Sõja ülevaade: 651. päev – suurem droonirünnak Ukraina suunal
Avaldatud: 6 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. detsember 2023:
järjekordne suurem öine droonirünnak Ukraina suunal, Krimm ja Taganrog, mitmes lõigus pisu vene poole surve langes, aga mitte Avdiivka ja Marinka juures, rohkem uudiseid üldisemalt sõja ümber…
1. 50-st 41 alla lasti.
2. Krimmis jälle kuumem ja Taganrogiski rahulik polnud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve pisu vähenes.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: pisu hoopis Ukraina edenes.
6. Donetsk: hallis alas käib tihe lahingutelaine koos kõikumistega.
7. Lõunarinne: suht rahulik.
8. Herson: vene poole kurtmine tõusis.
9. Venemaa tahab Aasovi mere enda sisemereks kuulutada.
10. Esimene vene presidendi kandidaat alustas kampaaniat.
11. Sotsiaalmeedia rakendus Telegram saab Venemaal järjest trahve.
12. Nepali kodanikud nii Ukraina kui vene poolel.
13. USA Ungari suursaadiku kriitika Orbani suunal.
14. Vist kohustuslik lugemismaterjal Washington Posti sulest.
15. USA erukindral Krimmi silla hävitamisest.
16. Rohkem kui sada Venemaa sõjaväelaste sugulast pöördusid putini poole kaebusega.
17. Armeenia juhtkond ignoreerib jätkuvalt endise NSVLi lojaalsetest vabariikidest koondatud kremli sõjaväebloki tegevust.
18. Lühiuudised
1. Eilse õhtuse uue droonirünnaku tulemusi veel varahommikuks polnud. Tean vaid, et öösel tuli kokku 50 drooni ja neist 41 alla lasti. Odessas oli plahvatusi ja õhutõrje töö Kesk-Ukrainas. Nagu varasemalt, siis tugev Ukraina piirilähedaste asulate pommitamine Brjanski ja Belgorodi oblasti suunalt.
2. Üleeilse Krimmi droonirünnaku tabamused (mida seni vene pool ise kinnitada ei taha): sõjaline naftaterminal Feodossias, Nebo-M radarisüsteem Baherove lähedal (13 km Kertšist läänes) ning helikopteri maandumisplats, P-18 Tereki radarisüsteem ja Baikal-1M õhutõrjeraketijuhtimissüsteem.
Eile kõlas Venemaal Taganrogis tugev plahvatus. Venemaa kaitseministeerium teatas, et tulistas alla drooni. Njah, kuidagi suur tossupilv oli taevas. Ka okupeeritud Krimmis toimusid mitmed plahvatused Sevastoopoli lähedal. Ukraina relvajõud hävitasid Ussisaare piirkonnas (Must meri) Venemaa lennuki Su-24M. See üritas korraldada raketirünnakut Odessa lõunaosas, kuid tulistati alla. Miskit tabati ka Belgorodi linna lähistel ning rohkem tähelepanu Ukraina poolt kogu oblast sai (vist üleeilse Harkivi pommitamise tagajärg).
3. Kupiansk-Kreminna: pisu hakkas vene poole rünnakute arv siin rindel vähenema. Pigem on see ajutine nähe. Paariks päevaks veel sajuta ilma ja nädalavahetusest edasi vähemalt nädalaks lumesadusid. Ukraina esindajate sõnul olla pisu tõusnud vene poolel tankide kasutamine rünnakute toetamiseks.
