Sõja ülevaade: 670. päev – 66 vene poole rünnakut
Avaldatud: 25 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. detsember 2023:
66 vene poole rünnakut, järjekordne öine droonirünnak ja sekka mõni rakett, rindejoones muutusi ei tuvastanud ja veel kaks vene lennukit alla lasti. Njah, Venemaal levivad uudised, et nad lasid alla portsu lääne sõjalennukeid Ukrainas, unistajad…
1. Kõik vene droonid ja kaks raketti alla lasti.
2. Veel kaks vene lennukit lasti alla.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole rünnakutesurve eile rindejoones muutusi ei toonud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene poole rünnakute arv langes u kolm korda ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: siin hull surve jätkus ja no ei saada enam 6. päev Avdiivkale lähemale.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: vene poole rünnakute arv järjest tõuseb ja siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Serbias tugev protestilaine valimistulemuste vastu.
10. Artikas võivad pinged USA ja Venemaa vahel tõusta.
11. Venemaal kasvab tööjõu puudus.
12. Veel üks suur gaasiarendusprojekt jääb Venemaal soiku.
13. Endine USA vägede ülem Euroopas Ben Hodges süüdistas läänt Ukraina vastupealetungi läbikukkumises.
14. Lühiuudised
1. Ukraina sõjaväe teatel lasi vaenlane ajutiselt okupeeritud Krimmi Tšauda neeme ja Balaklava aladelt teele 31 drooni, õhutõrje hävitas droone Odessa, Hersoni, Nikolajevi, Donetski, Kirovogradi ja Hmelnõtski oblastis. Väidetavalt kõiki tabati ja kahjustusi tekitasid vaid alla kukkunud rusud. Rünnaku käigus lasid venelased Zaporožje piirkonnast välja juhitava raketi Kh-59 ja Mustalt merelt radaritõrjeraketi Kh-31P, mis mõlemad hävitati.
Dnepropetrovski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Lõsak ütles, et Pavlogradi oblastis kahjustas droonist tekkinud rusud majapidamisruumi ja viljalaadurit.
Dnepri piirkonnas kukkusid killud mittetöötavale ettevõttele, süttis ühekorruseline hoone ja päästjad kustutasid tulekahju.
Lõuna-Ukraina kaitsejõud teatasid, et pommi rusud kahjustasid Odessa sadama infrastruktuuri ning Razdelnjanski rajoonis sai kannatada tühjalt seisnud administratiivhoone ja ladu, tulekahju kustutati kiiresti ja inimohvreid ei olnud.
Hersoni linn on pideva kaudtule ja lennukite löökide all. Piiriüleste Ukraina asulate pommitamise „keskmine” päev.
2. Ukraina teatas, et eile lasti alla Donetski oblastis hävitaja-pommitaja Su-34 ja Musta mere kohal hävitaja Su-30SM.
Vene kanalites liiguvad uudised, et Ukrainas lasid nad alla 6 F-16 ja 3 F-35 lennukit. Vähemalt endale teadaolevalt pole F-16 lennukid veel Ukrainasse jõudnud ning Ukraina väejuhatuse sõnul tehtavat seal veel ka lisaks mingeid muudatusi. F-35 lennukite saatmist isegi veel ei planeeritavat. Eks vene pool parajalt närvis ja endi lennukite hävimisele otsitakse vastuuudist.
Ukraina julgeolekuteenistusel on veel üks mereväe droon, mis aitab Mustal merel operatsioone läbi viia: see kannab nime „Mamai” ja suudab liikuda kiirusel kuni 110 km/h.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev surve (21 rünnakut) Kupianski suunal jätkus nii kirde kui idapoolt. Sinkivka külasse pole veel vene pool kanda maha saanud. Päris suure muigega sai lugeda tänahommikusi vene rinde teateid, kui edukalt neil läheb. Njah, olla nagu just alles alustanud Sinkivka küla ründamist (tegelikult tugev surve ikka mitu kuud juba kestab).
Rinde lõunaosas vaikne, kaudtuli ja droonid ikka oma tööd teevad. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siin suunal teadmata põhjusel langes oluliselt vene poole rünnakute arv (vaid 5) ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: 31 vene poole rünnakut ja ikka igalt poolt ja igatpidi suruvad. Juba kuues päev ei ole tuvastanud vene poole edenemist Avdiivka suunal. Linnast põhja ja loode pool on mõnel päeval suudetud edeneda põhja suunal, aga mitte Avdiivka poole. Rindejoone muutusi ei tuvastanud ka Marinka lähistel. Küll tuli tugevalt vene poole kurtmist, et päris tuntav Ukraina töötlus Donetski linna ja selle ümbruse suunal tõi mitmeid tugevaid plahvatusi ja suitsupilvi. Mida seal tavaliselt tabatakse on siiski teadmata, aga egas Ukrainlased vene kombel huupi lase.
