Sõja ülevaade: 657. päev – tõuseb Ukraina blogijate mure rindel
Avaldatud: 12 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. detsember 2023:
droone ja rakette ikka tuleb ning järjest vaikselt tõuseb Ukraina blogijate mure mitmel rindel ning lugemissoovitus p10.
1. Kaks lainet Ukraina linnade suunal.
2. Suht vaikne.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene surve jätkub ja üks edenemine neilt.
4. Siversk: uus rünnakusuund Siverski poole ja kohe ka pisu vene poole edenemist.
5. Bahmut: siingi sammhaaval vene pool jätkab edenemist.
6. Donetsk: üle laipade ning purustatud tehnika vahelt vene hull surumine jätkus ning paar väiksemat edenemist valusate kaotuste hinnaga siiski saadi.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusteta.
8. Herson: siin vene poole kurtmist jagub.
9. Maailmas tõuseb konfliktide arv…
10. Kuratlikult karm lugemissoovitus: Briti armee ülemjuhataja kutsus üles meenutama Hitleri aegu ja valmistuma sõjaks putiniga.
11. Venemaal hakkab toimuma järjekordne põhiseaduse „kohandamine”.
12. Venemaa üritab tõsta enda tuumaallveelaevastiku kvaliteeti.
13. „Lastetuse propaganda” keelamine Venemaal.
14. Venemaa kehtestas ajutise kõva nisu ekspordikeelu.
1. Kaks rünnakulainet, esimene hilisõhtul ja teine öö teises pooles. Sihtmärgid nii Kesk- kui Lõuna-Ukrainas. 15-st droonist 9 alla lasti ning ka 2 raketi X-59. Tabamustest täpsem info veel hommikuks puudus. Piiriäärsete Ukraina asulate tavapärases mahus pommitamine.
2. Mõni vastulask üle piiri ikka.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool surub nii Kupianski poole kui Kreminnast läänesse. Üleeilsele Peršotravneve juures edenemisele tuli eilegi paarasada meetrit lisa kuni mitusada meetrit lõunasse, kinnitasid geolokatsiooniga kaadrid. Tundub, et Sinkivka külale (väga tugevalt kindlustatud) pisu on rünnakute arv ja intensiivsus vähenenud ja otsivad mujal läbimurde kohti. Kreminna kandis pole eelmise nädala ühele edenemisele lisa tulnud, kuigi üritavad. Siinse rinde esmane eesmärk on suruda Ukraina Oskili jõe taha.
4. Siversk: uus vene poole rünnakute suund on rinde lõunaservas piki sealset raudteed suunaga Siverski poole lõunapoolse Bilohorivka küla kandis. Eile saadi seal edasi kahelt poolt piki raudteeäärseid metsaribasid umbes kilomeeter. Hetkel veel ei muretse…
5. Bahmut: Ukraina blogijate sõnumid hakkavad järjest murelikumaks minema. Bahmutist loodes sammhaaval vene edenemine jätkub, kuigi kaotuste arv on väga kõrge. Võimalik, et Ukraina omad peavad taanduma Siverski Donetsi kanali taha (olenevalt lõigust 3-5 km). Klisiivka-Andriivka juures ka hull vene rünnakute laine jätkus, edenemist eile küll ei tuvastanud, aga seni pole ka Ukraina suutnud saada vene poolt maha Klisiivka taga olevalt kõrgustiku kirdeosalt. Täna veel tugevalt lund ja siis peaks seirevõimekus jälle tõusma. Ukraina edu võti on vastase rünnakute võimalikult varajane avastamine ja siis selle rünnakule suunduva kolonni töötlemine nii kaudtule kui droonidega ning vastase ponnituse lõpetamine juba enne Ukraina eesmiste possadeni jõudmist.
6. Donetsk: siingi karm surve ümber Avdiivka ja Marinka juures jätkus, hakatud on uuesti suruma Marinkast pisu põhjapool asuva Krasnohorivka linna suunal. Eile Avdiivkast põhjas ega loodes vene poole edenemisi ei tuvastanud, kuigi rünnakuid jagus palju. Küll õnnestus vene poolel uuesti Avdiivkast kagus asuvas Promka tööstusalas saada kõik hooned enda kontrolli alla ning rindejoon lükati Avdiivka ja Promka vahelisesse metsa.