Väidetavalt saadab vene pool kiiresti halva väljaõppega süüdimõistetuid rindele, et tugevdada rünnakuelemente Ukrainas. Kupjanski suunal tegutseva Ukraina üksuse pressiesindaja teatas 5. detsembril, et 2023. aasta oktoobris Venemaa kaitseministeeriumiga lepingud sõlminud Venemaa süüdimõistetud värbajad võitlevad ja surevad juba Kupjanski suunal. Pressiesindaja nentis, et novembris hakkas sellel suunal rindejoonele saabuma süüdimõistetuid, kes olid veel 20. oktoobrini vangis. Vähemalt neli sellist endist vangi surnutena Ukraina tuvastas. Selline aktiivne vangide jätkuv värbamine siiski annab mingi signaali, et vabatahtlike värbamine enam nii edukalt ei lähe.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina esindajate sõnul on Venemaa vasturünnakud Klištšiivka ja Andriivka ümber väidetavalt suurte kaotuste tõttu mõnevõrra aeglustunud. Ukraina väed asusid vasturünnakule Bohdanivka lähedal (Bahmutist loodes) ja olla mõned nädal tagasi kaotatud possad tagasi saanud. Üks vene milblogija väitis eile, et Ukraina väed taganesid piiratud positsioonidelt Klištšiivka lähedalt ja Ivanivske suunas, pakkudes vene vägedele ruumi rünnakute alustamiseks (njah, tundub, et ette planeeritud tapaaladega tegu on). Bahmuti piirkonnas tegutsev Ukraina komandör väitis, et Ukraina suurtükiväeüksused ja droonioperaatorid Bahmuti lähedal hävitavad Venemaa rünnakute käigus ligikaudu 80 protsenti Venemaa tehnikast. Ukraina komandör teatas veel, et vene väed on keskendunud varem kaotatud positsioonide tagasivõitmisele Bahmuti lähedal ja kasutavad „Storm-Z” rünnaküksusi ülimalt atraktiivsete frontaalrünnakute jaoks, kasutades samal ajal professionaalsemaid üksusi, peamiselt VDV ja Tšetšeenia elemente, et otsida Ukraina kaitses lünki. Tuli kõlakas, et pisu Andriivka juures raudteest ida pool veel paar possat vene pool kaotas. Tuli ka vene poole kurtmist, et külmaga hakkama saamiseks rindel polevat vene soldatitel piisavalt head varustust ning moraal hakkavat langema sest enamus tähelepanu läheb enda soojas hoidmisele. Njah, termokaamerate töö ainult tõhustub.
6. Donetsk: Rindejoone muutusi ei tuvastanud. Hallis alas enamus kõikumisi käib ja on nii vene poole kui Ukraina edenemisi ja taganemisi selles alas. Hetkel tundub, et nii Avdiivka põhjaküljel asuva eenduva vene rünnakusuuna põhjaserval ja Stepove juures on Ukriana oma seisu pisu vasturünnakutega parandanud. Väga pingeline on Stepovest lõuna pool ja koksitehase serval, kus vene pool hallis alas pisu edenes. Üllatavalt tihedaks on läinud Ukraina omadel kobarmoona kasutamine vene jalaväe rünnakute tagasilöömisel, tundub kohati juba lausa priiskamisena. Kuna sajuilmasid mõneks päevaks pole, siis õhuseire töötab ja enamus vist sihtmärke selle abil leitaksegi. Lund vähemalt nädala jooksul hakkab reedest alla tulema aja lahingupilt vist oluliselt muutub. Hetkel kahjuks ei oska arvata, kummale poolele tiheda lumesaju päevad kasulikumad on. Kui vene pool jätkab umbes käega osutatud suunal järjest lausrünnakutele üksuste saatmist, siis võib edenemist tulla. Eks ka palju sõbralikku tuld sellega kaasneb jne, aga sihtmärkide tuvastamise keerukuse tõttu on Ukrainal kaudtule tellimine keeruline. Endal teadmine puudub, kui hea on siin suunal Ukraina signaalluure tuvastamaks selliseid rünnakuid eos nende kaudtulega hävitamiseks.
Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid tagasi vähemalt 13 vene rünnakut Marinka ja Novomõhailivka lähedal ja ikka veel on jupp Marinkast Ukraina kontrolli all.
7. Lõunarinne: väiksed kompimised.
Berdjanski suund: väiksed kompimised.
Tokmaki suund: pisu tugevam torkimine kummaltki poolelt muutusi rindejoones toomata.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: vene milblogija sõnad: „AFU (Ukraina vägi) ründas Krõnki lähedal asuvas metsaistanduses. Ei õnnestunud. Kuid intensiivsus kasvas uute merejalaväe rühmadega. Me ei ütle enam, et see lõik ei kujuta RF(vene) relvajõududele probleemi. Ukraina positsioonid külas endas on tule all.”
Ukraina lõunaosa operatsioonide väejuhatus teatas, et viimase ööpäeva jooksul korraldasid Venemaa väed Krõnki suunas kolm õhulööki 26 liugpommiga. Muutusi rindejoones eile ei tuvastanud.
Siin suunal hakkab juba homsest vihma, lörtsi ja lund sadama ning kes oskab ilmastiku enda kasuks rohkem ära kasutada on saanud suure eelise. Hetkel pigem arvan, et Ukraina võib suuta seda edukalt ära kasutada, sest segadust vene poolel on liialt palju.
