Sõja ülevaade: 650. päev – droonilaine Krimmi ja Rostovi suunal
Avaldatud: 5 detsember, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. november 2023:
suur droonilaine nii Krimmi kui Rostovi suunal ning ei kipu veel vene tugevad rünnakud tavapärastel suundadel lõppevat ja pisu ka vene poole kasuks rinde muutust.
1. Krõvõi Rih ja Harkiv.
2. Suurem droonilaine Krimmi kohal.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve pole seni tulemusi andnud.
4. Siversk: algas uus Bilohorivka küla ründamiste jätk.
5. Bahmut: kaks pisu murelikuks tegevat edenemist vene poolelt.
6. Donetsk: hallis alas tugev kõikumine.
7. Lõunarinne: siin võis pisu edeneda vene pool.
8. Herson: aktiivsed mõlemad pooled ja pisu siiski optmistlik.
9. „Mine läbi metsa”.
10. Hm, kas jõulud tulemas ja putin üritab seda ära kasutada? Eip, no ei oska ajakirjanduslik lööv olla, sestap vaid pisu kriitikanooli täpsemini sihitult putini suust.
11. Kreml versus Google.
12. Venemaal nähakse töökäte puuduse tõusu isegi aastani 2030.
13. Lühiuudised
1. Krõvõi Rihis teatati plahvatustest eile päeval, hilisõhtul rünnati droonidega Harkivi kanti ning jätkus tihe piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine.
2. Täna öösel 41 Ukraina drooni nii Rostovi kui Krimmis suunal: Rostovi lähedal teatati kolmest plahvatusest (kohalikud elanikud), aga ametlik uudis on, et jälle kõik droonid juba Azovi mere kohal alla lasti. Üleile oli sama seis ja olla tabatud seal kandis siiski üht naftabaasi, mis osaliselt põlema läks. Täna öösel kostus Kertši kohal taevas rida plahvatusi. Kohalikud elanikud väidavad, et on Aršintsevo piirkonnas ja Voikovo külas olla vähemalt 9 plahvatust. Siingi on ametlik uudis, et kõik Ukraina droonid alla lasti, aga kohalikud teatavad sotsiaalvõrgustikes ka Feodossias plahvatuste helidest ja Kertši piirkonna elektrivarustuse probleemidest.
Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gusjev kinnitas kindral Zavadski surma Ukrainas. „Põhjalaevastiku 14. armeekorpuse ülema asetäitja kindralmajor vladimir zavadski hukkus erioperatsioonide tsoonis lahingupostil,” teatas ta.
3. Kupiansk-Kreminna: tugevad vene poole rünnakud Kupianski suunal jätkusid ja vaatamata juba mitu päeva kestnud vene poole kiitlemisele pole nad veel Sinkivka külasse sisse saanud. Rünnakuid jagus ka lõuna poole Kreminna kanti, aga siingi eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: üle pika aja algasid eile tugevad rünnakud Bilohorivka küla suunal, mis kõrgendikul domineerib ümbritseva üle ja annab hea võimaluse töödelda kaudtulega kuni Kreminnani välja. Eks Kreminna suunalt lääne poole peaks peatselt tugevam rünnakulaine tulema.
5. Bahmut: tugev rünnakutelaine ümber Bahmuti jätkus ning pisu sai vene pool kahes lõigus ka edasi. Linnast loodes u 500 m edenemist ja enamus hõivatust alast oli viljapuu istandus Berhivka ja Hromove vahel. Murelikumaks teeb vene edu jätkumine piki Klisiivka küla taga (kirde-edelasuunaline) asuvat kõrgustikku ning eilegi olla siit edasi saadud mitusada meetrit. Siingi on kõrgustik oluline domineerimaks kogu ala üle kuni raudteeni ja Bahmuti linna töötlemisel.
