Sõja ülevaade: 664. päev – hull vene surve tõuseb
Avaldatud: 19 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. detsember 2023:
105 vene poole rünnakut ehk siis karm ja hull vene surve tõuseb, ikka droone ja üks rakett, aga Ukraina peab vastu. Kui nüüd päris paljude lääneriikide asjapulgad suudaks end kokku võtta…
1. Üks rakett ja ports droone ehk tavaline päev ja öö.
2. Vaikne.
3. Kupiansk-Kreminna: hull surumine jätkub ja Sinkivka külale vene pool lähemale sai.
4. Siversk: üks rünnak.
5. Bahmut: karm vene poole surve toob paaris lõigus edenemisi.
6. Donetsk: Avdiivka ümber ikka üle laipade, aga juba teine päev edenemist pole. Uks suurem vene poole edenemine Novomõhailivka juures.
7. Lõunarinne: tundub, et vene pool on hakanud Tokmaki suunalt suurema surumisega peale.
8. Herson: aktiivne tegevus kummaltki poolelt nii maal kui õhus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. IMFi juht: ilma Lääne abita ei kesta Ukraina majandus üle paari kuu.
10. Serbias puhkesid meeleavaldused pärast seda, kui Vučici partei võitis valimised.
11. Tarnavski ülevaade hetkeseisust (ka mürskude puudusest).
12. putin kuulutas riigis välja massilise vaesuse ja kutsus venelasi üles iseseisvalt „ronima”.
13. kreml karmistab repressioonide lainet sõjavastaste kultuuritegelaste vastu.
14. Venemaa plaanib karmistada võitlust „russofoobia” vastu nii siseriiklikult kui välismaal.
15. Lühiuudised
1. Ukraina õhutõrje hävitas eile päeval Krõvõi Rihi piirkonna kohal Venemaa raketi Kh-59. Venemaa Shahedi droonid lendasid Mõkolaivi, Hersoni ja Dnipropetrovski piirkondade kohal täna öösel, hommikuks veel rohkemat infot polnud. 2 Vene diversantide rühmitust üritasid tungida Harkivi oblasti piirile, kuid löödi tagasi.
2. Info puudus.
3. Kupiansk-Kreminna: väga tugev vene poole rünnakute laine jätkus Kupianski suunal nii kirdest kui läänest. Eile suutis vene pool jõuda peaaegu Sinkivka külani, jäänud on veel lühimas vahemaas 400 m. Mureks see, et küla asub kõrgendikul ja osa seda kõrgendikku suutis oma kontrolli alla eile vene pool saada. Siin suunal on väga tihe vene kaudtuli ning lennunduse töö. Kirjutasin varem, et vene pool tõi siia insenervägesid koos sillatehnikaga lähemale, sestap kipub arvama, et võib-olla üritavad Lõman Peršist läänes üle Oskili jõe hakata ülepääsu rajama. Seal on teisel pool teid, mida pidi oleks hea hargnema hakata. Njah, ainult seni kipub selline jõeületus neil ebaõnnestuma. Rinde lõunalõigus käib vastastikune kompimine muutusi rindejoones toomata.
4. Siversk: üks tugevam üritus Spirne kandis muutusi rindejoones toomata.
5. Bahmut: hull surumine (21 rünnakut) käib ja eile jätkas vene pool isegi kuni kompanii suuruste jalaväe üksustega Ukraina possade ründamist üle põldude ja piki metsaribasid ning suutsid siingi Bahmutist loodes ja läänes pisu edeneda. Suurem mure siiski Klisiivka taga kirde-edela suunalist kõrgustikku pidi vene poole sammhaaval edenemise pärast, sest eile lisa tuli.
Ukraina omad andsid teada, et siin suunal on täiendavate reservide vajadus. Njah, vene pool jätkuvalt kaotustest ei hooli ja seni sinna hakklihamasinasse soldateid suunatakse. Kahjuks neid veel jagub.
6. Donetsk: siingi karm vene rünnakutelaine jätkus ja on kohatisi edenemisi, aga väga valusate kaotuste hinnaga. Avdiivkast loodes Stepove lähistelt tuleb järjest enam videosid ja pilte maas lebavatest surnud vene soldatitest ja neid on tõesti seal massiliselt. Küll tundub, et järjest tõuseb vene soldatite keskmine vanus ja hukkunute seas leidub ka enda vanuseid (55 aastat). Juba paar päeva siiski pole vene pool suutnud siin suunal edeneda ja tundub, et kuna see suund on Ukrainal üks prioriteetidest, siis seni siin jagub nii kaudtulemoona kui droone, miine, laskemoona ja tankitõrjerelvi.