9. Mitu järjestikust lugu USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) sulest: Venemaa riigiduuma kaalub väidetavalt eelnõu, mis tunnustaks Aasovi merd Venemaa siseveekoguna, luues tõenäoliselt tingimused okupeeritud Krimmi ning Hersoni, Zaporižžja ja Donetski oblastite ebaseadusliku annekteerimise tunnustamiseks Venemaa poolt. Okupeeritud Krimmi esindav Venemaa riigiduuma asetäitja Mihhail Šeremet teatas 5. detsembril, et riigiduuma püüab vastu võtta eelnõud, mis määraks Aasovi mere ametlikult Venemaa siseveekoguks 2023. aasta lõpuks. Venemaa ja Ukraina allkirjastasid ja ratifitseerisid 2003. ja 2004. aastal lepingu, mis sisaldas sätteid, et Aasovi meri on ajalooliselt nii Venemaa kui ka Ukraina siseveekogu ning et Ukraina või Venemaa lipu all sõitvatel laevadel on Aasovi merel meresõiduvabadus. Ukraina Rada tühistas lepingu 2023. aasta veebruaris, teatades, et Venemaa on rikkunud sätet, mille kohaselt tuleb kõik Aasovi merd puudutavad küsimused lahendada rahumeelsete kahepoolsete vahenditega ning et lepingus antud luba vene sõjalaevadele merel vabalt navigeerida kujutab endast ohtu Ukraina riiklikule julgeolekule. putin allkirjastas 2023. aasta juunis seaduse, millega leping samuti tühistatakse, väites, et Ukraina kaotas Aasovi mere rannikuriigi staatuse, kui Venemaa annekteeris 2022. aastal (illegaalselt) Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblasti. Kavandatav seaduseelnõu näeb tõenäoliselt ette rea vastavaid Venemaa haldusmeetmeid, mis nõuavad, et mereliiklus teel Aasovi mere sadamatesse või sadamatest tunnistaks merd ametlikult Venemaa siseveekoguna ja seega tunnistaks de facto Venemaa okupeeritud Ukraina alade annekteerimine. Kokkuvõtteks: leping kremliga kehtib vaid allakirjutamise hetkel või siis niii kaua kui see kremlile kasulik on.
10. ISW: vene opositsioonipartei Jabloko asutaja Grigori Javlinski pooldas 5. detsembril oma presidendikandidaatide raames Ukrainas relvarahu, tõenäoliselt püüdes eristuda Venemaa presidendist vladimir putinist ja anda häält venelastele, kes toetavad relvarahu. Javlinski ütles 5. detsembril vene riigiväljaandele RBK antud intervjuus, et tema arvates on Venemaa huvides sõlmida Ukrainaga võimalikult kiiresti relvarahu. Javlinski väljendas kahtlust, kas hiljutised Venemaa uuringud, mis väidavad, et venelased toetavad sõda Ukrainas vastavad tõele arvestades Venemaa propaganda ulatust, mis on tema arvates tekitanud Venemaal laialdast hirmutunnet viimase pooleteise aasta jooksul. Javlinski märkis, et kogub praegu 2024. aasta presidendivalimistel kandideerimiseks vajalikke allkirju ja selgitas, et tema järjestikuse presidendiplatvormi alla kuulub esmalt relvarahu allakirjutamine ja sõjavangide vahetamine Ukrainaga, seejärel Venemaal poliitvangide vabastamine ja Venemaa kohtusüsteemi reform. Javlinski pooldas Venemaa esialgset sissetungi Ukrainasse 2014. aastal ja täiemahulist sissetungi 2022. aastal ning kutsus Venemaad oma 2018. aasta presidendikampaania ajal Süüria sõjast taganema. Tõenäoliselt usub Javlinksi, et need sõjavastased seisukohad ja üleskutse relvarahule on kõige otsesem viis putinile vastu seista ja avalikkuselt toetust koguda. Hiljutised Venemaa arvamusküsitlused näitavad, et rohkem venelasi toetab vene vägede väljaviimist Ukrainast kui mitte ja et enamik venelasi usub, et Venemaa peaks alustama Ukrainaga rahuläbirääkimisi.
