Sõja ülevaade: 653. päev – uus suurem raketi- ja droonilaine Ukraina linnade suunal
Avaldatud: 8 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. detsember 2023:
uus suurem raketi- ja droonilaine Ukraina linnade suunal, miskit ka Venemaal põleb, vaatamata tugevale vene poole rünnakulainele suuri muutusi rindel pole (mõni väiksem ikka), murepilv Ukraina abistamise tuntava vähenemise tõttu…
1. Palju rakette ja droone.
2. Pole Venemaalgi väga rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugev surve jätkus vist muutusi rindejoones toomata.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene poole tugev surve jätkus vist muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: tugev surve on toonud nii vene poole kui Ukraina omade edenemisi.
7. Lõunarinne: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Herson: Ukraina suutis enamus üksusi Dnepri idakaldal roteerida ja kõlakas, et Kinpurni säärel olla Ukraina üksused jala maha saanud.
9. Eilse Soome piirilt Ukraina piirile viidud migrantide loo jätk
10. USA süüdistab nelja vene soldatit USA kodaniku piinamises 2022 aastal Ukrainas.
11. Zelenski vastas ajateenikate muredele.
12. NACP käivitab maailma esimese avatud andmebaasi, mis sisaldab enam kui 2000 välismaist komponenti Venemaa ja Iraani relvadest.
13. USA Sõjauuringute Instituudi kokkuvõte vene poole kaotuste ja värbamisega lisanduvate soldatite suhtarvudest koos põhjustega.
14. putini tegevus Iraani suunal.
15. Eilse päeva kõige murelikum uudis seoses abi andmise vähenemisega Ukraina suunal.
16. Uus võimalik konfliktikolle: Venezuela tahab suurendada riigi pindala.
17. Lühiuudised
1. Eile hommikuse loo kirjutamise ajal puudus täpsem teadamine üleeilse vene droonirünnaku kohta, sestap ka pisu lisa: alla lasti 15 18-st Venemaalt välja lastud Shahed-131/136 droonist, mis olid suunatud peamiselt Hmelnõtski ja Odessa oblastitele. Droonid tabasid Odessa oblasti Izmail Raioni sadama infrastruktuuri, kahjustades ladu ja viljaelevaatorit. vene miliblogijad väitsid, et vene droonid tabasid ka Starokostjantõnivi lennuvälja, Hmelnõtski oblastit ja teisi Odessa oblasti sihtmärke.
Täna varahommikul uus suurem vene drooni- ja raketilaine Ukraina suunal. Teateid on tabamustest nii Harkivis kui Kesk-Ukrainas ning Kiievi ümber töötab õhutõrje. Uudiseid alles laekub…
Väga tihe enamuse piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine.
USA annab Ukrainale sel kuul üle 14 Vampire süsteemi, teatab USA mereväe õhusüsteemide väejuhatus. Need süsteemid on loodud spetsiaalselt Ukraina jaoks vaenlase droonide tuvastamiseks ja hävitamiseks. Vist juunis tuli esimene partii.
Ukraina sõjaväeluure peadirektoraadi (GUR) pressiesindaja Andri Jusov teatas, et Venemaa vägedel ei ole piisavalt ressursse, et Ukraina energiataristut rünnata suuremas mahus kui eelmisel talvel.
2. Moskvas põleb kõikidele tööstusharudele, sealhulgas Venemaa kaitsetööstusele elektriseadmeid tootva Electrozavodi hoone. Venemaa FSB pidas kinni Valgevene kodaniku, süüdistades teda Ida-Venemaal raudteele korraldatud sabotöörirünnakus Ukraina teenistuste nimel
Paljudes rindelõikudes on tihe lumesadu. Kuna jahedust pisu jagub, siis on kasvanud vene soldatite suuremasse gruppi kogunemine rinde vahetus läheduses nii hoonetesse kui kaitsekraavides ning sestap on tõusuteel kamikaze droonidega tavapärasest suurema arvu soldatite hukkumise põhjustamine. Jätkuvalt näeb seda, et eriti suurt abivalmidust viga saanud või suremas olevate soldatite vastu kaavõitlejad ei näita. Madala moraaliga ning tiimitundeta üksuste võitlusvõime on palju kordi madalam ja suhtearv 1:5-le võib olla suht võrdne vastas oleva kõrge moraali ja tiimitundega üksusega.
