad, et selliseid ühishaudu on linnas palju.
Hersonist ülesvoolu asuva Kahhovka hüdroelektrijaama tammi kokkuvarisemine sai teatavaks 6. juuni hommikul. Kontrollimatu veevoolu tagajärjel said kahjustada asulad mõlemal pool Dneprit. Vasakul kaldal olid üle ujutatud Novaja Kahhovka, Aleški ja Golaya Pristan, paremal – Herson ja selle lähedal asuvad külad.
12. Ukraina peaminister Denis Šmõhal on taotlenud erakorralist kohtumist rahvusvaheliste rahastajatega, kuna Kiievis seisab 2024. aasta eelarve osas „erakordselt suur ebakindlus”, vahendab Bloomberg.
Peaminister ütles kirjas EL-i ja G7 riike koondavale osakondadevahelisele rahastajate koordineerimisplatvormile (MDCP), et Ukraina põhiliste eelarvevajaduste katmiseks on raha vaja juba järgmisel kuul. Jutt käib valitsuse töö säilitamisest, samuti õpetajate, riigiteenistujate ja pensionäride maksetest.
„Makromajandusliku stabiilsuse seisukohalt on kriitilise tähtsusega, et saame alates 2024. aasta jaanuarist piisava, kiire ja prognoositava välisrahastuse. Me ei jõua märtsi ära oodata,” rõhutas ta.
Šmõhal kutsus liitlasi üles keskenduma konkreetselt Ukraina kiireloomulistele eelarve vajadustele. „Vaevalt on võimalik arutleda [pikaajaliste] taastamis- ja ülesehitusprojektide üle, kui oleme hädas 2024. aasta ellujäämisprioriteetide täitmisega,” ütles ta.
Detsembri alguses ütles Ukraina rahandusminister Sergei Martšenko, et juba jaanuaris-veebruaris võib eelarve puudujääki sattuda. Ta hindas 2024. aasta välisrahastamise vajadusteks 37,3 miljardit dollarit.
Ukraina suutlikkus iseseisvalt raha teenida – sealhulgas maksutulude suurendamine, grivna devalveerimine või keskpanga poole pöördumine – on piiratud ja rahandusministeerium peab seda riskantseks. Kuid Šmõhal ütles, et neid kasutatakse ajutise meetmena kuni rahvusvaheliste vahendite saabumiseni.
Ukrainale lubatud enam kui 110 miljardi dollari suurune rahaline abi on viibinud USA ja Euroopa Liidu poliitiliste erimeelsuste tõttu.
Sel kuul loobusid USA seadusandjad katsetest leppida kokku president Joe Bideni valitsuse pakutud 61,4 miljardi dollari suuruse paketiga Kiievi jaoks. Abi osutamist takistavad vabariiklaste partei esindajad, kes nõuavad piiride kaitsmiseks illegaalsete migrantide eest suurendatud rahastust. Senaatorid naasevad selle teema arutamise juurde pärast jõulu- ja uusaastapühade lõppu 8. jaanuaril.
Ungari peaminister Viktor Orban blokeeris detsembris 50 miljardi euro suuruse ELi paketi Ukrainale, mistõttu lükati arutelu järgmise aasta algusesse. Kokku sai Kiiev 2023. aastal rahvusvahelistelt partneritelt 42,3 miljardit dollarit.
13. Holland peab suurendama oma relvajõudude suurust ja võtma kasutusele muid meetmeid sõja korral Venemaaga, ütles riigi armee ülem kindralleitnant Martin Wijnen intervjuus ajalehele De Telegraaf.
Ta kutsus üles järgima eeskuju Soomest, Rootsist ja Balti riikidest, kes on Venemaa läheduse tõttu ohtu juba mõistnud ja suhtuvad võimaliku sissetungi ettevalmistamisse kui iseenesestmõistetavasse asjasse. „Me ei tohiks arvata, et meie turvalisus on tagatud ainult seetõttu, et oleme 1500 km kaugusel. On ainult üks keel, millest Venemaa aru saab ja see on tugeva armee keel,” rõhutas Weinen.
Tema sõnul peab Hollandil olema piisavalt vahendeid potentsiaalse vaenlase heidutamiseks ja seetõttu tuleks aastas armeesse värvata 2-3 tuhat vabatahtlikku. Riik võttis selle tava kasutusele sel aastal pärast Rootsit, kui 600 inimest avaldas soovi registreeruda ajateenistusse.
Samas märkis Weinen, et sõjaks Venemaaga ei pea valmistuma mitte ainult armee, vaid ka tsiviilelanikkond. Eelkõige kutsus ta riigi elanikke üles tagama endale toidu- ja joogiveevarud, et hädaolukorras ellu jääda.
11. detsembril tegi Briti armee ülemjuhataja kindral Patrick Sanders sarnase avalduse seoses Venemaa käimasoleva sõjaga Ukrainas. Ta võrdles praegust olukorda 1937. aastaga, mil riik ja selle liitlased arutasid, kas nad peavad Hitleriga võitlema. Soovimatus seda teha viis aasta hiljem Müncheni kokkuleppeni. Briti-Prantsuse lepituspoliitika, mille tulemusena anti Tšehhoslovakkia tükkideks rebimiseks Saksamaale, võimaldas suure sõja edasi lükata, kuid mitte kauaks – vähem kui aastaks.