Hetkel vaid kõlakas, et Krasnohorivka linna poole võis vene pool mitusada meetrit mõnes kohas edasi saada. Eks homme targem. Marinka juures vene pool veel paar hoonet (ikka suht maatasa ahervaret), aga veel pole kogu asula vene poole kontrolli all. Siingi rindel on muutunud Ukraina blogijad pisu murelikumaks, sest seni massrünnakute lõppu ei paista ning vene poole lauskaudtuletöötluski ei näita kahanemise märke. Hetkel ise ei oska prognoosida (varemgi eksinud), kui kauaks vene poolel sellise kaotuste hinnaga edenemise jaksu jätkub.
7. Lõunarinne: ühel suunal pisu surub kumbki pool.
Berdjanski suund: vaikne.
Tokmaki suund: tasapisi kipub siingi Ukraina initsiatiiv kahanema. Rindejoone muutusi eile ei tuvastanud.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: nii Venemaa kui ka Ukraina omad teatavad lahingutest Krõnki ümber. Eelkõige Venemaa ebaõnnestunud vasturünnak, mille järel Venemaa kaotas vähemalt 5 ühikut rasketehnikat. Nende hulgas väidetavalt 1 tank, 3 BMD-2 ja 1 BTR-82A pluss ports soldateid.
„Tundub, et see õudusunenägu jätkub kuni kindral Teplinski eemaldamiseni, sest ta ei kavatse midagi muuta ega oma vigadest õppida,” lisab üks vene milblogija.
Rindejoones eile muutusi ei tuvastanud ning vene poole hinnangul olla vaid Krõnki ümber u 300 Ukraina merejalaväelast, kellest kohe sugugi ei suudeta lahti saada. Ka Ukraina tunnistab, et nende võitlejatel on seal raske ning keeruline on nende pidev varustamine üle Dnepri, aga võitlejate MOT olla kõrge.
9. Londoni Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) registreeris viimase aasta jooksul (2022. aasta maist kuni 2023. aasta juunini) 183 piirkondlikku konflikti, mis on enim viimase kolme aastakümne jooksul ja 28% rohkem kui aasta varem. Instituudi aruandes nimetatakse lahendamatust ja suutmatust pidada läbirääkimisi „maailma kaasaegsete konfliktide määravaks tunnuseks”. Olulist rolli mängivad mitteriiklikud relvarühmitused nagu Hamas ja Hezbollah, keda sageli toetavad riigid, kes soovivad õõnestada olemasolevat korda nagu Venemaa ja Iraan.
Siiski esineb ka riikidevahelisi territoriaalseid konflikte, millest Ukraina sõda on suurim. Aserbaidžaan vallutas Mägi-Karabahhi, põhjustades enam kui 100 000 piirkonna elaniku põgenemise Armeeniasse. Alžeeria ja Maroko suhted on viimaste aastate halvimad. Terrorirühmituste aktiivsus Pakistanis kasvab ja vastasseis Indiaga teravneb.
Konfliktid muutuvad destruktiivsemaks: ohvrite arv on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 14%.
Praeguses olukorras on eriti ohtlik kohutavate tagajärgede ettenägematus, märgib Bloombergi kolumnist ja ajaloolane Max Hastings. Esimese maailmasõja puhkemise üks peamisi põhjusi Euroopas on see, et „ükski peamistest osalejatest ei kartnud, et konflikt muutub hiiglaslikuks humanitaarkatastroofiks”. Pärast seda, kui mandril puhkesid sajandi jooksul vaid piiratud piirkondlikud sõjad, nägid liiga paljud riigimehed sõda mugava poliitilise vahendina, mis oli katastroofiline valearvestus.