Suhteliselt tavapärane on ka vene poole kurtmine, et sidevahendeid ei jagu ning kui neid on, siis kasutada ei osata. Külm teeb akudele ikka liiga ja kui laadimisvõimalusi piisavalt pole, siis ka neid kasutada ei saa.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve rinde põhja- ja lõunaosas jätkus ning pisu oli ka Ukraina vasturünnakuid. Kuna siit rindelt täna hommikuni saabunud info on nii vastuoluline, siis jätab arvamuse avaldamata, kas rindejoon ka tegelikult oluliselt muutus. Kindel vaid see. Et vene poole rünnakuid kummaski suunas oli u 10 ja seni jätkab vene pool tihedalt nii kaudtule kui lennundusega Oskili jõeületuste pommitamist halvamaks Ukraina logistikaahelat. Seni pole suudetud siiski seda piisavalt mõjutada, et muuta Ukraina olukorda rindel kehvemuse poole.
4. Siversk: vaid kaudtuli ja hetkel ei oska arvata, miks üleeilsele tihedale vene poole rünnakute päevale eile järge polnud…
5. Bahmut: tugev vene poole surve Bahmutist põhja, loode ja edela pool jätkus ilma muutusi rindejoones toomata. Ukraina vasturünnakud Bahmutist edelas ka edenemist ei toonud.
6. Donetsk: ümber Avdiivka karm vene rünnakutelaine jätkus ja ikka enamasti nii valges kui pimedas jao ja rühma suuruste üksustega üritatakse edasi saada. Avdiivkast loodes õnnestus piki raudtee idaserva vene pool ühe siinse rünnakusuuna põhjaserval täiendav põllulapp saada. Stepoves pole vene pool uusi hooneid enda kontrolli alla saanud ja kipub arvama, et siin küla idaserval asuvates hoonetes on vene soldatite suremus protsent päris kõrge, aga seni küla serva enda kontrolli alla hoitakse ning survet jagub. Tuli aga infot, et Ukraina olla parandanud koksitehase kõrval suunaga nii põhja kui itta oma seisu ning mõned varasemalt kaotatud possad olla tagasi saanud.
Avdiivka kaguserval olev vene rünnakuteravik pole juba nädal edeneda suutnud. Küll on tõusnud linnast edelas Vodyane juures vene jalaväe rünnakute surve ja ikka sooviga tõmmata piiramissilmust koomale. Kõlakas liikus, et siin suunal käivat possade käest kätte käimist päris tihedalt ja seni siit suunalt ühtegi Ukraina kontrolli all olevasse külasse pole vene pool sisse saanud.
Marinka juures ikka üle 10 rünnaku päevas, aga vene pool edu pole saanud ning pole ka tagasi saanud üleeile kaotatud asula lõunaküljel asuvaid põllulappe.
7. Lõunarinne: vaid vihma, vihma, vihma…
Berdjanski suund: vene poole kiitlemisele, et suutsid vähemalt 500 m edeneda siiski kinnitust pole leidnud. Kompimised siiski jätkuvad ja tihe kaudtule ja drooninduse duell jätkus.
Tokmaki suund: mõni tugevam üritus kuumaltki poolelt ja muutusi rindejoones ei tuvastanud. Põllud peaks suht põhjatud olema.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina omad on suutnud teha suurema vägede roteerimise Dnepri idakaldal ja loodan, et hoogsam tegevus jätkub. Muutusi eile rindejoones ei tuvastanud ja kõik vähemalt 4 Ukraina sillapead on alles. Venemaa teatas tsiviilisikute evakueerimisest okupeeritud Hersoni oblasti Nova Kahhovka territooriumil. „Need, kes tahavad „turvalisele territooriumile” minna, peaksid end registreerima ja kogunema 13. detsembril haigla läheduses,” ütles Hersoni administratsiooni õiguspärane juht Serhii Khlan venelastele viidates.
Kõlakas: ports Ukraina SOF ja luurerühmitusi maandus Hersoni linnast edelas asuval Kinburni säärel.
9. Eilse Soome piirilt Ukraina piirile viidud migrantide loo jätk: Venemaa on värvanud Ukrainas võitlema vähemalt 12 välisriigi kodanikku, kes peeti kinni vene-Soome piiri ületamisel, vahendab BBC (njah, nad tegelikult ei saanud Soome edasi minna, sest piir pandi kinni). Kinnipeetute hulgas on kuus Somaalia kodanikku, viis araablast ja üks Kuuba kodanik.
Üks kinnipeetavatest põgenes islamistlike võitlejate rünnakute tõttu Somaaliast, jättes oma raseda naise Saksamaale maha. 2023. aasta juulis lendas ta turistiviisaga Moskvasse, veetis kolm päeva Venemaal ja sõitis Valgevenesse, lootuses ületada Poola piiri. Pärast ebaõnnestunud katseid Moskvasse naasta ja Valgevenes viibimist pöördus mees aga abipalvega inimõiguslaste poole, püüdes saada Venemaalt asüüli.