6. Donetsk: tugev halli ala sees kõikumine ümber Avdiivka jätkus, aga Ukraina possade kaotusi siiski ei tuvastanud. Hetkel veel ei näe vene poole rünnakute tugevuse kahanemist. Enamus rünnakuid jalaväega, aga mõnes kohas ka soomus appi võetud. Ikka nii valges kui pimedas. Eilne Ukraina omade video sealt kandis näitas väga tihedat laibapõldu. Lisaks näeb päris palju emotsioonideta ja aitamissoovita vene soldateid. Njah, kõrval saab kaassoldat droonitabamuse ja isegi pead ei pöörata ja jätkatakse oma tegevustega. Ka abi andmist tabamuse saanud soldatite suunal ei kipu eriti märkama. Kõlakas on, et Pervomaiske suunal tegi vene pool soomuse toel tugevama rünnaku ja olla pisu edenenud, aga ka seda edu tuvastada ei suutnud. Sama seis Marinkas, vene pool on juba mitu päeva teatanud, et kogu asula vallutatud ja ja ikka igapäevaselt tuleb ka samalt kanalilt, et lahingud asulas jätkuvad…
Seni on võimalik, et vene pool võib saada läbimurde, sest massi veel jagub ning kaudtule ja lennunduse töötlus kogu rindel on väga intensiivne. Tähelepanuta ei jäeta ka järjest kitsamaks muutunud Ukraina logistikakanaleid.
7. Lõunarinne: vist muutusteta
Berdjanski suund: väiksemad kompimised vaid.
Tokmaki suund: hetkel kõlakas, et Verbovest põhja pool olla vene pool saanud mõnisada meetrit lääne poole. Siin rindel jagub tugevamaid rünnakuid mõlemapoolselt.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: aktiivne lahingustegevus jätkus mitmes sillapeas ja üritab kumbki pool edeneda. Eile rindejoones muutusi ei tuvastanud, vaid paar kõlakat, et Krõnki lähistel metsaalas olla Ukraina veelgi edenenud. Jätkuvalt kasvab vene poole üksuste arv siin suunal ja seda väga erinevate üksuste näol alates nii sisevägedest kui dessantnikest lõpetades BARŠ ja tavaliste motolaskurüksustega. Jätkuvalt loodan, et nii tiheda ja segase vägede konsentratsiooniga on palju muresid nende logistilise tagamisega kui omavahelise koordineerimisega ning Ukraina kaudtulel ja droonindusel on uute sihtmärkide leidmine päris lihtne. Njah, näeb küll kohati päris „leidlikku” maskeerimist, objekt või soldat pole tõesti nähtav, aga maskeering ise eristub maastikupildis väga tuntavalt. Hetkel jätkuvalt teadmata Ukraina edasine plaan siin suunal, et kas vaid vene üksuste sidumine ja hävitmine või on miskit enamat plaanis.
9. Projekti „Mine läbi metsa” analüütikud teatasid Venemaa armee deserteerimise abipalvete sagenemisest: sügisel kasvas suvega võrreldes teenistusest põgenemise abipalvete arv 89%. Advokaadid põhjendavad seda asjaolu, et sõjaväelased on demobiliseerimist oodates meeleheitel.
Ukrainas võitlevad vene armee sõdurid on peaaegu kaks korda tõenäolisemalt otsinud teenuseid, et korraldada oma üksustest deserteerumine. Septembris-novembris laekus selliseid taotlusi 577 võrreldes 305-ga juunis-augustis, teatas ajalehele Moscow Times venelastel sõjas osalemisest hoiduda aitav organisatsioon „Mine läbi metsa”.
Alates 2023. aasta aprillist on „Mine läbi metsa” juristid ja vabatahtlikud nõustanud enam kui 1000 sõjaväelast, kes üritasid deserteerida. Rohkem kui pooled neist palusid sügisel abi. Kõige rohkem põgenemiskatseid registreeriti oktoobris (218 juhtumit), kõige vähem juunis (54 juhtumit). Novembris üritas põgeneda 175 inimest, vähem kui septembris ja oktoobris, kuid rohkem kui ühelgi teisel kuul.