kreml võib strateegiliselt lubada Javlinskil kritiseerida Venemaa valitsust, et säilitada selle valimiste legitiimsuse spoon ja delegitimeerida võimalik toetus relvarahule kremli fraktsioonide vahel. Venemaa siseringi allikas väitis 4. detsembril, et Javlinski sõlmis Venemaa presidendi administratsiooniga kokkuleppe, et kui tal lubatakse osaleda 2024. aasta presidendivalimistel, kritiseerib ta Ukraina valitsust, eriti Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit. Siseringi allikas väitis, et presidendi administratsioon ei ole vastu „mõõdukale” kriitikale Venemaa sõja kohta Ukrainas, kuna see võib näidata, et Venemaa presidendivalimistel valitseb „arvamuste paljusus”. Siseringi allikas väitis, et kreml lubab Javlinskil koguda valimistel mitte rohkem kui 1–1,5 protsenti häältest, mis on kooskõlas Javlinski tulemustega 2018. aasta presidendivalimistel. Javlinski ütles RBK intervjuus, et Venemaa võimud on mõistnud karistusi või uurivad teisi Jabloko partei liikmeid, kuid see toimub ainult piirkondlikul tasandil ja et ta pole kindel, miks föderaalvalitsus pole Jablokot sulgenud. Tõenäoliselt hoidub kreml Javlinskit ja Jablokot föderaalsel tasandil karistamast, et säilitada oma hoolikalt kujundatud opositsiooni, demokraatia ja valimiste legitiimsuse fassaad. kreml lubab tõenäoliselt ka Javlinskil relvarahu ideed laialdaselt propageerida riiklikus meediaväljaandes, et seostada seda ideed „opositsiooniga”, hoides sellega tõenäoliselt eemale kremli fraktsioonid, kes võivad soovida Ukraina rindejoont avalikult või eraviisiliselt oma arvamust avaldades külmutada.
11. ISW: kreml jätkab tsensuuri intensiivistamist, võttes sihikule silmapaistva Venemaa sõnumi- ja sotsiaalmeediarakenduse Telegram. Moskva kohus määras 5. detsembril vene sideettevõttele Telegram Messenger Inc. nelja miljoni rubla (40 000 eurot) trahvi selle eest, et ta keeldus vene föderaaltsensori Roskomnadzori palvel keelatud teavet eemaldamast. Moskva Taganski kohus määras Telegramile 21. novembril 2023 sama suure trahvi vene relvajõudude kohta valeandmete ja Venemaa destabiliseerimisele suunatud teabe eemaldamata jätmise eest. Need trahvid on Telegrami jaoks tõenäoliselt leebe karistus, mitte Venemaa võimude kooskõlastatud jõupingutused rakenduse sulgemiseks.
12. ISW: väidetavalt värbavad ja kaubitsevad vene vahendajad Nepali kodanikke vene sõjaväeteenistusse. Nepali välisministeerium (MFA) teatas 4. detsembril, et Ukrainas koos vene sõjaväelastega sõdides hukkus kuus Nepali kodanikku. Nepali väljaanne Kathmandu Post teatas 5. detsembril, et Nepali valitsus ei luba oma kodanikel teenida välisriikide sõjaväes peale India ja Ühendkuningriigi. Nepali peaminister Pushpa Kamal Dahal ütles Kathmandu Postile, et vene sõjaväes teenib veel Nepali kodanikke ja on teateid Nepali kodanikest, kes teenivad Ukraina sõjaväes. Nepali suursaadik Venemaal Milan Taj Tuladhar ütles Kathmandu Postile, et hinnanguliselt 150-200 Nepali kodanikku teenib vene armees palgasõduritena. Tuladhar teatas, et vene „agendid” meelitavad Nepali kodanikke Venemaale suurte rahasummade lubadustega ja toimetavad nad ebaseaduslikult Venemaale, nõudes kuni miljoni ruupia (ligikaudu 12 000 dollari) suurust tasu. Kathmandu Post teatas, et paljud Nepali kodanikud reisisid enne vene sõjaväkke minekut üliõpilas- ja turistiviisaga venemaale.