Novembris sai somaallane teada võimalusest lahkuda Venemaalt ja siseneda Soome kaudu Euroopa Liitu. Koos kaasmaalasega sõitis mees Peterburist Karjalasse Lahdenpohja linna, kus piirivalvurid nad kinni pidasid. Pärast viisarežiimi rikkumise eest kinnipidamist ja Venemaa Föderatsioonist väljasaatmise otsust saadeti ta Petroskoi välisriikide kodanike ajutise kinnipidamiskeskusesse.
Keskuses viibimise kuuendal päeval tulid sõjaväelased ja palusid kinnipeetavatel venekeelsele dokumendile alla kirjutada. Keelt mitteoskav somaallane kirjutas sellele kaasmaalaste seletuste kohaselt alla. Sel hetkel pakuti neile riigi heaks tööle asumist vastutasuks tasu, arstiabi, Venemaale jäämise õiguse ja perekonnaga taasühinemise eest pärast lepingu lõppemist.
Kõik 12 välismaalast viidi Ukraina piirile, kuid nad väidavad, et nende võimalikust sõjategevuses osalemisest neile ei räägitud. Pärast telklaagrisse jõudmist loobusid migrandid sõlmitud lepingutest, mis tõi kaasa elutingimuste halvenemise. 4. detsembril teatati neile aga, et lepingud lõpetatakse ja nad tagastatakse ajutistesse kinnipidamiskohtadesse, millele järgneb Venemaalt väljasaatmise menetlus.
10. USA peaprokurör, FBI direktor ja sisejulgeolekuminister teatasid kolmapäeval neljale vene sõdurile süüdistuse esitamisest pärast Ukrainas toimunud sõjakuritegude uurimist. Neid peetakse süüdi Ameerika kodaniku 10-päevases piinamises 2022. aasta aprillis.
Teate tegi justiitsministeerium. „Departemangul ja ameeriklastel on pikk mälu. Me ei unusta Ukrainas toime pandud julmusi. Ja me ei lõpeta kunagi tööd selle nimel, et tuua vastutajad kohtu ette,” ütles peaprokurör Merrick Garland.
Uurijate sõnul teostasid neli vene sõjaväelast, Suren Mkrtchan, Dmitri Budnik, samuti Valeri ja Nazar (nende perekonnanimesid ei avaldatud) ülekuulamist, piinamist ja ähvardamist ohvrit tappa. Kaks esimest olla Ameerika ametivõimude väitel Venemaa ja/või nn Donetski Rahvavabariigi relvajõudude väeosade ohvitserid. Ülejäänud kaks on madalama astme sõjaväelased. Kõik nad on tagaotsitavad.
Ameeriklane, kelle nad kinni püüdsid (tema sugupoolt ei avaldatud), ei osalenud relvakonfliktis ja teda peetakse rahvusvahelise õiguse alusel rahvusvaheliselt kaitstud isikuks, ütles Garland. Seetõttu on tema röövimine ja piinamine sõjakuritegu. Ameeriklast peksti ja tema hukkamine isegi lavastati. vene sõdurid andsid talle viimase sõna, panid relva kuklasse ja tulistasid siis pea lähedalt. Samuti pildistati teda alasti ja teda ähvardati seksuaalvägivallaga.
Seadus, mis annab USA justiitsministeeriumile volitused uurida välismaal ameeriklaste vastu toime pandud kuritegusid, võeti vastu 1990. aastate keskel. Kuid seni pole selle alusel varem süüdistust esitatud. Praegune juhtum on esimene.
USA ja Ukraina sõlmisid eelmisel aastal kokkuleppe, et vahetada teavet tegude kohta, mis võivad sisaldada sõjakuritegude tunnuseid. Garland ütles, et ootab sellistel juhtudel rohkem süüdistusi, kuid ei avaldanud üksikasju.
11. President Volodõmõr Zelenski vastas petitsioonile ajateenijate demobiliseerimise, rotatsiooni ja teenistusest vabastamise kohta. Ta saatis kõik kolm petitsiooni peaminister Denõs Šmõhalile edasi.
Pöördumises kutsuti üles kehtestama selge kestuse, sageduse ja regulaarsusega süstemaatiline rotatsioon, märkis autor, et praegu toimuv rotatsioon on taandumine lahingutegevuse kohtadest täiendus- ja lahingukoordineerimiseks harjutusväljakul või teise ülesande järgi teise punkti liikumine. „Selline „tingimuslik rotatsioon” toimub kõrgema väejuhatuse äranägemisel ja ei lase kurnatud kaitseväelastel täielikult taastuda. Selliste üksuste lahingutõhusus langeb 50%-ni,” märkis autor. Ta tegi ettepaneku piirata „null” viibimise perioodi 1,5–3 kuuga, pärast mida viib ta läbi süsteemse rotatsiooni koos tagasitõmbumisega sügavale tagalasse, et taastuda 30 päeva või kauem.