Ümber Avdiivka eile vene edenemisi ei tuvastanud, kuigi hull rünnakusurve jätkus ka Pervomaiski, Opõtne ja Vodkjane lähistel.
„Vene Föderatsioon ei saa Avdiivkat enda kätte isegi enne Venemaa Föderatsiooni presidendivalimisi, mis on kavandatud järgmise aasta märtsiks,” ütles Avdiivka linna sõjaväevalitsuse juht Vitali Barabaš.
Marinkast lõunas Novomõhailivka asula lõunaküljel oli siiski üks suurem vene poole edenemine ja umbes neli suurt põllulappi enda kontrolli alla saadi ning jõuti asula servani. Asulast lõuna pool asuvates tööstushoonetes sai ka vene pool kanna maha ja asula kaitsmine läheb edaspidi palju keerulisemaks, sest küla on ida-läänesuunas laiali venitatud ning kasvõi ühe tänava läbilõikamine võib jätta osa Ukraina kaitsjaid kotti, kui põhjapoolsed jõest ülepääsud rivist välja viiakse.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt vene surve kasvab.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: rindejoon küll eile ei muutunud, kuid vene pool teeb Robotõnest läänes ja lõunas üsna palju pingutusi (17 rünnakut), et taastada varem kaotatud positsioonid. Pisu tundub, et suurem vastupealetung on vist käima tõmmatud, eks paar edasist päeva näitab…
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: kõik neli Ukraina sillapead alles ja rindejoones muutusi ei tuvastanud. Jätkuvalt on arusaamatu vene poole taktika ehk siis mingi pudrumudru katsetamine ja üritamine käib. Seni see edu pole toonud. Njah, lisandunud on tanke T-90, mida juba mitu on ära lastud. Tavaliselt neid siiski tuuakse suurem ports kohale ja kasutatakse enamasti ikka koos soomusega ning elukutseliste üksustega aga siin tundub, et hetkel „hulguvad” üksinda. Seni pole veel vene lennundus suutnud piisavalt maha suruda Ukraina tegevust.
9. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva kutsus Ukraina liitlasi üles andma riigile kümneid miljardeid dollareid, hoiatades, et lisaraha andmisega viivitamine seab ohtu Kiievi hapra majanduse taastumise. Intervjuus ajalehele Financial Times ütles ta, et Kiiev suudab praegusel tasemel abi vastu pidada veel „paar kuud”.
Georgieva sõnul seab pikaajaline uue rahalise toetuse puudumine ohtu Ukraina majanduse elavnemise. Täiendavad viivitused võivad sundida Kiievit naasma destabiliseeriva poliitika, näiteks raha trükkimise juurde pärast Venemaa eelmise aasta sissetungi.
„Oluline on seda perioodi mitte pikendada, sest siis tekitab see Ukrainale suuremat survet… just sel hetkel, kui riik oli valmis paremateks majandusväljavaadeteks,” ütles Georgieva Lõuna-Korea visiidil.
„Lõppkokkuvõttes olen endiselt optimistlik, et nad [USA ja EL] rahastavad,” lõpetas ta. Ukraina vajab järgmisel aastal liitlaste eelarvetoetust 41 miljardi dollari ulatuses, selgub novembris vastu võetud eelarvest.
USA Kongress ei kiitnud kolmapäeval, 13. detsembril heaks 60 miljardi dollari suurust finantsabipaketti, kaks päeva hiljem ei suutnud EL-i liidrid Brüsseli tippkohtumisel kokku leppida Ukraina pikaajalises 50 miljardi euro suuruses finantsplaanis neljaks aastaks pärast Ungari peaministri Viktor Orbani vetot. Kui lisaraha osas kokkuleppele ei jõuta, peab Ukraina rahandusministeerium võtma otsustavaid samme, et täita finantslünk.
Georgieva märkis, et Ukraina väärib oma liitlaste toetust: „Nad on astunud raskeid meetmeid makromajandusliku ja finantsstabiilsuse säilitamiseks. IMF tegi oma osa, me suhtlesime Ukrainaga väga sügavalt. Meil on vaja Ukraina partnereid, kes annaksid oma osa – nii USA-d kui ka Euroopat.”