Tänapäeval täheldatakse sarnast eksiarvamust putini seas, kirjutab Hastings. Pärast edukaid haaranguid Gruusiasse 2008. aastal ja Krimmi 2014. aastal lükkas ta hoolimatult tagasi riikidevahelise sõja ohu. Samuti on ta kindel, et „tema ja ta rahvas on paremad kui lagunev Lääs” ning sealne Ukraina toetuse nõrgenemine lisab Venemaa presidendile täiendavat kindlustunnet, usub ajaloolane.
10. NATO riikide sõjaline eelarve langes organisatsiooni andmetel külma sõja aegselt 3 protsendilt SKT-st 1,3 protsendini 2014. aastal. putini poolt Krimmi annekteerimine sundis äsja võlakriisi läbi elanud Euroopa riike asuma poliitikat muutma. Viimase kümnendi jooksul on Euroopa Parlamendi andmetel kaitsekulutused kasvanud 20%. Venemaal ja Hiinas kasvasid need samal perioodil vastavalt ligi 300% ja 600%.
Venemaa sõjalised kulutused tõusevad rahandusministeeriumi eelarvejuhise kohaselt tänavuselt 3,9 protsendilt SKT-st järgmisel aastal 6 protsendini. Kuid 31-st NATO riigist on sel aastal vaid 11-l see arv, nagu alliansi reeglid nõuavad, 2%.
Briti armee ülemjuhataja kindral Patrick Sanders võrdleb praegust olukorda 1937. aastaga, mil Suurbritannia ja tema liitlased vaidlesid selle üle, kas nad peavad Hitleriga võitlema. Soovimatus seda teha viis aasta hiljem Müncheni kokkuleppeni. Briti-Prantsuse lepituspoliitika, mille tulemusena anti Tšehhoslovakkia tükkideks rebimiseks Saksamaale, võimaldas suurt sõda edasi lükata – kuid mitte kauaks, alla aasta. Sanders ütles Wall Street Journalile: Õppetund 1930ndatest aastatest: asi on selles, et kui strateegiline kontekst ja ohud hakkavad suurenema ja ma arvan, et see on täpselt see, mida me praegu näeme, peame hakkama selleks (sõjaks) valmistuma.
Ka Bundeswehri juht kindralmajor Carsten Breuer leiab, et peame valmistuma sõjaks. „Peame harjuma mõttega, et võib-olla peame pidama kaitsesõda,” ütles Saksa relvajõudude ülem ajalehele Frankfurter Allgemeine Zeitung. Rahuriiki, millega ühiskond on harjunud, „pole enam olemas”. Kuid Saksamaa pole isegi kaitsesõjaks valmis ja peab Venemaa agressiivse sõjalise suurenemise valguses uuesti relvastama, hoiatas Breuer.
Parlamendis Bundeswehriga suhete eest vastutava Eva Högli raport näitab, kui ettevalmistamata on Saksamaa. „Relvajõududel jääb kõigest puudu,” ütles ta tänavu. Sõjaväebaasides pole probleeme mitte ainult relvade ja laskemoonaga (viimasest piisab vaid kaheks päevaks intensiivseks võitluseks), vaid isegi tualettide ja internetiga. Üks lahinguhelikopteri meeskond ootas 10 aastat, kuni neile kiivrid kohale toimetatakse.
Sarnane olukord kujunes külma sõja järgsel perioodil välja paljudes Euroopa riikides. Holland saatis oma viimase tankiüksuse laiali 2011. aastal. Enamik riike kaotas ajateenistuse. Ühendkuningriigis oli nii vähe mitmikraketisüsteeme, et eelmisel aastal kaalusid sõjaväelased isegi, kas viia muuseumieksponaadid (pärast modifitseerimist) Ukrainasse, kirjutab WSJ. Prantsusmaal on alla 90 suurtüki, sama palju kaotab Venemaa Ukrainas umbes kuu ajaga. Taanil pole selliseid relvi üldse, samuti pole neil allveelaevu ega õhutõrjesüsteeme.