Zelenski vastas, et nii rotatsiooni regulatiivse regulatsiooni küsimused kui ka ministrite kabineti volitused vajavad igakülgset läbitöötamist, seetõttu pöördus ta Šmõhali poole palvega tõstatatud küsimused igakülgselt välja töötada.
Pöördumises sõduri vabatahtliku demobiliseerimise kohta pärast 18-kuulist teenistust märkis autor: „Üle aasta on meie sõdurid rindel olnud ega mõista, kui kaua nad seal veel peavad olema ning on tungiv vajadus tingimusi reguleerida. Ajateenistuse tingimuste ebakindlus toob kaasa sõjaväe moraalse ja psühholoogilise seisundi halvenemise.”
Vastuseks petitsioonile tuletas Zelenski meelde suvel seadusandlusesse tehtud muudatusi, millega kehtestati eelkõige võimalus anda sõjaväelastele osa iga-aastasest põhipuhkusest sõjaseisukorra ajal, samuti puhkust perekondlikel põhjustel ja muudel põhjustel. olulistel põhjustel rahalise toetuse säilitamisega.
„Lisaks toimub väejuhatuse plaanide kohaselt väeosade ja üksuste rotatsioon kõrgendatud positsioonidelt ning tagasitõmbamine ohututele aladele lahinguvõime taastamiseks, mis annab kaitseväelastele võimaluse ka füüsiliselt taastuda ning parandada oma moraalset ja psühholoogilist seisundit,” kinnitas Zelenski. Nagu president rõhutas, on aga pidevalt päevakorral sõjaväelaste õigusliku ja sotsiaalse kaitse tagatiste parandamise küsimused. Ta saatis selle avalduse ka Šmõhalile.
Avalduses seadusega kehtestatud tähtaegu täitnud ajateenijate ametist vabastamiseks märkis autor: „Teie poole pöördub üle 20 000 ajateenija palvega meid vabastada teenitusest ilma sõjaseisukorra lõppu ära ootamata <…> 24. veebruaril 2022 astusid ajateenijad riigi kaitseks kõigis linnades ja külades, paljud surid ja võeti vangi. Mõne kuu pärast saadeti ajateenijad lihtsalt tagalasse põrandaid pühkima ja komandöride vajadusi rahuldama.” Autor väidab, et samal ajal ei ole ajateenijatel puhkust, korralikku tervisekontrolli ja hüvitisi.
Zelenski rõhutas vastuseks, et sõjaseisukorra alusel täidavad ajateenijad seadusandlusega määratletud ametiülesandeid ning tagavad eelkõige väeosade ja üksuste tegevuse alalistes dislokatsioonipunktides ning teatud objektide kaitse ega ole otseselt seotud lahingutes osalemisega. „Tuleb märkida, et vältimatut ajateenistust omal soovil saab ajateenistusse viia mobilisatsiooni ajal ajateenistusse kutsumisel, eriperioodiks või lepingu alusel ajateenistuslepingu sõlmimiseks,” rõhutas president.
Ta lisas, et pöördus Šmõhali poole palvega petitsioonis tõstatatud küsimused igakülgselt välja töötada.
Njah, muidugi muresid Ukraina poolel jagub, aga egas ülekaaluka vastasega võitlemine olegi lihtne ning murevaba. Vähemalt endani jõudvate kõlakate järgi on enamuses rindel olevaid võitlejaid siiski roteerumiskarussellis sees. Mõistan ka võitlejate muret teadmatusest, kui kaua see sõda veel jätkub, sest ei näe siit kaugeltki võimalust, et enne aktiivse sõja lõppu suurt teenistusest vabastamist toimuks. Kes siis rindele jääks? Ja veel selgituseks, et paljudes riikides ajateenistuses olevaid võitlejaid ei saadeta otsesesse lahingutegevusse, vaid neid kasutataksegi rindest kaugemal toetavate tegevuste jaoks. Eks Ukrainas ikka põhjuseks inimressursi nappus, sest selliselt ajateenijate kasutamine ei pruugi piisavalt toetada nende lahingulist väljaõpet ning arvatavalt jõutakse selliste otsusteni põhjaliku kaalutlemisega, et milline variant on halvimatest kõige vähem halvim.
12. Autoritaarsete ja agressiivsete režiimide relvad sõltuvad välismaistest komponentidest. Ilma nendeta ei saa need režiimid sõdida, hävitada ega tappa. Ukraina Riiklik Korruptsiooniennetuse agentuur (NACP) käivitab portaalis „Sõda ja sanktsioonid” maailma esimese avatud andmebaasi relvade välismaiste komponentide kohta. Andmebaasis on juba üle 2000 komponendi, mida Venemaa ja Iraan kasutavad erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukites, rakettides, elektroonilistes sõjasüsteemides ning paljudes muudes relva- ja sõjavarustuses. Andmebaas sisaldab hetkel teavet Venemaa ja Iraani relvadest leitud väliskomponentide kohta, mida Venemaa Föderatsioon on kasutanud Ukraina vastu alates 24. veebruarist 2022.