10. 18. detsembril algas Belgradis opositsioonipartei „Serbia vägivalla vastu” korraldatud meeleavaldus. Miitingul osalejad kõnelesid Belgradi assamblee hoone ees, misjärel suunduti vabariikliku valimiskomisjoni (REC) juurde. Nad lubavad esitada tõendeid rikkumiste kohta parlamendivalimistel, vahendab N1.
Serbia REC liige Jovan Rajic ütles, et häälte töötlemise ja võimuliidu tegevusega rikuti valimisprotsessi legitiimsust ja seaduslikkust. Ta süüdistas ametivõime „karussell” hääletamises ja tõi näiteid juhtudest, kus terve bussitäis „valijaid” visati valve all valimisjaoskondadesse maha. Ta teatas oma kavatsusest pöörduda REC-i poole, nõudes tulemuste tühistamist, rõhutades, et juhtunu polnud päris valimised, vaid imitatsioon.
Belgradi linnapeakandidaat koalitsioonist Serbia Vägivalla vastu Vladimir Obradovic ütles, et ei tunnista pealinna valimistulemusi ja väidab, et need on „varastatud”. „Me ei saa aktsepteerida Belgradi valimiste tulemusi, te kõik olite tunnistajaks paljudele rikkumistele,” märkis Obradovic ja lisas, et koalitsiooni liikmed esitavad REC-le tõendid ja ootavad valimiste tühistamist.
Valitsev Serbia Progressipartei, mille on loonud ametisolev president Aleksandar Vucic, kogus ennetähtaegsetel parlamendivalimistel 46,5% häältest. Liberaalsete parteide koalitsioon „Serbia vägivalla vastu” kogus 23,7% häältest ja parandas oluliselt oma mullust tulemust 18,4%. Belgradi linnapea valimistel ei ole ühelgi blokil linnavolikogus 56 mandaati: Vučići partei pealinnas saab umbes 48 mandaati (38,5% häältest), Serbia Vägivalla vastu – 43 mandaati (35%).
11. Ukraina relvajõud otsustasid vähendada sõjalisi operatsioone suurtükimürskude nappuse tõttu ja lääneliitlaste piisava abi puudumise tõttu, ütles Tavria operatiiv-strateegilise rühma ülem Aleksandr Tarnavski Reutersile.
Tema sõnul on laskemoonaga, eriti nõukogudejärgsete 122 ja 152 mm mürskudega probleeme tunda kogu rindejoone ulatuses. „Tänased mahud ei ole meie vajadusi arvestades piisavad. Seetõttu jagame mürsud ümber ja ajatame ümber endale seatud ülesanded, vähendame neid,” ütles ta.
Tarnavski täpsustas, et kagurindel on Ukraina relvajõud mõnes piirkonnas asunud kaitsele, teistes aga üritavad rünnata. Lisaks jätkub reservide koostamine „edasi suuremahulisteks tegevusteks”. Ta lisas, et laskemoonaga on probleeme ka vene sõjaväel.
Tarnavski juhtis vastupealetungi, mis sundis Vene vägesid 2022. aasta novembris Hersonist taganema, mis oli Ukraina viimane suur edu lahinguväljal. Nüüd jälgib ta Avdiivka kaitset, mida Venemaa püüab vallutada.
Tarnavsk sõnul „rünnakud jätkuvad”, olukord linnas muutub „iga päev ja iga öö” ning vaenlane kasutab erinevaid taktikaid. Hoolimata asjaolust, et vene armeel õnnestus „mõnes piirkonnas edu saavutada umbes 1,5-2 km sügavusel” ja see on „survestatud suure isikkoosseisu arvuga”, kinnitas ta, et Ukraina relvajõud hoiavad nendest joontest kindlalt kinni.
Novembri lõpus ütles Ukraina president Vladimir Zelenski, et riigi relvajõududel on puudus 155 mm suurtükimürskudest. Ta põhjendas seda asjaoluga, et osa tarnetest suunati Iisraeli, mis alustas oktoobris sõda radikaalse islamistliku rühmitusega Hamas.
EL omakorda hoiatas, et ei suuda lubatud miljonilist laskemoona 2024. aasta märtsiks Ukrainale üle anda. Blokk annab vaid 480 tuhat, ütlesid allikad Reutersile detsembri alguses. NATO hinnangul kasutavad Ukraina relvajõud päevas 4-7 tuhat mürsku – rohkem kui lääneriikid suudavad samal ajal toota.