Ida-Euroopa riigid on paremini ette valmistatud, eelkõige Poola ja Balti riigid, aga ka Soome. Varssavi kavatseb 2024. aastal kulutada kaitsele üle 4% SKT-st; See on peaaegu kaks korda rohkem kui 2022. aastal. Kahe kuni kolme aasta pärast võib Poolal olla Euroopa võimsaim armee, ütleb Briti kaitseakadeemia väejuhatuse arendamise kursuse programmidirektor Bence Németh.
Poola ostab olulise osa kaasaegsetest relvadest Lõuna-Koreast, kus erinevalt Euroopa riikidest, kes kasutasid „rahudividendi”, pole külm sõda lõppenud peaaegu 70 aastat. Lõuna-Korea armee suurus (umbes pool miljonit inimest) on praegu umbes sama suur kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa armeed kokku.
Ka Balti riigid ei kaota oma valvsust. Kui Ukraina sõda praegu katkeks, oleks Venemaal Eesti sõjaväeluure hinnangul aega 3-5 aastat, et taastada oma sõjaline jõud ja olla valmis ründama teist riiki. Royal United Services Institute for Defense Studies asedirektor Malcolm Chalmers nõustub: raske on ette kujutada stsenaariumi, mille kohaselt Venemaa poleks (oma relvajõude) taastanud, poleks 2020ndate aastate lõpuks õppinud ega oleks valmis välja panema hirmuäratavat armeed, mis kujutaks Euroopale ohtu. Ohust, mida putini poliitika kujutab Euroopale, kui Venemaa vägesid ei suudeta Ukrainas ohjeldada, räägitakse teisel pool Atlandi ookeani. Demokraatlikust senaator Christopher Murphy, rääkides vabariiklastest kongresmenidest, kes seavad Ukrainale uute rahaliste vahendite eraldamise tingimuseks karmima immigratsioonipoliitika, ütles eelmisel nädalal: „Kui putin siseneb NATO riiki, kiruvad nad päeva, mil nad otsustasid Ukrainaga poliitikat mängida.”
Ja pühapäeval lisas Murphy: „See on Ukraina jaoks tõe hetk. Tal hakkab laskemoon otsa saama. Kui me seda küsimust lähinädalatel ei lahenda, on putinil võimalus läbida Ukraina kaitseliinid ja suunduda kõike ähvardades Kiievi poole.”
Hea lihtne kirjeldus (ok, lühiduse huvides ülilihtsustatud aga ikkagi) suundumustest. Paanikaks põhjust veel pole, aga ei oska öelda, kui kauaks. Üks on kindel, meil on pisu prognoosimatu käitumisega naaber, sestap enda julgeoleku tõstmine läbi kaitsevalmiduse tõstmise on „elementaarne” nagu Sherlock Holmes ütles. Ikka on olnud hetki, kus nii mõnigi on öelnud, et me ei peaks nii palju Ukrainat toetama, et äkki me kaotame oma kaitsevõimet. Njah, pole neid ütlejaid kahjuks näinud päriselt panustamas meite kaitsevõime tõstmisse. Võimalusi meie kerksuse (vist kipub asendama sõna jätkusuutlikus koos kasvava arenguvõimega) tõstmiseks on piisavalt ja Kaitseliit, PPA ja Päästeamet ootavad vabatahtlikke liituma. Njah, pisu unistan ka sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike armee kasvu…
11. Venemaal toimub põhiseaduse „kohandamine”, ütles vene Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev esmaspäeval. Uus põhiseadusreform ei nõua medvedjevi sõnul põhiseaduse täielikku muutmist. Välistatud pole aga ka „kohamuutused”, hoiatas ta põhiseaduse päeva eel kohtumisel koolinoortega. medvedjev ei täpsustanud, milliseid konkreetseid muudatusi plaanitakse, kuid rõhutas, et põhiseadust muudavad regulaarselt „ebasõbralikud” riigid, sealhulgas USA. „See on muudatustega nii põhimõtteline lugu ja praegu läheneme sellele ligikaudu samamoodi,” selgitas ta.
medvedjevi sõnul oleks võimalik põhiseadust pidevalt muuta, võttes arvesse muutusi elus. „Kuid seda tuleb teha nii hoolikalt kui võimalik,” tsiteerib RBC julgeolekunõukogu aseesimeest.