„Tuhanded elektroonilised komponendid, mis peaksid elu parandama ja arengut teenima, on Venemaa ja Iraan muutumas mõrvarelvadeks. Nende tee paljastamine tootjast tapjate kätte on iga riigiasutuse jaoks ulatuslik ülesanne. Kuid see on tuhandete ajakirjanike, uurijate, tolliametnike, pankurite, konsultantide ja paljude teiste õiglust ja rahu otsivate inimeste võimuses. Nüüd, kui need andmed on avalikuks saanud, saab igaüks anda oma panuse ülemaailmsesse maailma julgeolekusse,” ütles NACP juht Oleksandr Novikov.
Relva tüüp, tootja ja tehnilised omadused — kogu see teave on saadaval iga komponendi kohta. Kõik, uurivast ajakirjanikust ametnikuni, saavad koguda piisava tõendusbaasi ja uurida tarneahelaid ning anda selle sõja kaasosalised kohtu ette.
Sektsiooni „Võõrkomponendid relvades” uuendatakse ja täiustatakse regulaarselt. NACP kavatseb hiljem lisada loendi uuendustele tellimise võimaluse. Kui uus komponent on lisatud, teavitatakse sellest kõiki tellijaid.
NACP roll sanktsioonipoliitikas on sätestatud Stanfordi rahvusvahelise Venemaa sanktsioonide töörühma väljatöötatud individuaalsete sanktsioonide tegevuskavas. NACP tuvastab ettevõtted, kes tarnivad Venemaa Föderatsioonile elektroonikakomponente, tugevdades sellega terroririigi sõjalist potentsiaali.
13. USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) kokkuvõte vene poole kaotuste ja värbamisega lisanduvate soldatite suhtarvudest ja põhjustest (meite ERR kanalil leitavate sõjaväeluure briifid on juba pikka aega võtnud teema kokku ühe lausega, kaotuste ja lisanduvate soldatite arv on umbes võrdne, aga parema tunnetuse selle lause mõistmiseks lugu annab): vene väed võivad kanda kaotusi kogu Ukraina rindel kiirusega, mis on lähedane sellele kiirusele, millega Venemaa praegu uusi vägesid genereerib. Ukraina maavägede väejuhatuse pressiesindaja kolonelleitnant Volodõmõr Fitjo teatas 7. detsembril, et Vene väed kaotasid 2023. aasta novembris Kupjanski, Lõmani ja Bahmuti suunal peaaegu 11 000 võitlejat (arvatavasti hukkusid või said vigastada). Tempo Kupjanski, Lymani ja Bahmuti suunal on praegu madalam kui Avdiivka suunal. Need teatatud kaotused viitavad sellele, et Venemaa ohvrite määr Avdiivka piirkonnas võib sealse kõrgema operatsioonitempo tõttu olla veelgi suurem. Ukraina ametnikud teatasid varem, et vene väed kaotasid 10. ja 26. oktoobri vahel Avdiivka ja Marinka lähedal (Donetski linnast läänes) 5000 hukkunut ja haavatut, kui vene väed alustasid kaks tugevalt mehhaniseeritud rünnakulainet Avdiivka vallutamiseks.
vene väed viivad praegu läbi massilisi jalaväe juhitud rünnakuid Avdiivka vallutamiseks, püüdes säästa soomusmasinaid, hoolimata veelgi suuremate isikkoosseisu kaotuste ohust. Ukraina ametiisikud on märkinud, et Venemaa kaitsepüüdlused toovad kaasa ka märkimisväärseid inimohvreid, kusjuures väidetavalt tapsid Ukraina väed Hersoni oblasti idakaldal 17. oktoobrist 17. novembrini üle 1200 ja haavasid üle 2200 inimese. Ukraina väed jätkavad vasturündeoperatsioone Zaporižja oblasti lääneosas ja tekitavad tõenäoliselt samasuguseid kaotusi ka selles rindesektoris kaitsvatele vene vägedele. ISW ei saa kinnitada Ukraina esitatud Venemaa hukkunute arvnäitajaid ning usaldusväärsed andmed Venemaa hukkunute kohta Ukrainas ei ole kättesaadavad. Kui Ukraina esitatud arvud on üldiselt täpsed, viitavad nad sellele, et Venemaa operatsioonid Ukrainas on üldiselt väga kurnavad ja et Venemaa suured kaotused ei ole ainult Venemaa kulukaimate ründeoperatsioonide tagajärg Avdiivka lähedal.