7. Lõunarinne: vaid mõned rünnakud muutusi rindejoones toomata.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: kumbki pool tegi mõned rünnakud.
Melitopoli suund: olla Ukraina aktiivsus siin suunal pisu tõusnud, aga rohkem infot pole.
8. Herson: vene poole rünnakute arv jätkuvalt tõuseb ja eile oli neid 23. Ukraina sõjaväe teatel rindejoones need muutusi ei toonud. Jätkuvalt ei suuda siin rindelõigul tuvastada suuremate vene üksuste (vähemalt kompanii) rünnakuid ja ikka kipub ajama seda suht kanaliseeritud vene tagala süüks (eks seal teid ka vähe), rääkimata puudulikust koordineerimisest ja varustamisest, mis vaid pingeid kõigi väga eriilmeliste vene üksuste vahel tõstab. Ikka ootel, et miskit enamat siit võiks Ukraina plaanida.
9. Uudis muutmata kujul: Venemaa luureteenistused hoiatasid Serbia võime pärast parlamendivalimisi eelseisvate rahutuste eest Belgradis, ütles riigi peaminister Ana Brnabić. „Meil olid andmed teenistustelt, mis selle eest hoiatasid. Esiteks edastas meile selle teabe Venemaa julgeolekuteenistus,” ütles Brnabic saates TV Pink. Tema sõnul esitasid Serbia võimud Venemaa luureteenistustelt saadud andmeid lääneriikide esindajatele, kes teatasid, et „see on desinformatsioon ja selles, et see kõik on jama”. „Paljud inimesed teadsid ja ei tahtnud aidata,” lisas Brnabic. Ta rõhutas, et Serbia rahvas otsustab, kuhu riik läheb, kuid ainult demokraatlike valimiste kaudu. Samal ajal kinnitas Brnabic, et riigis „uut Maidanit ei tule”.
Protestid on Serbias jätkunud alates 18. detsembrist pärast praeguse vabariigi presidendi Aleksandar Vucici koalitsiooni võitu parlamendivalimistel. Miitingud korraldab opositsiooniblokk „Serbia vägivalla vastu”, mis ei nõustunud valimistulemustega ja nõuab nende tühistamist. Päev varem, 24. detsembril piirasid meeleavaldajad sisse Belgradi linnaassamblee hoone, lammutasid selle ukse, lõhkusid aknaid ja üritasid sisse tungida. Hoones viibinud politseinikud lasid pisargaasi. Neil õnnestus meeleavaldajad laiali ajada ja administratiivhooned sisse piirata. Kaks politseinikku said raskelt vigastada ja 35 meeleavaldajat peeti kinni.
Rahutuste keskel pöördus Vučić rahva poole. Ta keeldus nimetamast juhtunut revolutsiooniks, kuid märkis, et administratsioonihoone tormirünnaku eesmärk oli õõnestada suveräänsust ja see oli „katse Serbia institutsioonid vägisi haarata”.
Tema sõnul on riigis toimuvatel protestidel „väline tegur”. Samal ajal tänas Vucic välisteenistusi, kes „andsid selgelt mõista, et nad teavad, mida täpselt ette valmistatakse, ja andsid teavet meie luureteenistustele, kes reageerisid õigeaegselt ja teadsid täpselt, mida ründajad plaanivad”.
Njah, hetkel veel ei oska seisukohta võtta aga pigem usun vene eriteenistuste tegevust Serbia veelgi tugevamal liitmisel Venemaaga…
10. USA on suurendanud oma kontrollitsooni Arktikas, laiendades mandrilava – riigi maismaa territooriumi laiendust vee all, teatab välisministeerium.
Annekteeritud alade pindala on umbes 1 miljon km², mis on kaks korda suurem kui California. Need on strateegilise tähtsusega ning neid leidub peamiselt Arktikas ja Beringi meres. Nendele aladele pretendeerivad ka Venemaa, Kanada ja Taani. Teised piirid on välisministeeriumi avaldatud uue kaardi kohaselt Atlandi ookeanis, Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes.