Viimane põhiseadusreform, mille võimud riigiduuma spiikri Vjatšeslav Volodini nimel samuti „sihipärasteks muudatusteks” kuulutasid toimus Venemaal 2020. aastal. Seejärel „lähtestati” president putini ametiajad, kes saab põhiseaduse muudatuste tulemusel püsida võimul aastani 2036 – kauem kui ükski Venemaa valitseja keisrinna Katariina II ajast.
Põhiseadusega fikseeriti ka Venemaa õiguse prioriteetsus rahvusvahelise õiguse ees, kehtestati säte uue riigivõimuorgani – Riiginõukogu kohta ning vähendati peaministri volitusi presidendi kasuks, kes sai ka õiguse Föderatsiooninõukogu abiga kohtunike, sealhulgas konstitutsioonikohtu esimehe ametikohalt tagandamiseks.
Vene Föderatsiooni endistele presidentidele loodi võimalus saada „eluaegseks senaatoriks”. Lisaks sätestas põhiseadus abielu mõiste „mehe ja naise liiduna” ning riigi poliitika traditsiooniliste pereväärtuste säilitamiseks.
Kokku muutsid võimud putini valitsusajal põhiseadust kolm korda. 2008. aastal pikendati presidendi ametiaega neljalt aastalt kuuele ja riigiduuma ametiaega neljalt aastalt viiele. Samuti kehtestati norm, mis kohustab Venemaa valitsust igal aastal riigiduumale aru andma.
2014. aastal viidi põhiseadusesse muudatused, mille tulemusena Riigi Arbitraažikohus likvideeriti ja selle volitused läksid üle Riigikohtule. Samal ajal sai Vene Föderatsiooni president dekreediga õiguse nimetada otse ametisse kuni 10% Föderatsiooninõukogu liikmetest.
12. Venemaa jätkab tööd tuumaallveelaevade ehitamisega oma mereväe „tugevdamiseks”, ütles putin esmaspäeval. Severodvinski visiidi ajal, mis tähistas putini esimest avalikku esinemist pärast ametlikku viiendaks ametiajaks kandideerimist, osales president tuumaallveelaevade Krasnojarski ja keiser Aleksander III lipuheiskamise tseremoonial.
Esimene neist, mille ehitamiseks kulus ligi 10 aastat, kuulub 885M Yasen-M klassi ja on varustatud tiibrakettidega; teine, Project 955A Borei-A, on strateegiline ja on relvastatud kuue Bulava mandritevahelise ballistilise raketiga.
„Keiser Aleksander III on juba seitsmes laev Borei-klassi strateegiliste raketikandjate seerias,” märkis putin, lisades, et uus allveelaev, mida on ehitatud alates 2015. aastast liitub Vaikse ookeani laevastikuga ja „valvab Kaug-Ida”.
„Lähiaastatel peaks riikliku relvastusprogrammi raames lendama legendaarse Sevmaši varudest välja veel kolm Borei-A-klassi strateegilist raketikandjat, mis lähevad mereväele üle,” teatas putin. Ta lisas, et need laevad kaitsevad usaldusväärselt Venemaa julgeolekut paljude aastate jooksul ja täidavad ülesandeid strateegilise heidutuse tagamiseks.
Selle aasta alguse seisuga oli Venemaa Stockholmi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmetel relvastatud 11 tuumajõul töötava strateegilise allveelaevaga, mis suudavad kanda kokku 176 tuumalõhkepeaga raketti. Tegelikkuses on aga tegutsevate allveelaevade arv väiksem – üks-kaks on regulaarselt remondis ega kanna tuumarelvi. SIPRI eksperdid hindavad vene allveelaevade lõhkepeade koguarvuks 640 ühikut.
Ameerika laevastikku kuulub 14 tuumaallveelaeva 280 tuumaraketiga. Neile paigutatud lõhkepeade arvu poolest edestavad USA Venemaad enam kui kolm korda – SIPRI 2023. aasta jaanuari hinnangul 1920 ühikut.