Venemaa ja Ukraina ametnikud on teatanud, et Venemaa krüptomobiliseerimise jõupingutused toovad umbes 20 000–40 000 soldatit kuus, mis võib olla madalam kui Venemaa praegune hukkunute arv Ukrainas. Ukraina ametnikud teatasid 2023. aasta kevadel ja suvel, et Venemaa värbab krüptomobiliseerimisega umbes 20 000 soldatit kuus. Ukraina ametnikud on teatanud, et vene vägede rühmitus Harkivi-Luganski oblasti rindel ei ole alates 2023. aasta suvest enam-vähem muutunud, mis viitab sellele, et uute töötajate pühendumine piirkonda korvab Venemaa kaotusi, kuid ei suurenda selle rühmituse tugevust. Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev väitis varem, et Venemaa sõjavägi värbas 9. novembrist 1. detsembrini 42 000 võitlejat. Ukraina rindel langenud Venemaa ohvrite arv viitab sellele, et Venemaa igakuised kaotused võivad ületada 20 000 igakuise värbamise arvu ja olla isegi lähedal medvedjevi palju kõrgemale näitajale. Venemaa operatsioonid Ukrainas ajendasid hiljuti Venemaa väejuhatust saatma vastloodud ja alajõulised formeeringud Ukrainasse, et tugevdada rinde sektoreid, takistades pikemaajalisi jõupingutusi operatiiv- ja strateegiliste reservide moodustamiseks ning Venemaa maavägede ümberstruktureerimiseks.
Tõenäoliselt kõiguvad nii värbamise kui ka ohvrite arvud aasta jooksul ning kõik saadaolevad arvud on tõenäoliselt liialdatud. Teatatud arvud vastavad vaadeldud lahinguvälja tingimustele, aga ka muudele Ukraina teadetele, mille kohaselt on Venemaa sõjavägi suutnud säilitada oma praeguse mehitatuse Ukrainas vaatamata väidetavalt suurele hulgale uutele kaotustele. Suured Venemaa kaotused takistavad tõenäoliselt vene vägedel Ukrainas olemasolevaid üksusi täielikult täiendamast ja uuesti moodustamast ning uute operatiiv- ja strateegiliste reservide moodustamist, kui Venemaa jõupingutused vägede loomisel jätkuvad praegusel tasemel, samal ajal kui Venemaa sõjavägi jätkab operatsioone. Venemaa näib siiski suutvat selliseid kaotusi katta ja uute värbamistega asendada, kuni putin soovib ja suudab siseriiklikke tagajärgi taluda.
14. putin arutas Iraani presidendi Ibrahim Raisiga vene-Iraani majandussuhete arendamist. putin teatas, et Venemaa ja Iraani vaheline kaubavahetus kasvas 2023. aastal 20 protsenti ja ulatus üle viie miljardi dollari. putin teatas, et Venemaa ja Iraan ehitavad raudteeliini piki põhja-lõuna koridori täpsustamata lõiku (kavandatud raudteetrass, mis ühendab Venemaad India ookeaniga Iraani kaudu). putin teatas ka, et tema ja Raisi kavatsevad 2023. aasta detsembri lõpus allkirjastada lepingu, millega luuakse vabakaubandustsoon Iraani ja Euraasia Majandusliidu (EAEU) vahel. Jätkuvad edusammud põhja-lõuna koridoris ja kavandatav EAEU-Iraani vabakaubandustsooni loomine on tõenäoliselt osa Venemaa jätkuvatest jõupingutustest hankida Iraanilt materiaalset toetust Venemaa operatsioonidele Ukrainas, hõlbustades samal ajal nii Venemaa kui ka Iraani sanktsioonidest kõrvalehoidmist.
15. Ukraina liitlased teatasid augustist oktoobrini, et eraldasid Ukrainale vaid 2,11 miljardit eurot – 87% vähem kui mullu samal perioodil, mil lääneriigid suurendasid relvatarneid ning Ukraina relvajõud nende abiga vallutasid tagasi Harkovi ja Hersoni piirkonnad. See on väikseim summa alates 2022. aasta jaanuari lõpust, teatas Kieli Maailmamajanduse Instituut, mis uuendab andmeid Ukrainale antava abi kohta iga kolme kuu tagant.
Euroopa riigid hakkasid isegi USA-le järele jõudma, kus uute vahendite eraldamise protsess septembris-oktoobris takerdus: vabariiklastest kongresmenid hakkasid rahastamist blokeerima, nõudes, et Valge Maja kõigepealt karmistaks immigratsioonipoliitikat. Peamised relvatarnijad on viimastel kuudel olnud Saksamaa ja Skandinaavia riigid (Taani, Norra, Rootsi, Soome).