Nagu ministeerium märkis, sisaldab see tsoon palju ressursse – näiteks korallid, krabid – ja mereorganismide elutähtsaid elupaiku. Samal ajal ulatub enam kui pool laiendatud mandrilavast – 520,4 tuhat km² – Alaskast põhja pool, Põhja-Jäämere suunas, sealhulgas territoorium, mis kattub Kanada nõuetega. Veel 176,3 tuhat km² asub Beringi meres Alaska ja Venemaa vahel, kuid jääb riikidevahelise merepiiri Ameerika poolele.
Bloombergi andmetel soovib USA lava laiendamisega saada ligipääsu taastuvenergiaprojektideks ja elektrisõidukite akude tootmiseks vajalikele maavaradele ning nafta- ja gaasiväljadele. Samal ajal märkis välisministeerium agentuurile antud kommentaaris, et otsus „mõjutab geograafiat, mitte ressursse”.
USA mereväe sõjakolledži professori James Kraska sõnul sisaldab USA mandrilava 50 kõva mineraali, sealhulgas liitiumi ja telluuri, ning 16 haruldast muldmetalli elementi. Lisaks on USA geoloogiateenistuse hinnangul polaarjoonel umbes 90 miljardit barrelit avastamata naftat ja 43 triljonit kuupmeetrit gaasi. Need andmed sisaldavad aga ainult maa-uurimise tulemusi ja täit potentsiaali pole veel uuritud.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riikidel majanduslikud õigused loodusvaradele merepõhjas ja selle all, lähtudes nende mandrilava piiridest. Otsuse territooriumi omandiõiguse kohta teeb ÜRO komisjon. Välisministeerium märkis, et laiendamine oli kooskõlas 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooniga, mida USA kunagi ei ratifitseerinud. Dokumendi kohaselt võivad riigid taotleda merepõhja alasid oma rannikust kuni 370 km kaugusel.
Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste asjade komitee esimehe esimene asetäitja Vladimir Džabarov ütles, et ka Venemaal on õigus sellele tsoonile ja ta on valmis kaitsma oma huve territooriumi omandiõiguse küsimustes.
„Sa ei tea kunagi, mida nad väidavad. Peame neid piirkondi veel arendama. Ja ilma jäämurdjateta, mida Ameerikas praktiliselt pole, pole Arktika piirkondades palju teha. Venemaal on täpselt samad õigused kui ameeriklastel, kui mitte rohkem,” ütles ta.
2015. aastal esitas Venemaa taotluse oma Arktika mandrilava laiendamiseks 1,2 miljoni km² võrra. Jutt käib Põhja-Jäämeres asuvast territooriumist, mille hulka kuuluvad Lomonossovi ahelik, Podvodnikovi jõgikond, Mendelejevi tõus ja Gakkeli seljandiku lõunatipp. See tsoon võib sisaldada 5 miljardit tonni süsivesinikke. putin nimetas Arktika arengut „vaieldamatuks prioriteediks”, arvestades piirkonna „kolossaalseid majanduslikke võimalusi”.
11. Tööjõupuudus Venemaal ulatus 2023. aasta lõpus 4,8 miljonini, kirjutab Izvestija, viidates Venemaa Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi uuringule. Sellele järeldusele jõudsid eksperdid, võttes arvesse Rosstati andmeid, mille kohaselt tuli 2022. aastal vabadele ametikohtadele palgata 5,8% töötajatest ja 2023. aastal juba 6,8%. „Kui laiendada esitatud andmeid kogu tööjõule, on 2023. aastal töötajate puudus ligikaudu 4,8 miljonit inimest,” seisab uuringus.
Tööjõupuudus Venemaal on viimase kahe aastaga järsult kasvanud – peaaegu sama kaua on kestnud sõda ka Ukrainas. Venemaa Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi töötaja Nikolai Ahhapkini sõnul avaldus personalipuudus ka tingimustes, mil juba töötavate inimeste arv püsib stabiilsena. Rahuldamata nõudlus tõi kaasa riigi majanduskasvu aeglustumise, märkis ta.
Temaga nõustus ka Vene Föderatsiooni valitsuse alluvuses asuva finantsülikooli psühholoogia ja inimkapitali arendamise osakonna professor Aleksandr Safonov. Ta selgitas, et personalipuuduse tõttu ei suuda ettevõtted toota vajalikus mahus kaupu ja teenuseid, mis toob kaasa SKP languse ja kiirendab inflatsiooni. Ka Venemaal on Ukraina sissetungi järel kehtestatud sanktsioonide tõttu vaja majandust ümber korraldada, kuid spetsialistide nappus muudab selle protsessi keeruliseks, lisas Safonov.