13. Venemaa riigiduuma valmistab ette seaduseelnõu, mis keelab „lastetuse propaganda”. Seda ütles RIA Novostile antud intervjuus riigiduuma traditsiooniliste väärtuste kaitse fraktsioonidevahelise töörühma esindaja irina filatova. „Algatus on leidnud toetust mitmes föderaalosakonnas. Täna arutati eelnõu avalikus kolleegiumis istungil, kus see ka toetati,” märkis filatova. Samuti rõhutas saadik, et eelnõu ei mõjuta kodanike isiklikke tõekspidamisi. „Me räägime eranditult destruktiivsest propagandast inforuumis,” selgitas ta.
2022. aasta sügisel esitasid baškiiri saadikud juba sarnase seaduseelnõu. Nad nimetasid teadlikku lastetust „võõraks ideoloogiaks” ja süüdistasid selle toetajaid rahvaarvu vähendamises. Nende tõttu alandavad avalikud institutsioonid ja „traditsioonilised väärtusjuhised pestakse minema”, märkisid dokumendi autorid. Samal ajal otsustasid võimud välja selgitada, miks vaatamata rahalistele investeeringutele ja algatustele „lastevaba ideoloogia propaganda” keelustamiseks ei taha venelased lapsi saada.
Veel ühe katse tegid 2023. aasta veebruaris Baškiiria seadusandliku assamblee saadikud ja riigiduuma saadik Elvira Aitkulova. Nad esitasid alamkojas kaalumiseks seaduseelnõu, mis keelab lastetu naise kuvandi („lapsevaba”) propageerimise. Algatus võrdsustas „lastevaba ideoloogia” ja „LGBT propaganda” seaduse „Laste kaitsmise kohta nende tervist ja arengut kahjustava teabe eest”.
14. Venemaa valitsus kehtestas ajutise kõva nisu ekspordikeelu riigist kuni 31. maini 2024. Erandiks on tarned rahvusvahelise humanitaarabi raames, valitsustevahelised lepingud, tarned Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse, tsiteerib RBC valitsuse määrust.
Ametivõimud selgitasid, et toiduga kindlustatuse tagamiseks ja kõva nisu toodete hindade stabiliseerimiseks siseturul kehtestatakse ajutised piirangud. „Kõva nisu on lubatud eksportida Euraasia Majandusliidu liikmesriikidesse – Armeeniasse, Valgevenesse, Kõrgõzstani ja Kasahstani – valitsuse määrusega kehtestatud kvootide piires Venemaa põllumajandusministeeriumi väljastatud lubade alusel,” seisab teates.
Kõva nisu on gluteenirikas, kuid jääb saagikuse poolest alla pehmele nisule 15–20% ja nõuab kõrgemaid viljeluskulusid. Sellest nisust toodetakse pastat, bulgurit, kuskussi ja kõva mannat.
Kõva nisu brutosaak Venemaal ulatus 2022. aastal 1,3 miljoni tonnini, nisu kogusaak riigis oli 104,2 miljonit tonni. Suhteliselt väikese saagiga Venemaal on viimastel kuudel eksport oluliselt kasvanud, eriti Itaaliasse, Türki ja Tuneesiasse. Teravilja eksport, sealhulgas kõikide nisu sortide oma ulatus juulist oktoobrini 24,7 miljoni tonnini. See tõi kaasa Venemaa töötlejate hinnatõusu 15 000 rublalt 28 000 rubla tonni kohta alates hooaja algusest.
Kõva nisu ekspordipiirangud langevad kokku muude valitsuse meetmetega, mille eesmärk on toiduinflatsiooni ohjeldamine, sealhulgas linnuliha ekspordipiirangud ja muna hindade kontroll. Föderaalne monopolivastane teenistus pakkus välja ka seaduseelnõu, mis piiraks sotsiaalselt oluliste toodete hinnatõusu 60 päeva jooksul rohkem kui 30% ilma põhjendatud põhjusteta. Selliste toodete hulka kuuluvad liha, piim, munad, leib, tee ja teised. Arvestades järsku hinnatõusu on putin juba nõudnud kanaliha ja munade müügi suurendamist siseturul.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