Sellest tulenevalt moodustab 2022. aasta jaanuarist 2023. aasta oktoobrini raskerelvastuse tarnimise kogukohustustest summas 25 miljardit eurot kõigi Euroopa Liidu riikide ja institutsioonide osakaal 47%, samas kui Ameerika Ühendriikide oma oli 43%, märgib Kieli Instituut. Kuid Euroopa ei tule nõutavates kogustes laskemoona tarnimisega toime: EL lubas Ukraina relvajõududele järgmise aasta märtsiks 1 miljon 155-millimeetrist mürsku, kuid lõpuks annab see vaid umbes 300 000.
Ukraina toetub nüüd üha enam rahastajate tuumikrühmale nagu USA, Saksamaa ning Põhja- ja Ida-Euroopa riigid, kes jätkuvalt lubavad ja pakuvad nii rahalist abi kui ka olulisi relvi nagu F-16 hävitajad. Lisaks võib Ukraina arvestada eelnevalt kokkulepitud mitmeaastaste programmide rahastamisega. EL arutab ka 50 miljardi euro suurust majandus- ja eelarveabi aastateks 2024–2027, kuid Ungari peaministri Viktor Orbani vastuseis võib selle projekti seisata.
Ta on varemgi kaikaid kodaratesse loopinud näiteks Venemaa-vastaste sanktsioonide vastuvõtmist venitades. Kuid seekord näivad asjad olevat tõsisemad ja Orbani seisukoht ei ole tingitud ainult tema soovist saada Brüsselist rohkem järeleandmisi, ütles kolm Euroopa kõrget diplomaati Politicole. Nagu üks neist ütles: „Oleme jõudnud faasi, kus oleks optimistlik arvata, et Orbán küsib lihtsalt rohkem raha.”
Kieli Instituudi jälgitud 42 doonorriigist on viimase kolme kuu jooksul uusi abipakette vastu võtnud vaid 20, mis on ühtlasi väikseim osatähtsus pärast sõja algust. „Arvestades ebakindlust USA edasise abi osas, jääb Ukrainal üle vaid loota, et EL võtab lõpuks vastu kaua avalikustatud 50 miljardi euro suuruse toetuspaketi,” seisis instituudi raportis. Selle eksperdid usuvad, et uus viivitus vahendite eraldamisel tugevdab selgelt Venemaa positsiooni.
Ukraina ja Euroopa julgeoleku jaoks nii kriitilisel ajal on vajalik, et nädala pärast tippkohtumisele kogunevad EL-i liidrid lepiksid siiski kokku Kiievi toetamise jätkumises, on Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov kindel. Selleks võib minna mitu ööd, ütles ta Politicole.
16. Venezuela võimud mobiliseerisid armee 6. detsembril vaidlusaluse Essequibo piirkonna võimalikuks annekteerimiseks, edastab El Pais. Päev varem tegi Venezuela president Nicolas Maduro ettepaneku võtta vastu seadus Essequibo liitmiseks Venezuelaga, näitas riigi uuendatud kaarti ja andis korralduse luua naftat tootva Venezuela PDVSA osakond, mis töötaks „uues osariigis”.
Maduro lubas, et kõik 125 000 Essequibo elanikku, kes on praegu Guyana kodanikud, saavad Venezuela kodakondsuse ja nõudis, et Guyana võimude litsentsi alusel Essequibos tegutsevad välismaised naftafirmad lõpetaksid oma tegevuse. „Meie Guajaana-Essequiba okupeerisid de facto Briti impeerium ja selle järglased ning nad hävitasid selle territooriumi,” ütles Venezuela president ja lisas, et on pühendunud piirkonna „rahumeelsele päästmisele”.
3. detsembril korraldasid Venezuela võimud rahvahääletuse Essequibo annekteerimise üle, mille tulemusena toetas piirkonna annekteerimist üle 95% elanikest. Samal ajal selgitab New York Times, et valimisaktiivsus oli äärmiselt madal, isegi hoolimata sellest, et riigiteenistujad olid sunnitud valima. Maduro ütles pärast referendumit, et „Venezuela rahvas on rääkinud valjult ja selgelt” ning et võit kuulub neile. Guyana president Irfaan Ali omakorda kinnitas Guyanale tugevat rahvusvahelist toetust ja hoiatas armee otsusekindluse eest.
Venezuela ja Guyana vaheline territoriaalne vaidlus Essequibo üle eskaleerus 2015. aastal pärast naftaväljade avastamist piirkonnas. Venezuela väidab, et kuulus piirkonda Hispaania koloniaalperioodil, kuigi rahvusvaheline vahekohus määras 1899. aastal Essequibo tollasele Briti Guajaanale (Guajaana kuulutas Suurbritanniast iseseisvuse välja 1966. aastal). 1. detsembril 2023 keelas Rahvusvaheline Kohus Venezuelal Guajaana territoriaalset terviklikkust rikkuda.