Ka Bundeswehri juht kindralmajor Carsten Breuer kutsus üles „harjuma mõttega” võimalusest alustada „kaitsesõda”. „Rahu kuningriiki”, millega ühiskond on harjunud, „pole enam olemas” ja riik peab Venemaa agressiivse sõjalise suurenemise valguses uuesti relvastama, ütles Saksamaa armee ülem.
19. detsembril ütles Belgia armee staabiülem admiral Michel Hofmann, et „Euroopa peab kiiresti valmistuma” võimalikuks sõjaks Venemaaga. Tema hinnangul võiksid Kremli järgmised sihtmärgid olla Balti riigid ja Moldova.
14. New York Times avaldas oma toimetuskolleegiumi liikme teate, milles kutsus Ukrainat alustama läbirääkimisi Venemaaga ja loovutama territooriumi Venemaale pärast seda, kui ilmnesid teated, et putin kasutab tagakanaleid ja vahendajaid, et anda märku oma huvist relvarahu vastu. Ei hakkaks pikemalt teemat lahkama, sest putini sõnu ei saa sendi eestki usaldada ning Pandora laeka avamine, et tungi sisse, valluta osa territooriumi ja siis relvarahu ja oleks nagu kõik ok, ei tohiks olla uus maailmakord… njah, õnneks on meil arvamuse vabadus aga üleeile pandi Venemaal kinnimajja kaks rahuluuletust lugenud vene meest.
15. Venemaa kaitseministeerium autasustas silmapaistvaid Venemaa militaarblogijaid nende panuse eest „sõjalis-patriootilises” ja „sõjalis-poliitilises” sfääris, peegeldades varasemaid kremli jõupingutusi panustada laiemale Venemaa blogijate kogukonnale ja ühineda sellega.
vene propagandist Vladimir Solovjov teatas 28. detsembril, et Venemaa kaitseministeerium andis autasud Rybari projekti juhile Mihhail Zvintšukile ja loovjuhile Valeria Zvintšukile nende jõupingutuste eest sõjalis-patriootilise kasvatuse ja sõjalis-poliitilise töö eest Venemaa relvajõudude heaks. putin oli varem andnud Zvintšukile 16. novembril Venemaa Isamaa teenete II klassi ordeni Zvintšuki pingutuste eest Venemaa sõja toetamisel Ukrainas. Rybari kanal on 28. detsembri 2023 seisuga kogunud 1,19 miljonit jälgijat, oli tõenäoliselt katse saavutada kontroll sageli kriitilise tähtsusega milblogijate inforuumi üle.
Rybari kajastuste toon on muutunud märkimisväärselt leplikumaks Venemaa sõjaliste ebaõnnestumiste suhtes Ukrainas ja vähem avalikult kriitiliseks Venemaa kaitseministeeriumi suhtes alates 2022. aasta sügisest, kui Zvintšuk hakkas esinema Venemaa riigitelevisiooni sõjalise analüütikuna. Asjaolu, et Zvintšuki käes on nüüd nii kaitseministri kui ka presidendi autasud, viitab sellele, et Venemaa juhtkond püüab kaasata ja kontrollida Ukraina sõjast aru andvaid milblogijaid ning loodab kasutada Zvintšuki eeskuju, et innustada ka teisi milblogijaid edastama kremlile soodsaid raporteid.
16. Venemaa saatis Ukraina rindejoonele ametlikult Ukraina sõjavangidest moodustatud pataljoni. Venemaa riikliku kontrolli all olevad väljaanded RIA Novosti ja Rossija-1 teatasid 28. detsembril, et osalesid Ukraina sõjavangidest moodustatud Bogdan Hmelnitski pataljoni sõdurid, mis allusid Donetski Rahvavabariigi (DNR) siseministeeriumi formeeringule Kaskad oma esimeses operatsioonis Ukraina vägede vastu Urožaine lähedal Donetski oblasti lääneosas. Vene meedia oli varem 27. oktoobril teatanud, et pataljon värbas Venemaal asuvatest karistuskolooniatest umbes 70 Ukraina sõjavangi ja saatis nad enne novembri alguses Donetski oblasti lääneossa lähetamist väljaõppele. Njah, sõjakuriteod on Venemaa sõjategevuse üks tahkudest ning kõigil tasanditel on agaraid selliste tegevuste elluviijaid…
17. Lühiuudised
USA on teinud ettepaneku, et G7 riikide töörühmad uuriksid võimalusi arestida 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid. Ettevalmistustööd tehakse selleks, et järgmisel, 24. veebruaril toimuval koosolekul oleks mingi võimalus olemas.
Moskva ei näe NATO-ga liitumisest Soomele kasu, sest Venemaa ja NATO vahelise sõjalise eskalatsiooni korral kannatab kõigepealt Soome, ütles Venemaa alaline esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis Mihhail Uljanov.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