13. Seekord siis Orban pole lühiuudistes: Orban ignoreerib NATO huve, tunneb end mugavalt ja kallistab putinit – ütles USA suursaadik Ungaris. USA suursaadik Ungaris David Pressman ütles, et riigi peaminister Viktor Orban eirab NATO huve, kui ähvardas blokeerida abi Ukrainale. Ta teatas sellest Ameerika ettevõtetele peetud kõne ajal, nagu tsiteerib Reuters. Ta ütles, et Ungari õitseb Euroopa Liidu ja NATO liikmena, võimaldades ettevõtetel riigis edukalt äri ajada. Ta märkis, et täna näevad liitlased Budapesti üha enam alliansile toetumas, kuid tunneb end mugavalt NATO huve ignoreerides Venemaa sõja ajal Ukraina vastu. „See põlgus on ilmselge, kui peaminister võtab putini omaks, kui tema valitsus ähvardab loobuda hädasti vajalikust abist oma naabrile Ukrainale. Kui sõltumatut meediat ja kodanikuühiskonna organisatsioone uuritakse ja rünnatakse,” ütles Pressman. Njah, eks ootab nüüd Orbani reaktsiooni…
14. Ajalehe Washington Post (WaPo) pikem lugu Ukraina pealetungist: kuus kuud pärast vastupealetungi algust, mis pidi võimaldama Ukraina vägedel läbi lõigata Krimmi suunduva „maasilla” ja deokupeerida olulise osa lõunaterritooriumist, edenesid nad mitte rohkem kui 20 km. Vastasseis on jõudnud ummikusse, tunnistas Ukraina relvajõudude (AFU) ülemjuhataja Valeri Zalužnõi novembris.
Ukrainlased ise ja nende lääneliitlased panid vastupealetungile suuri lootusi. USA aitas välja töötada operatsiooniplaani ning pidas koos Ukraina relvajõudude ja Briti sõjaväe juhtkonnaga kaheksa juhtimis- ja staabimängu, milles töötati välja erinevaid tegevusvariante. Ameerika sõjaväelased uskusid, et Ukraina üksused suudavad kahe-kolme kuuga läbi murda Venemaa kaitsest Zaporižjas ja jõuda Aasovi mereni, vabastades Melitopoli. Kuid Ukraina komandörid olid mõnikord nendega radikaalselt eriarvamusel operatsiooni strateegia, taktika ja ajastuse küsimustes. Sellest teatab ajaleht Washington Post (WaPo), mille korrespondendid intervjueerisid enam kui 30 kõrget ametnikku Ukrainast, USA-st ja Euroopa riikidest, külastasid lahingupaiku ja vestlesid vastupealetungis osalevate Ukraina sõduritega.
Siin on peamised järeldused, milleni ajakirjanikud uurimise tulemusel jõudsid.
Lahingu tüüp: Ameerika sõjaväeeksperdid olid kindlad, et vaja on kombineeritud relvaoperatsiooni, mille käigus mehhaniseeritud kolonnid, mis läbivad puhastatud käike, murravad läbi Venemaa kaitse. Selleks uskusid toonane staabiülemate ühendkomisjoni esimees Mark Milley, kaitseminister Lloyd Austin ja Pentagoni esindajad, et Ukraina relvajõududel on piisavalt Läänest saadud relvi ja väljaõpet (pärast väljaõpet NATO baasides Euroopas). USA luureteenistuste seisukoht oli aga vaoshoitum: nad hindasid šansse 50:50.
Ameeriklased tegid ettepaneku anda Zaporižjas üks võimas löök Melitopoli suunas, koondades sinna põhijõud. Ukraina relvajõudude juhtkond alustas pealetungi kolmes suunas: idas, samuti lõunas Zaporižjas ning Zaporižja ja Donetski oblasti piiril. USA sõjaväelased ei mõistnud, miks ukrainlased Bahmutist nii väga kinni hoidsid, kuid nii Zalužnõi kui ka Vladimir Zelenski rõhutasid, kui tähtis on teda kõigepealt kaitsta ja seejärel vabastada. See polnud ainult moraalne aspekt (Bahmutist sai ukrainlaste visaduse sümbol). Kui vene vägesid ei ohjeldata, alustab putin pealetungi tema jaoks väga olulistes Harkovi ja Donetski oblastites, kinnitasid ukrainlased. Ühe Briti kõrge ametniku sõnul soovis Zalužnõi 1000-kilomeetrisel rindejoonel ka maastikku mittetundvaid üleolevaid vaenlase vägesid „laiali ajada”, et vähendada nende lahingujõudu.
Selle tulemusena ei jätkunud Ukraina relvajõududel aga piisavalt jõudu võimsaks löögiks, mis oleks võimeline läbimurret sooritama. „Ma tean, et te tõesti-väga-väga tahate seda teha, aga see ei tööta,” ütles USA sõjavägi ukrainlastele mitu korda ühe endise USA ametniku sõnul.