91% Venemaa ettevõtetest tunneb personali puudust, ütles Podrabotka teenuse tegevdirektor Aleksandr Veterkov. Eriti suur on nõudlus müüjate, operaatorite ja autojuhtide järele. Samuti pole piisavalt sinikraede ametite esindajaid nagu treial ja keevitaja, lisas ta.
Eksperdid ennustavad, et 2024. aastal süveneb personalipuudus madala palga, raskete tingimuste ja töökohtade geograafilise kaugusega seotud tööstusharudes: põllumajanduses, elamumajanduses ja kommunaalmajanduses ning ehituses. Teine hävitav tegur on rubla kursi langus, sest Kesk-Aasiast pärit migrandid on sunnitud ümber orienteeruma teistesse riikidesse.
Lisaks jäävad raskused kõrgelt kvalifitseeritud programmeerijate, inseneride, arstide, apteekrite, nooremmeditsiinitöötajate ja õpetajate palkamisega, ütleb Plehanovi Vene Ülikooli Haridusprogrammide Toetamise Heategevusfondi „Kaptenid” majandusteaduste osakonna dotsent Tatjana Zakharova. Põhjuste hulgas nimetas ta demograafilist lõhet, lõhet personali väljaõppe ja tegeliku tootmise vahel ning rahvastiku rännet.
Asjatundjate hinnangul aitavad probleemi lahendada ettevõtete investeerimine uutesse tehnoloogiatesse ja seadmetesse, riigi toetus, kontroll nõudliku personali väljaõppe üle, kutsekoolide elavdamine ja sihipärane värbamine.
Keskpanga juht Elvira Nabiullina nimetas novembris majanduse peamiseks probleemiks tööjõu puudust. Sarnast arvamust avaldas ka majandusarengu ministeeriumi juht Maxim Reshetnikov. Tema sõnul on personali puudus peamine sisemine risk.
Tööjõu puudust on tunda kõige tugevamalt tootmises, ehituses ja transpordis, ütles töö- ja sotsiaalkaitseminister Anton Kotjakov. Seetõttu on ettevõtted sunnitud palkama ajutisi töötajaid ja suurendama ka palgakulusid.
12. Arctic LNG 2 välisaktsionärid peatasid oma osalemise projektis ja loobusid oma kohustustest projekti rahastamisel, ütles valitsusallikas Kommersandile. See tähendab tema sõnul ka seda, et nad ei täida veeldatud maagaasi tarnimise lepinguid. Jutt käib Hiina CNPC-st ja CNOOC-st, jaapanlaste Mitsui ja JOGMECi konsortsiumist, aga ka Prantsuse TotalEnergiesest. Igaühele neist kuulub 10% Arctic LNG-2-st ja 60% kuulub NOVATEKile.
Projektipartneritel on õigus saada LNG-d proportsionaalses summas nende osaga. Seega võib NOVATEK saada 12 miljonit tonni aastas ja välisaktsionärid – 2 miljonit tonni. Kuid pärast seda, kui aktsionärid keeldusid veeldatud maagaasi tagasi võtmast, ei ole projektil kehtivaid pikaajalisi lepinguid, mis võivad ohustada 9,5 miljardi euro suuruse välisfinantseerimise rikkumist.
Arctic LNG-2 projekt hõlmab kolme tehnoloogilise liini ehitamist, igaühe võimsusega 6,6 miljonit tonni. Esimese liini turuletoomine toimus detsembri keskel ja selle tarnimine peaks algama järgmise aasta jaanuaris. Teine liin kavatseti käivitada 2024. aastal ja kolmas 2025. aastal. NOVATEKi juht Leonid Mihhelson möönis aga, et tähtajad võivad nihkuda.
Veel selle aasta juunis kasvas projekti maksumus 21,3 miljardilt dollarilt 25 miljardile dollarile seoses üleminekuga elektriajamite kasutamisele tehase teisel ja kolmandal liinil. Väärtuse kasv plaaniti katta välisaktsionäride investeeringutega, kuid ilma eelnevalt Venemaa projektidesse investeerimise lõpetamisest teatanud TotalEnergiese osaluseta. Nüüd langeb kogu rahastamine NOVATEKi õlgadele, märgib Kommersant.
Novembris kehtestas USA Arctic LNG 2 vastu sanktsioonid, määrates sellega tehingute tegemise tähtajaks 31. jaanuari 2024. „Meie eesmärk on see projekt tappa. Ja me teeme seda sanktsioonide kehtestamise kaudu, tehes koostööd oma G7 partneritega,” selgitas USA välisministri asetäitja energeetika alal Geoffrey Pyatt.