Deserdeerimisjuhtumite sagenemist fikseerib ka inimõigusorganisatsiooni „Graždanin.Armija.Pravo” direktor Sergei Krivenko: „Mobilisatsiooni algusest on möödas aasta ja kui kellelgi oli lootust, et pärast teatud perioodi teenmimist oleks võimalik koju minna, nüüd pole selliseid illusioone. Sõjaväelased näevad, et rotatsiooni ei toimu, et isegi raskelt haavatud saadetakse pärast haiglaravi rindele tagasi. Projekti „Mine läbi metsa” juht Grigori Sverdlin märgib, et enamik sõjaväelasi otsustab pärast Venemaa haiglatesse haavatuna sattumist deserteeruda.
Üks neist desertööridest nõustus rääkima ajalehe Moscow Timesi korrespondendiga ja soovis jääda anonüümseks. Moskvalane Pavel sai kaks korda raskelt haavata, enne kui otsustas põgeneda. „Olin kindel, et kurdan oma jala üle (pärast esimest haava), ütlen, et närv sai puudutatud, pöördun traumajärgse stressihäire kaebusega psühholoogi poole.” Kuid lõpuks polnud arstlikku komisjoni üldse – kohe pärast ravi lõppu saadeti Pavel oma teenistuskohale tagasi.
„Ükskonnas endas toimusid muudatused, sinna toodi vange. Nad ei puudutanud mind nädal aega, lasid mul end kaevikusse sisse seada ja sellega harjuda,” meenutab Pavel. „Ja teisel nädalal sain lahingumissiooni „laskemoona kandmine” ja kui ma metsaistandikust läbi jooksin, viskas droon laengu otse mu jalge ette. See oli tõsine vigastus, suur verekaotus. Veel üks ime, sain välja tänu sõbrale, kes kandis mind õlgadel rohelisse tsooni. Seekord oli ravi pikk ja tekkis neerupuudulikkus.
Pavel otsustas, et kui midagi ette ei võeta, saadetakse ta pärast ravi uuesti rindele. Seetõttu otsustas ta enne järgmise puhkuse lõppu deserteerida. Inimõiguslased aitasid desertööril Venemaalt lahkuda ja nüüd üritab ta end välismaal legaliseerida.
Krivenko sõnul otsustavad sõjatsoonist põgeneda väga vähesed: võimalus vahele jääda on liiga suur. Sõjaväepatrullid sõidavad läbi territooriumi ja püüavad põgenikke kinni. Desertöörid saadetakse reeglina välivahimajja ja siis jälle rindele. Asi sageli kohtusse ei jõua. „Sellest aastast hakati Ukrainas varustama ajutisi valvemaju, millele esitatavad nõuded on oluliselt madalamad kui Venemaal. Tegelikult on need samad kaevikud või kuurid, kus varem süüdlasi hoiti. Neid piinatakse ja saadetakse seejärel rünnakutele,” rääkis Krivenko.
Sverdlin ütleb, et „Mine läbi metsa” praktikas oli unikaalseid juhtumeid, kui vabatahtlikud aitasid inimestel rindejoonelt lahkuda. Kuid seda juhtub äärmiselt harva, sealhulgas seetõttu, et rindel olevatel inimestel pole sageli sidet ja neil pole alati dokumente. Sõjaväelastel peavad kaasas olema pass ja sõjaväetunnistus, ülematel ei ole õigust neid konfiskeerida. Praktikas on aga juhtumeid, kus dokumendid võetakse ära ja antakse tagasi alles siis, kui kaitseväelane läheb puhkusele või satub haiglasse.
Desertöör Pavel usub, et „mitte täiesti mõistlikud tüübid” otsustavad sõjatsoonist põgeneda: „Ees ootavad miiniväljad. Ja taga… Sõjaväepolitsei. Mõned peitsid end kohalike elanike juures, kuid reeglina jõid nad koos alkoholi ja need samad kohalikud elanikud andsid nad sõjaväepolitseile üle.”