Ettevalmistused: Ameeriklased hindasid üle Ukraina vägede võimet õppida nii lühikese ajaga võitlema Lääne moodi – eriti Ukraina õhuülekaalu puudumisel, mis on hädavajalik tingimus USA ja NATO kombineeritud relvastatud pealetungi operatsioonidel. (Saksamaal väljaõppe saanud Ukraina relvajõudude 47. mehhaniseeritud brigaadi koosseisus, millest pidi saama peamine löögijõud Zaporižja suunal, puudus 70% sõduritest lahingukogemus.)
Ukrainlased omakorda rõhutasid, et Lääne instruktorid ja planeerijad ei võtnud arvesse paljusid konkreetse olukorra tunnuseid, sealhulgas konflikti eskaleerumist Esimese maailmasõja taoliseks sõjaks (koos massiivsete suurtükiväe mürskude ja positsioonilahingutega) ning samal ajal droonide laiaulatusliku kasutamisega (ameerika instruktorid ei tahtnud neid algselt treeningprogrammi kaasata), ilmastikuolusid, relvade puudust jne. Staabimängud „ei tööta”, sealhulgas seetõttu, et uued tehnoloogiad muudavad olukorda lahinguväljal ja USA kehtestas kõigis konfliktides õhuüleoleku, mida Ukrainal ei ole, ütleb kõrge Ukraina sõjaväelane: „Kõik need meetodid… võite need punti siduda ja minema visata.”
Vastupealetungi aeg: Pentagon soovis, et Ukraina relvajõud alustaksid pealetungi aprilli keskel, mis ei võimaldaks vene armeel oma kaitsepositsioone tugevdada: talvel teatas luure, et vaenlase vägesid on positsioonidel vähe ja nende moraal on madal. Ukrainlased kõhklesid, väites, et neil puuduvad relvad ja väljaõpe.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg küsis Kiievis visiidil, kas väed on aprilli lõpuks valmis, ütlesid kaks läbirääkimistel osalejat. Zelenski vastas, et nad on seda 80–85% ulatuses; lisaks olid tema sõnul osa vägesid idas positsioone kaitsmas ja operatsiooniks lõunas vajati täiendavaid brigaade. Ameeriklased olid õnnetud, uskudes, et pealetung oleks pidanud juba algama.
Ettevalmistustes aktiivselt osalenud endine kõrge Ukraina ametnik ütles, et plaanis oli alustada mais, kuid „juhtus palju”, mistõttu tuli operatsioon edasi lükata. Lääne poolt lubatud relvad jõudsid kohale hilinemisega ja olid sageli mittetöötavad, kurtsid ukrainlased: näiteks saabus Ukraina kõrge sõjaväeametniku sõnul kohale vaid 15% miinitõrjemasinatest. Suurbritannia nõustus tarnima kaugmaarakette Storm Shadow alles mais, pealetungi eelõhtul.
„Nad said kõik, mis lubatud ja õigel ajal,” vastas üks USA kõrge ametnik. Kui Zalužnõi ütles 2022. aasta hilissügisel Austinile, et tal on edukaks pealetungiks vaja 1000 soomusmasinat, peeti seda „praktiliselt võimatuks”; lõpuks andsid ameeriklased aga 1500.
Ilm vedas meid alt: kevad tuli hilja, sadas kõvasti vihma, ameeriklased ei saanud aru, et nii poristes oludes ei saa tanke ega jalaväge rünnakule saata, kurdavad ukrainlased.
vene kaitse: liitlased alahindasid vene armee võimet taastada pärast 2022. aasta alandavaid lüüasaamisi lahinguvalmidust ja tugevdada oma positsioone, kasutades ära selle pikaajalisi eeliseid: võime luua tõhusat kaitset, ajada suur hulk sõdureid rindele, kaitsetus käsu ees, viimase ja võimude ükskõiksus katastroofiliste kaotuste suhtes. Meeleheide, õiguste puudumine ja hirm mobiliseerimise ees tegi neist ideaalsed võitlejad, 2022. aastal Zaporižja rindel viibinud läände põgenenud endine vene relvajõudude 42. kaardiväe motoriseeritud laskurdiviisi ohvitser Konstantin Jefremov ütles WaPole: „Vaja on vaid orjatööjõudu. Veelgi enam, tavalised vene sõdurid teavad, et nad kaevavad kaevikuid ja ehitavad tõkkeid, et oma nahka päästa.”