21. detsembril saatis NOVATEK ostjatele vääramatu jõu teated seoses Arctic LNG 2-st tulevaste veeldatud maagaasi tarnetega. Reutersi andmetel said teated Hispaania Repsol, samuti Hiina Shenergy Group ja Zheijang Energy.
Pärast seda palusid Hiina CNPC ja CNOOC USA valitsusel teha neile erandi Arctic LNG 2 vastastest sanktsioonidest. Projekti Jaapani aktsionärid esitasid sama palve Ameerika võimudele, märkis Poten & Partners.
13. Ukraina relvajõud ei ole suutnud oma vastupealetungil märkimisväärseid edusamme teha, kuna liitlased ei ole varustanud neid vajalike relvadega, ütles endine USA vägede ülem Euroopas Ben Hodges. „Olin pettunud, et Ukraina vasturünnak ei viinud tulemusteni, mida me kõik lootsime. <…> Läbi kukkunud oleme meie, Lääs, mitte Ukraina. Me ei suutnud neile pakkuda seda, mida nad ootasid: õhujõudu, kaugmaa täppisrelvi ja muud vajalikku varustust,” ütles erukindral saates Silicon Curtain. Hodges väljendas muret, et seetõttu venib sõda Ukrainas veel vähemalt aastaks.
Varem on sarnast seisukohta väljendanud endine CIA juht kindralmajor David Petraeus. Ta märkis, et USA ei olnud pikka aega nõus Abrams A1 tanke üle andma ja seetõttu lükkas ka Saksamaa oma Leopardide tarnimist edasi. Lisaks viibisid otsused kobarlahingumoona kohta, „mis võib olla väga kasulik” ja pikamaa mitmikraketisüsteemi kohta. Kõik see viis selleni, et Vene armeel õnnestus luua tõhus kaitse. Siiski pole Ukraina ikka veel saanud lääne lennukeid, mis võiksid aidata kindlustustest läbi murda. „Ma ei usu, et keegi on miiniväljade sügavust mõistnud ega hinnanud, et Venemaa on tõesti väga hästi kaitse üles ehitanud, mitu rida ja nii edasi,” ütles Petraeus.
USA ennustas Ukraina relvajõudude vastupealetungi läbikukkumist juba aprillis, selgus Pentagoni saladokumentide lekkimisest. Ameerika ametnikud kinnitasid, et luure andis pessimistlikke hinnanguid, kuid sõjaväelased ei võtnud seda kuulda, sest nende arvates hindasid luureteenistused üle vene vägede potentsiaali ja nende võimeid lahinguväljal.
Kui aga vene armee ehitas ja kindlustas sügava kihilise kaitse ning Ukraina relvajõud pidid sellest üle saama, selgus, et selles olukorras omandas ülima tähtsuse just materiaalne tegur. Eelkõige alahindasid nii Ukraina kui ka Ameerika sõjaväelased miiniväljade ulatust ja tihedust, mille ületamiseks ei olnud vaja mitte võitlusvaimu ja leidlikkust, vaid suurt hulka miinitõrjevahendeid.
Kuus kuud pärast vastupealetungi algust, mis pidi võimaldama Ukraina vägedel läbi lõigata Krimmi suunduva „maasilla” ja deokupeerida olulise osa lõunaterritooriumist, edenesid nad mitte rohkem kui 20 km. Vastasseis on jõudnud ummikusse, tunnistas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi novembris.
18. detsembril sai teatavaks, et Ukraina armee ehitab laskemoonapuuduse ja liitlaste abipausi tõttu kaitsele asumiseks kolm rida kindlustusi.
Samuti asusid Ukraina sõjaväelased koos kõrgemate Ameerika kolleegidega välja töötama uut strateegiat sõjas Venemaaga aastaks 2024. Welti andmetel annab Kiievi „suurtest plaanidest” tunnistust ka USA saadetud ihaldatud relvade nimekiri: seal on loetletud Black Hawk ja Apache helikopterid, hävitajad F-16 ja F-18, kaugmaaraketisüsteemid, Abramsi tankid, droonid ja laskemoon.
14. Ühendkuningriik võib potentsiaalselt anda Ukrainale järgmisel aastal veelgi rohkem abi kui 2022. ja 2023. aastal, ütles välisminister David Cameron.
EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell ütles, et ei näe mingeid märke selle kohta, et putin tahaks sõja Ukrainaga peatada. „Kui me ei muuda kiiresti kurssi, kui me ei mobiliseeri kõiki oma võimeid, võimaldab see putinil Ukraina sõda võita,” lisas ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