Desertöörideks võib pidada ka neid, kes andsid end vabatahtlikult alla, võttes ühendust näiteks Ukraina projektiga „Ma tahan elada”. Organisatsioon ei avalda abistatavate arvu, kuid selle esindajad väidavad, et aasta jooksul alates mobilisatsiooni algusest Venemaal on neile laekunud üle 22 000 avalduse.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andrei Jusov teatas, et 2023. aasta augustis vangistatud 200 sõjavangist andis iga viies vabatahtlikult alla. „Iga päev annab 3-5 vene sõjaväelast alla programmi „Ma tahan elada” raames,” ütles ta. vene juristid ja inimõiguslased märgivad, et nad ei oska hinnata sellise deserteerumise ulatust.
10. „Venemaa kahetseb suhete järsku halvenemist NATO peamiste Euroopa liikmetega ja loodab nende normaliseerumisele vastastikuse kasu saamise eesmärgil,” teatas putin esmaspäeval kremlis volikirjade üleandmise tseremoonial. Tema sõnul on suhete külmutatud seisund kahjumlik Gazpromi kunagisele suurimale kliendile ja Venemaa peamise lekaubanduspartnerile Euroopa Liidus Saksamaale, kelle käive on sõja algusest ja sanktsioonide kehtestamisest enam kui kolmekordistunud.
„Lisaks poliitilistele ja majanduslikele sidemetele on katkenud varem edukalt arenenud kontaktid teaduse, hariduse, kultuuri ja humanitaarvaldkonnas ning sidemed kodanikuühiskondade vahel,” loetles putin. Ta lisas, et vene-Saksa suhted „on olulised mitte ainult kahe riigi, vaid kogu Euroopa jaoks.” (tsitaadid Interfaxilt).
„Kuni viimase ajani oli võimalik luua koostööd Suurbritanniaga, millest on saanud Euroopa peamine Venemaa-vastaste sanktsioonide ja Ukrainale antava sõjalise abi eestvedaja,” ütles putin. Seda juhtus ka nõukogude ajal, sest presidendi sõnul mõisteti „erilist vastutust globaalse rahu, stabiilsuse ja julgeoleku säilitamise eest”.
„Kuid praegune olukord dialoogis Londoniga on hästi teada. Loodame, et olukord meie kahe riigi ja rahva huvides siiski paremuse poole muutub,” ütles putin.
Ka suhete kokkuvarisemine Rootsiga on presidendi sõnul kahetsusväärne. „Poliitilised kontaktid puuduvad täielikult, kaubanduslik ja majanduslik suhtlus, kultuuri- ja humanitaarsidemed on kärbitud,” kurtis putin. Ta lisas, et Rootsi enam kui 200 aastat kestnud sõjalistes blokkides mitteosalemise poliitika „andis Rootsile vaieldamatult dividende” ja praegune olukord kahepoolsetes suhetes „ei vasta kummagi meie riigi tõelistele huvidele, ei piirkonnas ega Euroopas tervikuna”.
Varem süüdistas putin läänt Venemaa röövimise kavatsuses ning väitis ka, et kõik konfliktid maailmas, sealhulgas Iisraeli-Palestiina konfliktid on lääneriikide loodud selleks, et kahjustada Venemaa Föderatsiooni.
2022. aasta oktoobris nimetas putin Euroopa riike hääleõiguseta vasallideks ja kuus kuud hiljem süüdistas neid pedofiilia legaliseerimises. 2023. aasta novembris ütles putin, et „tegelikult” Lääne eliit „tahab Venemaad tükeldada”.
11. Venemaa presidendi kodanikuühiskonna ja inimõiguste arendamise nõukogu (HRC) esimees valeri fadejev tegi kohtumisel putiniga ettepaneku luua Google’i ja teiste infokorporatsioonide tööd jälgiv instituut, vahendab RIA Novosti. fadejev avaldas sarnase ettepaneku varem novembri keskel. „Usun, et IT-gigantide tegevuse üle on vaja korraldada rahvusvaheline kontroll,” ütles ta ja märkis, et otsingumootorid ja suhtlusvõrgustikud on peamiselt USA kontrolli all. Tema sõnul tsenseerib Google kasutajale pakutavat teavet ja tsensuur on enamikus riikides keelatud. Nagu Fadeev ütles, kohandab teenus teavet konkreetse inimese jaoks „nähtavalt tema mugavuse huvides, kuid tegelikult kasutajaga manipuleerimiseks”.