Miiniväljad: nii ameeriklased kui ukrainlased alahindasid miiniväljade ulatust ja tihedust. Venemaal on miljoneid miine – nii tanki- kui jalaväe omasid, „putini armee ujub neis sõna otseses mõttes,” ütleb Jefremov. „Ma ei saa öelda, et see oli ootamatu, kuid me alahindasime seda. Tegime inseneri- ja õhuluuret, kuid paljud miinid olid maskeeritud või peidetud,” ütles 47. brigaadi komandör Aleksander Sak WaPo-le. Ta leidis Venemaa kaardi: ainult ühes piirkonnas, mille pindala oli 40 ruutkilomeetrit oli märgitud 20 000 miini.
Kahjude ulatus: Pentagoni arvutused näitasid, et lahingud on rasked ja verised ning potentsiaalsed inim- ja varustuskaotused võivad olla 30–40%. See võib olla „kainestav hinnang”, kuid tegelikult „ohvrite arv ei ole kunagi nii suur, kui ennustati, sest me teame, et me ei tohi lasta neil juhtuda”, ütleb USA kõrge sõjaväelane: arstid ja haiglad valmistuvad neid vähendama, plaanides on oluline roll evakueerimine lahinguväljalt jne. Kuid ta tunnistab olukorra delikaatsust: Ukraina juhtkonnale on lihtne komando- ja staabimängude tulemuste põhjal öelda, millised on kaotused, kui ukrainlased ise kannavad neid.
Sõjaväelaste seas on aga hukkunuid rohkem, kui sõda venib ja konflikt muutub kurnamissõjaks, hoiatasid ameeriklased.
15. Ukraina sõjavägi suudab Krimmi silla hävitada piisava hulga juhitavate rakettidega, näiteks armee taktikalise raketisüsteemi (ATACMS) ja Saksa Tauruse rakettidega. USA Euroopas asuvate maavägede endine komandör Ben Hodges kirjutab sellest välissuhete artiklis.
Erukindral nimetab silla ehitamist osaks Moskva strateegiast domineerida Ukrainas ja Musta mere piirkonnas. Selle hävitamine võib olla Ukraina võidu võti mitte ainult Krimmis, vaid ka sõjas tervikuna. Hodges nimetab Ukraina relvajõudude peamiseks probleemiks asjaolu, et sild on vastupidav kahjustustele ja rünnakutele. Selle täielikuks purustamiseks on vaja võimsate rakettidega massilist rünnakut. Kuid isegi täiustatud rakettide nagu ATACMS täpsus on piiratud ja tõenäoliselt ei taba need sillal suhteliselt väikeseid sihtmärke.
Hodges märkis, et Saksa rakett Taurus, mis on mõeldud punkrite hävitamiseks, võib suure tõenäosusega kahjustada üht või mitut sillatuge. Saksamaa keeldub aga Ukrainale neid rakette andmast, kuna kardab Venemaa vastusamme.
Ekskomandör rõhutab, et kõige tõhusam viis silla hävitamiseks on selle lõhkelaengute abil purustamine. Selleks on aga vaja otsepääsu sillale, mida Ukraina vägedel veel pole.
Hodges jõudis järeldusele, et kuni Krimmi poolsaare vabastamiseni peaks Ukraina jätkama silla ründamist kõigi olemasolevate vahenditega, isegi kui see vaid ajutiselt blokeerub. Pidevad rünnakud võivad Venemaa logistikat aeglustada ja vähendada eelist, mida Moskva poolsaare annekteerimisest saab. Ta meenutas ka, et Venemaa kaalub võimalust rajada koos Hiinaga tunnel Kertši väina alla, mis viitab nende murele silla hävimisohu pärast.
Hodges kutsus Ühendriike üles suurendama Ukraina relvajõudude varustamist vajalike relvadega ja suurendama diplomaatilisi jõupingutusi, et veenda Saksamaad saatma Ukrainale Tauruse rakette. Ta rõhutas, et Krimmi silla hävitamine on vajalike tööriistade olemasolul vägagi reaalne ülesanne.
16. Rohkem kui sada Venemaa sõjaväelaste sugulast pöördusid putini poole kaebusega, millistes tingimustes on nende lähedased Avdiivka suunal. Kirjas, mida Važnõje Istorii tsiteerib nendivad nad, et üle 10 kuu on mobiliseeritud elanud rindejoonel asuvates kaevikutes pideva tule all. Võitlejate lähedaste sõnul saadetakse rünnakule isegi mõõdukalt haavatud sõjaväelasi.
Alates 2023. aasta jaanuarist teenisid sõjaväeosast 95411 mobiliseeritud isikud territoriaalkaitse osana isehakanud Donetski Rahvavabariigis. Hiljem viidi nad üle DPR 1. armeekorpuse juhtkonda.