CNN teatas varem, et Ukraina sõjaväelased hakkasid laskemoona kasutamist piirama üha suureneva puuduse tõttu. Selle tulemusena muutus vene armee tuli viis kuni seitse korda intensiivsemaks, mis tõi kaasa täiendavaid ohvreid Ukraina relvajõudude hulgas.
18. detsembril sai teatavaks, et Ukraina armee ehitab laskemoonapuuduse ja liitlaste abipausi tõttu kaitsele asumiseks kolm rida kindlustusi. Samal ajal asus USA ja Ukraina sõjaline juhtkond välja töötama uut sõjastrateegiat aastaks 2024.
12. Venemaa kodanikud tervikuna tulevad vaevu ots-otsaga kokku, kuid raskused on vajalikud, sest sunnivad inimest „ronima” ja hindama seda, mis tal on, ütles putin esmaspäeval. „Valdav enamus kodanikke elab endiselt palgast palgani,” ütles ta kohtumisel ülevenemaaliste professionaalide meistrivõistluste võitjate ja mentoritega.
putin lisas, et Venemaal on ka „palju rikkaid ja väga rikkaid inimesi”. Ja paljud neist tekitavad presidendi sõnul kunstlikult oma lastele raskusi. „Miks? Sest inimesel on vaja vähemalt ise kuskile ronida. Kui kõik kukub taevast nagu taevast manna, ei hinda ta midagi. See on probleem,” tsiteerib TASS putini sõnu.
Rosstati andmetel kasvasid 2023. aasta jaanuarist septembrini venelaste reaalsed sularahasissetulekud 4,8%, mis kompenseeris täielikult sõja esimesel aastal toimunud languse, milleks ametlik statistika hindas 1%. Reaalpalga kasv ulatus jaanuaris-augustis 7,5%-ni ning saavutas mais rekordilise väärtuse alates 2008. aastast – 13,3%.
Keskmiselt elasid Venemaa kodanikud kolmandas kvartalis Rosstati andmetel 49 467 rublaga (495 euroga) kuus ja töötava elanikkonna sissetulek ulatus 69 439 rublani (694 euroni) kuus, mis on rohkem kui 9 tuhat rubla ehk 15,1% rohkem kui eelmisel aastal.
Ainus kategooria kodanikest, kes ametliku statistika kohaselt rikkamaks ei saanud olid pensionärid: hoolimata asjaolust, et keskmine pension kasvas 6%, 19 576 rublani (195 euroni), „sõi inflatsioon ära” kogu tõusu. Reaalarvestuses muutus pensionide kasvutempo septembriks nulliks.
Njah, suure numbrite tõusu andis siiski kasvanud sõjaväelaste arv, kellede keskmine palk on 3-4 korda kõrgem riigi keskmisest, sestap eks pisu kunstlikult kenam see pilt on…
13. Kirjanik Boriss Akunini lisamist Rosfinmonitoringi „terroristide ja äärmuslaste” nimekirja, mis oli kremli-meelsete „naljameeste” Vovani ja Leksuse provokatsiooni tulemus, võib pidada taunitavate kultuuritegelaste uueks tagakiusamise laineks. Meduzale rääkisid sellest presidendi administratsioonile (AP) lähedased allikad.
Väljaande allikate sõnul püüdsid kreml ja kultuuriministeerium kuni viimase ajani riiki tagasi tuua „mõõdukaid” kultuuritegelasi, kes ei väljendanud tugevaid sõjavastaseid seisukohti: „(Keelud) on hirmutavad. Neid hoiti pikka aega eemal.” Samal ajal kehtis Venemaal mõnda aega juba sõnatu esinemiskeeld paljudele sõjavastaste vaadetega muusikutele. Sõja vastu sõna võtnud kunstnikele tehti aga ettepanek avalikult „kahetseda” ja jätkata loominguga tegelemist.
Nüüd aga nõuab kreml tungivalt, et kirjastused lõpetaksid täielikult „välisagentide” ja teiste valitsust kritiseerivate autorite raamatute avaldamise. Selline otsus sündis vestluskaaslaste sõnul julgeolekujõudude survel, kes küsivad: „Miks vaenlasi avaldatakse ja müüakse?”
Märgitakse, et vahetult enne Akunini ja Bõkovi raamatute keelustamist hakkasid kauplused tühistama Asja Kazantseva raamatu esitlusi, kes on samuti sõjavastase seisukoha võtnud. Lisaks jättis Moskva raamatupood ära Ukrainaga sõja vastu sõna võtnud moeajaloolase Aleksandr Vassiljevi raamatu esitluse.