2023. aasta oktoobris kuulutas Moskva arbitraažikohus välja Ameerika korporatsiooni Venemaa tütarettevõtte Google LLC pankroti. 2022. aastal arestiti ettevõtte kontod ajutise meetmena Venemaa telekanalite nõuete vastu: Google blokeeris nende kontod YouTube’is pärast Ukraina sõja algust. Venemaa kohus käskis juurdepääsu tagastada, kuid ettevõte ei täitnud seda otsust. Lisaks on Venemaa kohus Google’ile korduvalt määranud kümnete miljardite rublade trahve selle eest, et ta ei eemaldanud YouTube’ist materjale Ukraina sõja „võltslugudega”, armee „diskrediteerimisega” ja „äärmusluse propagandaga”. Roskomnadzor loendas umbes 7000 sellist videot. Üks trahvidest oli 21,7 miljardit rubla – 10% ettevõtte aastakäibest Venemaal.
12. Venemaa arvestab jätkuvalt osaliselt Ukraina sõjast tingitud tööjõupuuduse majanduslike tagajärgedega. Venemaa riiklikud meediaväljaanded teatasid 4. detsembril, et Venemaa konsultatsioonifirma Yakov ja partnerid on registreerinud suurenenud tööjõupuuduse kodumaises tootmises, mis tõenäoliselt kasvab 2030. aastaks kahe kuni nelja miljoni töötaja puudujäägini, kellest 90 protsenti on tõenäoliselt kriitiliste tööstusharude töötajad ning nad peavad olema vähemalt mingi erialase väljaõppega. Yakov ja partnerid märkisid, et selline pakkumise nappus avaldab töötajate palkadele survet, mis ületab SKT kasvu ja muudab Venemaa ettevõtted välisinvesteeringute jaoks veelgi vähem atraktiivseks. vene väljaanne RBK tsiteeris Venemaa majanduseksperte, kes väitsid, et seda probleemi saab lahendada ainult Venemaa ettevõtete ja riigi vahelise parema suhtluse kaudu, sealhulgas spetsiaalsete programmide abil sõja tõttu riigist põgenenud venelaste repatrieerimiseks ja programmide abil, mis meelitavad ligi „kõrge kvalifikatsiooniga inimesi” (sisserändajad teistest riikidest). Njah, mobilisatsioonikutse eest ei päästa ükski varasem kremli lubadus, sestap ei usu, et mujalt maailmast tööjõu edukas värbamine häid tulemusi annaks ning egas ühiskonna suhtumine ka sel teemal kiita ole.
13. Lühiuudised
Bideni valitsus ärgitab parlamenti ja kongressi uut Ukrainale antavat abi kiiresti heaks kiitma, kuna aeg ja raha hakkab otsa saama. Just tuli uudis, et Senat lisas teema päevakorda ja kutsub Zelenskit esinema sel teemal.
Ungari peaminister Viktor Orbán kutsus 14.-15. detsembril toimunud EL-i liidrite tippkohtumisel taas Euroopa Ülemkogu esimeest Charles Micheli üles Ukraina liitumisläbirääkimiste alustamist mitte tõstatama.
EL-i 27 liikmesriigi alalised esindajad hakkavad täna Brüsselis arutama eelseisva EL-i tippkohtumise otsust liitumiskõneluste alustamise kohta Ukraina ja teiste liikmetega.
„putin kutsutakse Brasiilias toimuvale G20 tippkohtumisele, kuid ta peab tegelema rahvusvahelise vahistamismäärusega. Brasiilia on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu konventsiooni osaline ja vastutab selle järgimise eest,” ütles Brasiilia president Lula.
lukašenka ja Xi allkirjastasid mitmeid tööstus-, tehnika- ja teaduskoostööd edendavaid dokumente, mis võisid hõlbustada Venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidmist, suunates Hiina abi Venemaale Valgevene kaudu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