„25. novembril andsid nad seal välja järjekordse määruse, nii et kaevikus raviti kergeid ja keskmisi haavatuid. „DNR” ei kahetse sugugi: nad korjavad säilmed kokku ja alustavad uuesti rünnakut. Neil on kiire, ukrainlastel aga on segadus, nad sõidavad putini „eesliini” (ei oska paremini tõlkida) ja aastavahetuse poole. Me vajame mingit tulemust. Kõik ümberringi räägivad, et võtame Avdiivka ja siis läbirääkimised,” rääkis sõduri naine.
Pöördumise autorid märgivad, et Avdiivka lähedal asuvad „rünnakbrigaadid” koosnevad keskmiselt üle 40-aastastest sõjaväelastest, kellest enamikku pole mobilisatsiooni algusest saadik puhkusele lastud. Nad rõhutavad, et nende lähedased kõnnivad sõna otseses mõttes laipadel.
17. Armeenia juhtkond ignoreerib jätkuvalt endise NSVLi lojaalsetest vabariikidest koondatud kremli sõjaväebloki tegevust. Armeenia Rahvusassamblee esimees Alen Simonjan keeldus osalemast CSTO kohtumisel, mis peetakse 19. detsembril Moskvas, vahendab Armenpress viidates parlamendi ametlikule avaldusele.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ei tulnud enne seda 23. novembril Minskis toimunud CSTO kollektiivse julgeolekunõukogu istungile, mis tõi kokku Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani esindajad.
Veelgi enam, enne seda palus Armeenia CSTO-l eemaldada päevakorrast dokument talle toetuse andmise kohta, ütles organisatsiooni peasekretär Imangali Tasmagambetov.
Septembris otsustas Jerevan ka mitte osaleda CSTO päästeõppusel Skala-2023. Otsuse põhjuseks oli ametlikult „siseministeeriumi päästeteenistuse töötajate professionaalne töökoormus”. Lisaks kutsus Armeenia pool septembris tagasi oma esindaja organisatsioonis.
Vaatamata koostööst keeldumisele ei valmista Armeenia CSTO-st lahkumiseks pinnast, vaid annab endale ja blokile aega edasiste sammude üle järele mõelda, ütles Pašinjan. Tema sõnul otsib Jerevan julgeolekuvaldkonnas teisi partnereid, kuid „ei kavatse strateegilise poliitika muudatustest teada anda enne, kui on teatanud või otsustanud CSTO-st lahkuda”.
Pašinjan märkis ka, et CSTO „ei reageerinud korralikult Armeenia julgeolekuprobleemidele”. Jerevan ei loobunud sõjalise bloki missioonist, vaid nõudis selgitust, „mis on Armeenia nende mõtetes”. „CSTO ei teinud seda. Me ei saa sellise missiooniga nõustuda, sest selgub, et me legitimeerime Armeenia häguse idee ja legitimeerime sellega Aserbaidžaani sissetungi,” selgitas Pašinjan.
Venemaa ja Armeenia suhted halvenesid Mägi-Karabahhi sõja ajal, mille tulemusena läks piirkond Aserbaidžaani kontrolli alla ning tunnustamata Armeenia vabariik lakkas ametlikult olemast. Selle taustal ütles Pašinjan, et Venemaa kaugeneb Lõuna-Kaukaasiast. „Ühel päeval me lihtsalt ärkame ja näeme, et Venemaad pole siin,” märkis Armeenia peaminister.
18. Lühiuudised
USA senati vabariiklased blokeerivad praegu jätkuvalt Bideni valitsuse abipalvet Ukrainale rohkema abi saamiseks. Nad ei ole rahul sellega, kuidas nende nõudmisi täidetakse. NBC news kirjutab, et senati läbirääkimised karmima varjupaiga- ja tingimisi vabastamise seaduste üle katkesid. Vabariiklased väidavad, et blokeerivad Bideni julgeoleku- ja välisabitaotlused ilma piisavate immigratsiooni puudutava seadusepaketi muudatusteta.
Ameerika spetsialistid saabuvad Küprosele uurima venelaste sanktsioonide rikkumist. Küprose saar on tuntud oma offshore’ide poolest, mida kasutavad oligarhid. Vene ärimehed, kellel on Küprosel märkimisväärne kapital, pole erand. Neid kahtlustatakse sanktsioonide rikkumises, mistõttu plaanivad saare ametlikud võimud koos Ameerika spetsialistidega seda aspekti uurida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