Eksperdid usuvad, et sellised repressioonid võivad intensiivistuda ning kremli-meelsed „naljamehed” jätkavad kultuuriinimestele helistamist ja nende Ukraina armee toetuse väljatoomist. Samas ütles Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov, et nalja korraldasid „kaks härrasmeest”, „kuid oluline pole mitte see, kes selle korraldas, vaid see, mida öeldi – see viis otsusteni, mis tehti”.
14. Venemaa seadusandliku tegevuse valitsuskomisjon avaldas toetust riigiduuma asespiikri Irina Jarovaja eelnõule kriminaalkoodeksi muutmise kohta, mille eesmärk on võidelda „russofoobiaga”. Sellest teatas Interfaxi allikas.
Tehakse ettepanek lisada kriminaalkoodeksisse uus artikkel 136.1 „Russofoobia”. See artikkel näeb ette vastutuse välisriigi ametnike, rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonide ametnike, samuti oma ametiseisundit kasutavate välisriikide kodanike diskrimineerivate tegude eest väljaspool Venemaa territooriumi Venemaa kodanike, Venemaal alaliselt elavate kodakondsuseta isikute või kaasmaalaste suhtes, kes on Venemaa kodanikud. Samuti näeb see ette vastutuse selliste diskrimineerivate toimingute läbiviimisele kutsumise eest. Dokumendis ei ole märgitud, millised teod on diskrimineerivad, ega ka karistust Venemaa territooriumil toime pandud „russofoobia” eest.
Seletuskirjas selgitatakse muudatuste vajadust vajadusega säilitada sõjaväehauad, mälestussambad ja muud isamaa kaitsmisega seotud mälestusehitised (Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 243.4).
Eelnõu tutvustades märkis Jarovaja, et „kaitse” russofoobia eest ei laiene mitte ainult Venemaa kodanikele, vaid ka „kaasmaalastele” välismaal. Samas peaksid russofoobia ilmingute eest vastutust kandma teiste riikide, sealhulgas EL-i ja USA ametnikud, usub saadik. Selleks tegi ta ettepaneku luua spetsiaalsed bürood, mis pakuksid russofoobia „ohvritele” tasuta õigusabi ja abi hagide esitamisel. Siiski pole veel selget arusaama, kas sellised struktuurid asuvad Venemaal või välismaal.
15. Lühiuudised
Euroopa Liit korraldab 1. veebruaril 2024 erakorralise tippkohtumise, millel on kavas arutada ELi eelarve vaherevisjoni raames Ukrainale nelja-aastaseks perioodiks 50 miljardi euro suuruse lisaabi eraldamist.
Rheinmetall sai ülesandeks tarnida Ukraina relvajõududele kokku kümneid tuhandeid erinevat tüüpi mürske. Lepingu maksumus ulatub kolmekohalise miljoni euroni. Tarne on kavandatud 2025. aasta jooksul. Njah, arvata on, et ka siis veel võib mürske vaja minna…
Senati läbirääkijatel ei õnnestunud eile jõuda kokkuleppele piirijulgeoleku meetmete raamistikus, mida vabariiklased on nõudnud Ukrainale uue rahastamise andmise tingimusena, vähendades veelgi võimalusi enne jõule hääletada.
USA kavatseb detsembris anda Ukrainale järjekordse sõjalise abi paketi. See võib aga rahapuuduse tõttu jääda viimaseks, ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaator John Kirby väljaandele Politico.
Helsingi kohus vahistas Venemaa neonatside paramilitaarse rühmituse „Rusitš” ühe endise liidri Jan Petrovski (Voislav Torden), keda kahtlustatakse aastatel 2014-2015 Ukrainas sõjakuritegude toimepanemises.
EL-i ametnikud on kaalunud artikli 7 karistusmenetluse taaskäivitamist õigusriigi põhimõtete rikkumiste eest, mis võib kaasa tuua Ungari hääleõiguse peatamise. Teine liikmesriik võib selle blokeerida, kuid Poolat ei nähta enam kaitsjana.
Iga Eesti kaitseväelase, peaministri või kaitseministri avalik sõnavõtt jõuab üldjuhul Ukraina meedias esikaanele ning sealt kasutatakse tsitaate teiste lugude juures. Eks neid päevi on harva, kui miskit Eestist Ukraina kanalitesse (meedia ja sotsmeedia) ei jõua. Soojalt soovitan jälgida ka ERR-i kanalit, sest seda saab tasuta lugeda…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