2018. aasta valimistulemusi, kus Maduro valiti tagasi teiseks ametiajaks, pidasid nii Lääne- kui ka Ladina-Ameerika riigid pettuseks. Hugo Chavezi järglase Maduro poliitika kutsus 2010. aastate lõpus esile SKT kahekordse languse, hüperinflatsiooni ja enam kui 7 miljoni inimese põgenemise riigist. Võimud natsionaliseerisid mitmete välismaiste naftakompaniide varad.
Eksperdid nimetavad rahvahääletuse madalat osavõttu Maduro valitsuse läbikukkumiseks. Caracase Andres Bello ülikooli uurimiskeskuse juhi Benigno Alarcóni sõnul oli Essequibo saatuse üle korraldatud referendumi eesmärk valitsuse katse testida oma „valimismasinat” enne eelseisvaid presidendivalimisi.
17. Lühiuudised
Biden nõustus Ukraina abistamiseks pagulasi USAst välja saatma.
Briti välisminister David Cameron ütles, et Venemaa külmutatud varade arestimise ja Ukraina ülesehitamise suunamise poolt on tugevad argumendid. „Selle asemel, et lihtsalt külmutada see raha, võtkem see raha, kulutagem see Ukraina ülesehitamiseks ja see on, kui soovite, reparatsioonide sissemakse, mille Venemaa peab ühel päeval maksma ebaseadusliku sissetungi eest, mille nad on ette võtnud. Olen vaadanud kõiki argumente ja siiani pole ma näinud midagi, mis veenaks mind, et see on halb mõte.”
Pentagon loodab järgmise kahe aasta jooksul suurendada 155 mm suurtükimürskude tootmist 500%. Selle maksumuseks on hinnanguliselt 1,5 miljardit dollarit.
Ühendkuningriigi valitsus on süüdistanud Venemaa FSB-d katses sekkuda küberrünnakute kaudu poliitilistesse protsessidesse. Häkkerid võtsid sihikule üksikisikute privaatsed meilikontod pärast põhjalikku uurimistööd ja kontaktidena esinevate võltskontode loomist.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron loodab, et enne 14.-15. detsembril toimuvat EL-i liidrite tippkohtumist õnnestub Ungari peaministrit Viktor Orbanit veenda muutma oma seisukohta Ukraina toetamise osas.
Vaatamata EL-i sanktsioonidele on Venemaa suurendanud naftamüügist saadavat kasumit. Venemaa igakuine sissetulek naftaekspordist on praegu suurem kui enne sissetungi Ukrainasse, mis toob esile sõjarinna ohjeldamise meetmete ebaõnnestumise.
Pentagon, Ukraina kaitseministeerium ja Ukraina strateegilise tööstuse ministeerium allkirjastasid kavatsuste deklaratsiooni relvade ühise tootmise ja tehniliste andmete vahetamise kohta. Nimekirjas on päris asjalikku relvastust.
Rünnakud avaliku elu tegelaste vastu Venemaal on ajendanud ametnikke tegema ettepanekuid tugevdada julgeolekumeetmeid Venemaa poliitilistele ja avaliku elu tegelastele ning mõned ultranatsionalistid nõudnud Nõukogude julgeolekuorganisatsioonide taaselustamist. Venemaa Föderatsiooninõukogu asespiiker kossatšov teatas 7. detsembril, et Föderatsiooninõukogu koostab ettepanekud Venemaa ja poliitiliste tegelaste kaitseks 13. detsembriks.
Venemaa on valmis Hiinaga koostööd tegema sõjatehnoloogia vallas, ütles putin VTB foorumil „Russia Calling!”, vahendab Interfax. „Mis puudutab Hiinat otse, siis oleme valmis tegema koostööd kõigis valdkondades, meil pole piiranguid. See kehtib muide ka sõjatehnoloogiate kohta,” ütles ta. putin lisas, et koostöös Hiinaga mõtleb Venemaa „maailmakorra tulevikule”, mitte ei järgi lihtsalt „osta ja müü” taktikat.
Novembri lõpus keeldusid Hiina võimud investeerimast Power of Siberia 2 gaasitorusse, mida kreml loodab laiendada Hiinasse, et asendada Gazpromi kaotatud Euroopa turg. Selle tulemusena jääb projekt õhku rippuma: Hiina pool pakub Venemaale mitme miljardi dollari suuruse ehitusarve täielikku tasumist ning nõuab ka allahindlusi vene gaasile. Kui torujuhet ei ehitata, pole Venemaal kuhugi panna „tohutuid gaasikoguseid”. Pärast Euroopa turu kaotamist, kus enne sõda tarbiti kõrghetkel üle 150 miljardi kuupmeetri gaasi aastas, oli Gazprom sunnitud tootmist veerandi võrra vähendama – see on rekord oma ajaloos.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
